2-22-17661/156 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17661

Tsiviilasi

Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) avaldus X ja Q

hooldusõiguse piiramiseks alaealiste laste C ja F suhtes ja

lastele eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu, registrikood

75000064), esindaja LM

Puudutatud isik (laps) C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (laps) F (isikukood XXXXXXXXXXX)

Laste riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat

Argo Küünemäe

Puudutatud isik (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marit

Seesmaa

Puudutatud isik (isa) Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta kõik määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a määrus osas, millega maakohus

võttis vastu Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) 13. detsembril 2023 esitatud

avaldusest osalise loobumise ja lõpetas Q suhtes menetluse (maakohtu määruse

resolutsiooni p 1), samuti osas, millega maakohus võttis Xlt ära isiku- ja

varahooldusõiguse C ja F suhtes (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5).

Sõnastada ümber X puudutavas osas esialgse õiguskaitse kohta tehtud otsustus

(maakohtu määruse resolutsiooni p 6) vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Pärnu linna (linnavalitsuse

kaudu) avaldus Q ja X suhtes osaliselt. Peatada X isikuhooldusõigus C ja F suhtes

ning teha Xle täitmiseks ettekirjutused, samuti teha Qle täitmiseks täiendavad

ettekirjutused vastavalt tervikresolutsioonis märgitule.

4. Jätta Pärnu Maakohtu 29. detsembri 2023. a määruse resolutsioonist välja

korraldused määruse menetlusosalistele saatmise kohta (p-d 8 ja 9).

5. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

2 (21)

6. Maakohtu määrus on jõustunud osas, millega maakohus tegi Qle ettekirjutused

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.1 ja 3.3), samuti osas, millega maakohus

määras kuni määruse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2024, lastele

ajutise eestkoste, määras kindlaks ajutiste eestkostjate ülesanded ning piiras X

suhtlust lastega (maakohtu määruse resolutsiooni p 7).

7. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

7.1. Rahuldada Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) avaldus osaliselt.

7.2. Piirata Q isikuhooldusõigust C ja F suhtes ja teha Qle täitmiseks järgmised

ettekirjutused:

7.2.1

Q

kohustub

jätkama

koostööd

Pärnu

ja

Saaremaa

lastekaitsespetsialistidega;

7.2.2

Q ei või enne 2023/2024 suvevaheaja algust muuta C ja F kooli ja

lasteaia valikut, vaid on kohustatud tagama selle, et C saab lõpetada

kooliaasta praeguses koolis ning F lõpetada lasteaia, valmistudes

sügiseseks kooliminekuks;

7.2.3

Q jätkab nõustamist perenõustaja ja psühholoogi teenustel, sh

nõustamisteenust koos Cga;

7.2.4

Q peab C ja F isikuhooldusõiguse teostamisel elama ja töötama Eesti

Vabariigis;

7.2.5

Q ei või lahkuda C ja Fga Eesti Vabariigist kauemaks kui kaheks

nädalaks ning mitte rohkem kui üheks kuuks kalendriaasta jooksul.

7.3. Peatada X isikuhooldusõigus C ja F suhtes ning teha Xle täitmiseks järgmised

ettekirjutused:

7.3.1

X kohustub tegema vähemalt iga 1,5 kuu tagant CDT testi;

7.3.2

X

kohustub

tegema

koostööd

Pärnu

Linnavalitsuse

lastekaitsespetsialistidega;

7.3.3

X kohustub omama töökohta või olema Eesti Töötukassas arvel

töötuna.

7.4. Tühistada Pärnu Maakohtu 24. novembri 2022. a määrusega kohaldatud

esialgne õiguskaitse.

7.5. Määrata esialgse õiguskaitse korras kuni käesoleva määruse punkti 7.4

jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2024, Cle ja Fle ajutisteks

eestkostjateks nii isiku- kui varahooldusõiguse osas Z (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja W (isikukood XXXXXXXXXXX).

7.5.1

Ajutised eestkostjad on kohustatud paigutama C ja F turvalisse

kasvukeskkonda, tagades lastele vajaliku hoolitsuse, turvalise

keskkonna,

vajalikud

raviteenused

(sh

lastepsühholoogi

ja

teraapiateenused) ning lähtuma oma tegevuses laste parimatest

huvidest.

7.5.2

Piirata kohtu algatusel kuni esialgse õiguskaitse kohaldamise

lõppemiseni alaealiste laste turvalisuse huvides X suhtlust C ja Fga

alljärgnevalt:

(1) Vanema

külastused

toimuvad

üksnes

eestkostjaga

eelneval

kokkuleppel, arvesse võttes laste tervist ja heaolu;

(2) Juhul kui vanema käitumine kohtumise ajal seab ohtu lapse heaolu,

turvalisuse, on eestkostjal õigus kohtumine katkestada;

(3) Vanem peab külastuse ajal olema kaine. Juhul kui vanem viibib laste

juures joobeseisundis või tarvitab laste juures viibimise ajal alkoholi,

tuleb

sellest

viivitamatult

teavitada

kohaliku

omavalitsuse

lastekaitsespetsialisti ning vanema ja lapse kokkusaamine lõpetada;

(4) Juhul kui vanem teeb lastele telefonikõnesid viibides ilmselt

joobeseisundis,

tuleb

sellest

viivitamatult

teavitada

kohaliku

3 (21)

omavalitsuse lastekaitsespetsialisti ning vanema ja lapse vahelised

telefonikõned lõpetada.

7.5.3

Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele

alates selle avalikult teatavakstegemisest.

7.6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda, v.a laste ja X

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

7.7. Saata

määrus

jõustumisest

arvates

kümne

päeva

jooksul

perekonnaseisuasutusele (Pärnu linna rahvastikutoimingud) hooldusõiguse

andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Cl on iseseisev kaebeõigus ning ta võib määruse peale kaevata oma esindaja kaasabita.

Alaealine on vabastatud riigilõivu tasumisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu linn (linnvalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 23. novembril 2022 Pärnu Maakohtule

avalduse X (ema) ja Q (isa) (koos vanemad) hooldusõiguse piiramiseks alaealiste laste C (laps

I) ja F (laps II) (koos lapsed) suhtes ja lastele eeskostja määramiseks. Koos avaldusega esitas

avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes eraldada lapsed perekonnast ja

paigutada nad turvakodusse, peatada menetluse ajaks vanemate hooldusõigus ning määrata

lastele ajutine eestkostja.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldajal perega kokkupuude alates 2021. aastast, mil avaldaja sai

XXX Põhikoolist teate lapse I ohtratest koolist puudumistest ning ema alkoholi tarvitamisest.

Juhtumitöö käigus on selgunud, et laste emal on tugev alkoholisõltuvus. Seoses laste ema

alkoholitarbimisega on pere elamispinnale korduvalt kutsutud politsei, sh pere lähedaste poolt

(laste vanavanemad, ema vend). Seejuures on laste ema politsei poolt mitmel korral viidud

kodust kainenema. Ka laste isa, kes töötab Soomes, on korduvalt võtnud avaldajaga ühendust,

väljendades muret, et ta ei saa laste ema ega last I telefoni teel kätte. On esinenud olukordi, kus

ema ega lapsed ei ava avaldajale korteri ust, mistõttu on avaldaja pidanud kutsuma politsei.

Avaldaja on teinud pere elamispinnale korduvaid etteteatamata kodukülastusi, mil välisel

vaatlusel on ema tundunud olevat alkoholijoobes, kuid ema ise alkoholi tarbimist ei tunnista

ning keeldub ka joobeseisundi tuvastamisest. Ka on laste ema mitmel korral vajanud kiirabi,

sest alkoholi tarbimise korral tekib laste emal tugev vedelikupuudus, värinad, suutmatus

kõndida ja alatoituvus. Laste ema tarvitab alkoholiga koos unetablette ning rahusteid. Olles

alkoholijoobes, ei taga ema lastele vajalikku hoolt, laps I ei jõua kooli ning laps II lasteaeda,

samuti on lapsed söömata. Ka on esinenud agressiivsust laste suhtes. Lapsi on ema alkoholi

tarvitamise tsüklite ajal abistanud laste vanavanemad, samuti laste vanem vend. Ka on lapsi

4 (21)

korduvalt viidud turvakodusse.

