3-23-2860/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-2860 Haldusasi X kaebus Tartu Vangla keelamiseks kasutada riskihindamise tulemust avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel ning mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 2. veebruari 2024. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja X RESOLUTSIOON Tagastada X määruskaebus Tartu Halduskohtu

2. veebruari 2024. a määruse peale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla tegevusega tema uue kuriteo toimepanemise riskide hindamisel ning vangla keelamist kasutada riskihindamise tulemusena saadavat protsenti kaebaja avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Eestis kasutatav kriminogeensete riskide hindamissüsteem usaldusväärne. Koos kaebusega esitas ta menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse.

2. Tartu Halduskohus tagastas 2. veebruari 2024. a määrusega kaebuse, jättis esialgse õiguskaitse taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata ning riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis kokkuvõtvalt järgmist.

2.1. Tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisja keelamisnõudega.

2.2. Kaebajal puudub keelamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 1). Kaebaja ei ole väitnud, et tema suhtes oleks praegu käimas avavanglasse paigutamise menetlus. Samuti ei ole hetkel käimas kaebaja suhtes ennetähtaegset vangistusest vabastamise menetlust, kuivõrd Tartu Vangla sõnul avaneb kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalus 8. septembril 2025 ning enne tähtaega vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve alla avaneb 4. mail 2024.

2.3. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustab maakohus (kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 1). Kinnipeetaval on võimalus esitada vastuväiteid iseloomustusele (sh seal antud uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse protsendile) tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ning kui kaebaja ei nõustu tema suhtes tehtud kohtumäärusega, on tal õigus maakohtu määrust määruskaebusega vaidlustada. Seoses avavanglasse paigutamisega selgitas halduskohus, et kinnipeetav saab halduskohtus vaidlustada tema avavanglasse ümberpaigutamisest keeldumise otsust. Seda otsust vaidlustades saab kinnipeetav tugineda muu hulgas ka väitele, et tema hinnangul ei ole riskihindamise tulemusena saadud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent usaldusväärne. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal HKMS § 44 lõike 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus nõuda, et kohus keelaks vanglal kasutada riskihindamise tulemusena saadavat protsenti tema avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel.

2.4. Kaebaja kaebus seoses vangla tegevusega tema uue kuriteo toimepanemise riskide hindamisel mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas kuulub tagastamisele, kuna kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud, ning hüvitamisnõude rahuldamine on ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Kuivõrd kaebaja suhtes ei ole praegu käimas enne tähtaega vangistusest vabastamise või avavanglasse paigutamise menetlust, mille raames oleks antud hinnang kaebaja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas, siis ei saa vanglale etteheidetav tegevus kaebaja õigusi riivata. Tartu Vangla 30. jaanuari 2024. a vastusest kohtunõudele võib järeldada, et vanglal on alles plaanis asuda kaebajale uut iseloomustust koostama ja selle raames ka tema uue kuriteo toimepanemise riski hindama. Seega ei ole üldsegi välistatud, et kaebaja uute kuritegude toimepanemise riskiprotsent väheneb.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X esitas määruskaebuse, milles leiab, et tema kaebus tuleb menetlusse võtta. X on seisukohal, et riskihindamise protsendid ei ole usaldusväärsed, on laimavad ja inimväärikust alandavad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb kaebajale tagastada.

5. Võttes arvesse määruskaebuses esitatud põhjendusi, on määruskaebus esitatud halduskohtu määruse peale osas, millega halduskohus tagastas esitatud kaebuse.

6. Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt keelamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja mittevaralise kahju hüvitamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kaebusega kaitstava õiguste riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline).

HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Ringkonnakohus on seisukohal, et Xi võimalus oma õiguste kaitseks määruskaebemenetluses on ilmselgelt vähene ja ringkonnakohus ei näe, et määruskaebuse sisuline läbivaatamine võiks viia kaebaja jaoks soodsa lahendini. Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale. Seega kuulub Xi määruskaebus tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)