2-22-16818/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.04.2024

Tsiviilasja number

2-22-16818

Tsiviilasi

X ja Q hagi C vastu kinkelepingutest taganemise tõttu

omandi tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.10.2023. a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

X ja Q 10.11.2023. a apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): X (isikukood

XXXXXXXXX, elukoht XXX)

Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): Q (isikukood

XXXXXXXX, elukoht XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Roman Maksimenko (e-

post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): C (isikukood

XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Madis Päts (e-post: XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 03.10.2023 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes

asaliselt otsuse põhjendusi.

2. X ja Q apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2(12)

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta X ja Q kanda.

4. Mõista solidaarselt Xlt ja Qlt välja C kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 2090 eurot. Välja mõista Xlt ja Qlt solidaarselt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle

täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt C kasuks välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. Hagejad X ja Q esitasid 13.06.2023 Harju Maakohtule hagi kostja C vastu

kinkelepingutest taganemise ja omandi tagastamiseks.

2. Hagejad selgitavad, et 11.03.2004 kanti hageja 1 kanti Suur-Sõjamäe 25a kinnistu

omanikuna kinnistusraamatusse. Hagejad ja kostja sõlmisid 18.09.2007 kinkelepingu,

millega kinkisid kostjale 2/3 antud kinnistust.

3. Pooled sõlmisid teise kinkelepingu 14.06.2017, millega hagejad kinkisid kostjale

täiendavalt 11/60 mõttelist osa. Pärast teise kinkelepingu sõlmimist jäi kostja omandisse

17/20 mõttelist osa ja hagejate omandisse 3/20 mõttelist osa kinnistust.

4. Hagejad selgitavad, et pärast 14.06.2017 kinkelepingu sõlmimist otsustasid pooled, et

vormistavad kogu kinnistu detailplaneeringu, et tulevikus lõpetada kaasomand sel viisil, et

tekiks kaks eraldi kinnistut. Sel eesmärgil sõlmisid pooled 15.09.2017 lepingu, milles

kajastati kaasomandi lõpetamise võlaõiguslik kokkulepe ja kaasomandi kasutamise kord.

Kaasomandi lõpetamine pidi toimuma hiljemalt 15.09.2027 tingimusel, et 15.09.2017

lepingus kokkulepitud tingimused on täidetud.

5. Hagejad selgitavad, et 2021 aasta lõpus muutis kostja ootamatult oma suhtumist

hagejatesse, kostjat hakkas häirima hagejate tegevus kaasomandis oleval kinnistul ja kostja

ei soovinud täita oma kohustusi kaasomandi lõpetamise ettevalmiseks, vaid nõudis

hagejatelt, et nad annaksid kostjale üle ka neile jäänud 3/20 mõttelist osa kinnistust. Hagejad

kostja nõudmisega ei nõustunud, mistõttu esitas kostja 09.03.2022 hagi kaasomandi

lõpetamiseks viisil, et kostjale antakse üle 3/20 mõttelist osa kinnistust hagejatele makstava

hüvitise vastu (tsiviilasi 2-23-3534).

6. Hagejad on seisukohal, et pärast kinnistu Suur-Sõjamäe 25a suurema mõttelise osa

kinkelepingu vormistamist kostja näitas hagejate vastu ilmset lugupidamatust ja jämedat

tänamatust. Hagejad suhtusid kostjasse kui oma lihasesse pojasse, kinkisid talle peamise,

suurema 17/20 mõttelise osa kinnistust lootuses sõbralike suhete jätkumisse ja kostja

kindlustamist hea tulevikuga. Hagejad aga, kes omasid enne seda kogu kinnistut, jätsid

endile vaid pisikese osa sellest - 3/20 mõttelist osa. Kostja aga püüab nüüd ära võtta

hagejatelt isegi selle osa, ja faktiliselt hagejalt 1 ära võtta ka töö. Kostja pani löögi alla

hagejate tuleviku. Hagejad on seisukohal, et ülalviidatud tegevused ilmestavad kõige

3(12)

jämedamat tänamatust selle eest, mida hagejad olid ostja jaoks teinud. Hagejad loevad, et

said esmakordselt teada kostja jämedast tänamatusest hetkel, kui kohus võttis 11.03.2022

menetlusse kostja hagi kaasomandi lõpetamiseks.

7. Hagejad taganesid 14.06.2017 kinkelepingust 24.05.2022 notariaalse avaldusega ja

esitasid nõude 11/60 mõttelise osa kinnistu omandiõiguse hagejatele tagastamiseks. Kostja

omandiõiguse tagastamiseks notarisse määratud ajaks ei ilmunud.

8. Hagejad esitasid 09.01.2023 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt selgitavad

hagejad, et pärast käesoleva hagi esitamist ja menetlusse võtmist ei ilmutanud kostja head

tahet hagejate suhtes ega tunnistanud hagejate nõuet 14.06.2017 kinkelepingust taganemise

kohta, kuigi hagejatel oli alust taganeda ka teisest 18.09.2007 kinkelepingust.

9. Kostja vastusest ja tema kompromissiettepanekust 2022.a. septembris järeldub selgelt,

et kostja ei kavatse loobuda oma nõudest kaasomandi lõpetamiseks, mille ta sai eranditult

kahe kinkelepingu alusel, s.t. tasuta. Seega kostja tänu asemel talle kingitud omandi eest

määrab hagejad aastatepikkusele kurnavale kohtulikule läbivaatamisele.

10. Kuna kostja nõuab kohtuvaidluste jätkamist ega hinda hagejate suuremeelsust, näitab

nende vastu tänamatust isegi pärast hagi esitamist, siis viimased olid sunnitud 1.12.2022

pöörduma notari poole avaldusega ka teisest, 18.09.2007 kinkelepingust taganemiseks,

milline oli sõlmitud kinnistu Suur-Sõjamäe tn 25a Tallinnas 2/3 mõttelise osa kohta.

