2-22-140161/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 24.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-140161

Kohtuasi

X hagi Y vastu rahalises nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Philippe Hint

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaupo Süvaoja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Y apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 15.03.2024

otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Y kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-140161

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 24.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ylt

(kostja) 1312,75 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 22.12.2022

hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 1312,75 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.02.2022 müügilepingu, millega kostja

kohustus müüma hagejale arvuti hinnaga 1300 eurot. Hageja tasus kostjale 1312,75 eurot,

millest 1300 eurot oli ostuhind ja 12,75 eurot transpordikulu. Pooled leppisid kokku, et kostja

toimetab arvuti hagejale kätte DPD kullerteenusega. Kui hageja sai arvuti kätte, oli see

silmnähtavalt saanud transpordi käigus kahjustada, pakend oli katki. Arvuti sisselülitamisel

ilmnes, et see ei ole töökorras. Hageja teavitas kostjat ilmnenud puudustest koheselt.

Kullerteenuse osutajale tehtud päringu vastusest nähtub, et saadetis sai transpordil kahjustada,

kuna pakendamisel oli kasutatud ebapiisavat pehmendust ning puudus õrna saadetise

erimärgistus. Hageja tegi avalduse lepingust taganemiseks, kostja raha tagastanud ei ole.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kui kostja arvuti kullerteenuse osutajale üle andis, siis see töötas. Kostja pakkus, et saadab

arvuti hagejale oma transpordiga, kuid hageja soovis ainult postiga saatmist. Arvuti kahjustada

saamine ei ole etteheidetav kostjale. Kostja ei ole lepingut rikkunud, mistõttu lepingust

taganemise õigust ei tekkinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 15.03.2024 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda ning

määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

- pooled sõlmisid 18.02.2022 lepingu, millega kostja müüs hagejale arvuti hinnaga 1300

eurot;

- pooled leppisid kokku, et kostja annab lepingu eseme hagejale üle kullerteenuse

vahendusel, mille eest pidi hageja tasuma kostjale täiendavalt 12,75 eurot;

- hageja on kostjale lepingu alusel kokku 1312,75 eurot tasunud.

7. Hageja nõuab kostjalt 1312,75 euro tagastamist seoses lepingust taganemisega

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1). Pooled vaidlevad, kas hageja on lepingust kehtivalt

taganenud.

8. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 217 lg 1

esimese lause kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 järgi võlgnik peab kohustuse täitma

lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei

tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades

vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 217 lg 2 p 5 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele,

2-22-140161

kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel

aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil.

9. Müügikuulutuse kohaselt oli müügilepingu ese kasutusel olnud 4 kuud, monitor seisukorras

10/10 ning mistahes viited kahjustustele puudusid. Hageja selgitas kohtuistungil, et kui pakk

arvutiga kohale jõudis, oli näha, et vähemalt pakend on saanud kahjustada. Pakendit lahti võttes

ilmnes, et arvuti põhja all on mõlk ning osad komponendid käisid arvuti korpuse sees vabalt

ringi. Hageja pani arvuti tööle, ligikaudu tunni aja pärast ilmusid ekraanile säbrud. Pärast

restarti oli ekraan alguses normaalne, pärast ilmusid säbrud uuesti. Kui hageja proovis arvuti

videokaarti teises arvutis, siis teises arvutis ilmnesid samad säbrud, millest hageja järeldas, et

videokaart on vigane. Kostja selgitas istungil, et hageja kirjeldatud probleeme arvutil, kui kostja

selle hagejale saatis, ei olnud. Arvuti toimis nagu uus. Maakohus tuvastas kohtule esitatud

sõnumivahetuse kuvatõmmistest, et hageja saatis kostjale pärast arvuti kätte saamist 03.03.2022

foto saabunud pakist, millelt on näha, et paki kinnitused on läinud lahti, pakk on muljutud, paki

ülemine osa on poolavatud ja osaliselt on välja tulnud täidismaterjal. Samas saatis hageja fotod

arvuti põhjal olnud kahjustusest ning märkis, et kruvid on pooleldi kinni. 04.03.2022 kirjutas

hageja kostjale, et „lambist mingi hetk viskab ekraani mustaks, teeb justkui videokale ise resa

ning seejärel ekraan monitor säbruline“, samas on fotod ekraanist, millelt nähtuvalt on säbrud

ekraani terves ulatuses. Nimetatu on kooskõlas hageja seletusega.