1.2. Laste isa on vaimselt vägivaldne nii laste kui ka nende ema suhtes. Seoses laste isa

rünnakutega laste ema vastu, on isale kohaldatud lähenemiskeeld ema suhtes. Samuti on

algatatud kriminaalmenetlus. Pärnu Haigla juhtumikorraldaja info kohaselt on tegu pikaaegase

lähisuhtevägivalla juhtumiga, kus alkohol on olnud laste ema väljapääs pingete maandamiseks.

Ka laps I on avaldanud, et isa on vägivaldne ning karjub tema peale. Laps I ei soovi isaga koos

elada. Avaldaja kogutud info kohaselt on isa lapse I osas väga kritiseeriv ja läheb kiiresti endast

välja. Isa suhtumine lapse I suhtes on vaenulik.

1.3. Vanematele on pakutud erinevaid abistavaid teenused. Laste emale on pakutud erinevaid

teenuseid alkoholisõltuvuse raviks (nt programm „Kainem ja tervem Eesti“), kuid ema on

jätnud teenustel osalemise ja ravi pooleli. Lapse ema väitel puudub tal alkoholi

sõltuvusprobleem, kuid esineb füüsiline vägivald laste isa poolt. Avaldaja on lastele ja nende

emale andnud elamispinna, kust koliti pärast ühte ööd tagasi isa korterisse. Laste ema väitel

manipuleeris laste isa temaga, et ta läheks koju tagasi. Laste isa on nõustatud positiivse

vanemluse rakendamiseks, kuid siiani ei ole laste isa lähenemine laste kasvatamisele

paranenud. Laste isale on pakutud psühholoogilist nõustamist, millest laste isa on keeldunud.

Vanematele on pakutud ka perenõustamist ja tugiisikuteenust, mida vanemad on osaliselt ka

kasutanud.

1.4. Avaldaja tegi 22. novembril 2022 laste eraldamise otsuse. Avaldaja on seisukohal, et

lapsed on lastekaitseseaduse (LasteKS) mõttes hädaohus olevad lapsed, kelle vanemad on oma

suutmatuse tõttu seadnud laste elu ja tervise ohtu ega ole suutelised tagama laste heaolu.

Avaldaja palus vanemate isiku- ja varahooldusõiguse täies ulatuses piiramist kuni asjaolude

äralangemiseni, kuid mitte kauem kui laste täisealiseks saamiseni, ning määrata lastele avaldaja

eestkostjaks.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 24. novembri 2022. a määrusega avaldaja avalduse esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks ning eraldas lapsed kohtumenetluse ajaks perekonnast ja piiras

vanemate isiku- ja varahooldusõigust laste suhtes kohtumenetluse ajaks. Maakohus määras

kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud, laste ajutiseks eestkostjaks avaldaja.

Samuti piiras maakohus omal algatusel vanemate suhtlust lastega.

3. Laste ema esitas 26. novembril 2022 avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks

ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Avalduse kohaselt on laste isa käitumine lapsi vaimselt kahjustav. Laste isa karjub ja alandab

lapsi. Samuti jätab laste isa lapsed ilma vajaliku ravita. Isa ei tegele lastega ega õpeta neid (ei

hoolitse laste eakohase arengu eest). Seetõttu ei ole lastel isa juures turvaline. Laste ema palus

lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste elukoha määramise, hariduse ja tervise osas ning

anda selles osas hooldusõigus täielikult üle laste emale. Samuti palus ema määrata kindlaks

suhtlemiskord.

4. Avaldaja esitas 27. detsembril 2022 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes

määrata kohtumenetluse ajaks laste ajutisteks eestkostjateks Z ja W.

Avalduse kohaselt viibivad lapsed alates 23. novembrist 2022 Pärnu Laste- ja Noorte

tugikeskuse turvakodus. Avaldaja hindas laste lähedaste valmisolekut hakata laste eestkostjaks.

Soovi avaldasid laste ema vend Z ja tema naine W, kes on avaldaja hinnangul eestkostjateks

sobivad isikud.

5 (21)

5. Pärnu Maakohus rahuldas 30. detsembri 2022. a määrusega avaldaja avalduse ajutise

eestkostja asendamiseks. Maakohus muutis oma 24. novembri 2022. a esialgse õiguskaitse

kohaldamise määrust ning määras kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuus kuud,

laste ajutisteks eestkostjateks W ja Z. Maakohus määras ajutiste eestkostjate ülesanded ning

piiras omal algatusel vanemate suhtlust lastega.

6. Avaldaja esitas 15. juunil 2023 avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes

määrata kohtumenetluse ajaks laste ajutisteks eestkostjateks Z ja W. Avaldaja tõi esile, et Pärnu

Maakohtu 30. detsembri 2022. a määrusega seatud eestkoste lõpeb 30. juunil 2023.

7. Pärnu Maakohus rahuldas 30. juuni 2023. a määrusega avaldaja avalduse ning määras

kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui 30. detsember 2023 laste ajutisteks

eestkostjateks W ja Z. Maakohus määras ajutiste eestkostjate ülesanded ning piiras omal

algatusel vanemate suhtlust lastega.

8. Avaldaja tõi 21. detsembri 2023. a avalduses esile, et laste isa hooldusõiguse piiramise

asjaolud on ära langenud. Avaldaja väidete kohaselt on laste isa parandamas oma suhet lastega.

Laste isa käib teraapias nii üksi kui koos lastega. Samuti on isa väljendanud valmisolekut

osaleda programmis „Imelised aastad“.

9. Laste ema vaidleb tema suhtes esitatud avaldusele vastu. Küll aga palus laste ema rahuldada

avaldus laste isa suhtes. Laste ema pidas võimalikuks, et vajadusel teeb kohus tema suhtes

ettekirjutuse, millega kohustada teda: 1) tegema vähemalt iga 1,5 kuu tagant CDT testi; 2)

tegema koostööd Pärnu Linnavalitsuse lastekaitsetöötajaga; 3) omama töökohta või olema arvel

Eesti töötukassas töötuna; 4) omama elukohta. Laste ema palus kohtumenetluse ajaks määrata

laste eestkostjaks Saaremaa vallavalitsuse.

9.1. Laste ema tunnistas, et ta on tarvitanud alkoholi, kuid samas ei ole põhjendatud temalt

hooldusõiguse äravõtmine. Praeguses menetluses ei ole kohus ega avaldaja teinud vanematele

ettekirjutusi ega kohaldanud muid abinõusid. Kuna lapsed eraldati perekonnast seetõttu, et laste

emal esines alkoholiprobleem, oleks tulnud kohtul teha laste emale ettekirjutus, milles oleks

toodud välja tingimused, mida laste ema peab täitma. Kuna kohus ei ole seda teinud ning ka

avaldaja ei ole laste emale pakkunud teenuseid ega kehtestanud käitumisjuhiseid, ei ole täidetud

perekonnaseaduse (PKS) § 132 lg 2 tingimused. Kohtul tuleb laste heaolu tagamiseks

kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei

ole tulemust andnud või on ilmne, et neil ei oleks positiivset mõju, saab kohus võtta vanemalt

lapse hooldusõiguse täielikult ära.

9.2. Laste ema on teinud oma elukorralduses olulisi muudatusi. Laste ema käib tööl ning tal

on olemas elukoht. Laste ema käib regulaarselt psühhoterapeudi vastuvõttudel, samuti toimub

Pärnu Naiste Tugikeskuse töötajaga suhtlus 2–3 korda nädalas. Laste ema käib alates

2. oktoobrist 2023 Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus alkoholitarvitamise häire ravi teenusel.