11. Hagejad taotlevad ühtlasi kostja tahteavalduste asendamist kinnistusraamatus Suur-

Sõjamäe tn 25a kinnistu omanikukande parandamiseks, st kostja omanikuna kustutamist ja

hagejate ühisomanikena kinnistusraamatusse sisse kandmist.

Kostja vastuväited

12. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb vastu mõlemale kinkelepingust taganemise tõttu

omandi tagastamise nõudele.

13. Hagejad taganesid 14.06.2017 poolte vahel sõlmitud Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn 25a

(edaspidi kinnistu) 11/60 mõttelise osa kinkelepingust 24.05.2022 tehtud kinkelepingust

taganemise avaldusega, mille kohaselt oli kinkelepingust taganemise põhjuseks ja aluseks

kostja kui kingisaaja poolt hagejate kui kinkijate suhtes jämeda tänamatuse üles näitamine

võlaõigusseaduse (VÕS) § 267 p 1 tähenduses. Milles täpsemalt kostja väidetav jäme

tänamatus hagejate suhtes ilmnes kõnealusest taganemisavaldusest ei selgunud.

14. Hagejad leiavad hagiavalduses, et kostja jäme tänamatus kinkijate suhtes seisnes

selles, et kostja esitas 09.12.2021 hagejatele ettepaneku lõpetada kinnistu kaasomand poolte

vahel 15.09.2017 sõlmitud võlaõigusliku kaasomandi lõpetamise lepingust erineval viisil,

põhjendades oma ettepanekut sellega, et kinnistu suhtes algatatud detailplaneeringu

menetlus oli pooltest sõltumatutel asjaoludel teadmata ajaks peatunud ning pooltel oli ärilisi-

korralduslike erimeelsusi kinnistu edasise arendamise ja jooksva majandamise suhtes.

Ebaõige ja põhjendamatu on hagejate seisukoht, mille kohaselt kostja mainitud asjaoludel

püüdis hagejatelt “ära võtta“ kinnistut. Kostja tegi antud asjaoludel hagejatele advokaadi

vahendusel

üksnes

õiguslikult

korrektse

ettepaneku

kaasomandi

lõpetamiseks

pooltevahelises kokkuleppest erineval viisil ja pakkus hagejatele nende omandis oleva

kinnistu mõttelise osa kaotamise eest rahalist hüvitist, mis siis kostjal olevatele andmetele

tuginedes vastas hagejate omandis oleva kinnistu osa turuhinnale.

15. Kostja osundab ka sellele, et algselt omandas kinnistu Eesti Vabariigiga sõlmitud

erastamislepingu alusel AS G (likvideerimisel), mille ainuaktsionäriks oli kinnistu

omandamise hetkel kostja isa W, kes hukkus 09.03.1998 ehk ajal mil kostja oli 7 aastane.

Pärast Wi hukkumist sai AS AS G (likvideerimisel) juhatuse liikmeks hageja 1 - X, kes

4(12)

alates 2003. aastast tegutseb AS G (likvideerimisel) likvideerijana. Tallinna notari Lia

Martensi poolt 25.08.1999 kostjale väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse

kohaselt oli kostja Wi ainsaks pärijaks. Wi pärandvarana läksid kostja omandisse ka AS G

(likvideerimisel) kõik aktsiad. AS G (likvideerimisel) põhivaraks Wi pärandvara ülemineku

ajal kostjale oli kinnistu.

16. Kostjale mitteteadaolevatel asjaoludel omandasid hagejad, nende hulgas X kes oli AS

G (likvideerimisel) likvideerija 23.12.2003 sõlmitud notariaalse ostu-müügilepinguga AS-ile

G kuuluva kinnistu. Kostja leiab, et hagejad, kasutades ära hageja 1 ametiseisundit AS G

(likvideerimisel) likvideerijana, omandasid kinnistu vaatlusalustel asjaoludel lisaks

eelmainitule ilmselt ka alla selle turuväärtuse, kuivõrd AS G (likvideerimisel) 2003.

majandusaasta aruande kohaselt oli kinnistu soetamismaksumuseks 3 027 792 krooni ja selle

jääkmaksumuseks 2003. majandusaasta lõpul 2 772 632 krooni. Kostja leiab, et eelmainitud

asjaoludel hagejad kinnistu mainitud asjaoludel omastamise kaudu vähendasid oluliselt

kostja (vaatlusalusel ajal veel alaealise isiku) pärandvara hulka kuuluva AS G turuväärtust.

17. Muuhulgas eelmainitud asjaoludel taotlesid kostja eestkostja F ja kostja kohtuväliselt

aastaid hagejatelt kinnistu tagastamist kostjale. Mainitud asjaoludel ja hagejate nõudmisel

saavutasid pooled 2007. aastal lõpuks põhimõttelise kokkuleppe, mille kohaselt kostja

kohustus tasuma hagejate eest oma vahendite arvel seisuga 30.08.2007 eksisteerinud

kinnistu erastamisvõla kogusummas 478 895 krooni ja viivisevõla summas 155,15 krooni.

Mainitud võlgnevuse tasumise eest loovutasid hagejad kostjale vastuteenena kahe

kinkelepinguga kokku kinnistu 17/20 suuruse mõttelise osa. Kostja leiab eelmainitud

asjaoludel, et ka vaidlusaluse kinkelepingu sõlmimise eesmärgiks oli hagejate poolt kostjale

kostja isa pärandvara hulka kuulunud vara kahjustamise hüvitamine. Kostja leiab, et

eelmainitud asjaoludel ei ole hagejad kinkelepingust taganemisel ja hagi esitamisel

tegutsenud ka kooskõlas VÕS § 6 ja TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõttega.

