3-23-2857/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2857

Haldusasi

Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus Keila Linnavalitsuse

16.11.2023 korralduse nr 2-2/325, mida muudeti

28.12.2023 korraldusega nr 2-2/382, ning 04.12.2023

hankelepingu 12-2/86 muutmise tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud

esindajad vandeadvokaadid Toomas Pikamäe ja Helena

Noot

Vastustaja – Keila linn, volitatud esindaja Marju Vipper

Kolmas isik – RAGN-SELLS AS, volitatud esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistungil 26. märtsil 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus ning tühistada:

1.1. Keila Linnavalitsuse 16.11.2023 korraldus nr 2-2/325;

1.2. Keila Linnavalitsuse 28.12.2023 korraldus nr 2-2/382;

1.3. Keila Linnavalitsuse ja RAGN-SELLS AS-i vahel 04.12.2023 sõlmitud

kontsessioonilepingu 12-2/86 muutmise kokkulepe.

2. Mõista Keila linnalt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja menetluskulud

summas 6000 eurot.

3. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.05.2024. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keila linn (edaspidi ka vastustaja või hankija) viis 2021. aastal, 22.07.2021 avaldatud teatega,

läbi kontsessioonimenetluse Keila linnas jäätmevedaja leidmiseks „Kontsessiooni andmine

korraldatud jäätmeveoks Keila linnas“ (viitenumber 238792, edaspidi hange). Hankes esitasid

pakkumuse mh Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi ka kaebaja) ning RAGN-SELLS AS

(edaspidi ka kolmas isik). Kolmanda isiku pakkumust hinnati 100 punktiga; teisele kohale jäi

pakkuja, kelle pakkumust hinnati 93,28 punktiga, ning kolmandale kohale paigutunud kaebaja

pakkumus sai 90,61 punkti. Edukaks tunnistati kolmanda isiku pakkumus ning temaga sõlmiti

pärast haldusasjas 3-21-28671 läbitud kohtuvaidlust 25.05.2022 korraldatud jäätmeveo

töövõtuleping nr 12-2/86 (edaspidi kontsessioonileping).

2. Kolmas isik esitas Keila linnale 30.08.2023 Keila linna veopiirkonna korraldatud jäätmeveo

raames kogutavate segaolmejäätmete ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete veoteenuste

hindade muutmiseks hinnatõusu taotluse (kuna taotluses on kuupäevaks märgitud 29.08.2023,

siis edaspidi 29.08.2023 taotlus). Keila linn vastas 13.09.2023 kirjaga nr 6-3/613-2, et ei nõustu

hinnatõusu taotlusega. Vastuse järel esitas kolmas isik 29.09.2023 Keila linnale 29.08.2023

hinnatõusu taotluse täiendused, jättes hinnatõusutaotlusest välja biolagunevate köögi- ja

sööklajäätmete veoteenuste hinnad.

3. Keila Linnavalitsus andis 16.11.2023 korralduse nr 2-2/325 (edaspidi 16.11.2023 korraldus),

millega rahuldas kolmanda isiku 29.08.2023 esitatud ja 29.09.2023 täiendatud taotluse ning

otsustas muuta Keila linna korraldatud jäätmeveo teenustasusid, kehtestades alates 01.01.2024

segaolmejäätmete veoteenusele kõrgemad hinnad. Korralduse jõustumise ajaks on märgitud

01.01.2024. Kolmas isik ja Keila linn sõlmisid 04.12.2023 kontsessioonilepingu muutmise

kokkuleppe, mille kohaselt muudeti segaolmejäätmete veoteenuse hindasid vastavalt 16.11.2023

korraldusele.

4. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 13.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse

tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse korralduse kehtivuse peatamiseks. Halduskohus

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldanud ning halduskohtu määrust ei muutnud ka

Tallinna Ringkonnakohus.

5. Kaebuse esitamise järgselt muutis Keila Linnavalitsus 28.12.2023 korraldusega nr 2-2/382

(edaspidi 28.12.2023 korraldus) 16.11.2023 korraldust. Korralduse muutmist põhjendatakse

sellega, et selle andmisel tugineti valele õiguslikule alusele ning 16.11.2023 korralduses olid

kaalutlused märkimata. 28.12.2023 korralduses esitati teenustasude muutmise põhjendused ning

uueks õiguslikuks aluseks märgiti riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 123 lg 1 punktid 2 ja 4.

Viitest jäätmehoolduseeskirjale loobuti.

6. Kaebaja täiendas 02.01.2024 kaebust nõuetega tühistada kontsessioonilepingu muutmise

kokkulepe ning 28.12.2023 korraldus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja seisukoht

7.1. 16.11.2023 korraldus on õigusvastane, kuna selle andmisel tugineti 2022. aastal kehtetuks

tunnistatud Keila linna jäätmehoolduseeskirjal (edaspidi vana JHE). Kehtiv Keila

1 Tallinna Halduskohtu 24.01.2022 kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 kohtuotsus

2 (16)

Linnavolikogu 26.04.2022 määrus nr 5 „Keila linna jäätmehoolduseeskiri“ (edaspidi kehtiv

JHE), millele hankija oleks pidanud tuginema, kontsessioonilepingu muutmist ei võimalda,

kuna selles puuduvad vastavasisulised rakendussätted. Hankija kinnitas hankemenetlust läbi

viies, et hinna ümbervaatamine toimub vaid tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) punktis 1.1.5.

nimetatud JHE-s toodud alustel. Hankes pakkumust tehes pidid pakkujad arvestama, et linna

õigusaktid võivad muutuda lepingu kehtivuse ajal. Kolmas isik pidi kontsessioonilepingu

täitmisel ja muutmisel lähtuma kehtivatest õigusaktidest. Vana JHE alusel oli teenustasude

muutmine võimalik objektiivsete asjaolude esinemisel, kuid kehtiva JHE kohaselt on teenustasu

tõstmine võimalik üksnes maksutõusu korral. Maksutõusudele kolmas isik teenustasude

tõstmisel ei tugine. Samuti välistab kehtiv JHE kontsessioonilepingu muutmise enne kahe aasta

möödumist, kuid ka sellest normist mindi mööda.

7.2. Teenustasude muutmise eeldused ei oleks täidetud ka vana JHE kohaldumisel. 16.11.2023

korraldusest ei nähtu, et kolmas isik oleks tuginenud mõnele asjaolule, mida ta ei saanud

pakkumuse esitamisel ette näha. Kolmas isik ei saanud eeldada, et kütusekulu, tööjõutasu ja

jäätmete vastuvõtutasu jäävad kogu lepingu kehtivuse ajal muutumatuks. Tegemist on ettevõtja

tavapärase äririskiga, millega pakkumust tehes tuli arvestada. Vana JHE mõttes saaks seega

teenustasude tõstmisel olla objektiivseks asjaoluks selline erakordne sündmus, mis väljub

tavapärasest majandustegevusest ning mis mõjutab jäätmeveo kulusid. Kolmas isik alustas

Keilas jäätmeveoteenuse osutamist 01.07.2022 ning juba 16.11.2023 otsustas vastustaja

teenustasu üle 50% tõsta. See muudab hanke TK punkti 1.4.5.5 sisutuks.

7.3. Kolmas isik kinnitas menetluses, kus kontrolliti tema hinna realistlikkust, et on lähiaastate

hinnatõusudega arvestanud (haldusasi 3-21-2867). Ent vähem kui 1,5 aastat hiljem esitas ta

taotluse kontsessioonilepingu muutmiseks ning hinna tõstmiseks 50%. See kinnitab, et

tegelikult ei ole peale pakkumuse esitamist tõusetunud erakorralisi asjaolusid, mida kolmas isik

ei oleks saanud pakkumuse esitamisel ette näha. Kolmas isik tegi juba hankel alapakkumise,

teades, et ta ei ole suuteline kontsessioonilepingut pakutud hinnaga täitma ning kolmas isik

üritab nüüd teenustasu muutmise kaudu viia teenustasud kooskõlla selle hinnaga, mida ta oleks

pidanud juba kaks aastat tagasi hankemenetluse raames pakkuma.

