Legislator Case Law & Legislation
3-23-1808/18 AI generated

3-23-1808/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-23-1808/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

MÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-23-1808/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: MÄÄRUS

Keywords

AI generated
prolonged absence on-call presence time medical care requirements regulation of visitation schedule demonstrated urgency failure to prove deterioration
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2024, Tartu

Haldusasja number

3-23-1808

Haldusasi

Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks tagama talle

lukustatud

kambris

ja

kartseris

telefonikõned

lähedastele iga päev vähemalt 20 minutit

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2024.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. jaanuari 2024. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

kohustamiseks tagama lukustatud kambris ja kartseris viibimise ajal telefonikõned lähedastele

iga päev vähemalt 20 minutit. Kaebaja sõnul on ta esitanud alates 9. augustist 2023 ehk ajast,

mil ta paigutati üksikvangistusse, iga päev taotlusi helistamise võimaldamiseks

vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 sätestatud asutuste/isikute kõrval ka abikaasale ja

esindajatele. Vangla väitis kaebajale suuliselt, et kodukõned toimuvad laupäeviti 10 minutit.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu

tasumisest.

2. Tartu Halduskohus tagastas 31. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja

jättis taotluse kaebuselt riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2), olles

eelnevalt kaebuse osaliselt tagastanud Viru Vangla kodukorra p 13.9.1.1 tühistamise nõudes ja

menetluse lõpetanud Viru Vangla kodukorra p 13.9.1.4 tühistamise nõudes.

Kohus leidis, et kaebaja väide, et lukustatud kambris ja kartseris olles võimaldatakse talle

helistamist üksnes kord nädalas laupäeviti 10 minutit, ei vasta tõele kaebaja telefonikõnede

2

logidest nähtuvalt. Tegelikkuses on kaebajale vaidlusalusel perioodil võimaldatud

helistamisaeg ületanud oluliselt Vangla sisekorraeeskirja § 51 lg-s 2 ja Viru Vangla kodukorra

p-des 13.9.1.1 kuni 13.9.1.4 ette nähtud minimaalset ulatust – päevakavas ettenähtud ajal ühel

korral kuni 10 minutit. Seejuures on kaebajale võimaldatud helistada lähedastele ka muudel

päevadel peale laupäeva. Seega ei ole kaebajat lukustatud kambris ja kartseris erakõnedest ega

ka muudest telefonikõnedest ilma jäetud, vaid talle on vangla poolt võimaldatud lähedastele jt

isikutele helistada kehtestatud miinimumist tunduvalt rohkem. Samuti ei ole kaebajal

lukustatud kambris ja kartseris olles keelatud suhtlemine lähedastega muul viisil peale

helistamise. Kaebajal on võimalus lähedastega kokku saada ja suhelda kirja teel. Vaidlusalusel

perioodil toimus kaebajal pikaajaline kokkusaamine abikaasaga 17.-18. august 2023. Eelnevat

arvestades ei saa kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata see, kui vangla ei võimalda tal

lukustatud kambris ja kartseris olles helistada lähedastele iga päev vähemalt 20 minutit.

Kaebuses nõutud ettekirjutuse tegemine vanglale ei ole põhjendatud. Kohustamiskaebuse

rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani õigusvastase keeldumisega ning

haldusorgani kohustust toimingu sooritamiseks, kuid need alused ei ole täidetud. Praeguses

asjas ei ole enam kohtu menetluses nõuet vangla kodukorra tühistamiseks osas, mis reguleerib

telefoni kasutamist suletud osakondades. Äratuntav ei ole, et kõnealused vanglas kehtestatud

helistamise piirangud võiksid ebaproportsionaalselt riivata kaebaja põhiõigusi. Kaebaja osas

lõpetati julgeolekuabinõude kohaldamine 23. augustil 2023 ja kaebaja paiknes kartseris 23.-30.

august 2023 ning alates 30. augustist 2023 tavarežiimil, mis tähendab, et kaebajal on võimalik

telefoni kasutada kambrite lahtioleku ajal. Vanglas helistamise aeg ei saa olla piiramatu, sest

sellisel juhul ei oleks võimalik tagada kõikidele kinni peetavatele isikutele võrdseid võimalusi

telefoni kasutamiseks.

Kuna kaebaja õiguste riive ei olnud intensiivne ning kaebuses esitatud kohustamisnõude

rahuldamine oleks ebatõenäoline, tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.

3. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus

tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest ja saata asi

halduskohtule menetlusse võtmiseks.