18. Kostja on seisukohal, et täidetud ei ole ka formaalsed eeldused kinkelepingutest

taganemiseks isegi juhul, kui kostjapoolne jäme tänamatus oleks aset leidnud. Kostja

selgitab, et hagejate avaldustest menetluses ilmneb, et juba 24.10.2022 pidasid hagejad

kostja väidetava jämeda tänamatuse all silmas nii 14.06.2017 kui ka 18.09.2007

kinkelepingust taganemise asjaolude tuvastamist.

19. Hagejad leidsid, et kostja jäme tänamatus hagejate kui kinkijate suhtes seisnes antud

juhul selles, et kostja esitas 09.12.2021 hagejatele lepingulise esindaja vahendusel

ettepaneku lõpetada kinnistu kaasomandi poolte vahel 15.09.2017 sõlmitud võlaõigusliku

kaasomandi lõpetamise lepingust erineval viisil.

20. Kostja osundab siinjuures ka sellele, et esitas hagejatele esimest korda ettepaneku

kinnistu kaasomandi lõpetamiseks suuliselt juba 24.02.2021 ja seega olid hagejad kostja

väidetava jämeda tänamatuse ilmingust teadlikud juba 2021. aasta veebruaris, kuid esitasid

kinkelepingutest taganemise avaldused 24.05.2022 ja 01.12.2022 ehk üle aasta hiljem. VÕS

§ 118 lg 1 p 1, § 267 ja § 270 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda 1 aasta

jooksul, alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse

tekkimisest. Kuivõrd hagejate hinnangul avaldus kostja väidetav jäme tänamatus nende kui

kinkijate suhtes eelkõige kostja poolt kinnistu kaasomandi lõpetamise ettepaneku tegemises

hagejatele, leiab kostja eelmainitud asjaoludel, et hagejate poolt esitatud mõlemad

vaidlusalused kinkelepingutest taganemise avaldused esitasid hagejad hilinemisega ja

sellisena on vastavad taganemisavaldused vastavate nõudeõiguste aegumise tõttu tühised.

MAAKOHTU OTSUS

5(12)

21. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hagejate kanda.

22. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus asjas esitatud seisukohtade ja kogutud tõendite

alusel seisukohal, et kostja tegevus ei ole läinud vastuollu kinkijate poolt kinkimisel

soovitud eesmärkidega.

23. Kohus ei nõustu hagejate käsitlusega, et kinkelepingud kujutasid endast hagejate isetut

heasoovlikkust ja suhtumist kostjasse kui oma lihasesse poega. Kohtu ette toodud asjaoludel

peab kohus tõendatuks ja ka eluliselt väga usutavaks, et kinkelepingute sõlmimise põhjuseks

oli kostjale temale ettenähtud ja algselt kuuluma pidanud isa pärandi tagastamine.

24. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist ei ole lepinguga, mille puhul

oleks kingisaajale antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline" (vt

Riigikohtu lahend 3-2-1-8-11 p 15) ja mille puhul saaks üldse tekkida küsimust kostja kui

kingisaaja potentsiaalsest tänamatusest. Kohus nõustub kostjaga, et hagejate tegevus

käesolevas asjas hagi esitamisel on vastuolus hea usu põhimõttega.

25. Kinge oma olemuselt on tasuta leping, mille sõlmimiseks kinkija ei ole kohustatud,

vaid teeb seda oma heast tahtest ja soovist kingisaaja olukorda parandada või kingisaajat

rikastada. Käesolevas asjas kogutud tõenditega on ühemõtteliselt ümber lükatud, et

18.09.2007 ja 14.06.2017 kinkelepingute eesmärk ei olnud mitte aidata kostjat ühise äri

loomises sellel kinnistul ja seega kindlustada kostjat hea töö ja sissetulekuga, nagu väidavad

hagejad oma hagis, vaid pöörata tagasi ebaõiglus, milline sai kostjale osaks hagejate

omavolilise tegevuse tulemusena.

26. Kohus arvestab, et hageja 1 sõlmis vastava kinnistu võõrandamise tehingu, mis väljus

AS-i G majandustegevusest, huvide konfliktis olles iseendaga. Hageja 1 võõrandas iseendale

AS-i G põhivarasse kuulunud kinnistu, mis läbi AS-i G aktsiate kuulus olemuslikult kostja

vara hulka läbi AS G. Kostja on esile toonud ka ebaselgused kinnistu ostuhinna tasumisega,

nimelt oli 23.12.2003 lepingu kohaselt kinnistu müügihind 1 317 750 krooni, millest

1 011 750 krooni moodustas võõrandamislepingu sõlmimise hetkeks maksegraafiku alusel

tasumisele kuuluv kinnistu erastamislepingust tulenev võlgnevus, mis anti üle hagejatele, ja

300 000 krooni osas kinnitas hageja 1 võõrandamislepingule allakirjutamisega seda, et

vastav summa oli hagejate poolt juba tasutud AS-le G (likvideerimisel). Kostja tõi esile, et

vaatamata eelmainitud asjaoludele puuduvad tänaseni igasugused andmed vastava summa

reaalse laekumise kohta AS-le G (likvideerimisel). Kohus arvestab ka seda, et kostja

rahaliste vahendite arvelt oli 2007 aastal tasutud 478 895 krooni erastamisvõlga, ehk ligi

50% võlgnevuses ja ostuhinna tasumise kohustusest oli hagejate poolt jäänud täitmata.

