2-22-116983/49 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024. a, Haapsalu Tsiviilasja number 2-22-116983 Tsiviilasi K P, L P, M P hagiavaldus V P vastu elatise saamiseks. V P avaldus I P ja alaealiste laste K P, L P ja M P suhtluskorra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole tasutud riigilõivu tagastamine. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja V P, isikukood XXX Asjast puudutatud isikud: 1) K P, isikukood AAA; 2) L P, isikukood BBB; 3) M P, isikukood CCC; Puudutatud isikute 1-3 riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, zzz, Läänemaa I Advokaadibüroo, e-post advokaat.rajavere@gmail.com; 4) I P, isikukood YYY; I P lepinguline esindaja Marek Aunver, DeConsilio OÜ; e-post: marek@deconsilio.ee; 5) Eestkosteasutus Haapsalu linn (linnavalitsuse kaudu) (eestkosteasutus), registrikood 75012802, asukoht Posti tn 34, Haapsalu linn, Lääne maakond, e-post hlv@haapsalulv.ee RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hagejate seadusliku esindaja/puudutatud isiku I P ja V P vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja V P kohustub tasuma hagejatele elatise võlgnevuse järgmiselt: elatise võlgnevuse seisuga märtsi lõpp 2024 summas 6619,48 eurot tasub kostja kompromissi tulemusena vähendatud ulatuses summas 5000 eurot järgneva 5 aasta jooksul, tasudes iga-aastaselt vähemalt 1000 eurot;

2-22-116983

1.2. kostja V P tasub hageja K P (AAA) kasuks igakuise elatise muutuva suurusena, alljärgnevalt:

1) perioodi 01.01.2024.a. - 31.03.2025 eest summas 200 eurot kuus;

2) perioodil alates 01.04.2024.a. kuni K P täisealiseks saamiseni 12.08.2027.a. PKS § 101 lg 1 alusel määratavas summas, mis arvutatakse maksmise ajal kehtiva baassumma ja 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest bruto-kuupalgast liitmise teel, mille summast arvatakse maha pool kehtivast lapsetoetusest ja perele lasterikka pere toetuse maksmise korral pool lapsele langevast osast lasterikka pere toetusest;

3) elatis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi, keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes ja lapsetoetuste ning lasterikka pere toetuste muutumisele PKS § 101 lg 5 mõttes. Lasterikka pere toetust võetakse elatise muutmisel arvesse üksnes juhul, kui seda kostja perekonnale tasutakse ning sellest tulenevalt vähendatakse igakuise elatise suurust lasterikka pere toetusest lapsele langevast osast pooles ulatuses. 1.3. kostja V P tasub hageja L P (BBB) kasuks igakuise elatise muutuva suurusena, alljärgnevalt:

1) perioodi 01.01.2024.a. - 31.03.2025 eest summas 150 eurot kuus;

2) perioodil alates 01.04.2024.a. kuni L P täisealiseks saamiseni 07.07.2029.a. PKS § 101 lg.1 alusel määratavas summas, mis arvutatakse maksmise ajal kehtiva baassumma ja 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest bruto-kuupalgast liitmise teel, mille summast arvatakse maha pool kehtivast lapsetoetusest ja perele lasterikka pere toetuse maksmise korral pool lapsele langevast osast lasterikka pere toetusest.

3) elatis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi, keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes ja lapsetoetuste ning lasterikka pere toetuste muutumisele PKS § 101 lg 5 mõttes. Lasterikka pere toetust võetakse elatise muutmisel arvesse üksnes juhul, kui seda kostja perekonnale tasutakse ning sellest tulenevalt vähendatakse igakuise elatise suurust lasterikka pere toetusest lapsele langevast osast pooles ulatuses. 1.4. kostja V P tasub hageja M P (CCC) kasuks igakuise elatise muutuva suurusena, alljärgnevalt:

1) perioodi 01.01.2024.a. - 31.03.2025 eest summas 70,00 eurot kuus;

2) perioodil alates 01.04.2024.a. kuni M P täisealiseks saamiseni 07.10.2032.a. PKS § 101 lg.1 alusel määratavas summas, mis arvutatakse maksmise ajal kehtiva baassumma ja 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest bruto-kuupalgast liitmise teel, mille summast arvatakse maha pool kehtivast lapsetoetusest ja 1/6 osa saadavast paljulapselise pere toetusest ning tehtega määratud elatise summa vähendatakse seoses hageja elamisega kostja vahetul ülalpidamisel 8 päeva kalendrikuus tõttu, 53,33% võrra.

3) elatis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi, keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes ja lapsetoetuste ning lasterikka pere toetuste muutumisele PKS § 101 lg 5 mõttes. Lasterikka pere toetust võetakse elatise muutmisel arvesse üksnes juhul, kui seda kostja perekonnale tasutakse ning sellest tulenevalt vähendatakse igakuise elatise suurust lasterikka pere toetusest lapsele langevast osast pooles ulatuses.