Kaebaja leiab, et ekslik on halduskohtu seisukoht, et kohustamisnõue ilma tühistamisnõudeta

on perspektiivitu, sest vangla kodukorrast ei tulene otsest keeldu helistamist lubada rohkem kui

üks kord nädalas. Vangistusseadus (VangS) § 23 lg 2 sätestab vanglale kohustuse soodustada

vanglavälist suhtlemist, seega on kohustamisnõue asjakohane. Lisaks on võimalus menetluse

kestel üle minna lähedastele helistamise piiramise keelamise nõudele või tuvastamisnõudele,

mistõttu halduskohus tagastas kaebuse ebaõigesti ja määrus kuulub tühistamisele. Kohus oli

kohustatud

andma

kaebajale

võimaluse

üle

minna

kodukorra

tühistamisnõudelt

tuvastamisnõudele, kuid kohus seda ei teinud. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Viru Vangla

kodukord peab olema kooskõlas seaduste, põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooniga (EIÕK) ning vanglal ei olnud õigust sekkuda kaebaja

perekonna- ja eraellu. Halduskohus on kohtuistungi korraldamata jätmisega faktide

tuvastamiseks, meelevaldselt ja põhjendamatult võtnud kaebajalt tema põhiseadusliku õiguse

olla oma kohtuasja arutamise juures. Halduskohus eiras HKMS §-st 2 tulenevat

uurimiskohustust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus asub seisukohale, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

5. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks esineb alus kaebuse tagastamiseks

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid

kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

6. Kaebaja kaebuse eesmärgiks on saada rohkem aega helistamiseks, s.t igapäevaselt 20

minutit. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, kuna leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive

3

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuigi

kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 31. jaanuari 2024. a määruse tühistamist, ei

sisalda määruskaebus ja selle täiendused kaebaja veenvaid seisukohti, miks vangla peaks talle

tagama helistamise võimaluse üksikvangistuses viibimise ajal iga päev 20 minutit. Kaebaja ei

ole piisavalt põhjendanud, kuidas praegune helistamise korraldus rikub tema õigusi ning mil

moel sekkub vangla helistamise korralduse kaudu kaebaja perekonna- ja eluellu.

7. Halduskohus tõi selgelt välja, et VangS § 28 lg 1, vangla sisekorraeeskirja § 51 lg 2 ning

Viru Vangla kodukorra p-de 13.9.1.1. ja 13.9.1.4. alusel on suletud osakonnas viibival

kinnipeetaval õigus helistada üks kord nädalas 10 minutit. Vaidlus puudub selle üle, et

kaebajale on helistamise õigus nimetatud ulatuses tagatud. Viru Vangla ei ole kaebajale

kartseris või lukustatud kambris viibimise ajal telefonikõnede tegemist keelanud. Halduskohus

märkis õigesti, et helistamise aeg ei saa olla piiramatu, kuna kõikidele kinni peetavatele

isikutele tuleb tagada võrdsed võimalused telefoni kasutamiseks.

8. Ringkonnakohtule ei ole vaidluse asjaoludest tulenevalt äratuntav kaebaja õigus ega vajadus

saada helistada rohkem kui kehtiv õigus ette näeb, s.t 10 minutit nädalas. Halduskohus tuvastas

kaebaja telefonikõnede logide alusel, et kaebajal on võimaldatud helistada oluliselt kauem kui

õigusaktides ettenähtud minimaalne aeg. Samuti on kaebaja saanud helistada nii abikaasale kui

ka teistele isikutele mitte ainult laupäeval, vaid ka tööpäevadel. Eelneva alusel ei saa väita, et

kaebajale ei ole võimaldatud sotsiaalsete sidemete hoidmist telefoni kasutamise teel.

9. Kaebaja viitab määruskaebuse täienduses erinevatele kohtulahenditele, mis käsitlevad

kohtus kohtuistungi korraldamist ja suulist ärakuulamist. Kaebaja soovis kaebuses

halduskohtule kohtuistungi korraldamist. Halduskohus ei võtnud kaebust menetlusse, kuna

halduskohtu hinnangul esines alus kaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga kaebuse tagastamise osas ja

halduskohtu otsustuse vaidlustamisel

määruskaebusemenetluses ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada (HKMS § 210 lg 4).

10. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebaja õiguste riive ei

ole intensiivne, kui vangla ei võimalda tal lukustatud kambris või kartseris olles helistada

lähedastele iga päev vähemalt 20 minutit ning esitatud kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole

tõenäoline. Vaidluse asjaolude ja kohtu selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et

halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu

määruse tühistamiseks puudub alus.

(allkirjastatud digitaalselt)