Kohus arvestab samuti, et kaasomandi lõpetamise hagis nimetas kostja hagejate 3/20

mõttelise osa väärtuseks 300 000 eurot. Nimetatu on kordades suurem, kui hagejate poolt

kinnistu omandamisse panustatud 838 855 krooni (1 317 750 – 478 895) ehk 53 612 eurot.

27. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on kohus veendunud, et vaidlusaluste

kinkelepingute sõlmimise asjaolud olid sellised, et kostja ei saanud olemuslikult käituda

hagejate suhtes tänamatult, kui avaldas soovi kohtuväliselt ja seejärel kohtu kaudu

kaasomandi lõpetamiseks.

28. Hagejad on tänamatuks käitumiseks nimetanud ka 01.12.2022 taganemisavalduses

asjaolu, et kostja ei lubanud hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on

vahetanud hoonel ukselukud. Kostja vaidles nimetatud etteheitele vastu, et väide on

tõendamata ja paljasõnaline ning et arvestades kinnistul kehtivat kasutuskorda ei ole vastav

tegevus võimalik. Hagejad kinnistu hoone lukustamist ja lukkude vahetamist tõendanud ei

ole. Kohus asub seisukohale, et isegi kui viidatud hageja väited oleksid tõendatud, ei oleks

6(12)

tegemist tänamatusega kostja poolt, arvestades ülal käsitletud kinkelepingu sõlmimise

asjaolusid, mis võiks õigustada kinkelepingutest taganemist.

29. Kuivõrd kohus ei tuvasta kostja käitumises mistahes tänamatust, ei ole VÕS § 267 p 1

sätestatud eeldus täidetud ning hagejatel ei tekkinud õigust kinkelepingutest taganemiseks.

30. Hea usu põhimõtte ja VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kuuluks käesolevas vaidlusele kohtu

ette toodud ja tõendatud asjaoludel VÕS § 267 p 1 kohaldamisel ka juhul, kui kohus oleks

kostjapoolse tänamatuse tuvastanud.

31. Seega ei ole 24.05.2022 ja 01.12.2022 taganemisavalduste materiaalsed eeldused

täidetud ning taganemisavaldused on toimetud ega oma õiguslikke tagajärgi.

32. Täiendavalt märgib kohus, et 24.05.2022 ja 01.12.2022 taganemisavalduse puhul ei

ole täidetud ka VÕS § 270 lg-st 1 tulev eeldus, mille kohaselt kinkija võib kinkelepingust

taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise

õiguse tekkimisest.

33. VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, Riigikohus on lahendis

3-2-1-8-11 (p 13) selgitanud, et taganemise õigus lõpeb, kui möödub aasta ajast, mil kinkija

sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest.

34. Hagejad ei ole 24.05.2022 taganemisavalduses sisustanud, milles seisneb nende

hinnangul kostja jäme tänamatus. Hilisemates seisukohtades sisustavad hagejad jämedat

tänamatust

kostja

kaasomandi

lõpetamise

sooviga.

Hagejad

on

01.12.2022

taganemisavalduses sisustanud jämedat tänamatust üldsõnaliselt sellega, et kostja ei luba

hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud ja on

survestanud hagejaid võõrandama neile kuuluvat mõttelist osa kostjale.

35. Kohus ei tuvasta, et kostja oleks hagejaid survestanud kaasomandiosa võõrandama.

Kostja on kaasomanikuna kasutanud oma seadusest tulenevat õigust kaasomandi

lõpetamiseks, mida olemuslikult ei saa pidada tänamatuseks. Asjas on tunnistajate F ja Z

ütlustega on tõendatud, et kostja tõstatas kaasomandi lõpetamise küsimuse perekondlikul

koosviibimisel hagejate juuresolekul 24.02.2021.

36. Seega kui kaasomandi lõpetamise soov ka kujutaks endast jämedat tänamatust, ei ole

hagejad taganenud lepingust ühe aasta jooksul alates vastavast soovist teadasaamisest ehk

alates 24.02.2021. Seega kohus tuvastab, et hagejad olid 24.05.2022 ja 01.12.2022 seisuga

minetanud õiguse 14.06.2017 ja 18.09.2007 kinkelepingutest taganemiseks, sest isegi kui

lugeda, et kostja oli hagejate suhtes tänamatu. VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud õigust lõpetav

tähtaeg möödus hiljemalt 24.02.2022.

37. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejatel ei olnud õigust 24.05.2022 taganeda

14.06.2017 sõlmitud kinkelepingust ega 01.12.2022 taganeda 18.09.2007 sõlmitud

kinkelepingust. Kuivõrd kinkelepingud on kehtivad ja neist ei ole taganetud, puudub

hagejatel alus nõuda tagasitäitmist VÕS § 189 alusel ja vastavalt 2/3 ja 11/60 Suur-Sõjamäe

tn 25a kinnistu omandi üleandmist hagejatele. Kohus jätab hagi rahuldamata.

Hagejate apellatsioonkaebus

38. Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi

rahuldada, alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

39. Kaebuse põhjenduste kohaselt võttis maakohus põhjendamatult arvesse kostja viited

ja tunnistajate ütlused asjaolude kohta, mis on seotud vaidlusaluse kinnistu Suur-Sõjamäe tn

7(12)

25a kandmisega kinnistusraamatusse hageja 1 nimele, millel ei olnud vaidlusega mingit

seost.

