1-18-5097/164 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

24. aprill 2024

Kohtuasja number

1-18-5097

Kohtukoosseis

Mario Truu, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Stanislav

Ivanov

(isikukood

38306162720)

vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. aprilli 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Stanislav Ivanov

Teine määruskaebemenetluse

pool

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Valdo Gerassimov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus Tartu Maakohtu 3. aprilli 2024. a määrusele läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või Stanislav Ivanovi advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et Stanislav Ivanovi määruskaebus (sh selle lisa) on ilmselgelt põhjendamatu.

Seepärast jääb see kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Kaebuse saab lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu lahendi

ja kaebuse põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust maakohtu

lahendi tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või materiaalõiguse vale

kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud väidetele on olemas

ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu lahendis ning c) ringkonnakohtul pole

KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegium

(RKKK) 16.12.2022, 1-22-510/38, p-d 8–13). Kolleegiumi hinnangul on need tingimused praegu

täidetud. Seda leides juhindub ringkonnakohus KrMS § 145 lg-test 2–4 ja Riigikohtu määruse

nr 1-22-510/38 p-dest 15–18, jättes senise menetluse kokkuvõte esitamata ja märkides järgmist.

2. Karistusseadustiku § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku kaalutlusruumi (RKKK 12.09.2022, 1-15-

2671/174, p 12 koos viitega). Vaidlustatud määrusest ei nähtu S. Ivanovi vabastamata jätmise

otsustamisel kaalutlusvigu. Maakohus arvestas kaaluandvate asjaoludega, millele S. Ivanov

määruskaebuses tugineb ja mis kõnelevad mõnel määral tema vabastamise kasuks (nt elu- ja

töökohaga seonduv, täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine, probleemid alkoholi tarvitamisega

ja võimalused seda kontrollida, S. Ivanovi käitumine vangistuses ning võimalust allutada teda

kriminaalhooldusele). Samas kätkeb maakohtu määrus ka asjakohaseid ja nõustumisväärseid

2(2)

kaalutlusi, miks on vaatamata S. Ivanovi õiguskuulekale käitumisele vangistuses ja täitmiskavas

seatud eesmärkide täitmisele tema vabastamine hetkel ennatlik. Maakohus põhjendas seda muu

hulgas sellega, et S. Ivanovil puudub kindel ja kontrollitud elukoht. Samuti pole tal kindlat

töökohta, mis on tema majanduslikku olukorda (võrdlemisi suured võlgnevused ja kesine

toimetulekuoskus) arvestades oluline. S. Ivanovi lähedased on loobunud teda toetamast. Kohus

tugines ka S. Ivanovi varasemale elukäigule ja kuriteo toimepanemise asjaoludele. Sealhulgas

võttis kohus kehtivat Riigikohtu praktikat järgides arvesse nii kehtivaid kui ka kustunud karistusi

(vt RKKK 15.02.2023, 1-15-1446/76, p-d 9 jj), märkides, et S. Ivanovi on kriminaalkorras

karistatud kokku kümnel korral, vangistuses viibib ta kuuendat korda, kehtivaid kriminaalkaristusi

on neli. Kuritegude vägivaldsusaste on aja jooksul suurenenud ja uusi kuritegusid soodustab muu

hulgas alkoholi tarvitamine. Viimase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes, kui põhjustas

elukaaslasele eluohtliku tervisekahjustuse. Eriti tähelepanuväärne on see, et S. Ivanov keeldus

kuriteo toimepanemise järel kannatanu palvetele vaatamata abi kutsumast ja jättis kannatanu

olukorda, kus ta polnud suuteline seda ise tegema. S. Ivanovi varasem elukäik ei soosi tema

allutamist ka kriminaalhooldusele. Teda on varem kriminaalhooldusele allutatud kaheksal korral,

millest kolmel korral pani ta katseajal toime uue kuriteo ja kolmel korral pöörati karistus

täitmisele. Maakohus pidas oluliseks sedagi, et käsilolevas kriminaalasjas on S. Ivanov juba korra

vabastatud enne tähtaega vangistuse kandmisest, kuid mitme olulise rikkumise (nt alkoholi

tarvitamise keelu rikkumise) tõttu pöörati karistus täitmisele. Kokkuvõttes sisaldab vaidlustatud

määrus selget ja ammendavat põhjendust S. Ivanovi vabastamata jätmise kohta, millega on ühtlasi

kummutatud määruskaebuse väited. Lisaks eelnevale ei näe kolleegium alust väljuda kaebuse

piiridest KrMS § 340 lg 1 järgi.

3. Kuna kaebuse läbi vaatamata jätmine selle ilmselge põhjendamatuse tõttu on võimalik ka

määruskaebemenetluses (vt nt RKKK 30.01.2020, 1-15-330/45, p 10), jätab Tartu

Ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel S. Ivanovi määruskaebuse Tartu Maakohtu

3. aprilli 2024. a määrusele läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)