Laste ema on loonud endale tugivõrgustiku, kes saavad teda vajadusel toetada ja nõustada.

Laste ema on kohtule esitanud CDT testid, mis tõendavad, et laste ema ei tarvita alkoholi.

9.3. Tõele ei vasta väited, nagu oleks laste emal lastega halvad suhted tulenevalt tema

ründavast käitumisest. Laste ema ja eeskostjate suhted on pingelised. Eeskostjad ei toeta laste

ja ema suhtlust ning teevad kõik endast oleneva, et lapsed ei sooviks emaga kohtuda ega

suhelda.

9.4. Laste ema hinnangul esinevad alused laste isa hooldusõiguse piiramiseks. Laste isa elab

Soomes ega ole võimeline igapäevaselt laste eest hoolitsema. Seejuures on laste isa võimalused

laste eest hoolitsemiseks samasugused, nagu ajal, mil lapsed perekonnast eraldati, ning selles

6 (21)

osas ei ole muudatusi toimunud. Laste isa on käinud paaril korral lapsega I nõustamisel, kuid

selle tulemuslikkus on teadmata. Arvestades sellega, et laste peamiseks hooldajaks on olnud

kuni laste perekonnast eraldamiseni ema, puudub laste isal ka teadmine ja arusaam laste

kasvatamisest. Ka on laste isa suhtes käimas kriminaalasja menetlus, milles laste isa

süüdistatakse lapse I suhtes karistusseadustiku § 120 lg 1 sätestatud teo toimepanemises. Laste

isa on olnud vägivaldne ka laste ema suhtes.

10. Laste esindaja leiab, et lapsed on jäetud pika aja jooksul ema poolt hooletusse. Laste ema

etteheited kohtule ja avaldajale, kes väidetavalt ei ole perega tegelenud, on arusaamatud.

Menetlusdokumentidest nähtuvalt on vanematele pakutud mitmeid aastaid abi. Esindaja ei usu,

et laste ema on võimeline igapäevaselt tagama lastele stabiilset ja turvalist keskkonda ning

teostama hooldusõigust. Laste esindaja arvas samuti, et laste isa hooldusõiguse piiramise

aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Laste ajutiste eestkostjate poolt esitatud ülevaate

kohaselt on viimase poole aasta kestel toimunud laste ja isa vahel regulaarne suhtlus ning

kohtumised. Kohtumiste tagasiside nii laste isalt kui ka lastelt on olnud positiivne ja lapsed on

väljendanud soovi uuesti isaga koos aega veeta. Laste tagasiside põhjal saab teha järelduse, et

laste ja isa vahel on tekkinud usalduslikud suhted. Laste isa on selgitanud, et ta on töösuhet

Soomes lõpetamas ja otsimas ehitusalast tööd Eestis, et hooldusõigust laste suhtes igapäevaselt

teostada. Laste esindaja avaldas arvamust, et laste isa suhtes käimasolev kriminaalasja menetlus

ei takista isal hooldusõiguse teostamist, kui laste isa elab ja viibib alaliselt Eestis.

11. Laste isa tõi esile, et laste emal on alkoholisõltuvus. Laste isa hinnangul saavad laste ema

esitatud testid näidata alkoholi liigtarvitamist vaid testile eelneva kahe nädala jooksul. Seega ei

tõenda testid, et emal ei ole probleeme alkoholiga. Seejuures on laste ema jätnud pooleli

avaldaja poolt talle pakutud teenuste kasutamise. Tõele ei vasta ema väide, nagu ei oleks talle

avaldaja poolt käitumiseks juhiseid antud. Avaldaja on esitanud tegevuskavad, kus on ka emale

antud mitmeid juhiseid. Laste ema ise ei tee avaldaja ega laste ajutiste eestkostjatega koostööd.

Laste ema elus puudub igasugune stabiilsus, ta vahetab elukohti ja töökohti.

Esimese astme kohtu määrus

12. Pärnu Maakohus võttis 29. detsembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu

avaldaja 13. detsembril 2023 esitatud avalduse laste isa hooldusõiguse piiramise nõudest

loobumise osas ja lõpetas selles osas menetluse. Maakohus tühistas laste isa suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud abinõud ning tegi laste isale ettekirjutused. Maakohus piiras

täielikult laste ema isiku- ja varahooldusõigust laste suhtes ning jättis kehtima esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud abinõud kuni kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus määras

esialgse õiguskaitse korras, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2024, lastele ajutisteks

eestkostjateks W ja Z. Maakohus määras ajutiste eestkostjate ülesanded ning piiras omal

algatusel kuni esialgse õiguskaitse kohaldamise lõppemiseni laste ema suhtlust. Maakohus jättis

lastele määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud poolte endi kanda.

12.1. Maakohus leidis, et avaldusest osaline loobumine tuleb vastu võtta ning laste isa suhtes

vanema hooldusõiguse piiramise nõudes menetlus lõpetada. Kohtu ette toodud asjaoludest ja

tõenditest nähtuvalt ei esine laste isa puhul PKS § 135 lg 2 toodud aluseid, millest tulenevalt

peaks kohus vanema hooldusõiguse täielikult ära võtma. Maakohus märkis, et kohus peab

lähtuma lapsesse puutuvate asjade läbivaatamisel esmajoones lapse huvidest, mistõttu ei oma

määravat tähtsust vanemate omavahelised konfliktsed suhted ja koduvägivalla episoodid. Laste

isa on väljendanud oma käitumisega selget tahet laste eest hoolitseda ning näidanud üles võimet

koostööks. Seega on laste isa oma käitumist parandanud. Maakohus arvestas, et laste isa on

lapsi rahaliselt üleval pidanud. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalasja menetluse tulemus

ei mõjuta käesoleva menetluse tulemust eeldusel, et vanem jätkab lapsega I suheldes ja teda

7 (21)

kasvatades uue käitumismustri ja suhte hoidmist. Samas pidas maakohus vajalikuks laste isale

teha PKS § 134 lg 3 alusel laste heaolu võimaliku ohustamise vältimiseks ettekirjutused ning

kehtestada keelud.

12.2. Maakohus asus seisukohale, et kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt

esinevad PKS § 135 lg-s 2 toodud alused laste ema vanema hooldusõiguse täielikuks

piiramiseks. Maakohtu hinnangul ei ole laste ema väga pikaajaliselt olnud suuteline vanema

hooldusõigust nõuetekohaselt teostama. Maakohus leidis, et laste ema on menetluse vältel

pidevalt mõjutanud last I, ning need mõjutused on kahjustanud lapse I suhteid nii ajutiste

eestkostjate, koolikaaslaste kui ka teise lapsevanemaga. Laste ema alkoholism ja sellest tulenev

suutmatus vanema hooldusõigust teostada on lapsi kahjustanud väga pikaajaliselt (aastaid).

Lapsed on ka käesoleval ajal ema juures viibides otseselt ohustatud nii oma tervise, eakohase

arengu ja hariduse omandamise osas. Maakohus leidis, et laste ema osas on kõik mõeldavad

abimeetmed ammendunud ning kohus ei näinud muid meetmeid, mida kohaldades oleks

tõenäoline laste turvaline viibimine laste ema vanemliku hoole all. Seejuures andis kohus ja

ajutised eestkostjad laste emale võimaluse asuda elama oma venna W juurde koos lastega, kuid

laste ema ei suutnud hoiduda alkoholi tarbimisest. Laste ema on ka menetluse vältel vältinud

koostööd lastekaitsetöötajatega, tarvitanud alkoholi eluohtliku seisundi saabumiseni ning

keeldunud Saaremaal pakutud tugiteenustest.

12.3. Maakohus leidis, et praeguses asjas esineb esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.

Maakohus märkis, et laste ajutiste eestkostjate volitused lõppevad 31. detsembril 2023, kuid

selleks ajaks ei ole siinses asjas tehtav määrus jõustunud, mistõttu ei ole ära langenud ka ajutise

eestkoste seadmise alused (vanemate hooldusõiguse puudumine).