7.4. Biojäätmete vastuvõtu hinna tõusu korral oleks kolmas isik saanud taotleda

kontsessioonilepingu muutmist jäätmete üleandmise koha osas. Lisaks ei saanud kolmandale

isikule olla üllatuseks, et jäätmete liigiti kogumine ajas suureneb. Jäätmeseaduse (edaspidi

JäätS) § 31 lg 4 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama biojäätmete liigiti

kogumise tekkekohalt, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta. JäätS § 13612

kohaselt (jõustunud 15.05.2021) on kohaliku omavalitsuse üksus kohustatud viima biojäätmete

tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu kooskõlla JäätS § 31 lg-s 4 sätestatuga

alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 31.12.2023. Hange kuulutati

välja 07.2021 ning pakkumused esitati 07.09.2021, siis pidi kolmandale isikule olema teada, et

uuest hankest alates pidi vastustaja viima biojäätmete liigiti kogumise või ringlussevõtu JäätS §

31 lg-ga 4 kooskõlla. Lisaks tuli hankes lähtuda Keila linna jäätmekavast aastateks 2021–2026,

kust nähtub, et uue korraldatud jäätmeveo hankesse tuleks biolagunevate jäätmete liigiti

kogumine teha kohustuslikuks kogu linna ulatuses alates enam kui kahe korteriga

korterelamutest. TK punkti 1.2.3.1 (c) kohaselt ongi sätestatud, et liitumine korraldatud

jäätmeveoga on kohustuslik biolagunevate jäätmete puhul sellistel korterelamutel, kus on enam

kui kaks korterit ning rida- ja väikeelamutel, kes kohapeal jäätmeid ei komposti. Võrdluseks,

Keila jäätmekava punkti 1.5 tabelis 1.5 on selgitatud, et varasema, 2016–2020 jäätmekava

eesmärk oli tagada biolagunevate köögi- ja toidujäätmete liigiti kogumine tekkekohas ja selleks

sätestati kohustus koguda neid liigiti enam kui 24 korteriga majades. Seega pidi kolmas isik

pakkumuse esitamise ajal professionaalse jäätmevedajana olema teadlik, et kohalikel

3 (16)

omavalitsustel on kohustus korraldada biojäätmete liigiti kogumist tekkekohalt ja viia ka

hankelepingud sellega kooskõlla. Samuti pidi kolmas isik arvestama TK-s ja Keila jäätmekavas

2021–2026 tooduga, millest nähtuvalt otsustati muuta jäätmete liigiti kogumine kohustuslikuks

kõikides kortermajades, kus on enam kui kaks korterit võrreldes varasemaga, kus kohustuslik

oli koguda biojäätmeid eraldi enam kui 24 korteriga majades, et seeläbi suurendada biojäätmete

liigiti kogumist. Seega ei ole põhjendatud väita, et pakkuja ei saanud pakkumuse esitamise ajal

arvestada asjaoluga, et biojäätmete liigiti kogumine kasvab Keilas järgnevate aastatega

märkimisväärselt. Biojäätmete mahu tõus tähendab, et segaolmejäätmete kogus vähenes. Liigiti

kogutud biolagunevad jäätmed võetakse segaolmejäätmete seest välja liigiti kogumise kaudu.

Sel põhjusel on kolmanda isiku segaolmejäätmete käitluskulud Keila linnas vähenenud

proportsionaalselt biolagunevate jäätmete koguste kasvuga, sest segaolmejäätmete käitluskulu

on alati kallim võrreldes liigiti kogutud köögi- ja sööklajäätmete käitluskuluga. 16.11.2023

korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks sellega arvestanud.

7.5. Teenustasude tõstmise taotluses esitati valeandmeid. 16.11.2023 korralduses ja selle

hilisemas muutmise korralduses viidatakse, et kolmanda isiku kütusekulud tõusid alates

09.2021–08.2023 49,64%. Statistikaameti andmete kohaselt oli diislikütuse hinnamuutus 2023.

aasta augustis võrreldes 2021. aasta septembriga 31,8%. Kuna kolmas isik on suur ettevõtja,

kelle majandustegevuses kulub palju diislikütust, siis on alust väita, et kolmanda isiku hinnatõus

jäi taotluses märgitust madalamaks. Nt kaebaja jaoks oli diislikütuse hinnatõus 2023. aasta

augustis võrreldes 2021. aasta septembriga 23%. Ei ole mingit põhjust arvata, et kolmanda isiku

diislikütuse hinnatõus oli kaebaja omast suurem. Vastustaja oleks pidanud kontrollima kütuse

hindade muutumist pikema perioodi vältel ning hindama, kas kütuse hind on pikema aja jooksul

muutunud määral, mis üldse õigustab jäätmeveo teenustasu tõstmist.

7.6. Teenustasude tõstmine on vastuolus RHS §-ga 123. Vastustaja tugineb RHS § 123 lg 1

punktile 2. Riigihanke alusdokumendid teenustasu muutmise tingimusi ette ei näe ning tehtud

on vaid viide JHE-le. RHS § 123 lg 1 punkti 2 kohaldamine eeldab, et hankija on kas riigihanke

alusdokumentides või siis viidatud kohaliku omavalitsuse õigusaktis määratlenud täpselt selle,

millises ulatuses on võimalik vedajal teenustasu tõsta. Asjaolu, et antud juhul näeb vana JHE

ette üksnes teenustasu muutmise aluse, aga mitte muid tingimusi, näitab, et vana JHE ja selle

paragrahv 10 ei vasta nendele nõuetele ja seetõttu pole RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel lepingu

muutmine lubatav. Ükski teine RHS §-s 123 sätestatud alus ei luba kontsessioonilepingu

muutmist 16.11.2023 korralduses toodud viisil.

7.7. Hindade tõstmist ei õigusta Ukraina sõja mõjud, kuna sõda algas 3 kuud enne

kontsessioonilepingu sõlmimist ning kolmas isik kinnitas 2022. aasta mais soovi lepingu

sõlmimiseks. Kolmas isik oli kaval, kui kontsessioonilepingu sõlmimisest keeldumise asemel

otsustas lepingusse minna. Kontsessioonilepingu sõlmimisest keeldumine oleks tähendanud, et

vastustaja oleks pidanud kuulutama uue riigihanke, mille võitmist kolmas isik ette näha ei

saanud. Selle asemel nõustus kolmas isik kontsessioonilepingu sõlmimisega, et hiljem

sõjamõjudele viidates taotleda teenustasude tõstmist. Sellise tegevusega saavutas kolmas isik

esiteks kontsessioonilepingu sõlmimise ilma uue hankemenetluseta ja teiseks võimaluse taotleda

jäätmeveo teenustasude tõstmist viidates Ukraina sõja mõjudele, millega kolmas isik pakkumust

tehes arvestada ei saanud.

8. Vastustaja seisukoht

8.1. 16.11.2023 korraldus ja selle tulemusel kontsessioonilepingu muutmine ei riku kaebaja

seadusega kaitstud õigusi. Kaebaja ei saa esitada kaebust Keila linna jäätmevaldajate nimel ja

nende huvide kaitseks. Kontsessioonilepingu muutmine oli RHS §-i 123 alusel võimalik ning

4 (16)

tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 56 kaalus vastustaja hoolikalt esitatud

hinnatõusutaotlust ja palus kolmandal isikul seda täiendavalt põhjendada. Kahetsusväärselt ei

kajastanud kaalumist 16.11.2023 korralduses. Haldusorganil on võimalus viga parandada HMS

§ 64 alusel, mistõttu vastustaja täiendas 16.11.2023 korraldust asjakohaselt – lisas korraldusse

hinna tõstmise sisulised põhjendused ja parandas õiguslikku alust.

8.2. 16.11.2023 korralduses tehtud viide vanale JHE-le oli ekslik. Vastustaja parandas vea,

eemaldas viite vanale JHE-le ning täiendas korralduse õiguslikku alust RHS § 123 lg 1 punktiga

4. Antud juhul ei olnud tegemist mitte JHE-s toodud alustel hinna muutmisega, vaid

ettenägematustest asjaoludest tekkinud vajadusega hinda korrigeerida. Kehtiv JHE ega

kontsessioonileping ei näe ette juhtumeid, mida põhjustas vääramatu jõuna käsitletav Venemaa

sõda Ukraina vastu ja sellega kaasnevaid tagajärgi majandusele. Ka Eesti Pank oli 2022. aasta

juunis arvamusel, et sõja ja Venemaa vastaste sanktsioonide laiem mõju majandusele hakkab

ilmnema alles aasta teisel poolel. Seega ei olnud vastustaja hinnangul kolmandale isikule

kontsessioonilepingu sõlmimisel teada, et muudatused majandusolukorras tulevad sedavõrd

suured, et toovad kaasa pakkumuses esitatud hinna tõstmise vajaduse. Seega

kontsessioonilepingu muutmine Ukraina sõjast tingitult oli põhjendatud.

8.3. Kontsessioonilepingu muutmise aluseks oli RHS § 123 lg 1 punkt 4. See lubas

kontsessioonilepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kuna kolmanda isiku esitatud

taotlusest nähtub, et muudatus on põhjustatud hoolsale hankijale ettenägematutest asjaoludest ja

ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% kontsessioonilepingu algsest maksumusest. Arusaamatu

on kaebaja väide, nagu oleks hinnatõusu taotletud rohkem kui 50% kontsessioonilepingu algsest

väärtusest. Kaebaja esitatud arvutused tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on asjakohatud.

