2-23-147650/10

2-23-147650/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2024-04-23

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-147650 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K H vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 616,34 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); esindaja T I Kostja: K H (isikukood xxx) Menetlustoimingu t...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-147650 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K H vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 616,34 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806); esindaja T I Kostja: K H (isikukood xxx) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata hagi, millega hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista xxx AS ja K H vahel 28.01.2023 sõlmitud lepingust nr xxx (xxx KUUKAARDI LEPING) tulenev võlgnevus, viivised ja sissenõudekulud. 2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. 3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD 1. Hageja esitas 01.02.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1. mõista kostjalt K Hlt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja xxx AS ja K H vahel 28.01.2023 sõlmitud lepingust nr xxx (xxx KUUKAARDI LEPING) tulenev võlgnevus 399,24 eurot, viivised 92,38 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot; 1.2 mõista kostjalt K Hlt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 399,24 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 02.02.2024. 2. Hagi kohaselt on nõude aluseks kostja ja xxx AS vahel 28.01.2023 sõlmitud leping nr xxx (xxx KUUKAARDI LEPING), mille kohaselt võimaldas xxx AS kostjale ostulimiidi 400 eurot kasutamist, et osta kaupu edaspidi xxx kuuluvates xxx kauplustes, sh e-poodides maksepäeva edasi lükates.

Tingimuste punkti 4.1 kohaselt kohustus kostja kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga.

Kostja asus xxx AS poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama, kasutades perioodil 25.01.2023- 31.01.2023 ostulimiiti summas 399,24 eurot. Kostja rikkus lepingu Tingimuste punkti 4.1 ning ei tasunud Partner kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr xxx alusel tähtajaga 10.02.2023.

Lepingu tingimuste järgi oli xxx AS-l õigus leping üles öelda igal ajal ja nõuda kostjalt lepingu täitmist teatades lepingu korralisest ülesütlemisest kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. xxx AS teavitas kostjat lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 27.04.2023. Lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud e-posti aadressile xxx. Hageja selgitab, et xxx AS loovutas 27.04.2023 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena tasulise meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx, 17.05.2023 maksumusega 20 eurot ja kaks tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx, 30.08.2023 maksumusega 5 eurot ja 15.10.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse).

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega kätte toimetatuks loetud 28.02.2024. Dokumendid saadeti kostjale ka e- postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski lühidalt põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud.

Põhivõla ja viivise nõue Järelmaksulepingu alusel raha tasumise nõude eeldusena tuleb välja tuua, et pooled olid teinud tahteavaldused lepingu sõlmimiseks (VÕS § 9). Nii laenulepingu kui ka alusetu rikastumise sätete alusel raha maksmise nõude eeldusena tuleb selge faktiväitena välja tuua, et laen (või rahasumma) on kostja kasutusse antud. Raha maksmise nõue peab olema ka sissenõutavaks muutunud.

Hageja väitel sõlmisid kostja ja xxx AS 28.01.2023 xxx Kuukaardi lepingu nr xxx. hageja on selle tõenduseks esitanud kõnealuse lepingu, mille kostja on 28. jaanuaril 2023 digiallkirjastanud. Digiallkirja konteiner sisaldab ühte lehekülge, milles on kirjas lepingu pooled, ostulimiidi summa (400 eurot), viivise määr (0,065% päevas) ning et tagasimakse kuupäev on vastavalt xxx AS esitatud arvele. Lepingus on lause: Klient kinnitab, et on tutvunud xxx, Kuukaardi ja andmekaitse tingimustega ning on teadlik asjaolust, et need on kättesaadavad xxx iseteeninduskeskkonnas aadressil xxx

Hageja esitas faktiväite, et kostja asus xxx poolt võimaldatud Ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 25.01.2023-31.01.2023 ostulimiiti summas 399,24 €.

Hageja väitel ei tasunud xxx kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr xxx alusel tähtajaga 10.02.2023. Hageja väitel edastatakse arve kliendile e-posti teel, e- arvena kliendi internetipanka ja tehakse kliendile kättesaadavaks iseteeninduskeskkonnas xxx /…/. Hageja on esitanud tõendina arve (dtl 35). Arve on dateeritud 03.02.2023 ja sellel on märgitud maksetähtaeg 10.02.2023. Arvel on märgitud: „Ostetud kaubad ja teenused kokku 25.01.2023-31.01.2023 399,24“.

Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks (dtl 62), paludes hagejal selgitada, kuidas sai kostja asuda hageja väidete kohaselt ostulimiiti kasutama enne, kui ta lepingu allkirjastas. Kohus palus hagejal esitada ka selge faktiväite, mis kuupäeval ja millisel e- postiaadressil arve esitati, kuid hageja kohtule ei vastanud.