Määruskaebus, menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

13. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-

d 1, 2, 3.2, 4 ja 5 ning teha selles osas uus määrus, millega: 1) jätta avaldaja 13. detsembril 2023

esitatud avaldusest osalise loobumise avaldus laste isa osas rahuldamata; 2) piirata täielikult

laste isa isiku- ja varahooldusõigust; 3) jätta rahuldamata avaldaja avaldus laste ema vanema

hooldusõiguse piiramiseks; 4) teha laste emale ettekirjutus, millega kohustada laste ema tegema

kohtumääruse jõustumisest ühe aasta jooksul vähemalt iga 1,5 kuu tagant CDT test ja tegema

koostööd Pärnu linna lastekaitsetöötajaga.

13.1. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et laste isa osas esinesid

asjaolud vanema hooldusõiguse taastamiseks. Maakohus ei ole arvestanud laste ema väiteid ja

tõendeid. Laste isal peatati hooldusõigus seetõttu, et laste isa töötas Soomes, millest tulenevalt

ta ei saanud osaleda igapäevaselt laste kasvatamisel. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu

asjaolule, et laste isa suhtes ei ole ära langenud hooldusõiguse piiramise alus, milleks oli lapse

isa töötamine välisriigis. Käesoleval juhul ei täida laste isa hooldusõiguse taastamine oma

eesmärki, kuna laste isal ei ole võimalik laste suhtes igapäevast hooldust ja järelevalvet

teostada.

13.2. Ka ei ole võimalik asuda seisukohale, et laste isa oleks pingutanud sellel nimel, et muuta

enda elukorraldust või omandada vanemlikke oskusi. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt alustab

laste isa endaga tööd alles siis, kui kohus tema hooldusõiguse taastab. Seega ei ole laste isa

läbinud ühtegi vanemluskoolitust, vaid alles plaanib seda teha. Maakohus on ekslikult asunud

seisukohale, et laste isa käib lastega pereteraapias. Ka ei nähtu asja materjalidest ühtegi tõendit

selle kohta, et laste isa oleks omandanud uusi käitumismustreid. See ei ole ka eluliselt usutav,

sest laste isa ise ei näe oma käitumises probleemi. Laste ema on seisukohal, et vanemal, kelle

suhtes on algatatud kriminaalasi lapse füüsilise ähvardamisega, ja mida menetletakse, ei saa

hooldusõigust taastada.

8 (21)

13.3. Ka ei nõustu laste ema maakohtuga selles, et tema suhtes on kõik kohased abimeetmed

ammendunud. Seejuures ei nähtu vaidlustatud määrusest, mis abimeetmeid on kohus laste ema

suhtes kohaldanud. Väär on maakohtu arusaam, et kui avaldaja on laste emale erinevaid

abinõusid pakkunud, ei pea kohus seda uuesti tegema. Ka ei ole avaldaja ega maakohus teinud

laste emale konkreetseid ettekirjutusi.

13.4. Maakohus ei ole arvestanud, et laste ema on teinud olulisi muudatusi oma elukorralduses.

Laste ema käib alkoholitarvitamise häire ravi teenusel. Arvestatud ei ole laste ema esitatud CDT

teste, millest nähtub, et laste ema tarvitas viimati alkoholi septembri alguses. Ka ei ole

maakohus arvestanud laste ema selgitusi seonduvalt suhetega laste ajutiste eestkostjatega.

Maakohus on laste ajutiste eestkostjate ja laste ema omavaheliste suhete hindamisel lähtunud

vaid eestkostjate paljasõnalistest väidetest ning asunud selle põhjal seisukohale, et laste ema

käitub eestkostjatega konfliktselt.

14. Avaldaja ei toeta määruskaebust, leides, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel

arvestanud menetluse jooksul ilmnenud asjaolusid ning arvestanud laste huvidega. Avaldaja on

jätkuvalt seisukohal, et toetavad abinõud ei aita, sest laste ema on endiselt manipuleeriv ning

tarvitas suvel alkoholi. Avaldaja nõustub maakohtuga, et laste ema osas on kõik kohased

abimeetmed ammendunud.

15. Lastele määratud esindaja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu. Määruskaebuses ei ole

esile toodud asjaolusid, mis tingiksid maakohtu määruse tühistamise. Laste määratud esindaja

kordab oma seisukohta, et laste ema ei ole jätkuvalt võimeline võtma vanemlikku vastutust.

Laste ema keskendub intriigide punumisele, laste mõjutamisele ning teiste menetlusosaliste

halvustamisele. Kuigi laste isa käitumine ei ole alati olnud eeskujulik, on isa näidanud, et ta on

valmis oma käitumist ja arusaama muutma.

16. Laste isa leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Laste isa on endaga tööd teinud,

osalenud terapeudi vastuvõtul ja ta jätkab teraapias käimist. Tema suhtes ei ole tehtud

süüdimõistvat kohtuotsust. Isegi, kui kriminaalasjas leiaks tõendamist, et ta on mõne kuriteo

toime pannud, tuleb arvestada selle teoga seotud asjaolusid. Isa ei ole laste suhtes vägivaldne.

Laps I ei karda isa ja tunneb ennast isaga turvaliselt. Laste ema osas ei ole laste isa arvates

asjaolud muutunud. Emal on alkoholisõltuvus ja tema esitatud testid vastupidist ei tõenda.

17. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

18. Ringkonnakohus pidas vajalikuks lasta avaldajal oma avalduses esitatud nõudeid

täpsustada, samuti selgitas kohus menetlusosalistele asjaolusid õiguslikust küljest.

Avaldaja täpsustas, et avalduse eesmärgiks on laste emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine.

Avaldaja leiab, et laste ema hooldusõigust ei saa piirata üksnes laste viibimiskoha ja hariduse

küsimustes, sest see ei taga laste heaolu. Laste ema ei ole joobeseisundis võimeline viima lapsi

kooli ega lasteaeda, samuti ei ole vanem sellises seisus suuteline lapsi toimetama huviringidesse

või arsti visiitidele. Lapse jaoks on oluline riskitegur see, kui ta ei saa oma vajadustele vastavaid

tervishoiuteenuseid. Küll aga pole teada juhtumeid, kus laste ema oleks seadnud ohtu oma laste

vara. Laste isa andis teada, et ta on nõus, kui talle määratakse hooldusõiguse teostamisel

täiendavaks tingimuseks, et ta peab elama ja töötama Eestis. Laste ema hooldusõiguse piiramise

ulatuse osas leidis isa, et see peaks endas hõlmama ka laste tervisega seotud küsimusi. Laste

ema omakorda leidis, et laste isale tuleb teha täiendav ettekirjutus, mis keelaks tal koos lastega

viibida välisriigis rohkem kui kaks nädalat korraga ning aastas rohkem kui üks kuu.

9 (21)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus

TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada osas, millega maakohus võttis vastu avaldusest

osalise loobumise ja lõpetas laste isa osas hooldusõiguse piiramise menetluse, samuti osas,

millega maakohus piiras täielikult laste ema isiku- ja varahooldusõigust mõlema lapse suhtes.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avalduse laste isa osas

osaliselt, määrab laste isale täiendavad ettekirjutused, peatab laste ema isikuhooldusõiguse

mõlema lapse suhtes ning määrab laste emale ettekirjutused.

20. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Laste ema vaidlustab maakohtu määrust

osas, millega maakohus võttis vastu avaldusest osalise loobumise ja lõpetas laste isa osas

menetluse (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2), samuti osas, millega maakohus tegi

isale ettekirjutuse, et ta ei või enne õppeaasta lõppu muuta laste kooli ja lasteaia valikut

(maakohtu määruse resolutsiooni p 3.2), ning osas, millega maakohus piiras täielikult laste ema

hooldusõigust (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud osas, millega maakohus tegi laste isale ettekirjutused jätkata koostööd

lastekaitsespetsialistidega ning jätkata nõustamist perenõustaja ja psühholoogi teenustel

(maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.1 ja 3.3), samuti osas, millega maakohus määras kuni

määruse jõustumiseni, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2024, lastele ajutise eestkoste, määras

kindlaks ajutiste eestkostjate ülesanded ning piiras laste ema suhtlust lastega (maakohtu

määruse resolutsiooni p 7). Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause

(koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

21. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on laste ema esitanud

22. novembril 2022 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning talle üleandmiseks laste elukoha, hariduse ja tervise küsimustes (dtl-d 98–

102). Kuigi maakohus ei ole selle avalduse osas seisukohta võtnud, ei mõjuta see asja lahendust,

sest vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ei saa otsustada enne, kui pole teada, kas laste

emale jääb eeltoodud küsimustes isikuhooldusõigus laste suhtes alles.

22. Kolleegium teeb otsustuse määruskaebemenetluses esitatud uute tõendite asja juurde

võtmise kohta.

22.1. Laste ema esitas määruskaebuse, 1. aprilli 2024. a, 15. aprilli 2024. a ja 17. aprilli 2024

seisukohtadega uute dokumentaalsete tõenditena 2. jaanuari 2024. a, 29. veebruari 2024. a ja

22. märtsi 2024. a laboratoorsete uuringute tulemused, 11. aprilli 2024. e-kirja arstile ning

dr JR väljastatud tõendi. Laste isa esitas 9. veebruari 2024. a ja 15. aprilli 2024. a

seisukohtadega uute dokumentaalsete tõenditena Maksu- ja Tolliameti 18. septembri 2023. a

vastuse, kinnistusraamatu väljavõtted, teraapias osalemislehe väljavõtte, Psühhiaatria ja

Psühhoteraapia Keskuse Sensus 2. veebruari 2024. a e-kirja, L ja W kirjalikud selgitused, fotod

laste ema asjadest ning Synlab kodulehe väljavõtte. Avaldaja esitas 5. aprilli 2024. a

seisukohaga uue dokumentaalse tõendina Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri (STAR)

väljavõtte laste ema tegevuskava kohta.

22.2. TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt on määruskaebemenetluses uute asjaolude ja tõendite

esitamine lubatud. Kõik eelnimetatud tõendid on ka asjakohased (TsMS § 238 lg 1), mistõttu

tuleb need vastu võtta. Laste isa koostatud tabel Soomes ja Eestis viibimise kohta ei ole

dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 1 mõttes ning ringkonnakohus hindab seda laste isa

kirjaliku seisukohana.

23. Laste ema esindaja on 15. aprilli 2024. a seisukohas teinud ringkonnakohtule ettepaneku

10 (21)

koguda täiendavaid tõendeid lapse I perearstilt. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitatud ning kohus täiendavate tõendite kogumist

vajalikuks ei pea.

24. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7

tulenevat uurimispõhimõtet, jättes avaldaja nõuded välja selgitamata. Selle rikkumise saab

ringkonnakohus kõrvaldada.

24.1. Hooldusõiguse asju lahendatakse TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi hagita menetluses, kus

kohaldub

uurimispõhimõte.

TsMS § 5

lg-s 3

ning § 477

lg-tes 5

ja 7

sätestatud

uurimispõhimõtte kohaselt on sellises menetluses kohtul kohustus selgitada välja asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud. Olukorras, kus menetlusosaliste taotlused jäävad kohtule

ebaselgeks, peab kohus paluma menetlusosalisel ebaselgused kõrvaldada (RKTKm

22.11.2017, 2-16-5794/104, p 20.4). Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud asja

lahendamisel need põhimõtted tähelepanuta.

24.2. Avaldaja on maakohtule esitatud avalduses palunud piirata vanemate hooldusõigust oma

alaealiste laste suhtes täies ulatuses ja määrata alaealiste laste eestkostjaks laste elukohajärgne

linnavalitsus. Vanemate hooldusõiguse piiramine tähendab abinõude rakendamist (PKS § 134

lg 1), kuid vajalikke abinõusid, mida kohus pidanuks vanemate suhtes rakendama, ei olnud

avalduses esile toodud. Seega jäi avaldaja taotluse põhjal ebaselgeks, kas soovitakse vanemate

hooldusõiguse piiramist või hooldusõiguse täielikku äravõtmist. Asja materjalidest nähtuvalt

on maakohus lahendanud avaldaja nõude raames vanematelt hooldusõiguse äravõtmise

küsimust. TsMS § 477 lg 5 võimaldab kohtul vajaduse korral avaldaja nõude ümber sõnastada,

küsides avaldajalt üle, kas kohtu pakutu vastab avaldaja tahtele (RKTKm 07.12.2021, 2-19-

5506/43, p 16). Avaldaja nõustus 5. aprillil 2024 ringkonnakohtule esitatud seisukohas, et

esitatud nõude eesmärgiks, vaatamata nõude sõnastusele, oli vanematelt hooldusõiguse

äravõtmine.

24.3. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab

kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Viidatud kohustus laieneb ka kohtumäärustele

(TsMS § 463 lg 2). Seejuures on Riigikohus selgitanud, et kohtuotsuse seaduslikkus ja

põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt RKTKo 22.11.2017, 2-

15-18582/47, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus laste isa puhul

menetluse lõpetamise ja samas talle ettekirjutuste tegemise osas vastuoluline.

Maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 1 võtnud vastu avaldaja 13. detsembril

2023 esitatud avaldusest osalise loobumise avalduse ning lõpetanud laste isa suhtes menetluse.

Samas on maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 3 teinud laste isale ettekirjutused,

viidates määruse põhjendustes PKS § 134 lg-le 3 (vt maakohtu määruse p 17).

PKS § 134 lg 3 annab kohtule võimaluse teha vanemale lapse heaolu ohustamise korral

ettekirjutusi ja kehtestada keelde. Laste isale tehtud ettekirjutuste näol on maakohus piiranud

isa isikuhooldusõiguse teostamist mõlema lapse suhtes, kohustades teda teatavaid toiminguid

tegema (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 3.1 ja 3.3), samuti keelanud tal teatud toiminguid

teha (maakohtu määruse resolutsiooni p 3.2). Nii on maakohus, vaatamata menetluse

lõpetamisele, lahendanud laste isa osas avalduse ikkagi sisuliselt. Kuna maakohus piiras laste

isa isikuhooldusõigust ettekirjutuste tegemisega, on maakohus isa osas avalduse osaliselt

rahuldanud. Seetõttu tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus otsustus

avalduse osalise rahuldamise kohta, samuti tuleb maakohtu põhjendusi menetluse lõpetamist

puudutavas osas muuta. Maakohtu määruse p-des 14 ja 15 toodud põhjendused on

ringkonnakohtu arvates kohased selleks, et teha laste isale ettekirjutused.

11 (21)

25. Kolleegiumi hinnangul tuleb maakohtu määruse resolutsioonist välja jätta p-d 8 ja 9.

Viidatud punktides on maakohus määranud määruse menetlusosalistele saatmise ja

kättetoimetamise. TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) esimese lause kohaselt

lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel

lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

Viidatud sätte kohaselt ei ole määruse resolutsiooni kohustuslikuks osaks ostustus määruse

menetlusosalistele saatmise ja kättetoimetamise kohta. Samuti tuleb täpsustada maakohtu

määruse resolutsiooni p 6. Viidatud punktis on maakohus sarnaselt p-ga 2 reguleerinud

24. novembri 2022. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivust (dtl-d 152–

163). Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 2 ja 6 tagajärg sama,

s.t esialgse õiguskaitse korras kohaldatud abinõu kehtib kuni käesoleva määruse jõustumiseni.

26. Järgnevalt hindab ringkonnakohus laste ema määruskaebuses esitatud väiteid.

Ringkonnakohtu hinnangul on need väited osaliselt põhjendatud, andes aluse maakohtu

määruse osaliseks tühistamiseks.

