3-23-638/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-638

Haldusasi

P.Q kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsuse nr 4.2-

1/2476-1 tühistamise ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise

kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – P.Q, esindaja vandeadvokaat Carry Plaks;

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Maidla

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsus nr

4.2-1/2476-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit

kaebaja vastavasisulist relvaloa saamise taotlust uuesti läbi

vaatama;

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt menetluskuluna kaebaja

kasuks välja 1910 eurot;

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi

tähemärkidega

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

23.04.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.Q esitas 25.10.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) relvaloa taotluse nr DL50033486

vintraudse püstoli liigile sportimise ja turvalisuse tagamise (enese ja vara kaitse) eesmärgil.

2. Politsei- ja Piirivalveamet saatis 01.12.2022 P.Q e-kirja, milles selgitas, et kuivõrd P.Q Kaitseliidu

relva kandmise luba on kehtetu, ei kuulu P.Q n-ö soodustatud isikute hulka, kes on relvaeksami

sooritamisest vabastatud, mistõttu peab kaebaja sooritama eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva

käsitsemise katsest.

3. P.Q käis teooriaeksamil 09.12.2022, 20.01.2023 ja 17.02.2023, mis ebaõnnestusid.

4. Politsei- ja Piirivalveamet teavitas P.Q 20.02.2023 e-kirja teel, et on kaalumas relvaloa andmisest

keeldumist.

5. Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsusega nr 4.2-1/2476-1 keelduti kaebajale relvaloa

väljastamisest.

6. P.Q esitas Tallinna Halduskohtule 21.03.2023 kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsuse

nr 4.2-1/2476-1 tühistamise ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes.

7. Tallinna Halduskohus võttis 03.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

8. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 04.05.2023.

9. Kaebaja esitas 14.06.2023 täiendavad seisukohad Politsei- ja Piirivalveameti vastuse osas.

10. Tallinna Halduskohus määras 26.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

11. P.Q esitas menetluskulude nimekirja 22.02.2024.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

12. Kaebaja leiab et Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsuses nr 4.2-1/2476-1 on menetlusvead,

haldusakt on õigusvastane ja tuleb tühistada ning tema relvaloa taotlus nr DL50033486 tuleb uuesti läbi

vaadata. Samuti tuleb lubada teda relvaeksami korduseksamile (ilma katsete arvulise piirmäärata)

tuvastades, et relvaeksami korduseksami puhul ei ole ajalist ega arvulist piirmäära.

12.1. Kaebaja toob välja, et talle ei selgitatud enne eksami sooritamist, et teooriaeksamit võib sooritada

üksnes kolm korda. Sellist asjaolu ei kirjelda ka info PPA kodulehel. Vastupidi, PPA kodulehel on

relvaeksami kohta märgitud: „Korduseksam. Kui eksam ebaõnnestus, saad seda korrata vastavalt

eksamigraafikule“.

12.2. Eksami toimumise ajal suuliselt korduseksamitele piirarvu seadmine ja kõnealuse eksami kaebaja

nö viimaseks võimaluseks arvamine ei ole seaduslik ja rikub kaebaja õigustatud ootust. Eksamil (st ka

korduseksamil) osalemise ainsaks tingimuseks on riigilõivu tasumine. Ajaline piirang on ette nähtud

vaid laskmiskatsele – see tuleb sooritada 2 kuu jooksul ebaõnnestunud katsest. Aga ka selle tähtaja

möödalaskmine ei ole aluseks relvaloa andmisest keeldumisele – seaduse kohaselt tuleb siis lihtsalt

sooritada uuesti ka teooriaeksam (pluss laskmiskatse).