Pakkumuses tuli hind esitada ühekordse jäätmeveo eest eurot/mahuti 1 m3 kohta, mis kolmandal

isikul oli segaolmejäätmete veol 6,78 eur/m3. Korraldusega tõsteti segaolmejäätmete veo hinda

10,17 eur/m3, mis teeb hinnatõusuks 50%.

8.4. Teenustasude hinna muutmine oli kooskõlas ka RHS § 123 lg 1 punktiga 2, kuna

kontsessioonilepingus on hinna läbivaatamise kohta selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud,

et seda saab teha töövõtja põhjendatud ettepanekute alusel, kooskõlas riigihanke

alusdokumentide ja õigusaktidega ning linnavalitsuse korralduse alusel jäätmekäitluse parema

korraldamise huvides. Kolmas isik taotles hinnatõusu segaolmejäätmete veo teenustasudele,

mistõttu aitab jätkuv biojäätmete tasuta vedu omakorda kaasa nii riigi kui ka Keila linna poolt

püstitatud eesmärkide saavutamisele – jäätmevaldajate poolsele tõhusamale jäätmete liigiti

kogumisele ning on seega jäätmekäitluse parema korraldamise huvides. Kontsessioonilepingu

punktis 4.5. toodud hinnamuutmise tingimused (töövõtja põhjendatud ettepanekud, kooskõlas

riigihanke alusdokumentide ja õigusaktidega, vormistatud korraldusega, eesmärk jäätmekäitluse

parem korraldamine) ei võimalda lepingupooltel suures ulatuses läbi rääkida, st läbirääkimiste

osatähtsus on väike ning seega oli õigustatud sellele alusel lepingu muutmine.

8.5. Kolmas isik ei eksitanud vastustajat diislikütuse hinnatõusu osas. Kolmas isik esitas kõik

andmed läbipaistvalt ja vastavalt kontsessioonilepingu tingimustele.

8.6. On õige, et biojäätmete käitlemine on segaolmejäätmete käitlemisest odavam, aga

vastustaja ei nõustu kaebajaga, nagu oleks see asjaolu tähelepanuta jäetud. Nimelt on Keila

linnas hanke väljakuulutamisest alates valminud ja kasutusele võetud 11 korruselamut kokku

183 korteriga ning 13 üksikelamut. Iga kinnistu on kohe ka lisandunud jäätmevaldaja

(kortermaja puhul on jäätmevaldajaks korteriühistu). Arvestades Keila linna lisandunud

jäätmevaldajaid, on tõenäoline, et Keila linna jäätmevaldajate tekitatud segaolmejäätmete

kogused märkimisväärselt vähenenud ei ole. Kui varasemalt oli vähem jäätmevaldajaid, kes

5 (16)

tekitasid rohkem segaolmejäätmeid, siis uute hoonete valmimisega ja biojäätmete eraldi

sorteerimise levikuga on Keila linnas suundumus sinna poole, et jäätmevaldajate arv kasvab,

kuid segaolmejäätmete mahutid ei täitu enam nii kiirelt. Seetõttu on arusaadav jäätmevedaja

veokulu kasv ka seoses asjaoluga, et tühjendada tuleb vähesel määral täitunud segaolmejäätmete

mahuteid (põhjusel, et biolagunevad jäätmed on juba liigiti kogutud), kuid tühjendamiste

sagedus ei ole muutunud. Väheneb küll segaolmejäätmete ladestuskulu, kuid sõitude arv

jäätmevaldajate juurde on hoopis kasvanud, kuna on lisandunud uusi jäätmevaldajaid.

9. Kolmanda isiku seisukoht

9.1. 16.11.2023 korraldus ning selle muutmine on õiguspärane ning alust selle tühistamiseks ei

ole. JHE ei ole korralduse andmise aluseks, mistõttu tuleb kaebaja vastavasisulised väited jätta

tähelepanuta. Kui JHE siiski on kohaldatav, siis kohaldub vana JHE, mitte kehtiv. PS §-st 10

tuleneva õiguskindluse põhimõttest, mis üldjuhul ei luba anda õigusaktile ehtsat tagasiulatuvat

mõju, tulenevalt tuleb kontsessioonilepingu muutmisele kohaldada riigihankes pakkumuste

esitamise ajahetke seisuga kehtinud JHE-d. Vastustaja ei saa ühepoolselt muuta teenustasu

muutmise aluseks olevaid õigusakte rabavalt jäätmevedaja jaoks kahjulikumas suunas peale

kontsessioonimenetluse algatamist ja pakkumuste esitamist. RHS § 141 lg 3 ja § 110 lg 3

kohaselt kinnitas kolmas isik pakkumuse esitamisel kõikide riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimuste ülevõtmist ehk nendega nõustumist. Pakkumuse esitamise hetkel kehtis vana

JHE, kolmas isik ei ole andnud pakkumuses kinnitust nõustuda tulevikus kõikvõimalike

kehtestatavate regulatsioonidega. Kuna lepingus ega selle lisades ei ole viiteid kehtivale

jäätmehoolduseeskirjale, vaid üksnes viidatud „eeskirjale“, siis sai kolmas isik eeldada, et

lepingu perioodil kehtib pakkumuste esitamise ajahetke seisul kehtinud jäätmehoolduseeskiri.

JHE on selgelt hankega ja hanke alusdokumentidega seotud dokument, mille hilisem muutmine

toob kaasa õiguse lepingu muutmiseks. Kehtiv JHE on pakkuja suhtes koormav haldusakt,

millest hankija oleks kolmandat isikut pidanud teavitama. Seda ei tehtud.

9.2. Kuna 16.11.2023 korralduse ning selle muutmise korralduse aluseks ei ole JHE, siis ei

kohaldunud ka kehtiva JHE § 10 lg-s 3 sätestatud tähtajad ning sellekohased viited tuleb jätta

tähelepanuta.

9.3. Ukraina sõda on väga otseselt mõjutanud teenustasude hinnatõusu, mistõttu oli

teenustasude muutmise eeldused täidetud. Teenustasude muutmise aluseks olevad asjaolud ei

olnud pakkumuse esitamisel ettenähtavad. Kolmas isik tuletab meelde, et pakkumused tehti

7.09.2021 ning hinnatõusu taotlus esitati 29.08.2023 (mida täpsustati 29.09.2023). Seega ei

vasta tõele, et kolmas isik oleks justkui koheselt peale lepingu sõlmimist asunud hinnatõusu

taotlema. Arvestama peab asjaoluga, et hind kalkuleeriti juba septembris 2021 ning kaebaja

initsieeritud kohtuvaidluse tõttu viibis lepingu sõlmimine kuni 25.05.2022 (ringkonnakohtu

lahend jõustus 12.04.2022, mil Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsiooni menetlusse).

Pakkumuste esitamise tähtaja ja kontsessioonilepingu sõlmimise vahele jäi kõiki

hinnakomponente mõjutanud sündmus, mis kulmineerus 2022. aasta veebruaris alanud

täiemahulise sõjaga Ukrainas. Seega on täiesti põhjendamatud väited, mille kohaselt oleksid

pakkujad pidanud 2021.a septembris pakkumuse esitamise ajahetkel arvestama veel algamata

sõjategevusega Ukrainas ning selle mõjuga kogu maailma majandusele, sh oluliselt

kütusekuludele, tööjõutasudele ja jäätmete vastuvõtutasudele. Kaebaja hinnangu kohaselt oleks

asjakohane üksnes siis teenusehinna tõus, kui sõda oleks Eestis, kuid näiteks

Rahandusministeeriumi hinnangul on sõda Ukrainas samuti teatud sektorites ettenägematuks

asjaoluks, mis on muuhulgas aluseks hankelepingu muutmisele RHS § 123 lg 1 punkti 4 alusel.

Samuti on täiemahulist sõda Ukrainas peetud hankelepingu täitmise ajal tõusetunud vääramatu

jõu asjaoluks, mistõttu saab seda pidada ka hankija jaoks ettenägematuks asjaoluks.

6 (16)

9.4. Muudatuse hindades põhjustasid mitmete erinevate asjaolude koosmõju, mida ei olnud

võimalik pakkumuse esitamise ajahetkel ette näha. Olukord Ukrainas tekitas maailmas laiemalt

ootamatu hinnatõusu ja hinnakõikumised, mida ei olnud võimalik ka rangeima hoolsuse juures

ette näha riigihanke läbiviimise ajahetkel. Mõjutused on kaasa toonud olulised, kiired ja

ettenägematud muutused turul üldisemalt, sh erinevate hinnakomponentide lõikes. On raske

eristada, mis mitmetest hinnatõusu tinginud komponentidest ja kui laiaulatuslikult on

konkreetselt sõjaga seotud, kuid on väga objektiivselt tuvastatav, et olukord ei ole enam

valdkondlikult sama, mis oli pakkumuste esitamise ajahetkel. Kütuse- ja muude hindade tõus

koosmõjus ettenägematute mahu ja veosageduste kõikumisega, mida ei olnud võimalik

tavapärase hoolsuskohustuse täitmise raames ette näha, ületab tavapärast ettevõtja äririski

käesoleva lepingu raames. Oluline on ka tähele panna, et riigihanke eesmärgiks on madalaima

hinna ja kvaliteedi suhte leidmine, mitte äririskide maandamine kõrge hinnaga, mistõttu oma

olemuselt pakutakse hangetes konkreetse ajahetke parima teadmiste kohane madalaim hind.