40. Hagejate arvates maakohus käesolevas vaidluses ei saa anda hinnangut hageja 1 poolt

vaidlusaluse kinnisvara saamise seaduslikkuse (täpsemalt – ebaõigluse ja ebaselguse) kohta,

sest hageja 1 sai Suur-Sõjamäe 25a Tallinnas kinnistu omanikuks 11.03.2004

kinnistusraamatusse kandmise hetkest ja seda registrikannet ei vaidlustanud kostja eestkostja

ega hiljem kostja ise. Hagejate arvates maakohus ei võinud käesolevas vaidluses anda mingit

hinnangut ja kinnitada seda, et hagejad ei olevat maksnud pool summat kinnistu erastamise

eest (viidates seejuures tunnistajate ütlustele), sest nii kostja eestkostja kui ka hiljem kostja

ise ei ole hagejatele esitanud mingeid nõudeid hagejatelt kinnistu erastamisel väidetavalt

nende eest makstud võlgnevuse väljamõistmiseks

41. Hagejad põhjendasid kostjapoolset jämedat tänamatust eelkõige hagi esitamisena

hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks. Otsuse punktis 22 kohus viitab Riigikohtu

selgitusele otsuses nr 3-2-1-8-11 (punkt 15), et jäme tänamatus võib aset leida ka juhul, kui

kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel

soovitud eesmärkidega. Seejuures maakohus tõlgendab Riigikohtu selgitust kostja kasuks ja

leiab, et kostja kaasomandi lõpetamise hagi hagejate vastu ei läinud vastuollu eesmärkidega,

mida soovisid kinkijad kinkimisel. Hagejad ei saa nõustuda taoliste maakohtu

põhjendamatute järeldustega.

42. Kuna hagejad olid kinnistu seaduslikud omanikud alates 11.03.2004 ja nende

omandiõigust kostja kunagi ei vaidlustanud hagejatel oli ka valikuõigus omandi

käsutamisel: kinkida, müüa, pantida jne; kuid hagejatel ei olnud mingeid kohustusi kostja

ees.

43. Maakohus ignoreeris hagejate tõendeid selle kohta, et kahe kinkelepingu sõlmimise

eesmärgiks oli kinkijatel mitte ainult kinkida kostjale kaks kinnistu mõttelist osa, vaid ka

saavutada edaspidi kaasomandi lõpetamine notariaalse kokkuleppe teel, mille kohaselt kostja

pidi teostama kinnistu detailplaneeringu ja eraldama poolte mõttelised osad omaette

kinnistuteks. See tähendab et hagejad kinkisid kostjale kinnistu mõttelise osa eesmärgiga

moodustada tulevikus kaks eraldi kinnistut tingimusel, et hagejad jäävad tingimata oma

väiksema kinnistu osa omanikeks.

44. Kuid hagi esitamine kostja poolt kaasomandi lõpetamise nõudega 2022.a. märtsis ei

vastanud kinkijate eesmärgile, mis oli kostjal teada, sest kostja kasutas kinki omakasu

eesmärgil ja soovis hagejad ilma jätta viimasest nende valduses jäänud kinnistu osast, mis

toob neile sissetulekut. Hagejad ei vaja kostjalt rahalist hüvitist oma kinnistu osa kaotuse

eest, sest kinnistul on juba olemas hageja1 äri – autopesula, mida ei saa üle viia teise kohta.

Selge on see, et kui kostja ei oleks hagejatelt kinki saanud, ei oleks ta saanud nende vastu

nõuet esitada, aga hagejad saaksid praegu kogu kinnistut vabalt käsutada ja mitte kanda

olulisi kohtukulusid.

45. Hagejad ei tunnista faktiliselt puudutatud isiku asjas tunnistaja F ütlusi selle kohta, et

kostja olevat esmakordselt teatanud hagejatele 2021.a. veebruaris, et soovib kaasomandit

lõpetada ja keelduda notariaalse lepingu täitmisest. Kohus keeldus hagejate ärakuulamisest

vande all, kus nad saaksid kinnitada, et kostja hakkas alles 2021.a. septembris rääkima

sellest, et keeldub täitmast notariaalset lepingut kaasomandi lõpetamise kohta, aga faktiliselt

saatis hagejatele kirjaliku teatise selle kohta alles 2021.a. detsembris. Peale selle ei

kinnitanud teine tunnistaja Z, et hagejad 24.02.2021 said kostja kavatsusest kaasomand

lõpetada.

8(12)

46. Jäme tänamatus sai ilmsiks tulla ainult kostja konkreetsete reaalsete toimingute

teostamisel hagejate suhtes. Nimelt hagi saamisel kostja poolt 11.03.2022 hagejad said teada

sellest, et kostja tegelikkuses soovib nad kogu kinnistust ilma jätta, vaatamata sellele, et nad

olid juba oluliselt suurema osa sellest kostjale kinkinud. Järelikult hagejad said teada

jämeda tänamatuse ilmingust kostja poolt nende suhtes tema 11.03.2022 kaasomandi

lõpetamise hagi esitamise hetkest. 24.05.2022 hagejad pöördusid notari poole avaldusega

kinkelepingust taganemise kohta, aga vastava hagiga 2022.a. juunis. Seega aegumise tähtaeg

ei ole hagejate poolt mööda lastud ja hagi on esitatud õigeaegselt.

47. Hagejad ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et 24.05.2022 notariaalses avalduses

kinkelepingust taganemise kohta hagejad ei põhjendanud, milles seisneb jäme tänamatus.

Notaril puudub kohustus märkida seda avalduses, kuna eeldatakse, et kostja teab, mille jaoks

teda notari juurde kutsutakse ja milles on kostja süüdi. Notar määras kostjale kindla

vastuvõtule ilmumise aja, kus talle olekski selgitatud jämedat tänamatust ja kui kostja

sellega nõustub, siis vaidlus lõpeb. Kostja määratud ajaks ei ilmunud. Notar ei täida

kohtuniku rolli. Seetõttu on oluline, et hagejad selgitasid põhjalikult hagis, milles seisneb

kostja jäme tänamatus. Peale selle hagejad täiendasid hagi teise nõudega, kus märkisid

kostja tänamatust tema teiste toimingutega juba peale hagi esitamist.