12.3. Kuigi haldusmenetlus tuleb läbi viia mõistliku aja jooksul ja efektiivselt, ei tähenda see, et antud

sätet tohiks rakendada isiku kahjuks ja tema õiguste piiramiseks. Haldusmenetluse efektiivsusega ei ole

kooskõlas loataotluse menetluse ootamatu lõpetamine sisuliselt selle viimase etapi ajal, kui kaebaja

2

alles on antud etappi läbimas (relvaeksami sooritamine) – et siis alustada loataotluse menetlust otsast

peale. Arvestades seda, et esimest korda sai kaebaja eksamit teostada 09.12.2023, vahepeal olid jõulud

ning aastavahetus, siis napilt kaks kuud esimesest eksamist loa andmisest keelduva otsuse tegemine

olukorras, kus kaebaja selgelt teavitas soovist relvaeksami korduseksamit veel kord sooritada, ei olnud

mitte kuidagi põhjendatud. Kaebajale teadaolevalt on relvaeksamit võimaldatud teha ka näiteks 10

korda ja palju pikema ajavahemiku vältel (11 kuud) - enne kui on tehtud loa andmisest keeldumise

otsus – seda kirjeldab kohtulahend 3-22-23. Seega on PPA praktika korduseksamite osas ilmselgelt

erinev ja relvaloa taotlejaid koheldakse relvaeksamiga seoses erinevalt.

12.4. Käesoleval juhul ei ole haldusorgan mitte kordagi selgitanud, et relvaloa taotluse lahendamisel

eksisteerib „ajaline ja katsete piirmäär“. Selgitamiskohustuse rikkumine on oluline menetlusviga ja see

võis rikkuda asja otsustamist (HMS § 58).

12.5. Otsuse põhjendustes on osundatud „ajalise ja katsete piirmäärale“, kuid ühelegi vastavale

õigusnormile seejuures viitatud ei ole. Relvaseadus ei näe ette relvaloa väljastamisest keeldumist

alusel, et taotleja ei ole kolmel korral või mingi konkreetse ajavahemiku vältel relvaeksamit edukalt

sooritanud.

12.6. Haldusaktis puuduvad ka põhjendused, millisel õiguslikul alusel põhineb Politsei- ja

Piirivalveameti otsus lubada kaebajal teha ainult kolm teooriaeksami katset.

13. Täiendavas 14.06.2024 seisukohas toob kaebaja välja, et PPA ei ole selgitanud oma vastuses, miks

tehti see „piirang“ kaebajale teatavaks alles peale eksami sooritamist, mitte enne. Haldusaktist (ega ka

kohtule esitatud PPA vastusest) ei ole arusaadav, kuidas, miks ja millise arutluskäiguga jõudis PPA

ametnik mõistlikult järeldusele, et kaebajal puudub motivatsioon relvaluba saada. Vead

haldusmenetluse läbiviimisel ja asja otsustamisel on kaasa toonud õigusvastase haldusakti.

14. Kaebaja esitas 22.02.2024 menetluskulude nimekirja ja taotleb vastustajalt kokku 1910 euro

(õigusabi kulu 1890 eurot ja riigilõiv 20 eurot) suuruse menetluskulu hüvitamist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

15. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

16. Relvaseaduse § 35 lg 1 kohaselt vaatab Politsei- ja Piirivalveamet füüsilise isiku soetamisloa või

relvaloa taotluse läbi kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise

päevast arvates. RelvS § 34 lg 1 p 3 kohaselt väljastab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa paberil või

elektrooniliselt ametniku suulise otsuse alusel isikule, kes on sooritanud § 35 lõikes 5 sätestatud

eksami. RelvS § 35 lg 5 esimese lause kohaselt võib soetamisloa või relvaloa väljastada isikule, kes on

sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest. Siseministri 18.03.2015

määruse nr 13 § 2 lg-st 1 ja 2 tuleneb, et eksamineerimist korraldab ja eksamitulemusi hindab ning

eksami läbiviimise aja ja koha määrab Politsei- ja Piirivalveamet.