Seega ei olnud ühelgi riigihankes osalenud poolel võimalik ette näha, milliseks kujuneb olukord

teenustasu tõstmise ajahetkeks ega sellest tulenevalt ka sellega arvestada. Täpselt selliste

olukordade jaoks on loodud RHS § 123 lg 1 punkti 4 erisus.

9.5. Biojäätmete teenustasu ei muudetud. Sel põhjusel ei ole asjakohased kaebuse punktid 12.7–

12.13. Vastustaja selgitas korralduses, et „kuna kaalumisel olevas hinnatõusutaotluses on

taotletud vaid segaolmejäätmete veo teenustasude tõstmist, siis aitab jätkuv biojäätmete tasuta

vedu omakorda kaasa nii riigi kui ka Keila linna poolt püstitatud eesmärkide saavutamisele –

jäätmevaldajate poolsele tõhusamale jäätmete liigiti kogumisele.“ Kolmanda isiku põhjendused

biojäätmete hulga suurenemise kohta prognoositust on üksnes täiendav informatsioon

selgitamaks, et vastavaid teenuseid osutab kolmas isik tasuta, kuid peab nendega seotud kulusid

katma teiste teenuste arvelt, mistõttu ei ole see pikas perspektiivis võimalik.

9.6. Kolmas isik tugines kütusekulude tõusmise võrdlemisel 2021. aasta septembrikuu ja 2023.

aasta augustikuu vahel Euroopa üldise andmebaasi andmetele, mille kohaselt oli muutus

49,64%. Seega ei ole kohane väita, et esitatud andmete näol on tegemist valeandmetega, seda

enam, et kaebaja ei selgita, millistest allikatest pärineb muudatuse protsent 33%.

9.7. Teenustasude muutmise aluseks oli muuhulgas kütuse- ja elektrienergia hinnatõus, mida

omakorda on selgelt mõjutanud kütuse ja elektrienergia aktsiisimäärade tõusud (mis on

iseenesest JHE2022 § 10 lg 2 kohaselt riiklikeks maksudeks, mis mõjutavad vedajat). Valitsus

otsustas aktsiisitõusu lükata esmalt 2023. aastale 2022. aasta sügisel ehk peale

kontsessioonilepingu sõlmimist. Pikendamine toimus üheks aastaks, mida veel omakorda 2023.

aastal valitsuse otsusega pikendati ehk aktsiisitõus lükkus 2024. aasta 1. maile (vt ATKEAS

eelnevaid redaktsioone), mõjutades seega selgelt teenuse osutamise hindasid. Kahjuks on ka

aktsiisitõusust hoolimata tõusnud energiahinnad tugeva inflatsiooni ja sõja tõttu Ukrainas.

Samuti ei välista § 10 lg 2 sõnastus ka muid aluseid, nt käesoleval juhul sisuliselt vääramatu jõu

olukorras tekkinud teenustasude suurendamise vajadus - § 10 lg 2 loetleb alused, mis juhul on

kindlasti õigus taotleda teenustasude tõusu märkimata, et tegemist on ainuvõimalike alustega.

9.8. 01.01.2024 tõusis käibemaks Eesti Vabariigis 20% 22%-le, mis on samuti üheks

võimalikuks aluseks jäätmehoolduseeskirja kohaselt teenustasude tõusuks. Kolmas isik on

põhjendanud teenustasu tõusu ka tööjõulukulude tõusuga, millega on väga otseselt seotud

sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks oleva kuumäära tõus, mis oli 2023. aastal 654

eurot ja 2024. aastal tõusis see 725 euroni. Seega on korraldus õiguslikult korrektne ka juhul,

kui see tugineks kehtiva JHE § 10 lg-le 2, kuivõrd kõik teenustasu tõstmise komponendid on

seotud lisaks majandusliku ja julgeoleku olukorrale ka maksutõusudega.

7 (16)

9.9. Kaebaja omistab kolmanda isiku antud kinnituskirjale tähenduse, mida sellele ei ole.

Kinnituskiri üksnes kinnitab, et kolmas isik on valmis teenuse osutamisega alustama ning sellest

ei saa teha järeldust, et kolmas isik oleks minetanud õiguse teenustasude tõstmiseks Ukraina

sõjaga seonduvalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning 16.11.2023 korraldus2, sh 28.12.2023

korraldus3, ja sellele järgnenud kokkulepe kontsessioonilepingu muutmiseks4 tühistada.

11. Asja lahendamisel võtab kohus aluseks Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2024 määruse5

selgitused, et asja lahendamiseks on vajalik mh hinnata:



kas kontsessioonilepingu muutmine oli lubatav kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 2 ehk

kas teenustasude läbivaatamise tingimused olid riigihanke alusdokumentides asjakohaselt

ette nähtud ning kas muutmine on toimunud nende nõuetega kooskõlas;



kas TK punktis 1.4.2 tehtud viide jäätmehoolduseeskirjale tähendab vana JHE-d või kehtivat

JHE-d;



kas ja millises ulatuses esinesid objektiivsed asjaolud, mis õigustasid teenustasu tõstmist.

Sellest tulenevalt tegeleb kohus esmalt küsimusega, millistel tingimustel oli

kontsessioonilepingus teenustasude tõstmine Keila korraldatud jäätmeveopiirkonnas lubatav.

Seejärel analüüsib kohus vastustaja kohustusi kontsessioonilepingu teenustasude tõstmise

menetluses ja annab hinnangu korralduste ja kontsessioonilepingu muutmise õiguspärasusele

ning selgitab, miks korraldused ja sellele järgnenud kontsessioonilepingu muutmine olid

õigusvastased ja need tuleb tühistada. Lõpuks jaotab kohus menetluskulud.

Kontsessioonilepingu teenustasude muutmise lubatavus

12. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohustab vastustajat korraldama

jäätmehooldust. Kohalikud omavalitsused korraldavad jäätmehooldus mh korraldatud

jäätmeveo teenusena, mis on üldhuviteenus, mille osalised on kohaliku omavalitsuse üksus,

kontsessionäär (praegusel juhul kolmas isik) ning tarbijad. Teenust osutatakse RHS-is sätestatud

korras sõlmitava kontsessioonilepingu alusel (JäätS § 67 lg 1).

13. Kontsessioonilepingu mõiste on sätestatud RHS § 4 punktis 13 ning selle kohaselt on

kontsessioonileping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud

hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida

või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega

seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile. Seega on kontsessioonilepingule omane äririsk, mida

pakkuja saab maandada riigihankel pakutava hinna kaudu, üleminek kontsessionäärile.

Kontsessioonilepingus on üldjuhul äririski maandamise instrumendiks pakutav hind. Mida

madalam on pakkumuse hind, seda suurem on kontsessionääri kantav võimalik äririsk. Ka

direktiivi 2014/23/EL6 preambulis on rõhutatud, et kontsessiooniga kaasneb alati majanduslikku

laadi äririsk ning kontsessiooni andmise erisätete kohaldamine ei oleks põhjendatud, kui avaliku

sektori hankija või võrgustiku sektori hankija vabastaks ettevõtja mis tahes võimalikust kahjust,

tagades talle miinimumtulu, mis on ettevõtja poolt lepingu täitmisega seoses tehtud

2 Digitoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 240–241

3 Dtl 264–266

4 Dtl 242

5 Dtl 773–780

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiiv 2014/23/EL, kontsessioonilepingute sõlmimise kohta

8 (16)

investeeringute ja kantud kuludega võrdne või nendest suurem (preambuli punkt 18). Kohtu

hinnangul tuleb äririski ning selle üleminekut kontsessionäärile arvestada ka

kontsessioonilepingu muutmise lubatavuse hindamisel.

14. RHS § 141 lg 7 sätestab, et kontsessioonilepingu muutmisel lähtutakse RHS §-st 123. Ehkki

RHS 141 lg 7 teeb viite vaid RHS §-le 123, siis tuleb lisaks arvestada ka riigihanke

alusdokumentides (sh kontsessioonilepingus) toodud tingimusi ning hankija antud selgitusi.

Nimelt lepiti kontsessioonilepingu punktis 2.2 kokku, et kui lepingu erinevate dokumentide

vahel on vastuolusid või võimaldavad need mitmesugust tõlgendust, lähtutakse riigihanke

käigus hankija antud selgitustest7.

