3-24-833/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

23.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-833

Haldusasi

X Cap OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 08.03.2024

otsuse nr 6-1/21-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X Cap OÜ, esindaja Indrek Põder

Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, esindaja KK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.03.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X Cap OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X Cap OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2024 määruse

resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-24-833.

2. Jätta X Cap OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.03.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X Cap OÜ-le (kaebaja) on majandustegevuse registris (MTR) 24.01.2020 väljastatud

finantseerimisasutusena tegutsemise tegevusluba nr FFA000371 (alaliigiga väikefondi valitseja).

Kaebaja on saanud 17.12.2019 Finantsinspektsiooni (FI) väikefondi valitseja registreeringu.

2. Kaebaja esitas MTR-s 26.09.2022 tegevusloa muutmise taotluse, sest soovis muuta ettevõtte

osanikke, juhatuse liikmeid, tegelikke kasusaajaid, kontaktisikut ning rahvusvahelise

finantssanktsioonide rakendamise eest vastutavat isikut.

3. Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas kaebajale 17.11.2022 puuduste kõrvaldamise teate,

sest puudusid nõuetekohased protseduurireeglid ja sisekorraeeskiri, veebilehe andmed ja

maksekonto õiend, esitatud teenuse kirjeldus oli puudulik, puudusid isikute haridustaset

tõendavad dokumendid ja isiku päritoluriigi karistusregistri tõend. RAB edastas 24.03.2023 uue

puuduste kõrvaldamise teate kaebaja maksekonto kohta teabe saamiseks ning palus selgitada,

kuidas toimub ettevõtte igapäevane asjaajamine ilma maksekontota. Kaebaja vastas, et

maksekonto puudub. RAB saatis 07.08.2023 e-kirjaga küsimused teenuse pakkumisega

alustamise kohta, palus esitada kliendinimekirja ning kirjeldada, milliseid teenuseid ja millal on

klientidele osutatud. Kaebaja juhatuse liige AB vastas 09.08.2023, et kaebaja ei ole teenuse

pakkumisega alustanud ning ei oma maksekontot, kuid plaanib selle avada augustis; kaebajal ei

3-24-833

2(5)

ole kulusid ega tulusid, sest tegevus puudub. Kaebaja lepinguline esindaja MŠ teatas 09.08.2023,

et kaebaja on tegevusega alustanud 24.01.2020, kui sai X Cap One Usaldusfondi täisosanikuks,

ning kaebaja ootab RAB otsust tegevusloa muutmiseks, sest alles siis on võimalik alustada taristu

loomisega. RAB esitas kaebajale 24.08.2023 ja 28.11.2023 täiendavaid küsimusi mh FI-le

esitatavate aruannete ja teenuse pakkumisega alustamise kohta. Kaebaja vastas 28.11.2023, et

alustas teenuse alustamisega 24.01.2020 ja asutas 10.05.2023 lisaks 3Lion Usaldusfondi ning ka

maksekonto on juba avatud. Kaebaja märkis, et tal ei ole kliente ja fondid ei ole teinud

investeeringuid.

4. RAB tunnistas 08.03.2024 otsusega nr 6-1/21-1 kaebaja tegevusloa nr FFA000371 rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 lg 1 p 3 alusel kehtetuks, sest

kaebaja ei ole asunud taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest

arvates. Sellega lõppes ka 26.09.2022 esitatud tegevusloa muutmise menetlus.

Majandustegevusega alustamist ei saa edasi lükata, vastasel korral muutub RahaPTS § 75 lg 1 p-

st 3 tulenev kohustus sisutuks, kuna iga ettevõtja võib ise otsustada, millal ta tegevusloaga

lubatud majandustegevusega alustab. Seadusandja püstitatud eesmärgid finantseerimisasutuse

teenust pakkuvate ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks võivad sel juhul jääda täitmata.

Tegevusloa taotlemise eesmärgiks on reaalne majandustegevus, mitte ettevalmistused selleks.