27. Laste ema vaidlustab laste isa osas hooldusõiguse taastamist. Kuigi laste ema on

määruskaebuse resolutsioonis taotlenud laste isa isiku- ja varahooldusõiguse täielikku

piiramist, on määruskaebuse sisu järgi taotluse eesmärgiks laste isalt PKS § 135 lg 2 alusel

hooldusõiguse täielik äravõtmine. Kolleegium laste ema seisukohaga ei nõustu.

27.1. Maakohus on asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates õigesti leidnud, et laste isa ei

ohusta enam laste heaolu määral, mis tingiks temalt hooldusõiguse äravõtmise. Kolleegium

täpsustab, et maakohus ei taastanud laste isa hooldusõigust, vaid otsustas laste isalt

hooldusõigust mitte ära võtta, samuti tühistas maakohus laste isa suhtes esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud hooldusõiguse piiramise abinõud.

27.2. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest

(vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest

(isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud

asju. PKS § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema

järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil

hoolitseda. Varahooldusõigus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last

esindada (PKS § 127 lg 1 esimene lause). PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste

suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara

ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus

täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised

ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva

paragrahvi lõikes 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 järgi võib kohus

vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi

andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Riigikohus on selgitanud, et kohus saab vanemalt lapse hooldusõiguse ära võtta üksnes siis, kui

on tuvastatud PKS § 134 lg 1 kohaldamise eeldused (RKTKm 30.04.2019, 2-18-3628/62,

p 17). Seega tuleb kohtul last ähvardava ohu tõrjumiseks kohaldada iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades just selles olukorras kõige sobivamat abinõu.

27.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laste isa osas ei esine PKS § 135 lg-s 2 toodud

aluseid, millest tulenevalt peaks kohus isalt hooldusõiguse täielikult ära võtma.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu tuvastatud asjaoludest, et laste isa ohustaks laste kehalist,

vaimset või hingelist heaolu sellisel määral, et tuleks katkestada õiguslikud sidemed isa ja laste

vahel ning vanemaõigused täielikult ära võtta. Maakohus on laste isaga seotud asjaolusid

12 (21)

piisavas ulatuses hinnanud (vt maakohtu määruse p-d 14–17). Maakohus ei ole asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ning nende asjaolude põhjal on maakohus teinud

õige järelduse, et laste isa on oma suhteid lastega parandanud, samuti oma käitumist muutnud,

ning laste heaolu on võimalik tagada sobivama abinõu rakendamisega, s.o laste isa

isikuhooldusõigust PKS § 134 lg 3 alusel piirata ettekirjutuste tegemisega. Ringkonnakohus

nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel (koosmõjus TsMS

§-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

28. Määruskaebuse kohaselt ei ole laste isa osas hooldusõiguse piiramise alused ära langenud,

kuivõrd laste isa töötab jätkuvalt välisriigis. Ringkonnakohus laste ema seisukohaga ei nõustu,

sest ainuüksi see, et laste isa töötas välisriigis, ei olnud hooldusõiguse piiramise avalduse

esitamise peamine põhjus. Kui perekond elas veel koos ning vanematel oli ühine hooldusõigus,

ei saanud laste isale välisriigis töötamist, et tagada perekonna ülalpidamine, ette heita.

Pärnu Maakohtu 24. novembri 2022. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusest tulenevalt

on maakohus laste isa hooldusõigust menetluse ajaks piiranud seetõttu, et vanem ei ole

võimeline igapäevaselt laste eest vajalikku vanemlikku hoolt kandma oma agressiivsuse,

vägivaldsuse (paneb lapse nähes toime vägivallategusid lapse ema suhtes), lapse ealiste ja

emotsionaalsete vajadustega mittearvestamise ning pikaajaliste välisriigis töötamise perioodide

tõttu (dtl 162). 30. detsembri 2022. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määruses on maakohus

märkinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevad asjaolud laste perest eraldamise

ja vanemate hooldusõiguse peatamise osas ei ole ära langenud (dtl 174). Samal seisukohal oli

maakohus ka 30. juuni 2023. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrust tehes (dtl 490).

Ka siis, kui isa viibis Soomes tööl, näitas ta üles huvi laste heaolu suhtes (teavitas avaldajat, kui

laste ema ei vastanud telefonile või kui ema alkoholiprobleem oli süvenenud, vt STAR

väljavõtte dtl-d 12–49, kanded nr 37, 42, 62, 89, 131 ja 148). Seega oli asjaolu, et laste isa töötas

välisriigis, vaid üheks hooldusõiguse piiramise põhjuseks. Kolleegiumi hinnangul tekkis laste

isa välisriigis viibimisest probleem seetõttu, et laste ema jättis lapsed hooletusse ja ei suutnud

teise vanema äraolekul oma vanemakohustusi täita. Nüüdseks on asjaolud muutunud, sest

vanemad ei ela enam koos.

29. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole laste ema veendunud, et laste isa on oma

varasemaid käitumismustreid muutnud ning omandanud vajalikke vanemlikke oskusi.

Ringkonnakohus laste ema väidetega ei nõustu. Määruskaebuse väited ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale.

29.1. Vastuses määruskaebusele on avaldaja kinnitanud, et laste isa teeb lastekaitsetöötajatega

koostööd ja võtab kuulda nende soovitusi, samuti lepib kehtestatud reeglitega. Laste isa on

13. detsembri 2023. a kohtuistungil selgitanud, et ta on käinud umbes viiel korral

lastekaitsespetsialisti LM soovitusel LK juures teraapias (dtl 806, ajamärk 01:35:47). Seejuures

on laste isa avaldanud, et ta oli lastest seitse kuud eemal ning on aru saanud, et ta peab lastega

suhteid taastama (dtl 807, ajamärk 01:37:22). Laste isa on 9. veebruari 2024. a seisukohaga

esitanud nõustamise/teraapias osalemise kohta tõendi, millest nähtub, et 12. juunist 2023 kuni

1. veebruarini 2024 on laste isa osalenud pereterapeut/nõustaja LK teenusel viiel korral, sh nii

üksi kui ka koos lastega (dtl 1072). Täiendavalt on laste isa selgitanud, et ajal, mil ta viibis

vangistuses, jätkas ta psühholoogi juures käimist (dtl 804, ajamärk 01:18:12). Seejuures on isa

tõendanud soovi jätkata psühholoogi juures käimist (dtl 1073).

29.2. Ka on laste isa avaldanud nõusolekut osaleda programmis „Imelised aastad“. Avaldaja

on selgitanud, et programmis „Imelised aastad“ õpetatakse vanemaid, kuidas kehtestada

tõhusalt piire ja reegleid, kuidas last julgustada ja tunnustada, kuidas õpetada last tugevate

13 (21)

tunnetega toime tulema, kuidas arendada last mängu abil, kuidas lahendada konflikte ning

kuidas tulla toime stressiga (dtl 851). Ringkonnakohus ei nõustu laste ema väitega, et laste isa

ei kuulu programmi sihtrühma, kuivõrd see on mõeldud 2–8-aastaste laste vanematele. Laps II

on praegusel hetkel seitsmeaastane. Arvestades viidatud programmi kirjeldust, võib õpitust

kasu olla ka vanemate kui kaheksaastaste laste kasvatamisel. Kuna isa on menetluse kestel

näidanud üles soovi teha avaldajaga koostööd, on laste isal ja avaldajal võimalus kokku leppida

täiendavates abimeetmetes.

29.3. Laste ema leiab, et laste isa ei ole muutnud enda käitumist ja suhtumist teistesse

inimestesse, sh lastesse. Laste ema viitab seejuures 13. detsembri 2023. a kohtuistungil laste isa

avaldatule, kus ta vastas, et ta ei näe endas probleemi ega ka enda sõnavaras ja väljenduslaadis.