14.1. Kontsessioonilepingu punkt 3.19 kehtestab, et töövõtjal (praegusel juhul kolmandal isikul)

on õigus teha hankijale põhjendatud ettepanekuid korraldatud jäätmeveo teenustasude

muutmiseks ja jäätmekäitluse parema korralduse rakendamiseks veopiirkonnas. Sellele punktile

vastab hankija õigusena kontsessioonilepingu punkt 4.5, mille kohaselt on tellijal õigus töövõtja

põhjendatud ettepanekute alusel, kooskõlas riigihanke alusdokumentide ja õigusaktidega anda

oma korraldusega nõusolek teenustasude suuruse muutmiseks ja jäätmekäitluse parema

korraldamise rakendamiseks8. Samas sõnastuses olid need punktid ka riigihanke

alusdokumendiks olevas kontsessioonilepingu projektis9.

14.2. TK punkti 1.4.5.5. kohaselt peab pakkumuse hind olema lõplik ning pakkuja eeldab, et see

kehtib kogu lepinguperioodi jooksul. Hinna muutmine toimub TK punkti 1.4.2 kohaselt Keila

linna jäätmehoolduseeskirjas ja hankelepingus sätestatud tingimustel ja korras.

14.3. Hankija 24.08.2021 vastused hankemenetluses 18.08.2021 esitatud küsimustele10: 1) kui

suurjäätmete eeldatav kogus suureneb hankelepingu perioodil oluliselt, kas siis eeldatava

koguse täitumisel on õigus taotleda hankes pakutud segaolmejäätmete hinna ülevaatamist ja

millisele hankedokumendi punktile tuginedes; ja 2) kui hankija muudab biojäätmete

käitluskohta ja selleks saab Keilas välja arendatav biojäätmete käitluskoht, mille

vastuvõtutingimusi pakkumise ajal ei ole teada, kas siis toimub hinna ümbervaatamine ja

millisele hankedokumendi punktile tuginedes; vastas hankija, et: „Hinna ümbervaatamine

toimub vaid tehnilise kirjelduse punktis 1.1.5. nimetatud Keila linna jäätmehoolduseeskirjas (§

10 lõige 2) toodud alustel.“.

14.4. Kuni 02.05.2022 kehtinud vana JHE sätestas § 10 lg-tes 2 ja 3, et vedajal puudub

õigusteenustasude ühepoolseks muutmiseks. Vedaja võib linnavalitsuselt taotleda teenustasu

muutmist selliste objektiivsete asjaolude esinemisel, millega vedajal polnud võimalik

pakkumuse esitamise ajal arvestada ja sellest tingitult muutuvad kulud tööjõule, veokite

kütusele, saastetasule või jäätmete vastuvõtuhinnale jäätmekäitluskohas (lg 2). Linnavalitsusel

on õigus teenustasusid muuta vaid kooskõlas riigihangete seaduses ja hankedokumentides

sätestatuga.

14.5. Alates 03.05.2022 kehtiv JHE sätestab § 10 lg-tes 2–4, et vedajal puudub õigus

teenustasude ühepoolseks suurendamiseks. Vedajal on õigus taotleda teenustasude muutmist

riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, tulumaksu või sotsiaalmaksu määra muutmise vm

teenuse hinda mõjutava riikliku maksu muutmise korral, mida ei olnud võimalik pakkumuse

esitamise momendil ette näha (lg 2). Vedaja poolt linnavalitsusele esitatav teenustasude

7 Dtl 51

8 Dtl 367

9 Dtl 53

10 Dtl 371

9 (16)

muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb

lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon ja eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude

ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes. Teenustasude muutmise taotlus tuleb esitada

vähemalt 3 kuud enne taotletavat hinnamuudatust. Taotluse võib esitada mitte varem, kui kaks

aastat pärast kontsessioonilepingu sõlmimist ja mitte tihedamini kui aastase vahega (lg 3).

Linnavalitsusel on õigus teenustasusid muuta vaid kooskõlas riigihangete seaduses ja

kontsessioonilepingu menetluse riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel ja korras

linnavalitsuse korraldusega alates riigipoolse uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja

ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses (lg 4).

15. Kohus nõustub kaebajaga, et hankes pakkumust tehes pidid pakkujad arvestama, et linna

õigusaktid võivad muutuda lepingu kehtivuse ajal, kuid sellest ei saa järeldada, et pakkumust

tehes pidid pakkujad juba arvestama ka sellega, et tulevikus võidakse oluliselt piirata

kontsessioonilepingu muutmise tingimusi. Kohtu hinnangul võib riigihanke alusdokumentides

tehtud viide jäätmehoolduseeskirjale samaaegselt tähendada nii vana JHE-d kui ka kehtivat

JHE-d. Nii on nt TK punktis 1.1.5 toodud välja, et teenuse osutamisel peab täitja lisaks

riigihanke alusdokumentides toodud nõuetele juhinduma korraldatud jäätmevedu reguleerivatest

kehtivatest Eesti Vabariigi ja Keila linna õigusaktidest, sh jäätmeseadus, konkurentsiseadus,

võlaõigusseadus, Keila linna jäätmekava 2021–2026 ja Keila linna jäätmehoolduseeskiri. Selles

punktis viidatakse selgelt, et teenuse osutamine peab igal aja hetkel vastama kehtiva JHE

nõuetele. Ka tehnilise kirjelduse punkt 1.4.3.3 viitab kehtivatele õigusaktidele. Samas punkt

1.4.2 viitab jäätmehoolduseeskirjale ilma sõna „kehtiv“ kasutamata. Kohtu hinnangul ei ole

tegemist juhusliku sõnastusliku erisusega, vaid hankija on soovinudki teha vahet konkreetsel

ajahetkel kehtiva JHE ning hanke läbiviimisel kehtinud JHE vahel. Sellest tulenevalt nõustub

kohus nii vastustaja kui ka kolmanda isikuga, et teenustasude muutmisel tuleb aluseks võtta

hankemenetluse ja pakkumuste esitamise ajal kehtinud jäätmehoolduseeskiri ehk vana JHE. See

oleks ka loogiline, kuivõrd kontsessioonilepingu muutmise kokkulepe on oma olemuselt selline,

mis ei saa olla ajas muutuv, kuna lepingu muutmise võimalus ning selle tingimused on mh

äririski hinnastamise aluseks. Ka hankija riigihankemenetluses antud vastused kinnitavad, et

teenustasude muutmise aluseks on vana JHE11. Kuna riigihanke alusdokumendid on

eelhaldusaktiks, mille hilisem muutmine ei ole lubatav, siis ei saa ka hankelepingu muutmise

tingimused pärast pakkumuste esitamist muutuda. Ehkki õigusselguse huvides oleks hankija

pidanud kehtiva JHE kehtestamisel olukorra reguleerima rakendussätete kaudu, siis on see lünk

võimalik ületada tõlgendamise teel, kastutades reegleid, mille hankija hankes kehtestas. Lisaks

märgib kohus, et ka hankija selgitus ei saa olla ajas muutuv ning sõltuda sellest, millisel

ajahetkel seda lugeda (vt ka RHS § 46 lg 3). Vastustaja vastas pakkujate küsimustele ajal mil

kehtis vana JHE, mistõttu on ka loogiline, et vastustaja ise pidas hankelepingu teenustasude

muutmist võimalikuks vana JHE alusel.

16. Eelnevast tulenevalt ning kooskõlas vastustaja hankemenetluses esitatud seisukohtadega

leiab kohus, et hankijal oli õigus nõustuda teenustasude muutmisega, kui täidetud on RHS §

123, riigihanke alusdokumentide ning vana JHS § 10 lg-s 2 sätestatud tingimused. Seejuures ei

nõustu kohus vastustajaga, et kontsessioonilepingu muutmine oleks olnud võimalik üksnes RHS

§ 123 alusel.

Korralduse ja hankelepingu muutmiskokkuleppe õiguspärasuse hindamine

17. Vaidlust ei ole, et 16.11.2023 korraldusest ei nähtunud vastustaja kaalutlused, miks ta

kontsessioonilepingu hinna muutmisega nõustus. Samuti möönis vastustaja, et 16.11.2023

korralduses on viidatud valele õiguslikule alusele. Seega on vastustaja möönnud, et 16.11.2023

11 Dtl 89

10 (16)

korraldus oli selle andmise järgselt formaalselt õigusvastane. 16.11.2023 korralduse formaalse

õigusvastasuse ületamiseks muutis vastustaja 28.12.2023 korraldusega 16.11.2023 korraldust,

täiendades seda kaalutlustega ning muutes 16.11.2023 korralduse õiguslikku alust. Kui

16.11.2023 korraldus tugines JäätS § 66 lg-tele 5 ja 6, RHS § 123 lg 1 punktile 2, vana JHE §-le

10, kontsessioonilepingu punktile 4.5 ning kolmanda isiku esitatud taotlustele, siis 28.12.2023

korralduse kohaselt on teenustasude hinna tõstmise õiguslikuks aluseks JäätS § 66 lg-d 5 ja 6,

RHS § 123 lg 1 punktid 2 ja 4, kontsessioonilepingu punkt 4.5 ning kolmanda isiku esitatud

taotlused.

18. Sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtule jääb ka halduskohtule arusaamatuks tuginemine RHS

§ 123 lg 1 punktile 4, kuna kohtule ei nähtu, et hankelepingu muutmine oleks põhjustatud

hankijast. Nimelt sätestab viidatud norm, et muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale

ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse

tulemusena ei suurene hankelepingu maksumus rohkem kui 50 protsenti hankelepingu algsest

maksumusest. Viidatud sättele tugines kolmas isik mh oma 29.09.2023 taotluses12 ning

vastustaja on püüdnud seda alust sisustada läbi Ukraina sõja või kehtiva jäätmekava ja JäätS

kaudu, kuid kohtule jääb see seos sel viisil arusaamatuks. Nimelt kehtiva jäätmekava ja JäätS

nõuetega pidi kolmas isik pakkumust tehes arvestama ning kui ta pakkumust tehes leidis, et

numbrid arvestuslikult ei klapi, siis oleks tal olnud võimalus neid hankes täpsustada. TK punktis

1.4.5.3 kehtestab13, et: „.Pakkumuse maksumus peab sisaldama ka kõikide vajalike lubade,

kooskõlastuste, registreeringute hankimiseks tehtavaid kulutusi. Pakkujal on kohustus

kontrollida tellitava teenuse mahtusid ning pakkumuse maksumuses arvestada RHAD tehnilises

kirjelduses määratletud hankija eesmärgi saavutamiseks vajalike teenuste ja töömahtudega.

Teenustasu sõltub mahutite mahust ja veosagedusest ning ei sõltu mahutite täitumise määrast.

Teenustasu sisaldab kõiki vedaja poolt tehtavaid kulusid vedamise ettevalmistamisel, mahuti

tühjendamisel, jäätmete vedamise ja nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta üleandmise teenuse

osutamisel. Teenustasu pakutud ühikhinnad peavad sisaldama summaarselt kõiki jäätmeseaduse

§ 66 lõikes 5 sätestatud kululiike, kõiki ettevõtluskulusid ja -riske, mis on vajalikud teenuse

osutamiseks, välja arvatud kontsessionääri pakutavad lisateenused. Teenustasu suuruse

kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo

teenindussagedusest ja muudest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

Kululiike eraldi ei kirjeldata ja ei esitata.“.

19. Kohtu hinnangul oli kontsessioonilepingu muutmine võimalik üksnes RHS § 123 lg 1

punktis 2 sätestatud alusel ehk muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist

olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta,

olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Viidatud normile

vastab direktiivi 2014/23/EL artikli 43 lg 1 punkt a) – kui muudatused, sõltumata nende

rahalisest väärtusest, olid esialgsetes kontsessiooni alusdokumentides ette nähtud selgete,

täpsete ja ühemõtteliste läbivaatamisklauslitega, mis võivad hõlmata maksumuse läbivaatamise

klausleid või võimalusi. Sellistes klauslites märgitakse võimalike muudatuste või alternatiivsete

lahenduste ulatus ja olemus ning ka tingimused, mille korral neid võib kasutada. Nendega ei

nähta ette muudatusi või alternatiivseid lahendusi, millega muudetaks kontsessiooni üldist

olemust. Seega tuleb vastata küsimusele, kas muutmise tingimused olid riigihanke

alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt sätestatud.

20. Kontsessioonilepingu punkt 4.5 lubab hankijal anda nõusoleku teenustasude muutmiseks

kooskõlas riigihanke alusdokumentide ja õigusaktidega. Riigihanke alusdokumendiks on mh

TK, mille punkti 1.4.2 kohaselt teenustasude muutmine toimub jäätmehoolduseeskirjas ja

12 Dtl 237–238

13 Dtl 63

11 (16)

hankelepingus sätestatud tingimustel ja korras. Kuna kohus leidis, et lepingu muutmisele

kohaldub vana JHE, siis on teenustasu muutmiseks nõusoleku andmine lubatav, kui täidetud on

vana JHE § 10 lg-s 2 sätestatud eeldused – esinevad objektiivsed asjaolud, millega vedajal

polnud pakkumuse esitamise ajal võimalik arvestada ja selle objektiivse asjaolu tõttu muutuvad

kulud tööjõule, veokite kütusele, saastetasule või jäätmete vastuvõtuhinnale jäätmekäitluskohas.

Ehkki praegusel juhul tuleb kontsessioonilepingu muutmise kohaldamistingimuste

tuvastamiseks liikuda ühest dokumendist teise, siis on lõppastmes kontsessioonilepingu

maksumuse läbivaatamise klausel piisavalt selgelt ja ühemõtteliselt hanke alusdokumentides

sätestatud. Nõue, et tingimus peab olema täpne, selge ja ühemõtteline ei tähenda, et see peaks

olema sõnastatud nt indekseerimisena või olema lubatud väga kitsal juhul. Nõue võib olla täpne,

selge ja ühemõtteline ka siis, kui see võimaldab kaalutlusõigust ning paindlikkust. Kuigi

vastustaja kinnitas nii vastuses kaebusele kui ka kohtumenetluses, et hankelepingu muutmise

aluseks oli üksnes RHS, siis tegelikult hindas vastustaja siiski kontsessioonilepingu muutmise

lubatavust kooskõlas hankelepingu punktiga 4.5, tehnilise kirjelduse punktiga 1.4.2 ning vana

JHE § 10 lg-ga 2.

21. RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel teenustasu muutmine eeldab vastustaja uurimiskohustuse ja

kaalutlusõiguse teostamist. Sellele viitab JHE § 10 lg 2 sõnastus, mille kohaselt tuleb hinnata

muu hulgas seda, kas esinesid objektiivsed asjaolud ning millises ulatuses on teenustasu

tõstmine põhjendatud. RHS § 123 lg 1 punkt 2 ei saa muuta TK punkti 1.4.5.5 sisutuks.

22. Jäätmevaldkonnale sarnane teenus on ka ühistranspordi korraldus, mistõttu leiab kohus, et

Riigikohtu väljendatud seisukohad asjas 3-19-312 on kohaldatavad ka korraldatud jäätmeveo

teenustasude tõstmisel. Selles asjas selgitas Riigikohus, et kulude muutumist peab tõendama

vedaja. Kui vastustaja teeb kulude muutumise kindlaks, peab ta täiendavalt tuvastama, kas see

muutus tuleneb põhjendatud ja vedajast sõltumatutest asjaoludest. Vedajast sõltuvateks

asjaoludeks, mis ei pruugi liinikilomeetri maksumuse suurendamist õigustada, on nt lepingu

täitmiseks kasutatavate sõidukite tehnilise seisukorra halvenemisest tulenev keskmise

kütusekulu suurenemine või vedaja ühepoolsetest otsustest tulenevad ja turuolukorrale

mittevastavad muutused tööjõukulude suuruses. Kõigi kulude põhjendatud muutumist tuleb

hinnata kogumis ning ühe või mõne kulukomponendi suurenemine ei pea kokkuvõttes tooma

kaasa liinikilomeetri maksumuse suurendamist, kui kaebaja kulud ei ole muude

kulukomponentide vähenemise tõttu tervikuna suurenenud. Samuti ei tulene lepingust nõuet

suurendada liinikilomeetri maksumust vedaja kulude ebaolulise suurenemise korral. Kuna

küsimuse all on liinikilomeetri maksumus, tuleb vastustajal aluseks võtta kulu liinikilomeetri

kohta, st tuvastada liinikilomeetri läbimiseks vajalike kulude kasv võrreldes eelmise perioodiga.

23. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks praegusel juhul uurimiskohustust ja kaalutlusõigust

teostanud. Vaidlust ei saa olla, et kontsessioonileping sõlmiti 25.05.2022 ning selle ajaga

võrreldes jäi 01.01.2024 hinnatõus vahemikku 42,86%14 – 50,11%15 (käibemaksuta). Kolmas isik

esitas hankijale taotluse teenustasu tõstmiseks 29.08.2023 ning vastustaja lükkas selle

13.09.2023 tagasi. Seejärel esitas kolmas isik 29.09.2023 vastustajale sisuliselt sama taotluse,

millega vastustaja aga nõustus. Sisuliselt oli 29.09.2023 taotlus põhjenduste osas identne

29.08.2023 taotlusega, kuid viimases taotluses oli loobutud biolagunevate jäätmete hinnatõusust

ning liidetud see hinnatõus olmejäätmete hinnatõusule. Võttes aluseks Riigikohtu seisukohad

asjas 3-19-312, siis tuli vastustajal sisuliselt hinnata hinnatõusu vajalikkust ning tuvastada

reaalselt, kas lepingu täitmisega seotud tegelikud kulud on muutunud ning kas need muudatused

on tingitud asjaoludest, millega pakkumuse esitamisel ei saanud arvestada.