17. Kaebaja on Kaitseliidu liige ning omanud kuni 12.11.2022 Kaitseliidu relva kandmise luba, kuid

vaatamata sellele ebaõnnestus kaebajal teooriaeksam kolm korda, mistõttu tekkis vastustajal

põhjendatud kahtlus, et kaebajal puuduvad relva omamiseks ja käsitsemiseks vajalikud ja nõutud

teadmised ja oskused. Täiesti vale on kaebaja arusaam, et vastustaja pakub eksami formaadi varjus

kaebajale individuaalset koolitust ning seda veel piiramatult ja tähtajatult. Eksam on olemasolevate

teadmiste kontrollimiseks. Kaebaja ei saa eeldada, et ta saab eksamitel käia piiramatul arvul kordi

3

piiramatul ajal. Käesoleval juhul tegi kaebaja kolme kuu jooksul kolm teooriaeksamit, mis kõik

ebaõnnestusid. Vastustaja on seisukohal, et see on piisav aeg ja piisav arv kordi kaebajal näitamaks ja

vastustajale hindamaks, kas kaebajal on relvaloa saamiseks vajalikud teadmised ja oskused olemas.

Juba esimese teooriaeksami ebaõnnestumine pidanuks olema kaebajale piisavaks märguandeks ja

motivatsiooniks, et ta peab järgmiseks eksamiks end paremini ja põhjalikumalt ette valmistama, mitte

hakkama tegutsema või andma lubadusi alles siis, kui vastustaja annab teada, et ta võib relvaloa

väljastamisest keelduda.

Arvestades HMS § 5 lg-st 2 tulenevat eesmärgipärasuse ja

menetlusökonoomia põhimõtet, otsustas PPA RelvS § 34 lg 1 p 3, RelvS § 35 lg 5 ja HMS § 43 lg 2

alusel keelduda P.Q-le relvaloa väljastamisest. Vastustaja on seisukohal, et otsuse tegemisel on

järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid ning kehtivat õigust ning sellest tulenevalt on relvaloa

väljastamisest keeldumise otsus formaalselt ja materiaalselt õiguspärane ning kaebus tuleb jätta

rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsust nr 4.2-1/2476-

1 ja taotletud selle tühistamist, samuti vastava taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist. Selliselt on

kaebus Tallinna Halduskohtu 03.04.2023 määrusega menetlusse võetud (vt ka selgitusi eelnimetatud

määruse p-s 2). Seonduvalt nõude fikseerimisega ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud.

Põhivaidlus väljendub siiski vastustaja 27.02.2023 otsuse õiguspärasuse küsimuses, kohustamisnõude

saab rahuldada sel juhul kui vaidlustatud haldusakt osutub õigusvastaseks. Otsuse nr 4.2-1/2476-1

õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat kohustamisnõuet rahuldada ei saa.

19. Politsei- ja Piirivalveameti 27.02.2023 otsusega nr 4.2-1/2476-1 keelduti kaebajale relvaloa

väljastamisest, sest relvaeksam oli vaatamata korduvalt antud võimalustele sooritamata jäänud. Kaebaja

on aga seisukohal, et relvaeksami korduseksami puhul ei ole kehtestatud ajalist ega arvulist piirmäära,

kusjuures haldusorgan ei olnud talle ka kordagi selgitanud, et relvaloa taotluse lahendamisel

eksisteerivad vastavad piirmäärad.

20. Vaidlustatud haldusakti andmise õiguslike alustena on vastustaja osundanud relvaseaduse (edaspidi

ka – RelvS) § 34 lg 1 punktile 3, relvaseaduse § 35 lõikele 5 ning haldusmenetluse seaduse § 43 lõikele

2. Vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud relvaseaduse § 34 lg 1 punktile 3 võis väljastada relvaloa

ametniku suulise otsuse alusel paberil või elektrooniliselt isikule, kes on sooritanud sama seaduse § 35

lõikes 5 sätestatud eksami. RelvS § 35 lg 5 esimese lause kohaselt võis väljastada soetamisloa või

relvaloa isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 43 lõikele 2 antakse taotletud haldusakti andmata jätmise korral

selle kohta haldusakt ja kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta

haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb. Antud juhul haldusorgani

initsiatiivil algatatud haldusmenetlusega tegemist ei olnud. Vastustaja on kaebaja taotletud haldusakti

andmata jätmise kohta vastavasisulise haldusakti 27.02.2023 seisuga vormistanud. Samas peab

haldusakt vastama haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud nõuetele.

21. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille

kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Olukorras, kus relvaseaduse § 35 lg-s 5 nimetatud eksam oli sooritamata, relvaluba kaebajale väljastada

ei saanud, kuid antud juhul ei võimaldanudki vastustaja eksamit enam sooritada ning selles kontekstis

on põhirõhk eksami mittevõimaldamisega seonduval kaalutlemise küsimusel.

4

22. Kaebaja on soovinud eksamit uuesti sooritada märkides seonduvalt eelnimetatuga, et relvaeksami

korduseksami puhul ei ole kehtestatud mingisugust ajalist ega arvulist piirmäära, kusjuures vastustaja ei

olnud oma vastupidist positsiooni talle eelnevalt ka teatavaks teinud. Relvaeksami nõudeid ja

läbiviimise korda reguleerib siseministri 18.03.2015 määrus nr 13. Nimetatud määruse viienda

paragrahvi kolmanda lõike kohaselt tutvustatakse eksamineeritavale enne eksami sooritamist

eksamikorda ja -tingimusi. Haldusasja materjalist nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebajat ei

teavitatud eksami eel, et järjekordse eksami mittesooritamise korral seda rohkem enam teha ei saa.

Kaebajale oli seda öeldud suuliselt eksami toimumise ajal, aga mitte enne eksamit. See on oluline

menetluslik ning ühtlasi ka kaalumisviga. Mis puutub küsimusse või võimalikku küsimusse sellest, et

kui mitu korda võib eksamit üldse sooritada, siis on kaebaja õigesti märkinud, et vastavad õigusaktid

mingisuguseid piirmäärasid ei sea. Mingil hetkel võib tekkida kogu vastavasisulise haldusmenetluse

mõistlikesse ajalistesse piiridesse jäämise tagamise küsimus, mis on haldusorgani lahendada, kuid

sellist ajalist suurusjärku, mida kajastab periood 25.10.2022 - 17.02.2023, ei saaks küll seda

raamistikku ületavaks pidada. Politsei- ja Piirivalveameti vastupidises seisukohas väljendub samuti

kaalutlusviga. Esialgu on seadusandja (RelvS § 35 lg 8), aga ka siseminister pidanud üldjoontes

piisavaks reguleerida küsimust vastava riigilõivu tasumise kohustamisega. Siseministri 18.03.2015

määruse nr 13 neljanda paragrahvi esimese lõike kohaselt lubatakse eksamile isik, kes on tasunud

eksami vastuvõtmise eest riigilõivu. Eelnevast järeldub, et liigtihedat eksamil käimist on võimalik

reguleerida ka riigilõivudega ja vajadusel nende diferentseerimisega. Praegusel juhul ei olnud aga

edaspidiste eksamite mittevõimaldamine ning kohene keeldumine relvaloa väljastamisest valdkonda

reguleerivate õigusnormidega kooskõlas.

23. Lähtuvalt eeltoodust peab kaebaja nõude rahuldama ning vaidlustatud haldusakti selles sisalduvate

kaalutlusvigade tõttu tühistama. 27.02.2023 otsuse nr 4.2-1/2476-1 õigusvastaseks osutumise tõttu on

vaja rahuldada ka asja uuele läbivaatamisele suunatud vastavasisuline taotlus ehk kaebaja

kohustamisnõue.

24. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Antud juhul on otsus vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb kaebaja põhjendatud menetluskulu

vastustajalt välja mõista. Kaebaja on menetluskulude nimekirja koos vastavate arvete ning teenuse

lühikirjeldusega haldusasja materjali juurde tähtaegselt esitanud. Kaebaja taotleb 20 euro suuruse

riigilõivu ja 1890 euro suuruste õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Lähtuvalt HKMS §

109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajaliku ja põhjendatud menetluskulu. Antud juhul võib pidada

kulu põhjendatuks. Vastustaja ei ole haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud

tähtaja raames ega hilisemalt kulude suurusele kui sellisele tegelikult ka vastu vaielnud. Lähtuvalt

eeltoodust on vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaks menetluskuluks 1910 eurot.

25. Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja

nime tähemärkidega, sest kaebaja on seda oma esialgse kaebuse tekstis ka taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik

5