10. Nähtuvalt maakohtule esitatud sõnumivahetusest pöördus kostja seoses paki kahjustada

saamisega kullerteenuse osutaja poole. 20.03.2022 edastas kostja hagejale vastuse oma

pöördumisele, milles oli märgitud, et teostatud menetluse põhjal tekkis paki vigastus ebapiisava

transpordipehmenduse ja erimärgistuse puudumise tõttu, saadetis ei pidanud vastu

liinikäitlusele ning sellega kaasnevale vibratsioonile, ilma erimärgistuseta pakke sorteeritakse

mehaaniliselt (liinil) ning need peavad vastu pidama korduvale ümberladustamisele ja

sorteerimisliinil käsitlemisele, sh vibratsioonile ja kuni 80 cm kukkumisele, lisaks tuleb

erikäsitlust vajava kauba saatmisel lisada pakisildi kõrvale punane klaasimärk, et käsitlus oleks

liiniväline. Kostja selgitas istungil, et pakkis arvuti saatmiseks suuremasse kasti, arvuti ümber

pani mullikiletaolise pehmenduse selliselt, et arvuti ei liikunud kastis, teipis kasti pealt kinni.

Kostja selgitas, et ütles paki kullerteenuse osutajale üle andmisel, et sees on arvuti ning nad olid

lubanud erimärgistuse sildi ise peale kleepida. Kostja vastavat silti pakendile ei kleepinud.

Kullerteenuse osutaja DPD Eesti alates 01.10.2021 kehtiva pakendamis- ja markeerimisjuhendi

kohaselt tuleb õrn saadetis märgistada punase klaasimärgiga.

11. Maakohus leidis, et kostja ei pakendanud asja selle säilimiseks ja kaitsmiseks vajalikul

viisil, kui jättis järgimata kullerteenuse osutaja nõude õrna saadetise markeerimiseks. Ka

kasutatud arvuti müümisel ei vasta mõlkis korpus ning täies ulatuses säbruline ekraan vähemalt

keskmisele kvaliteedile. Kostja rikkus müügilepingut, kui andis üle lepingutingimustele

mittevastava asja.

12. VÕS § 218 lg 1 järgi müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi

kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 järgi müüja vastutab ka asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste

rikkumisest tulenevalt. VÕS § 214 lg 4 järgi vedamisel oleva asja müümise puhul kannab ostja

asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot tagasiulatuvalt, alates asja üleandmisest

esimesele vedajale. Kuivõrd kostja seletuse kohaselt arvutil puuduseid sellel ajal ei olnud, kui

kostja selle vedajale üle andis, leidis maakohus kostja seletuse ning DPD vastuse alusel, et

kahjustused tekkisid vedamise käigus seoses liinitöötlusega. On eluliselt usutav, et arvuti,

2-22-140161

kukkudes 80 cm kõrguselt, võib katki minna. Asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis

seega kostja kohustuse rikkumisest tulenevalt, milleks oli asja pakendamata jätmine selle

säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil, mistõttu vastutab kostja lepingutingimustele

mittevastavuse eest.

13. Hageja teatas VÕS § 220 lg 1 järgi müüjale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku

aja jooksul, kuna teatas mittevastavusest kostjale viivitamata pärast arvuti kätte saamist.

14. Maakohus leidis, et lepingueseme puudused olid olulised, kuivõrd need takistasid asja

kasutamist. Nähtuvalt sõnumivahetusest ei vastanud kostja pärast 20.03.2022 DPD vastuse

edastamist enam hageja pöördumistele. Seetõttu oli ilmne, et kostja ei kavatse asuda asja

lepingutingimustega vastavusse viima ning hagejal oli 07.04.2022 tekkinud õigus

müügilepingust taganemiseks (VÕS § 223 lg 3 ja lg 1 p 5 ja lg 5).

15. Maakohus tuvastas, et hageja tegi taganemisavalduse 07.04.2022, kostja vastas avaldusele

samuti 07.04.2022, st kostja sai avalduse samal päeval kätte (VÕS § 188 lg 1). Seega lõppes

18.02.2022 müügileping hagejapoolse taganemisega 07.04.2022, millega seoses tekkis hagejal

nõue lepingu alusel üleantu tagastamiseks.

16. Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud,

milleks oli 280 eurot riigilõiv ja 300 eurot õigusabi kulu. Maakohus pidas põhjendatud ja

mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ja toimingutele kulutatud aega

3 tundi.

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 15.03.2024 otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

18. Hageja esitas TsMS § 329 lg-s 2 sätestatud tähtaega eirates päev enne 07.03.2024 istungit

tõendi „SEADME DEFEKTEERIMISE AKT 0603241“ ja istungipäeval DPD pakendamis- ja

markeerimisjuhendi. Maakohus kohtles neid tõendeid vastu võttes pooli ebavõrdselt. Lisaks on

seadme defekteerimise akt tehtud rohkem kui kaks aastat peale müügitehingut ja sellest aktist

nähtub, et asi on remonditav, kuna arvuti vajab uut graafikakaarti ja korpust. Järelikult ei ole

tegemist olulise lepingurikkumisega.