Kaebajale tegevusloa väljastamisest on möödunud neli aastat ning ta ei ole alustanud

finantseerimisasutuse teenuse pakkumisega seaduses nõutud tähtaja jooksul. Sellele viitavad

juhatuse liikme ja lepingulise esindaja kirjalikud selgitused, majandusaasta aruanded ning

klientide, tulude ja kulude puudumine. Pelgalt usaldusfondi loomine pole tegevusloaga hõlmatud

teenuse pakkumine. Fondi valitsemine tähendab, et fondi investeeritakse vara ja juhitakse fondi

vara investeerimisega seotud riske. Investoritel ei ole võimalik kanda vahendeid fondi, kui

kaebajal ei ole arvelduskontot. Maksekonto avamine õnnestus kaebajal alles 2023. a novembris,

kui tegevusloa väljastamisest oli möödunud vähemalt kolm aastat ja üheksa kuud. Kaebaja

selgitused, et potentsiaalsed kliendid olid tal olemas 2023. a mais, kuid neile ei saanud

investeerimisvõimalust pakkuda, viitavad sellele, et kaebajal ei ole valmis teenust pakkuma,

kuigi pidi olema selleks valmis hiljemalt 24.07.2020.

5. X Cap OÜ esitas 19.03.2024 kaebuse 08.03.2024 otsuse tühistamiseks.

Kaebusega koos esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse 08.03.2024 otsuse kehtivuse

peatamiseks kuni kohtumenetluses lõpplahendi jõustumiseni. Kaebaja on registreeritud FI-s

väikefondi valitsejana 17.12.2019 ning on asutanud ja pakkunud oma fonde kohe tegevusloa

saamisest ehk alates 24.01.2020. Kohe pärast ostu-müügitehingut on asutud koostama

planeeritud fondi asutamiseks investeerimislepingu (LPA) ja sellega seotud rahapesu

tõkestamise (anti-money laundering, AML) poliitikaid ja leppima AML kontrolli teostatavate

provaideritega kokku teenuse osutamist. 2023. a aasta maiks oli välja töötatud uus bränding

tulevase fondi jaoks; 10.05.2023 registreeriti 3Lion Usaldusfond; loodud on kokkulepped

klienditundmise põhimõtte (know your client, KYC) ja AML provaideritega tulevaste klientide

KYC teostamiseks, riikliku taustaga isikute ja sanktsioonide andmebaaside kontrollimiseks;

alustati kodulehe (3lionfund.com) ja teiste fondi promomaterjalide loomisega. Kohe pärast uue

fondi loomist alustati arvelduskontode avamise protsessi erinevate finantsteenust pakkuvate

äriühingutega (3S Money, Paysera, Wise, Payrnet (Rails bank), Clear Junction, Mollie). 2023. a

novembris avati arvelduskontod 3S Money makseteenuse osutaja juures 3Lion Usaldusfondi ja

kaebaja tarvis.

Kaebaja oli asunud tegevusloa alusel teenust osutama. Vaidlustatud otsus muudab kaebaja

edasise tegevuse sisuliselt võimatuks. Tegutsevale usaldusfondile tekitab tegevusloa kehtetuks

tunnistamine olulise mainekahju, mille tagajärjel on kaebajal pärast kaebuse rahuldamist raske

või võimatu enda tegevusega jätkata. RAB ei ole vaidlustatud otsuses viidanud kaebaja

3-24-833

3(5)

rikkumistele, vaid leidnud, et kaebaja ei ole tegevusloa väljastamisest kuue kuu jooksul alustanud

majandustegevusega. Esialgse õiguskaitse andmine menetluse ajaks ei kahjusta kolmandate

isikute ega avalikke huve. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine oli üllatuslik.

6. RAB palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebus on perspektiivitu. Kaebaja omanik ja tegelik kasusaaja ning juhatuse liige ja kontaktisik

AB kinnitas kirjalikult 09.08.2023, et ettevõte ei ole tegevusega alustanud, ettevõttel puudub

maksekonto ning ettevõttel ei ole tulusid ega kulusid. Ei ole usutav AB esitas valeväiteid.