Vastus apellatsioonkaebusele

48. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

49. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta

lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg- st 6 tulenevalt, va osas, milles neid muudab. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob

ringkonnakohus esile järgmise.

50. Asja materjalidest nähtub, et:

- Kostja isa suri 09.03.1998, mis on ka pärandi avanemise ajaks ja kostja päris oma isa järelt

400 AS-i G aktsiat;

- Kostja on olnud AS-i G aktsionäriks kogu perioodi alates pärandi avanemisest;

-Peale kostja isa surma oli AS G juhatuse liikmeks hagejaI;

-Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistu on kinnistatud 31.01.2001 ning selle omanikuna oli

kinnistamise hetkel kinnistusraamatusse kantud AS G;

-23.12.2003 võõrandas AS G, esindatuna likvideerijana tegutseva hageja 1 poolt vaidlusaluse

Suur-Sõjamäe 25a kinnistu hagejale 1;

-Kostja rahalistest vahenditest tasuti 30.08.2007 ehk ajal, mil kinnistu omanik oli

kinnistusraamatu järgi hageja 1 ja vahetult enne 18.09.2007 kinkelepingu sõlmimist, Harju

Maavalitsusele erastamisvõlg summas 478 895 krooni ning 31.08.2007 155,15 krooni viivist;

-18.09.2007 sõlmisid pooled kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, mille alusel hagejad

kinkisid kostjale 2/3 mõttelist osa Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistust;

-14.06.2017 sõlmisid pooled kinnistu mõttelise osa kinkelepingu, mille alusel hagejad

kinkisid kostjale 11/60 mõttelist osa Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistust;

9(12)

-Pooled sõlmisid 15.09.2017 notariaalse lepingu, milles kajastati kaasomandi lõpetamise

võlaõiguslik kokkulepe ja kaasomandi kasutamise kord.

-24.05.2022 tegid hagejad notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, millega taganesid

kostjaga 14.06.2017 sõlmitud kinkelepingust. Taganemise põhjuseks on jämeda tänamatuse

näitamine kinkijate vastu;

-01.12.2022 tegid hagejad notariaalse kinkelepingust taganemise avalduse, millega taganesid

kostjaga 18.09.2007 sõlmitud kinkelepingust. Taganemise põhjuseks on jämeda tänamatuse

näitamine kinkijate vastu, mis väljendub muuhulgas ka selles, et kostja ei luba hagejaid

kinnistu oluliseks osaks olevasse hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud ja on survestanud

hagejaid võõrandama neile kuuluvat mõttelist osa kostjale;

-Kinnistu registriosa 3606701, asukohaga Suur-Sõjamäe tn 25a, Tallinn on X ja Q kui

ühisomanike ning C kaasomandis vastavalt 3/20 ja 17/20 mõtteliste osadena;

-Kostja pöördus hagejate poole kaasomandi lõpetamise sooviga suuliselt perekondlikul

koosviibimisel 24.02.2021.

-Kirjalikult, lepingulise esindaja vahendusel, pöördus kostja hagejate poole kaasomandi

lõpetamiseks 09.12.2021.

-Kohus võttis menetlusse kostja hagi hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks 11.03.2022.a.

51. Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija VÕS § 268 lg 1 järgi lepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3

ettenähtud juhtudel, mh siis, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema

lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust või kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata

kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1 esimese lause järgi kinkija võib

kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama

oma taganemise õiguse tekkimisest.

52. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle kas kinkelepingutest

taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Vaidluse all ei ole, et lepingutest

taganemise formaalsed eeldused on täidetud osaliselt, st osas, milles hagejad on edastanud

lepingutest taganemise avaldused VÕS § 188 lg 1 kohaselt. Samas on poolte vahel vaidlus

selles, kas hagejad on taganemisel järginud VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega.

53. Maakohus asus seisukohale, et lepingutest taganemise formaalsed eeldused on täitmata,

kuna hagejad esitasid taganemisavaldused tähtaega ületades. Ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga ei nõustu. Kuigi õige on maakohtu poolt tuvastatu, et tunnistajate ütlustega saab

lugeda tõendatuks kostja poolt kaasomandi lõpetamise soovi avaldamine hagejatele suulisel

perekondlikul koosviibimisel 24.02.2021, on ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud ajast ei

saa lugeda alanuks taganemisavalduste esitamise tähtaja kulgu. Nimelt nähtub tunnistajate

ütlustest, et peale kaasomandi lõpetamiseks ettepaneku tegemist jätkusid poolte

läbirääkimised kaasomandi lõpetamisel kostja poolt hagejatele makstava hüvitise suuruse üle.

Hüvitise suuruses kokkuleppele ei jõutud ning läbirääkimised saadava summa osas saab

lugeda nurjunuks alates sellest, kui kostja esitas oma lepingulise esindaja kaudu ettepaneku

kaasomandi lõpetamiseks 09.12.2021.a. Alates sellest algas VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud

tähtaja kulg. Kuna lepingutest taganemise avaldused tehti aasta jooksul, siis on lepingutest

taganemise formaalsed eeldused täidetud.

54. Kostja väidetest asja menetlemisel võib aru saada nii, et kuna 24.05.2022 tehtud

notariaalse kinkelepingust taganemise avalduses, millega hagejad taganesid kostjaga

14.06.2017 sõlmitud kinkelepingust on taganemise põhjuseks vaid jämeda tänamatuse

näitamine kinkijate vastu, konkreetseid asjaolusid esile toomata, siis ei toonud avaldus kaasa

10(12)

õiguslikke tagajärgi. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et kinkelepingust

taganemise avaldusest peab olema arusaadav, millisel alusel kinkija kingisaajaga sõlmitud

lepingust taganeb ning juhul, kui kinkija tugineb menetluse käigus uuele kinkelepingust

taganemise alusele, on tegemist hagi aluseks olevate asjaolude (hagi aluse) muutmisega.