Kohus märgib, et hageja enda esitatud xxx Kuukaardi ostulimiidi tingimuste punkti 2.7. kohaselt aktiveeritakse xxx Kuukaardi ostulimiit pärast maksevõime hindamise positiivse otsuse saamist ja limiidilepingu allkirjastamist. Seega on kohus seisukohal, et kostja ei saanud partner kuukaardi limiiti võtta kasutusse hageja poolt väidetud ajal enne lepingu allkirjastamist (s.o ajavahemikus 25.01-28.01 kell 13.21). Samuti ei ole hageja faktiväitena esile toonud, millal ja millisele e-postiaadressile arve saadeti (st kostjale esitati).

Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole piisavalt selgelt välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu kohus ei saa hageja nõuet selle ebaselguse ja vastuolude tõttu rahuldada. Seejuures juhtis kohus antud asjaolule eraldi ja selgelt hageja tähelepanu ning hageja ise on hagis märkinud, et lähtudes menetluse ökonoomsuse printsiibist ning TsMS §

404 lg-st 1 ja § 403 lg-st 1, soovib hageja hagi lahendamist kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Hageja nõuab põhivõlalt viivist alates arve tasumisele tähtpäevale järgevast päevast 11.02.2023. Hageja väitel on xxx ja Kostja on lepingus kokku leppinud, et viivisemäär on 0,065% päevas, s.o 23,73% aastas. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, jääb rahuldamata ka viivisenõue.

Nõude loovutamine Nõude loovutamise tuvastamine on vajalik esiteks selleks, et kontrollida, kas hagejal on nõue ning teiseks selleks, et vältida, et algne lepingupartner võiks sama nõude kostja vastu kohtusse esitada väites, et nõuet ei ole loovutatud.

Hageja esitas faktiväite „27.04.2023 loovutas xxx oma nõuded Kostja vastu Hagejale.“ Tõendit hageja selle kohta esitanud ei ole, ent lihtmenetluses võib kohus lugeda menetlusosalise selgituse tõendiks. Kohus peab eluliselt usutavaks, et nõue oleks loovutatud, seetõttu, et hageja valduses on nõude aluseks olevat lepingulist suhet puudutavad dokumendid ning hageja poolt esitatud üles ütlemise teates on lause: „xxx AS on loovutanud võlgnevuse inkassofirmale sissenõudmiseks“ (dtl 36).

Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja tugineb sellele, et leping on üles öeldud. Lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud nõude osas ei oma üles ütlemine tähtsust. Hageja väitel muutus arve sissenõutavaks arvel näidatud maksetähtajal. Kohus saab aru, et lepingu üles ütlemise on hageja välja toonud seoses peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõudega.

Hageja esitas faktiväite: „/…/ teavitas xxx lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 27.04.2023. Lepingu ülesütlemise teade on Kostjale saadetud e-posti aadressile xxx (lisa 3).“ Hageja on tõendina aga esitanud lisa 3, milles on aga kirjas: „See kiri saadeti aadressile: xxx.“ Kohus palus hagejal selgitada, kuidas lisa 3 hageja faktiväidet tõendab ja sellega kooskõlas on ning et faktiväide ei sisalda väidet, et millal teade saadeti. Hageja kohtule midagi ei vastanud.

Hageja märkis hagiavalduses, et tingimuste p 5.25 järgi oli xxx-il õigus Leping üles öelda igal ajal ja nõuda Kostjalt Lepingu täitmist teatades Tingimuste p 5.25.2 alusel Lepingu korralisest ülesütlemisest Kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva enne lepingu lõpetamist. Kohus selgitas hagejale, et hageja ei ole välja toonud, et lepingu ülesütlemise teade oleks kostjale saadetud vähemalt 14 päeva enne 27.04.2023 ega esitanud selle kohta ka tõendit. Hageja kohtule midagi ei vastanud.

Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole hageja faktiväitena kohtu ette toonud lepingu üles ütlemise eeldusi (et lepingu üles ütlemisest teatati lepingutingimustele vastavalt vähemalt 14 päeva ette) ning hageja esitatud faktiväited üles ütlemise teate saatmise kohta ei haaku esitatud tõendiga. Üles ütlemise eelduste puudumisel on üles ütlemine toimetu. Hageja on välja toonud, et kostjale on saadetud kolm tasulist meeldetuletuskirja maksumusega 20 eurot, 5 eurot ja 5 eurot, ent ei ole välja toonud, millises lepingu punktis on sätestatud vastav tasu. VÕS § 1132 lg 2 sätestab piirmäärad, st see pole seadustatud hinnakiri. Kui lepingu tingimustes ei ole kokkulepet, tuleb tõendada tekkinud kahju ulatust (st et selliste toimingutega just selline kahju tekkis).

7. Menetluskulud Hageja on menetluskulud esitanud hagiavalduse lisana (dtl 50), tuues välja, et kokku kulus esindajal 3,5 h ning tunnihind oli 100 eurot + käibemaks. Kokku olid esindajakulud seega 427 eurot. Riigilõivu tasus hageja 175 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja menetluskulude andmed on koos hagiga kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadannete kaudu, kostja ei ole midagi vastanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd hagi jääb tervikuna rahuldamata, jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja kanda, siis ei hinda kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/