4) Vanemad on kokku leppinud M P kasuks igakuiselt tasutava elatise lähtudes asjaolust, et M veedab isaga ja saab isalt vahetult ülalpidamist 8 päeva kuus. Pooled on teadlikud

2-22-116983

asjaolust, et kui laps veedab tulevikus isaga vähem kui 8 päeva kuus, võib ema pöörduda kohtu poole käesolevas kokkuleppes kokku lepitud elatise suurendamiseks 1.5. Kostja tasub jooksva elatise igale hagejale alates aprillist 2024 hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks puudutatud isiku I P pangakontole LHV pangas EEYYY; 1.6. Juhul, kui kostja ei tasu punktis 1.1. kajastatud elatise võlga ja/või punktides 1.2.

– 1.4. kajastatud jooksvat elatist punktis 1.5. kokku lepitud tähtajaks, kohustub kostja tasuma viivist tasumata summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tasumise tähtajale järgnevast päevast. 2. Lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks lepivad vanemad kokku jooksvalt vastavalt laste soove arvestades. 3. Kompromissis nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda. 4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-116983, K P, L P, M P hagiavalduses V P vastu elatise saamiseks ja V P avalduses I P ja alaealiste laste K P, L P ja M P suhtluskorra kindlaksmääramiseks kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. 5. Tagastada V P’ile pool riigilõivust s.o 10 eurot, V P arveldusarvele EEXXX.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud 1. Tsiviilasjas 2-22-116983 L P, M P ja K P seaduslik esindaja lapsevanem I P esitas 16.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V P vastu elatise saamiseks. 09.06.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus seoses V P 28.05.2022 vastuväitega ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.07.2022 esitasid K P, L P ja M P seadusliku esindaja I P kaudu hagiavalduse V P vastu elatise väljamõistmise nõudes, mille kohus võttis menetlusse 18.07.2022 määrusega. V P esitas vastuse hagiavaldusele 01.08.2022. 2. V P esitas 10.08.2022 Pärnu Maakohtule avalduse I P vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks alaealiste laste K P, L P ja M P suhtes viibimiskoha otsustusõiguse osas, avaldajale laste viibimiskoha määramise ainuotsustusõiguse üle andmiseks ja I P suhtluskorra kindlaksmääramiseks lastega, mida Pärnu Maakohus menetles tsiviilasjana 2-22-11723. 20.10.2022 jättis kohus avalduse käiguta. 29.11.2022 määrusega kohus liitis tsiviilasjad 2-22- 116983 ja 2-22-11723 ühte menetlusse ning määras jätkata menetlust tsiviilasja nr 2-22-116983 all. 3. 26.03.2024 toimunud eelistungil võttis V P tagasi avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste suhtes ning laste viibimiskoha määramise otsustusõiguse üleandmiseks V P’ile. Menetlusosalised avalduse tagasivõtmisele vastu ei vaielnud. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks elatise ning suhtluskorra kindlaksmääramise osas 16.04.2024. Kohus määras, et kui pooled kokkulepet ei saavuta, siis kohus lahendab elatise nõude poolte kokkuleppel kirjalikus menetluses. Suhtluskorra osas määrab kohus laste ärakuulamise ja menetlusosaliste osaliste ärakuulamise.

2-22-116983

4. 03.04.2024 määrusega Pärnu Maakohus jättis läbi vaatamata V P avalduse I P vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste suhtes ning laste viibimiskoha määramise otsustusõiguse üleandmiseks V P’ile. 5. 17.04.2024 esitati pooltele V P ning I P poolt allkirjastatud kompromiss. Võttes arvesse, et Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-22-116983, milles hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alates juunist 2022; avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste suhtes ning laste viibimiskoha määramise otsustusõiguse üleandmiseks kostjale/avaldajale ja kostja/avaldaja avaldus alaealiste laste suhtluskorra kindlaksmääramiseks; kostja/avaldaja loobus oma avaldusest puudutatud isiku vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks alaealiste laste suhtes ning laste viibimiskoha määramise otsustusõiguse üleandmiseks kostjale/avaldajale 26.03.2024 toimunud eelistungil ning kohus rahuldas kostja/avaldaja taotluse ja jättis vastavas osas avalduse läbi vaatamata; on pooled kokku leppinud sõlmida tsiviilasja nr 2-22-116983 esemeks oleva elatise vaidluse lahendamiseks poolte vahel kompromissileping. Juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kinnitaks käesoleva kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-22-116983 menetluse kostja vastu esitatud hagi ja avaldaja avalduse puudutatud isikute osas seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel. Kompromiss on sõlmitud digitaalselt. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt ja avaldajalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga/avaldusega kostja/puudutatud isiku vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel. Hagejad/avaldaja palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust selle tasuja arveldusarvele. Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale edasikaebamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel.

Kohtumääruse põhjendused 6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 8. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 9. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-22-116983

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. 11. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 12. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg-st 4 tulenevalt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 13. Menetlusosalised paluvad TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Käesolevas tsiviilasjas on V P tasunud riigilõivu 20 eurot. Käesoleva määrusega kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab menetluse. Seega menetluse lõpetamise määruse jõustumisel tuleb tagastada V P’ile käesolevas menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 10 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik