4-10-2487/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-10-2487

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määrus tegemise aeg ja koht 14.juunil 2011.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2487 (233010007210) Kohtunik Larissa Prokopoenko Väärteoasi Aleksei Ruhovetsi kaebus Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku Sergei Sei 02.08.2010.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233010007210 Menetlusalune isik/Kaebuse esitaja Aleksei Ruhovets Ik 38501017025, elukoht XXX Kaitsja Aleksandr Gamazin Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuur Narva politseijaoskond asukoht Vabaduse 5, 20303 Narva Menetlustoiming Väärteomenetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanema 02.08.2010.a. otsus väärteoasjas nr 233010007210 ja lõpetada väärteomenetlus.

Määruse ärakiri kätte toimetada kaebuse esitajale, tema kaitsjale, teadmiseks saata Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonnale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Aleksei Ruhovets esitas 04.08.2010 kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseiniku Sergei Sei 02.08.2010.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 233010007210.Kaebuse kohaselt elab Aleksei Ruhovets pidevalt Venemaal, kuid omab Eesti kodakondsust, ning 02.08.2010 sõitis Eesti oma autoga. 02.08.2010 kella 09.20 paiku peatas teda politsei ning tegi kiirmenetluse otsuse sellel põhjusel, et kuna Aleksei Ruhovetsil on Eesti kodakondsus, siis pole temal õigust sõita Eestis vene juhiloaga. Kuna

2(2) Aleksei Ruhovets ei tunne Eesti seadusi, nõustus ta enda rikkumisega ja politsei otsusega. Hiljem sai Aleksei Ruhovets teada, et temal on kehtiv juhiluba.

Kaebuse kohaselt taotletakse eelpool nimetatud otsuse tühistamist täies ulatuses, ning väärteoasja lõpetamist seoses väärteokoosseisu tunnuste puudumisega. Samuti kaebuse esitaja palus tühistada 02.08.2010 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja välja mõista riigieelarvest tema kulud.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt pani Aleksei Ruhovets äargmise teo: 02.08.2010 kell 09.20 Narva linnas liikus sõiduautoga Vaz 21093 reg.nr XXX Narva-Jõesuu suunas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 1 sätteid. Oma tegudega pani Aleksei Ruhovets toime Liiklusseaduse § 74-1 lg 1 ettenähtud väärteo. Kiirmenetluse otsusega karistati Aleksei Ruhovetsi LS § 74-1 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni.

Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 116 lg 1 kohaselt pärast kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 või üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist nõuab maakohus viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt. 10.08.2010 saadeti politseile teatise esitatud kaebuse kohta ja nõuti välja väärteoasja toimik. 13.08.2010 saabus kohtusse Ida Prefektuurist väärteoasja toimik.

VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist. VTMS § 117 lg 1 p 3 kohaselt maakohtunik lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §- s 119 sätestatud alusel. VTMS § 119 lg 1 sätestab, et maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustada ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Maakohtu seisukoht

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Esmalt kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustades süüteokoosseisu objektiivsest küljest.

Liiklusseaduse § 74-1 lg 1 sätestab vastutust mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt.

Koosseisutüübilt on tegemist blanketse süüteoga, mis tähendab, et koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda Liiklisseaduse ja selle alusel kehtestatud Liikluseeskirja poole. Kiirmenetluse otsuses on osutatud LS § 20 lg-le 1, mille kohaselt mootorsõiduki ei või juhtida isik, kellel ei

3(2) ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sättes nimetatud sõidukite juhtimises isikuga, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Vaatamata sellele, et Liiklusseaduse § 74-1 lg 1 on blankeetne koosseisutüüp, kiirmenetluse otsuses puudub viide LS §-le 27 lg-le 4, sest, nagu tuleneb väärteomenetluse materjalidest, nimelt antud asjaolude alusel (et Aleksei Ruhovets on Eesti kodanik, kellel on Eesti kodakondsus alates 2000. aastast, ning et ta ei vahetanud välisriigis väljaantud juhiluba 12 kuu jooksul) tuli menetlusväline menetleja järeldusele, et Aleksei Ruhovetsi VF juhiluba on kehtetu ning ta ei või juhtida Eestis mootorsõiduki.

Liiklusseaduse § 27 lg 4 kohaselt Eesti kodaniku Eestisse elama asumisel kehtib välisriigis väljaantud juhiluba Eestis 12 kuud, arvates juhiloa omaniku Eestisse elama asumisest. LS § 27 lg-st 4 selgelt tuleneb, et isik peab vahetama välisriigis väljaantud juhiluba Eesti juhiloa vastu ainult juhul, kui ta asub Eestisse elama, st kolib Eestisse alaliseks elamiseks. Kuna kaebuse esitaja elab pidevalt Venemaal, Eestit külastab aeg-ajalt ning ei asunud Eestisse elama, ei oleks pidanud ta vahetama juhiluba ning temal oli Eestis kehtiv VF-s väljaantud juhiluba. Seega 02.08.2010 juhtis Aleksei Ruhovets sõiduauto omades vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, ning tema tegevuses puudub LS § 74-1 lg 1 järgi süüteokoosseisu objektiivne külg, mis on menetluse välistavaks asjaoluks.

Ülaltoodu alusel tuleb Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanema 02.08.2010.a. otsus väärteoasjas nr 233010007210 tühistada ja väärteomenetlus lõpetada.

Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et antud menetluses ei ole võimalik lahendada kaebuses esitatud taotlust sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamise osas. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel tehtud haldusakt, millega mittenõustumise korral tuleb lähtuda Haldusmenetluse seadusest ning Halduskohtumenetluse seadustikust. Kuid vastavalt LS § 20-1 lg-le 1 sõiduki juhtumiselt kõrvaldamise on järelevalveõigusega ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Samuti puudub kohtul võimalus lahendada taotlus kulude väljamõistmise osas seoses väärteotoimukus vastavate andmete puudumisega.

Otsuse tegemisel lähtus kohus eeltoodust ja juhindus VTMS 117; 119 lg 1; 192; 193 nõudeist.

Larissa Prokopenko