3-24-1213/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1213

Määruse kuupäev

24.04.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjaga

nr 3-24-869

Menetlusosalised

Taotleja – Maivo Kärt

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärdi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(riigi

õigusabi

seaduse

(RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Maivo Kärt esitas 23.04.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib

saada seoses haldusasjaga nr 3-24-869 riigi õigusabi korras esindajat, kelle vahendusel saaks ta

esitada kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) hüvitamise nõudes, kuna riigisisesed

kohtud on tema põhiõigusi ja vabadusi rikkunud, õigustades teineteise õigusvastast tegevust.

2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi õigusabi selleks, et pöörduda

haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub taotluse lahendamine halduskohtu

pädevusse (Riigikohtu erikogu 28.02.2022. a määrus nr 3-21-3011/9, p 4). Seega vaatab

halduskohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi.

3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab

sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi

kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema

kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle

juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud

Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav

kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse

vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi

riigisiseste

õiguskaitsevahendite

ammendamist,

kooskõlas

rahvusvahelise

õiguse

üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates.

EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või

sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset

3-24-1213

kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine

nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

4. Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-24-869. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 21.03.2024 Tartu

Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda haldusasjaga nr 3-24-375 seotud

asjaoludel EIK-i. Taotleja soovis riigi õigusabi EIÕK nõuetele vastava kaebuse koostamiseks.

Tartu Halduskohus jättis 21.03.2024. a määrusega M. Kärdi riigi õigusabi taotluse

RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata, kuna tema kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

Taotleja esitas 09.04.2024 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu

Ringkonnakohus 09.04.2024. a määrusega tagastas. Ringkonnakohus selgitas taotlejale, et

ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Vaatamata eeltoodule esitas taotleja samal päeval

ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium

tagastas

23.04.2024. a

määrusega

taotleja

määruskaebuse,

kuna

taotlejal

puudub

ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus.

5. Taotleja on haldusasjas nr 3-24-869 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid.

Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg.

Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole

põhjendatud.

6. Kohtu hinnangul on taotleja senises tegevuses menetlusõiguste kuritarvitamise tunnused

HKMS § 28 lg 2 mõttes, sest sisuliselt esitab taotleja korduvalt samasisulisi riigi õigusabi

taotlusi ja endale mittesobiva lahenduse korral omakorda uue riigi õigusabi taotluse EIK-i

pöördumise eesmärgil (vt ka haldusasjad nr 3-24-754, 3-24-870, 3-24-871, 3-24-1210, 3-24-

1211). Seetõttu viitab taotleja tegevus kaebeõiguse kuritarvitamisele EIÕK art 35 lg 3 mõttes.

Samuti ei nähtu kohtule, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-24-869 menetlemisel pannud taotleja

suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide

võimaliku rikkumise. Taotleja ise on üksnes üldsõnaliselt märkinud, et kohtud on rikkunud

oluliselt tema põhiõigusi ja vabadusi, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, milles vastav rikkumine

seisneb. Kohtu hinnangul on haldusasja nr 3-24-869 menetlus läbi viidud nõuetekohaselt. Seega

eelnevat arvestades oleks taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt

EIÕK art 35 lg 3 p-le a.

7. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et taotlejale on juba ka haldusasjas nr 3-24-869

kohtu poolt selgitatud, et kaebusega EIK-i pöördumine ei eelda esindaja olemasolu. Seda

selgitas kohus taotlejale ka haldusasjas nr 3-24-444 ning lisaks täpsustas kohus, et isik ei pea

omama EIK-ile kaebuse esitamiseks õigusalaseid teadmisi. Paljud kaebajad on saanud EIK-ile

kaebuse esitamisega hakkama ilma advokaadi abita. Taotlejal tuleb EIK-ile esitatavas kaebuses

eelkõige välja tuua faktilised asjaolud, millele ta oma kaebuses tugineb. EIK-i võib kaebuse

esitada ka eesti keeles, sest Eesti on EIÕK ratifitseerinud riik. Samas märgib kohus, et EIK-ile

kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus

tema suhtes olnud ebaõiglane või arvesse ei ole võetud tema esitatud taotlusi ja tõendeid.

Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja

õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute

lahendite peale (vt nt Tartu Maakohtu 15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–

12).

8. Eeltoodule tuginedes jätab kohus M. Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel

rahuldamata, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei oleks tema EIK-i esitatav kaebus EIÕK art 35

kohaselt vastuvõetav.

(allkirjastatud digitaalselt)