19. Maakohus on jätnud hindamata kostja väited ja tõendid. Kostja pakkus hagejale, et toob

müügiesemeks oleva arvuti ise hageja kätte, et oleks tagatud kauba tervelt kohale jõudmine.

Lisaks leiab kostja, et kui pakk saadetakse postiga, tuleb ka postiteenust osutaval ettevõttel

hoolitseda paki tervena kohale jõudmise eest ja pakendada ise pakk vastavalt, kui klient on seda

valesti teinud. Veelgi enam on kostja istungil öelnud: „ma ütlesin DPD-le, et siin sees on arvuti,

kui selle neile üle andsin ja nad ütlesid, et nad panevad peale selle.“ Seega teavitas kostja DPD-

d, et pakis on arvuti, millega oleks DPD pidanud arvestama ja vastavad kleebised peale panema.

Seetõttu ei ole põhjuslikku seost kostja väidetava teo ja tagajärje vahel. Ühtlasi ei ole teada, kus

saadetud pakk peale DPD-le üleandmist oli ja kuidas sellega ümber käidi. Kostja saatis enne

paki saatmist fotod kokku pakitud arvutist, millega hageja oli rahul. Samuti ei olnud pakk

sellises seisus nagu hageja on kirjeldanud.

2-22-140161

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

21. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 1312,75 eurot. Seega ei ületa

hageja nõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

22. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

23. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel

ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse

normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse

normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud

oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu

otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks

kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-17-

13363, p 15).

24. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1

ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu

otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

25. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus kohtles pooli

ebavõrdselt, kui võttis vastu hageja 06.03.2024 ja 07.03.2024 esitatud tõendid. Kostja viitab

õigesti TsMS § 329 lg-le 2, mille järgi peab menetlusosaline esitama oma tõendid selliselt, et

need saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui

kohus ei ole määranud teisiti. Samas nähtub 07.03.2024 kohtuistungi protokollist, et maakohus

2-22-140161

küsis kostjalt, kas ta on valmis esitatud tõendite osas istungil seisukohta avaldama, mille peale

esitas kostja sisulised vastuväited nendele tõenditele. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud

esile, kuidas mõjutas asja lahendust nende tõendite vastuvõtmine või kostjale vastamiseks

piisava tähtaja andmata jätmine.

26. Kostja heidab maakohtule ette põhjusliku seose tuvastamata jätmist kostja teo ja tagajärje

vahel. Ringkonnakohus märgib, et maakohus tuvastas otsuses, et arvutile tekkisid kahjustused

vedamise käigus, kuna kostja ei olnud kaupa pakendanud selle säilimiseks ja kaitseks vajalikul

viisil, jättes järgimata kullerteenuse osutaja nõude õrna saadetise markeerimiseks. Kostja ei ole

väitnud, et ta oleks kleepinud pakile õrna saadetise kleebise. Vallasasja müügi puhul peab see

olema pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja

säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil (VÕS § 217 lg 2 p 5). Pooled ei ole iseenesest ka vaielnud

selle üle, et enne arvuti postiga saatmist ei olnud sellel puudusi, kuid hageja sai kätte

lepingutingimustele mittevastava arvuti. Kostja ei ole menetluses väitnud, et arvuti, mille

hageja kätte sai, oli terve ja täielikult töökorras.

27. Kostja esitas apellatsioonkaebuses uued asjaolud ja väited seoses sellega, et seadme

defekteerimise aktist nähtuvalt oleks saanud arvutit parandada ja et pakendi oleks pidanud

ümber pakkima DPD. Ringkonnakohus jätab need väited tähelepanuta, kuna kostja ei ole

maakohtu menetluses vastavatele väidetele ja asjaoludele tuginenud ning kostja ei ole

põhjendanud nende ringkonnakohtule esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4).

28. Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele

oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

29. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna, millest

järeldub, et kostja vaidlustab ka menetluskulude kindlaksmääramist. Riigikohus on selgitanud,

et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude

rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud

aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis

puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses

vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab

ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis

puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on

vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm

15.03.2023, 2-21-9335, p 14). Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda

menetlemast

kostja

apellatsioonkaebust

osas,

milles

kostja

vaidlustab

maakohtu

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

30. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse,

kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on

selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on

maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul,

kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks

2-22-140161

maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole

ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas

õiguslikult perspektiivitu.

31. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja 21 alusel.

32. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

33. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele

(TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks

tähtaega anda ega lahendada 11.04.2024 menetlusabi taotlust.

34. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)