Antud juhul puudus 24.05.2022 taganemisavalduses täpne kirjeldus, mida hagejad loevad

jämeda tänamatuse osutamiseks kostja poolt. Samas oli kostja teadlik, et hagejad kostja

soovitud viisil, st eelkõige kostja poolt pakutud hüvitise suurusega kaasomandi lõpetamist ei

soovi. 01.12.2022, st juba käesoleva hagi menetlemise ajal tegid hagejad notariaalse

kinkelepingust taganemise avalduse, millega taganesid kostjaga 18.09.2007 sõlmitud

kinkelepingust. Taganemise põhjuseks oli jämeda tänamatuse näitamine kinkijate vastu, mis

väljendub muuhulgas ka selles, et kostja ei luba hagejaid kinnistu oluliseks osaks olevasse

hoonesse, on vahetanud hoonel ukselukud ja on survestanud hagejaid võõrandama neile

kuuluvat mõttelist osa kostjale. Hagejad esitasid menetlusse uue hagi alusega nõude, mille

kohus võttis 14.02.2023 määrusega menetlusse. Maakohus menetles seejärel kõiki hagejate

poolt esitatud väiteid kostja poolt väidetavalt osutatud jämeda tänamatuse kohta, sh neid, mis

hilisemas taganemisavalduses olid konkreetselt esile toodud. Ringkonnakohus leiab, et

eelnimetatud asjaoludel ei saa kostja seisukohta, mille kohaselt ei toonud 24.05.2022

taganemisavaldus kaasa õiguslikku toimet, kuna selles puudus konkreetne selgitus, milles

jäme tänamatus seisneb, pidada põhjendatuks.

55. Pooled vaidlevad vaidlevad jätkuvalt ka selle üle, kas kinkelepingutest taganemise

materiaalsed eeldused on täidetud. Vaidlus on selles, kas tegemist on üldse kinkelepingutega

ning, juhul kui on, kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejatele õiguse kinkelepingutest

taganeda.

56. Maakohus asus otsuses sisuliselt seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lepingud ei olnud

kinkelepingud, sest hagejate kui kinkijate eesmärk oli hagejate poolt kostjale kostja isa

pärandvara hulka kuulunud vara vähendamise hüvitamine. Ringkonnakohus leiab, et

maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei olnud kinkelepingute näol tegemist lepingutega, mille

puhul saaks üldse tekkida küsimust kostja kui kingisaaja potentsiaalsest tänamatusest, ei saa

pidada täies ulatuses põhjendatuks. Maakohus on samas õigesti analüüsinud kinkelepingutele

eelnenud pooltevahelisi omandisuhteid ning arvestanud sellega ka kinkelepingute sõlmimise

eesmärki.

57. Asjast nähtuvalt kuulus Suur-Sõjamäe tn 25a kinniasi AS-ile G ning peale kostja isa

surma oli AS G ainukeseks aktsionäriks kostja, kes sel ajal oli alaealine. AS G

majandustegevust juhtis kostja isa surma järgselt hageja I, sh likvideerijana. 23.12.2003

võõrandas AS G, esindatuna likvideerijana tegutseva hageja I poolt vaidlusaluse Suur-

Sõjamäe 25a kinnistu koos sellel asuvate päraldistega hagejale I. Müügilepingu järgi (I, kd ,

tlk 45- 48) müüs AS G hagejale I kinnistu müügihinnaga 1 311 750 eurot, kusjuures

müügisumma sees oli ka 1 011 750 euro suurune Eesti Vabariigile tasutav erastamishüvitis,

mille tagamiseks oli kinnistule seatud ka hüpoteek. Kostja esitas asjas AS G 2003

majandusaasta aruande (I kd, tlk 49-55), mille järgi hageja I juhatuse liikmena on kinnitanud,

et kinnistu väärtuseks 2 076 700 eurot, koos sellel asuvate ehitiste ja seadmetega 3 370 626

eurot. Seega tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et hageja I AS G seadusliku esindajana müüs

müügilepinguga kinnistu endale kordades alla turuhinna. Lisaks tuvastas maakohus

põhjendatult, et kostja rahalistest vahenditest tasuti 30.08.2007 ehk ajal, mil kinnistu omanik

oli hageja I ja vahetult enne 18.09.2007 kinkelepingu sõlmimist, Harju Maavalitsusele

erastamisvõlg summas 478 895 krooni ning 31.08.2007 155,15 krooni viivist. Asjas puudub

vaidlus, et vähemalt osaliselt olid hagejad esimese kinkelepingu ajaks pool Eesti Vabariigile

tasumisele kuuluvast erastamisvõlast, mis kinnistu müügilepinguga hageja I poolt üle võeti,

tasunud. Asjas puuduvad tõendid, et seda tehti kostjale või AS-ile G kuuluvatest vahenditest.

11(12)

Seega olukorras, kus küll enne kostjale kinnistu osa kinkimist tasus kostja sisuliselt hageja I

kinnistu müügilepingust tuleneva osalise müügisumma (st osaliselt erastamisvõla Eesti

Vabariigile), lisaks sai hageja I kinnistu omanikuks alla selle turuhinna, samas osaliselt oli

müügisumma (erastamisvõlg Eesti Vabariigile) hageja I poolt tasutud enne ülejäänud

erastamisvõla kostja poolt tasumist 30.08.2007, ei saa õigeks pidada maakohtu seisukohta, et

kinget üldse ei tehtud, st tegemist võis olla täielikult kõlbelise kohustuse täitmiseks tehtud

tehingutega. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas peale kinketehingute tegemist

hagejatele jäänud kaasomandiosa vastas nende panusele kinnistu müügisumma tasumisel.