14 Jäätmekott kuni 20 liitrit

15 80–4500 liitrine konteiner ning 1300–5000 liitrine süvamahuti hinnatõus jäi vahemikku 49,47–50,11 eurot.

12 (16)

24. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vastustaja oleks sisuliselt hinnanud teenustasu

tõstmise põhjendatust ning seda, kas teenustasu muutmiseks esinesid objektiivsed asjaolud.

Kohtu hinnangul ei ole Ukraina sõjaga võimalik kõiki asjaolusid siiski põhjendada. Kohtu

hinnangul näevad vana JHE, hankelepingu punkt 4.5 ning riigihanke üldpõhimõtted ette, et

hankelepingu muutmine peab toimuma läbipaistvalt. Arvestades kontsessioonilepingu eripära,

kus äririsk läheb tervikuna kontsessionäärile üle, siis tuleb seda asjaolu arvestada ka

hankelepingu teenuse hinna muutmisel. Seejuures on oluline, et üldjuhul ei saa kontsessionäär

asetada teenuse vale hinnastamisega kaasnevat äririski hankijale või teenuse tarbijale. Seda ei

õigusta ka kohtuistungil väljendatud seisukoht, mille kohaselt pakutakse korraldatud jäätmeveo

valdkonnas kontsessioonilepingu saamiseks maksimaalselt minimaalset hinda. See ei tähenda, et

sellega äririsk kontsessionäärile üle ei lähe. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajad on ise oma

pakkumuste ja turu kujundamisega loonud olukorra, kus pakkumuse esitamisega võetakse väga

suur äririsk ning et pakutav hind ei pruugi olla teenuse osutamiseks piisav. See on risk, mida

kannab kontsessionäär ning mille hilisem hüvitamine teenuste hinna tõstmise kaudu ei ole

hüvitatav.

25. Vastupidiselt kolmandale isikule ja vastustajale, kes sisuliselt lihtsalt nõustus kolmanda isiku

teenustasu tõstmisega, on kohus seisukohal, et vähemalt suures ulatuses on kolmas isik

teenustasude tõstmist põhjendanud asjaoludega, mis olid pakkumuse esitamisel kas

koguulatuses või osaliselt ettenähtavad, mistõttu nendel alustel teenustasude tõstmine ei ole

põhjendatud ning sellega kaasnevat valesti hinnastamise äririski kannab kolmas isik. Selliseks

asjaoludeks on nii tühjenduskordade kui ka liigiti kogutavate biojäätmete hulga suurenemine,

samuti osaliselt kütuse hinna ja tööjõukulude kasv. Kolmas isik ega ka vastustaja ei ole esitanud

kohtule tõendeid, mis annaks aluse väita, et teenustasude hinnatõus 50% ulatuses oli

põhjendatud objektiivsete asjaoludega, mida pakkumuse esitamisel ei olnud võimalik ette näha.

Samuti ei ole arvestatud asjaoludega, mis võivad vähendada tervikuna kulude suurenemist

(olmejäätmete koguste vähenemine ja boijäätmete koguste suurenemine). Kohus möönab, et

Venemaa täiemahulise agressioonisõja alustamine Ukrainas oli ettenägematu, kuid praegusel

juhul omistab kolmas isik sellele asjaolule liialt suure tähenduse ning jätab arvestamata, et

teatud ulatuses pidi ta kütusehinna volatiilsuse ning samuti tööjõukulu kasvuga arvestama ka

pakkumust koostades. Kolmas isik ei saanud professionaalse jäätmekäitlejana eeldada, et 5-

aastase lepinguperioodi jooksul jäävad sisendhinnad sisuliselt muutumatuks. Ka haldusajas 3-

21-2867 kinnitas kolmas isik, et on hinna kujundamisel arvestanud tuleviku hinnatõuse. Seega

vähemalt osaliselt pidi kolmanda isiku pakutud hind juba kütusehinnatõuse ja tööjõuga

seonduvaid kulusid arvestama. Kohtule ei nähtu, et seda oleks teenustasu hinnatõusul

arvestatud.

26. Nii haldusmenetluses kui ka kohtumenetluses on kolmas isik kaude möönnud, et tema

väljatoodud hinnatõus on hinnanguline, mitte seotud konkreetselt tema sisendhindade tõusuga.

Nt märkis kolmas isik vastuseks kaebusele, et: „…tugines kütusekulude tõusmise võrdlemisel

2021. aasta septembrikuu ja 2023. aasta augustikuu vahel Euroopa üldise andmebaasi

andmetele, mille kohaselt oli muutus 49,64%. Seega ei ole kohane väita, et esitatud andmete

näol on tegemist valeandmetega, seda enam, et kaebaja ei selgita, millistest allikatest pärineb

muudatuse protsent 33%.“. Sellest väitest nähtub, et tegemist ei ole kolmanda isiku reaalse

kütusehinna tõusuga, vaid tegemist on hinnangulise tõusuga, mille aluseks on üleeuroopalised

andmed. Kohus nõustub kaebajaga, et kolmanda isiku väidetav kütuse hinnatõus – 49,64% – ei

ole Eesti kontekstis usutav. Oma väite põhistamiseks esitas kaebaja kohtule nii statistilised

andmed16 kui ka kaebajale kütust müüva AS Alexela kinnituskirja17. Kohtul ei ole alust eeldada,

et kolmas isik ostab kütust sarnaselt väiketarbijale turuhinnaga tanklast.

16 Dtl 538–539 (e-kirjavahetus Statistikaametiga) ja dtl 543–544 (MTA andmed kütuse keskmise müügihinna kohta)

17 Dtl 542)

13 (16)

27. Seoses võimaliku kütusehinnaga märgib kohus täiendavalt, et teatud ulatuses pidi kolmas

isik arvestama ka enda pakkumuse koostamisel võimalike kütuse hinnatõusudega (sh juba

seaduses kehtestatud aktsiisitõusudega). Sel põhjusel ei saa ka väidetavat kütuse hinnatõusu

pidada koguulatuses selliseks, millega pakkumuse koostamisel ei olnud võimalik arvestada.

Vana JHE § 10 lg 2 lubab aga teenuse hinda tõsta üksnes ulatuses, milles see oli ettenägematu.

Kütuseturg on oma olemuselt väga kõikuv ning seda võivad mõjutada kõikvõimalikud tegurid.

Seega pidi selle asjaoluga arvestama ka kolmas isik pakkumust tehes. Kohtule ei nähtu, et

menetlusosaliste vahel oleks põhimõtteline vaidlus, et Venemaa täiemahulise agressioonisõja

alustamine 2022. aasta veebruaris oli asjaolu, millega pakkumust tehes arvestada ei saanud.

Samuti ei ole vaidlust selles, et see sõda kergitas kütusehindu prognoositavast enam. Küll aga ei

nähtu kohtule, et vastustaja oleks püüdnud välja selgitada, n-ö Ukraina sõja lisamõju suurust

ehk teisisõnu, millises ulatuses mõjutas Ukraina sõda kütuse hinda enam ja millist hinnatõusu

kolmas isik pakkumust esitades prognoosida ei saanud. Nagu kohus välja tõi, siis on

kütusehinnad on olnud ajalooliselt kõikuvad ning kui kolmas isik hinnastas oma pakkumuse

viisil, et ta üldse kütusehinnatõusu ei prognoosinud, siis oli see tema enda teadlik äririsk.

28. Samuti ei nõustu kohus kolmanda isikuga, et kogu tööjõukulude kasvuga seonduv on

põhjendatud kanda üle teenustasu hinnatõusuks, millega kolmandal isikul pakkumust tehes ei

olnud võimalik arvestada. Kolmanda isiku esmases taotluses oli välja toodud, et Statistikaameti

andmetel kasvasid tööjõukulud transpordisektoris 14,46%. Hilisemas taotluses märkis kolmas

isik, et enda töötajate tasusid tõsteti sellest enam. Sarnaselt kütusehinna tõusule, mida teatud

ulatuses pidi kolmas isik ette nägema, nii pidi kolmas isik arvestama ka sellega, et iga-aastaselt

palgad kasvavad. Tehnilise kirjelduse punktide 1.4.5.3 ja 1.4.5.4 kohaselt pidi pakkumus

sisaldama kõiki kulutusi, sh ka kulutusi tööjõule.