Kaebaja ei ole hiljem esitanud ühtegi tõendit ega põhjendust, et AB avaldatud teave ei ole tõene.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, sest ta ei ole reaalselt tegevusloa alusel teenuse

osutamisega alustanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ohuks Eesti ettevõtluskeskkonna

usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Tagatud ei oleks ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskide maandamine.

7. Tallinna Halduskohus jättis 26.03.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Kaebajale väljastati 24.01.2020 finantseerimisasutusena tegutsemise tegevusluba nr FFA000371

(alaliigiga väikefondi valitseja). Esialgset õiguskaitset kohaldamata ei tohi kaebaja

kohtumenetluse ajal finantseerimisasutusena tegutseda. Seega ei ole välistatud pöördumatud

kahjud kaebaja mainele ja võimalik varalise kahju tekkimine, mida võib hiljem olla raske

heastada. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust tuleb pigem jaatada.

Esimese kuue kuu jooksul pärast tegevusloa saamist on kaebaja üksnes registreerinud X Cap One

Usaldusfondi, millel pole majandusaasta aruannete kohaselt tänaseni tegevust. Kaebaja väidab,

et on teinud fondi pakkumisi alates fondi esmasest registreerimisest, kuid pole seda tõendanud.

Juhatuse liige on eelmisel aastal selgitanud, et tegevusega pole alustatud ning 09.08.2023 polnud

kaebajal veel maksekontotki. Nüüd on kaebaja toonud nimeliselt välja, kellega on olemas

kokkulepped investeerimislepingute sõlmimiseks, kuid neid investeerimislepinguid ei ole

sõlmitud. Ka isikud, kellega kokkulepped on tehtud, on leitud alles 2023. a-l, kuid kuus kuud

pärast tegevuse alustamist pigem ei tehtud fondi valitsemisega seonduvaid tegevusi. Kaebaja

majandusaasta aruannete kohaselt on kaebajal siiski olnud majandustegevus (nt 2020. a aruande

kohaselt oli müügitulu 25 973 eurot, puhaskasum 10 326 eurot, tööjõukulud 11 361 eurot). Kuna

pole teada, kuidas fondivalitseja tegevusluba omav juriidiline isik müügitulu tekitas, ei saa

kaebust päris perspektiivituks lugeda. Menetlemise käigus tuleb see selgeks teha.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on suure avaliku huviga eesmärk. Kaebaja

esitatud andmetest ei selgu, kas ta tegutseb tegevusloaga määratud valdkonnas või kui tegutseb,

siis milliseid fonde ta valitseb. Majandusaasta aruannetest on majandustegevus nähtav, kuid

valitsevates usaldusfondides nähtav tegevus puudub. Ettevõtluskeskkonna usaldusväärusse ja

läbipaistvuse tagamiseks ja rahapesu riskide maandamiseks võib olla õigustatud tegevusloa

kehtetuks tunnistamine. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine mõjutab kaebaja õigusi, sest kaebaja

ei saa nimetatud alal tegutseda, kuid kuna kaebaja ei alustanud majandustegevusega ettenähtud

tähtaja jooksul, ei riiva esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õigusi intensiivselt.

Kohtumenetluse ajal tegutsedes võib kaebaja leida usaldusfondidesse võimalikke investoreid,

kelle õigused saavad riivatud, kui kaebaja siiski peaks tegevusloa kaotama ehk kaebus jääb

rahuldamata. Pealegi ei ole kaebaja kohtule esitanud tõendeid, millega selgitatakse, kuidas

kaebajal on tekkinud majandusaasta aruannetest nähtuvalt müügitulu, kui kaebaja poolt

valitsetavates usaldusfondides tegevus puudub. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei tohi

legaliseerida ilmselgelt õigusvastast olukorda.

3-24-833

4(5)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. X Cap OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.04.2024 määruskaebuse, milles palub

tühistada Tallinna Halduskohtu 26.03.2024 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus,

millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Halduskohus ei ole määruses välja toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Samuti pole halduskohus sisuliselt hinnanud, kas esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad kaebajale sellised tagajärjed, mis on pöördumatud.

Esialgse õiguskaitse vajadust saab jaatada, sest kaebaja on asunud reaalselt teenust osutama,

arvestades mh majandusaasta aruandes märgitut. Kaebaja on järjepidevalt selgitanud, et ta

tegutses tegevusloa alusel ning tal oli reaalne majandustegevus, sh vaieldaval kuuekuulisel

perioodil. Seega ei ole kaebus perspektiivitu. Faktilised ja õiguslikud asjaolud on veel ebaselged,

sest vastustaja ja kaebaja sisutavad majandustegevusega alustamist erinevalt. Ka muud esialgse

õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS §

204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks

lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida RAB seisukohta, vaid arvestab varem

esitatud kirjaliku vastusega. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks

ringkonnakohtunik.

10. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohus nõustub halduskohtu määruses esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

11. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab

kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

12. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa täielikult välistada. Esialgset õiguskaitset

kohaldamata ei tohi kaebaja kohtumenetluse ajal temale 24.01.2020 väljastatud tegevusloa alusel

finantseerimisasutusena tegutseda ja tegevused, mida kaebaja on kirjeldanud kaebuse p-des 2.17

ja 2.18 ning mida seal esitatud väidete õigsuse korral saab pidada vähemalt taotletud tegevusloal

tegutsema asumise ettevalmistamiseks, võivad osutuda kasutuks. See võib tekitada kaebajale

varalist kahju, mida võib olla hiljem raske heastada. Mainekahju tekkimine ei ole samas

tõenäoline olukorras, kus kaebajal ei olnud enne vaidlustatud haldusakti andmist kliente ja ta ei

olnud oma teenuseid avalikult reklaaminud.

13. Kaebuse eduväljavaated ei ole siiski suured. RAB tunnistas 08.03.2024 otsusega kaebaja

tegevusloa kehtetuks RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel, s.o põhjusel, et kaebaja ei asunud taotletud

tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates. Vaidlustatud haldusakt on

hindamisotsus, mille tegemisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste „taotletud tegevusalal

tegutsema asumine“. Poolte väiteid ja asjas kogutud tõendeid – mida kõike ei ole veel kohtule

esitatud – tuleb põhjalikumalt hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohtu

esialgsel hinnangul on kaebaja puhul siiski RahaPTS § 75 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused täidetud.

Ringkonnakohus leidis 07.09.2023 määruses nr 3-23-1599 (p 12), et „taotletud tegevusalal

tegutsema asumise“ all tuleb mõista reaalset teenuse osutamist turul, mitte pelgalt selleks

tehtavaid ettevalmistusi. Ringkonnakohus jääb siinses asjas samale seisukohale.

3-24-833

5(5)

14. RahaPTS normide eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust

suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist

rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 1 lg 1). RahaPTS § 75 lg 1 p 3 mõtteks on

RahaPTS eelnõu (459 SE) seletuskirja kohaselt muu hulgas vältida olukorda, kus praktikas

võetakse Eesti tegevusluba, mida kasutatakse teenusepakkuja usaldusvääruse tõstmiseks, mitte

teenuse osutamiseks, mistõttu esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning seda taotletakse

n-ö igaks juhuks. Kaebaja seni kohtule esitatud tõendite põhjal võib pigem kahelda, et ta asus

enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist tegutsema tegevusloaga määratud valdkonnas. Kuna

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tagajärjed kaebajale ei ole sellisel juhul kuigi tõsised ja

kaebuse eduväljavaated on vähesed, on avalik huvi kaalukam kui kaebaja soov jätkata oma

tegevusega. Seega leidis halduskohus õigesti, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole

põhjendatud.

15. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.03.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)