Maakohus on võrrelnud küll hagejate poolt osaliselt tasutud müügisummat ja kostja poolt

kaasomandi lõpetamise avalduses pakutud hüvitise suurust, kuid ringkonnakohtu arvates ei

ole summad võrreldavad, sest kinnistu väärtus ajateljel on oluliselt muutunud.

58. Seega tuli asjas esitatud asjaoludel tuvastada kinkelepingute sõlmimise eesmärk selleks, et

hinnata, kas hagejate väide kostja jämeda tänamatuse kohta, saab pidada õigustatuks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 mõttes on hinnanguline

kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase vastu. Kohtul

tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki

konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija

subjektiivset hinnangut (vt Riigikohtu 22. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17, p 15

ja seal viidatud lahendid). Maakohus leidis, et isegi juhul, kui asjas tuleks hinnata, kas kostja

on käitunud jämedalt tänamatult, on tõendamata kostja poolt jämeda tänamatuse osutamine

hagejate suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

59.Ringkonnakohtu arvates ei saa küll maakohtu seisukohaga nõustuda selles, et isegi juhul,

kui kinkelepingute eesmärgiks on kinnistu jagamine reaaalosadeks, ei saa mingil juhul

jämedaks tänamatuseks pidada kingisaaja toiminguid kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et

kinnistu ainuomanikuks saab kingisaaja. Teatud asjaoludel võib ka sellist käitumist pidada

kinkijaid kahjustavaks, mis annab aluse kinkest taganeda. Samas käesolevas asjas kostja

käitumist kaasomandi lõpetamiseks poolte kokkuleppest erineval viisil jämedaks

tänamatuseks pidada ei saa.

60. Apellatsioonkaebuses tuginevad hagejad sellele, et kinkelepingute sõlmimise eesmärgiks

oli hiljem kaasomandi osade kinnistamine erinevateks kinnistuteks. Ringkonnakohus osutab,

et maakohtu menetluses hagejad sellele ei tuginenud, sest esialgses hagis ja sellele

järegnevates täpsustustes oli hagi alusena esile toodud, et pärast 14.06.2017 kinkelepingu

sõlmimist otsustasid pooled tulevikus lõpetada kaasomand sel viisil, et tekiks kaks eraldi

kinnistut. Seega olnud kingete tegemise eesmärgiks kinnistu kaasomandi tekkimisel selle

lõpetamine teatud viisil. Seda seisukohta toetab ka see, et kaasomandi lõpetamise viisi

kokkulepe sõlmiti ajaliselt peale kingete tegemist, sh 10 aasta peale esimese kinkelepingu

sõlmimist.

61.Ringkonnakohus leiab, et eelpooltoodud tuvastatud asjaoludel, sh selles kuidas hagejad

kinnistu omanikuks said, ei saa pidada kostja käitumist samuti jämedaks tänamatuseks

kinnistu kaasomandi lõpetamise viisi kokkuleppest kõrvalekaldumisel. Esiteks, tunnistajate

ütlustega leidis tõendamist poolte läbirääkimised hüvitise suuruse osas kinnistu kaasomandi

lõpetamisel, seega ei ole põhjendatud hagejate väide, et kostja on näidanud üles jämedat

tänamatust kaasomandi lõpetamise viisi valikul. Tunnistajate ütlustest saab järeldada, et

hagejad olid nõus oma kaasomandiosa hagejale hüvitise eest jätma, kuid hüvitise suuruse osas

kokkulepet ei sõlmitud. Teiseks, kaasomandi lõpetamine oli selgelt poolte tahteks, sest selleks

sõlmiti ka võlaõiguslik kokkulepe. Poolte poolt lepingus kokkulepitud viisil kaasomandi

lõpetamine kostja väidetel avalik-õiguslike tingimuste muutumise tõttu enam võimalik ei ole,

kohtuvälist kokkulepet pooled kaasomandi lõpetamiseks ei saavutanud, seega tulebki poolte

12(12)

vaidlus kaasomandi lõpetamiseks lahendada kohtus. Seega ei saa kostjale ette heita, et ta

pöördus vaidluse lahendamiseks kohtu poole.

62.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et apellatsioonkaebus tuleb jätta täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

63.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

64. Vastustaja menetluskulud õigusabile moodustavad esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt 2090 eurot koos käibemaksuga, kuivõrd vastustaja füüsilise isikuna ei ole

käibemaksukohuslane. Vastustaja lepingulise esindaja tunnitasu (kuni 31.12.2023 150,00 eur

+ km ja alates 01.01.2024 160 eur + km). Vastustaja palub määrata tema poolt kantud

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2090,00 eurot (sisaldab käibemaksu) ja mõista

see summa menetluskulude katteks Xlt ja Qlt solidaarselt C kasuks välja. Samuti mõista Xlt ja

Qlt solidaarselt TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni selle täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt C kasuks

välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

65. Ringkonnakohus, tutvunud vastustaja esitatud menetluskulude nimekirjaga leiab, et

vastustaja lepingulise esindaja tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud, toimingutele

kulunud aeg on mõistlik ning proportsionaalsed asja keerukusastmega, lepingulise esindaja

teenuse tunnihind on mõistliku suurusega ja kooskõlas valitseva kohtupraktikaga teenustasu

mõistliku suuruse hindamisel. Seega tuleb hagejatelt kostja kasuks solidaarselt välja mõista

menetluskulud 2090 eurot ning vastavalt kostja taotlusele ka viivis menetluskulude

tasumisega viivitamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/