29. Kohus märgib, et kolmas isik ning tema tuules ka vastustaja on põhjendamatult omistanud

tähenduse riigihanke tehnilises kirjelduses toodud numbritele, mille osas on läbivalt märgitud

„eelduslik“. Kolmandale isikule ei saa olla üllatuslik, et Keila linn on üks kiiremini arenevaid

piirkondi Harjumaal ning juba vanas JHE-s oli sätestatud jäätmete sortimise ja liigiti kogumise

üldnõuded. Lisaks tegi vana JHE viite ka Keila linna jäätmekavale. Keila linna jäätmekavast

2021–202618, mille järgimine tehnilise kirjelduse punkti 1.1.5 kohaselt on teenuse osutamisel

kohustuslik ning millega kolmas isik pidi pakkumust tehes arvestama, nähtub, et Keila linna

suund on jäätmete liigiti kogumine ning segaolmejäätmetest biojäätmete välja sorteerimine.

Seega pidi kolmas isik arvestama sellega, et biojäätmete liigiti kogumisel nende maht suureneb.

Ka tehnilises kirjelduses oli märgitud, et biolagunevaid jäätmeid peavad hakkama liigiti koguma

kõik korterelamud, kus on enam kui kaks korterit ning ridaelamud ja väikeelamud, kes kohapeal

jäätmeid ei komposti. Seega ei saanud olla kolmandale isikule ettenägematu, et biojäätmete

liigiti kogumise kohustuse laienemisel tühjenduskordade hulk kasvab. Seega ei nõustu kohus

kolmanda isikuga, et tühjendusarvude mahu suurenemine ei olnud pakkumust tehes ettenähtav.

Ka kolmas isik ise kinnitab, et lähtus pakkumuse tegemisel tehnilises kirjelduses toodud

numbritest, jättes tähelepanuta, et need oli eelduslikud ja tuginesid vanadele andmetele19. Võttes

aluseks jäätmekavas ning tehnilises kirjelduses toodu, oleks kolmas isik pidanud professionaalse

pakkujana suutma prognoosida juba pakkumuse esitamisel tühjenduskordade suurenemist ning

biojäätmete koguhulga suurenemist olmejäätmete arvelt.

30. Kohus ei mõista vastustaja kaebuse vastuses toodud väidet uute kortermajade ja

üksikelamute lisandumisest. Nende lisandumine pidi olema hankijale ettenähtav, kuna

ehituslubade väljastamine on hankija enda kontrolli all ning piirkonna pidev areng pidi olema ka

18 Dtl 92–202

19 Numbrite eelduslikkust on tehnilises kirjelduses läbivalt rõhutatud

14 (16)

kolmandale isikule ettenähtav. Lisaks märgib kohus, et vastustaja ei ole üldse kontrollinud

kolmanda isiku väiteid, et nagu oleks hankes toodud jäätmete kogused olnud drastiliselt

erinevad tegelikest andmetest.

31. 28.12.2023 korralduses viidatakse ka JäätS § 1363 sihtarvudele ning sellele, et JäätS § 134

alusel on aastaks 2030 prügilasse keelatud ladestada ringlussevõtuks või muuks

taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid, seejuures alates 2020. aasta 16.

juulist ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid olla üle

20%. Aastaks 2035 ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete osakaal olla enam kui 10%.

Vastustaja jätab aga tähelepanuta, et viidatud normid olid olemas juba hanketeate avaldamisel20

ning need ei saa olla asjaolud, mis ei olnud ettenähtavad ning millega kolmas isik pakkumust

tehes ei saanud arvestada.

32. Täiesti arusaamatuks jääb aga korralduses tehtud viide, et kuna hinnatõusutaotluses on

taotletud vaid segaolmejäätmete veo teenustasude tõstmist, siis aitab jätkuv biojäätmete tasuta

vedu omakorda kaasa nii riigi kui ka Keila linna poolt püstitatud eesmärkide saavutamisele –

jäätmevaldajate poolsele tõhusamale jäätmete liigiti kogumisele. On ilmne, et kui kolmas isik

tegi kontsessioonilepingu sõlmimiseks pakkumuse, kus biojäätmete äravedu oli tasuta, st seda

ristsubsideeriti teiste teenuste kaudu, siis võttis ta teadliku äririski, et nende käitlemise kulud

kaetakse segaolmejäätmete käitlemise kaudu. Sellest tingitult on ka asjakohane kaebaja väide, et

kuna biojäätmete kogused on ajas suurenenud, siis on selle võrra vähenenud ka olmejäätmete

hulk, st ka nende käitlustasud. Seega ehkki konteinerite hulk vähenenud ei ole, siis

jäätmekoguste vähenedes saab sama veokiga aga teenindada sellevõrra suuremat piirkonda.

Lisaks kuna teenust osutatakse konteineri, mitte kogusepõhiselt, siis konteineri väiksem täituvus

ei too kaasa väiksemat prügiarvet. Seega ehkki olmejäätmete kogused võivad olla küll

vähenenud, ent kohtule ei nähtu, et nendelt teenitav konteineripõhine tulu oleks vähenenud.

Kuna kolmas isik pidi pakkumust tehes arvestama, et biojäätmete kogumine on Keila linna

territooriumil kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele, siis tuli tal selle asjaoluga ka pakkumust

tehes arvestada.

33. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et vastustaja ja kolmas isik ei ole avanud läbirääkimisi

biojäätmete jäätmekäitluskoha muutmiseks, ehkki tasud on oluliselt suurenenud. Selle asemel

eelistas kolmas isik teenustasu tõstmist. Kontsessioonileping lubab lepingu muutmist

jäätmekäitluse parema korraldamise rakendamiseks ning kohtu hinnangul oleks selle sätte alusel

võimalik ka väga kalliks muutunud jäätmekäitluskoha asendamine vähemkuluka kohaga, kui

see on tehnoloogiliselt sobiv ning vastab tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele. Kohtule ei nähtu,

et TK punktis 1.2.7.1 toodud biojäätmete käitluskoht oleks määratud riigihanke tulemusel ning

sel põhjusel muutmatu.

34. Ka kolmanda isiku arutluskäik aktsiisitõusude edasilükkamisest jääb kohtule arusaamatuks,

kuna kolmas isik möönab ka ise, et aktsiisitõus toimub 01.05.2024. Samuti ei ole arusaadav

kolmanda isiku viide käibemaksutõusule, kuna kolmas isik on käibemaksukohustuslane.

35. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustajal on kontsessioonilepingu teenustasude

muutmisel ulatuslik uurimiskohustus ja kaalutlusõigus, mida praegusel juhul aga ei rakendatud.

Seda, kas teenustasude muutmine on põhjendatud või mitte ning kas kontsessioonilepingut

muuta või mitte, seda saab selgitada ainult vastusta oma kaalutlusõiguse õiguspärasel

teostamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et teenustasude tõstmiseks nõusoleku andmisel

oleks vastustaja reaalselt kontrollinud kontsessioonilepingu täitmist ning taotluses esitatud

asjaolusid, mistõttu ei ole ka vastustaja nõusolek põhjendatud ja kontrollitud. Kohus nõustub

20 Hanketeade avaldati 22.07.2021, JäätS § 1363 ja § 134 jõustusid korralduses viidatud kujul 15.05.2021

15 (16)

kaebaja, et vastustaja lihtsalt uskus kolmanda isiku pakkumust ega kontrollinud neid. Niisamuti

ei kontrollinud vastustaja seda, milliste andmetega kolmas isik pakkumust tehes reaalselt

arvestama pidi. Kuna praegusel juhul on vastustaja jätnud olulised asjaolud välja selgitamata,

siis on korraldus ja selle muudatus ning korralduse andmisele järgnenud kontsessioonilepingu

muutmine õigusvastane ning need tuleb tühistada.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

36. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 8).

37. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebaja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud

ulatuses vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lg 6 tähenduses ei ole

vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel asjakohane ega vajalik

üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise

menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb

eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli

menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel

osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla

vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, punkt 29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-2037, punkt 28; 15.09.2021

otsus nr 3-18-1711, punkt 41 ja neis viidatud kohtupraktika).

38. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 11 316,50 eurot21 ja 712,50 eurot22.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusabikulude koguulatuses vastustajale asetamine praegusel

juhul põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

menetluskulud summas 6000 eurot (sh riigilõiv). Kohus lähtub menetluskulu väljamõistmisel

sellest, et ehkki menetlusosalised esitasid kohtumenetluses arvukalt dokumente, siis oli vaidluse

fookus kogu aeg ühes kohas. Lisaks jättis kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

39. Kuna kolmas isik osales vastustaja poolel ning kohus leiab, et kaebajate menetluskulud tuleb

välja mõista vastustajalt, siis ei saa kolmandal isikul kaebajatelt väljamõistetavaid

menetluskulusid HKMS § 108 lg 8 alusel olla ning kolmanda isiku menetluskulud jäävad seega

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 6. SEPTEMBRI 2024

KOHTUOTSUSEGA.

21 Dtl 795–805

22 Dtl 821–823

16 (16)