Kolleegiumi hinnangul toob laste ema esile üksikuid lauseid ja sündmusi, kuid asjaolusid tuleb

vaadelda kogumis. Nii on laste isa samal kohtuistungil avaldanud, et suheldes lastega peab ta

muutma oma hääletooni ja sõnavara ning taltsutama oma emotsioone, samuti on isa avaldanud

soovi saada selles osas abi lastekaitsetöötajatelt (dtl 806, ajamärgid 01:29:15 ja 01:30:03).

Seejuures on laste esindaja avaldanud, et laste isa on juba näidanud ja ka näitab, et ta on valmis

oma käitumist ja arusaama muutma, mida tõendavad laste ja isa kohtumised ning

koosviibimised viimase poole aasta jooksul (dtl-d 1039 ja 1040). Kohtumiste tagasiside nii

lastelt kui ka isalt on olnud positiivsed ning lapsed on väljendanud soovi uuesti isaga koos aega

veeta ja ootavad seda. Mingit kartust, vastumeelsust või ebaturvalisust isaga koosolemise ja

suhtlemise osas ei ole lapsed väljendanud (dtl 878). Ka avaldaja esindaja on 13. detsembri

2023. a kohtuistungil kinnitanud, et laste isa on oma seisukohti ja vaateid muutnud (dtl 792,

ajamärk 00:01:36). Vastuses määruskaebusele on avaldaja esile toonud, et laste isa on andnud

lastekaitsetöötajatele nõusoleku regulaarseteks kodukülastusteks, millest saab järeldada, et neil

on võimalik kontrollida isa teenustel osalemist ning vajadusel teda toetada ja nõustada.

29.4. Eelneva põhjal on ringkonnakohtu hinnangul võimalik teha järeldus, et laste isa on

mõistnud oma vigu lastega suhtlemisel ja on muutnud oma senist käitumismustrit. Laste ema

arvamus, et eelnimetud tegevused ei ole piisavad, ei väära fakti, et laste isa on teinud olulisi

samme selleks, et tagada laste heaolu. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda, et laste isa ei

kavatse eelnimetatud tegevustega jätkata. Seejuures on vaidlustatud määrusega tehtud laste

isale ettekirjutus jätkata perenõustaja ja psühholoogi teenustel osalemist. Seega nõustub

ringkonnakohus maakohtuga, et laste isa on oma käitumist ja suhtumist lastesse muutnud.

Avaldaja ja ka laste ema poolt kirjeldatud sündmused, mis andsid aluse käesoleva avalduse

esitamiseks, toimusid ajal, mil vanemad elasid koos. See põhjustas vanematevahelisi tülisid,

mida pidid pealt kuulma ja nägema ka lapsed. Kolleegium möönab, et laste isa peab viisakalt

käituma ka laste ema suhtes, kuid praegusel juhul on määrava tähtsusega see, et laste isa on

parandanud oma suhet lastega. Samuti on asjaolud avalduse esitamise ajaga oluliselt muutunud

(vanemad ei ela enam koos), mistõttu ei pea lapsed olema vanemate tüli keskmes.

29.5. Laste ema heidab maakohtule ette kohtulahendi põhjendamiskohustuse rikkumist. Laste

ema leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses arvestanud, et laste isa suhtes on käimas

kriminaalasja nr 1-23-4259 menetlus, milles laste isa süüdistatakse lapse I vägivallaga

ähvardamises ja ema suhtes toimepandud koduvägivallas. Kolleegium laste ema etteheitega ei

nõustu.

Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 15 kriminaalasja menetlusega seotud asjaolu piisavas

ulatuses hinnanud. Kolleegium on seisukohal, et igasugune füüsiline ja vaimne vägivald on

keelatud, kuid jagab maakohtu seisukohta, et laste isa on väljendanud oma käitumisega selget

tahet laste eest hoolitseda ning näidanud üles võimet teha lastekaitsetöötajatega koostööd.

Seejuures on laste esindaja selgitanud, et käimasolev kriminaalasja menetlus ei takista laste isa

14 (21)

hooldusõiguse teostamist. Laste esindaja ja lastekaitsetöötjate avaldatud andmete põhjal ei ole

põhjust järeldada, et laps I kardaks oma isa (dtl-d 877 ja 879). Lapse I hirmu või vastumeelsust

isa suhtes ei ole maakohtunik lapse I ärakuulamisel täheldanud ning sellist asjaolu ei nähtu ka

ärakuulamise protokollist (dtl-d 881–885). Ajutised eestkostjad on oma 5. juuni 2023. a

aruandes kirjeldanud lapse I käitumist, mille kohaselt oli ta isa suhtes tõrjuv siis, kui ta tajus

teiste juuresolekut. Muidu oli laps I isa autot nähes elevil, ta nägu lõi särama ja ta oli isaga

lähedane (dtl 319).

Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et kriminaalasja menetluse tulemus ei mõjuta praeguse

menetluse tulemust eeldusel, et laste isa jätkab lapsega I suheldes ja teda kasvatades uute

käitumismustrite hoidmist ega ohusta tema heaolu.

29.6. Ringkonnakohus nõustub laste ema seisukohaga, et praeguse juhtumi asjaolusid

arvestades (vanemad ei ela koos, laste vanus, lapse I tervislik seisund, lastel puudub teine

hooldusõiguslik vanem) on laste heaolu ohustatud, kui laste isal on hooldusõigus, kuid ta elab

ja töötab olulise osa ajast Soomes. Ringkonnakohus on menetlusosalistega arutanud võimalust

teha laste isale täiendavaid ettekirjutusi Eestis elamise ja töötamise kohta, samuti kehtestada

keeld, et laste isa ei või minna lastega Soome elama. Selliste täiendavate ettekirjutuste

tegemisega on isa, ema ning avaldaja nõustunud (dtl-d 1148, 1152, 1153 ja 1167).

29.7. PKS § 134 lg 3 kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha ettekirjutusi ja

kehtestada keelde. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks, et kui lastele jääb üks hooldusõiguslik

vanem, siis see vanem elab ja töötab olulise osa ajast Soomes. Sellise elukorralduse puhul ei

ole laste isal võimalik oma laste eest vajalikul määral hoolitseda. Isegi, kui isa korraldab oma

äraoleku ajaks lastele kõrvalise abi, ei ole see praeguse juhtumi asjaolusid arvestades kooskõlas

laste huvidega. Kuna lastel peab säilima regulaarne füüsiline kontakt ka laste emaga, on oluline,

et lapsed elaksid koos isaga Eestis. PKS § 123 lg 1 mõtte kohaselt peab kohus lähtuma lapsesse

puutuvate asjade läbivaatamisel esmajoones tema huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi. Arvestades eeltoodut teeb ringkonnakohus laste isale

täiendavad ettekirjutused:

-

laste isa peab laste isikuhooldusõiguse teostamisel elama ja töötama Eesti Vabariigis;

-

laste isa ei või lahkuda lastega Eesti Vabariigist kauemaks kui kaheks nädalaks ning mitte

rohkem kui üheks kuuks kalendriaasta jooksul.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt tehtud ja ringkonnakohtu lisatud ettekirjutused on

piisavad selleks, et tagada laste heaolu isa juures kasvades.

30. Edasi käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse väiteid, milles laste ema vaidlustab temalt

hooldusõiguse äravõtmist. Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus on vaidlustatud

määruse resolutsiooni p-des 4 ja 5 laste ema isiku- ja varahooldusõigust laste suhtes täielikult

piiranud, tähendab see tegelikult seda, et maakohus on PKS § 135 lg 2 alusel võtnud laste emalt

hooldusõiguse täielikult ära.

31. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et laste ema ei ole pikaajaliselt olnud

suuteline vanema hooldusõigust nõuetekohaselt teostama. Samas nõustub ringkonnakohus laste

emaga, et maakohus ei ole hinnanud laste ema esile toodud väiteid ja esitatud tõendeid tema

elukorralduslike muudatuste kohta. Nii on maakohus oluliselt rikkunud kohtulahendi

põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), mis on laste ema osas kaasa

toonud osaliselt ebaõige lõppelahendi. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu poolt

tuvastatud asjaolud piisavad selleks, et teha nendest järeldus, et teiste abinõude rakendamine ei

ole lapsi ähvardava ohu ärahoidmiseks piisav. Seetõttu puudus maakohtul alus PKS § 135 lg 2

järgi laste emalt hooldusõiguse äravõtmiseks.

15 (21)

32. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul põhjendatud PKS § 140 alusel laste ema

isikuhooldusõiguse peatamine mõlema lapse suhtes. Kolleegium põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

32.1. Kohus võib lapse huvide kaitseks vanemate hooldusõiguse PKS § 140 alusel peatada, kui

vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Hooldusõiguse peatamine on PKS

§ 140 mõtte kohaselt ajutine meede selleks, et lapse õigused ja huvid ei jääks kaitseta ajal, mil

tema hooldusõiguslik vanem ei saa hooldusõigust teostada, s.o viia õiguslik olukord vastavusse

tegeliku olukorraga. Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140 lg 1 mõttes

seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud.

Hooldusõiguse peatamiseks annab PKS § 140 lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa pikema aja

vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema vangistuse, raske haiguse või

teadmata kadumise korral hooldusõigust teostada. Vanema hooldusõiguse peatamise

tulemusena säilib vanemal küll hooldusõigus, kuid PKS § 140 lg 3 järgi ei või vanem

hooldusõiguse peatumise ajal seda teostada (RKTKm 16.01.2019, 2-18-3298/40, p 16.2).

32.2. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada.

Vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu

tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis

on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad

perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (RKTKm 14.11.2012, 3-2-

1-121-12, p 15). Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et laste ema hooldusõigus tuleb

PKS § 140 lg 1 kohaselt peatada, mitte PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel ära võtta.

32.3. Enne hooldusõiguse äravõtmist tuleb kohaldada muid abinõusid ja anda vanemale

võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja last ähvardava ohu kõrvaldada (RKTKm

16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 19). Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole tuvastatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et emalt hooldusõiguse ära võtmata jätmine on lastele ohtlik.

Avaldaja hinnangul ei ole toetavate abinõudega võimalik laste ema käitumisse muutust tuua

ning kõik kohased meetmed on ammendunud. Kolleegium ei saa sellega nõustuda, sest laste

emale ei ole kohtu poolt tehtud ühtegi ettekirjutust. Kolleegium märgib, et kuigi maakohus

kohaldas ema suhtes esialgset õiguskaitset, ei teinud ta emale ühtegi ettekirjutust. Tõsi, avaldaja

on kohtuväliselt laste emale mitmeid toetavaid meetmeid pakkunud ning proovinud teha temaga

koostööd, kuid see pole aidanud (nt programm „Kainem ja tervem Eesti“ (dtl 51), mis lõpetati,

sest ema analüüsid näitasid alkoholi tarvitamist; psühhiaatri teenus (vt nt STAR kanne 176, dtl

39; dtl 52), psühhiaatril ei ole võimalik ema aidata, kui ema oma alkoholi probleemi ei tunnista

(STAR kanne nr 179, dtl 40); tugiisiku teenus (dtl 53); laste ema sai sotsiaalkorteri, kus lastega

elada, kuid läks sealt tagasi laste isa korterisse (STAR kanne nr 134, dtl 28)). Laste ema on ka

ise 30. detsembril 2022 kirjeldanud, millist abi ta saanud on (dtl-d 181–182). Tugiisiku

hinnangul pakutud teenused ja programmid laste ema ei aita, sest ema alkoholiprobleemi ei

tunnista (STAR kanne nr 148, dtl 32).

Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et asja lahendamisel tuleb arvestada, et laste ema

on pärast avalduse kohtusse esitamist teinud olulisi samme olukorra parandamiseks. Samuti on

ema elukorralduses oluline muutus see, et vanemad ei ela koos, mistõttu ei esine enam

nendevahelisi tülisid.

32.4. Asja materjalidest nähtuvalt on laste emal alkoholiprobleem, millest tulenevalt ei ole ta

olnud suuteline vanema isikuhooldusõigust nõuetekohaselt teostama. Kohtule esitatud

avalduses märkis avaldaja, et perekond on sotsiaalosakonna jälgimisel alates 2021. aastast.

Avaldaja on esile toonud, et olles alkoholijoobes, ei taga laste ema lastele vajalikku hoolt, laps I

ei jõua kooli ning laps II lasteaeda, samuti on olnud lapsed söömata. Avaldaja on selgitanud, et

16 (21)

lastekaitsetöötajad on seoses laste ema alkoholitarbimisega käinud mitmeid kordi politseiga

pere elamispinnal ning laste ema tervisliku seisundi tõttu on kutsutud ka mitmel korral kiirabi.

Kolleegiumi hinnangul on avalduses esile toodud asjaolud, et ema ohustab laste heaolu,

tõendatud.

32.4.1. Asja materjalidest nähtuvad muuhulgas järgmised juhtumid:

-

4. aprillil 2021 sai avaldaja politseilt teate, mille kohaselt laste ema olevat kolm päeva

järjest tarvitanud alkoholi, karjunud, laamendanud ning üritanud lapsele I kallale minna.

Politsei käis perekonna elukohas ja võttis laste ema kainenemiseks kaasa ning laste vanaema

jäi lapsi valvama (laps I oli tol ajal 10-aastane ja laps II 4-aastane) (dtl 4);

-

7. aprillil 2021 edastas politsei avaldajale teate, mille kohaselt tehti perekonna elukohta

järelkontroll ning laste emal tuvastati alkoholijoove 1,35 mg/l (dtl 5). Perekonna elukohas

viibisid ka laste vanaema ja vanaisa, kes aitasid lastel hakkama saada (dtl 14, kanne 26);

-

18. juulil 2021 sai avaldaja lasteabitelefonilt teate, et laste ema on kodus purjus (dtl 16,

kanne nr 36). 26. juulil 2021 avaldajaga toimunud vestluses selgitas laste ema, et oli

tarvitanud unerohtu ja rahusteid ning magas ega saa aru, miks poeg üldse sellist asja kuhugi

teatas (dtl 16, kanne nr 35);

-

9. augustil 2021 teavitas Pärnu Haigla avaldajat, et laste emalt võetud analüüsidest selgus,

et laste ema on alkoholi mittetarbimise kohta valetanud. Laste ema soovis koostöö

programmiga „Kainem ja tervem Eesti“ lõpetada (dtl-d 5, 17, kanne nr 41);

-

11. jaanuaril 2022 sai avaldaja e-kirja sotsiaalpedagoogilt, kes avaldas lapse I suhtes muret.

Laste ema väitel on laps I haige, aga laste isa väidab, et laste ema on tsüklis (dtl 18, kanne

nr 48);

-

17. jaanuaril 2022 sai avaldaja teate, mille kohaselt laste ema vend Z helistas 15. jaanuaril

2022 lasteabitelefonile, teatades, et lapsed on kodus haiged ning laste ema joobes ja

agressiivne. Laps I oli ema telefonilt Zle helistanud. Politsei käis perekonna elukohas, kuid

laste ema keeldus alkomeetrisse puhumast (politseil oli kahtlus, et ema on alkoholi

tarvitanud, sest ta värises tugevalt ja tal olid tasakaaluhäired). Lapsi tuli kuni laste isa

saabumiseni valvama laste vanaisa (dtl-d 5 ja 6);

-

10. veebruaril 2022 tegi avaldaja laste isa telefonikõne ajendil perekonna elukohta

etteteatamata kodukülastuse. Uks avati alles siis, kui kohale oli kutsutud politsei. Laste ema

oli magamistoas, tal oli lõug ja huul katki ning välisel vaatlusel tundus alkoholijoobes

(keeldus alkomeetrisse puhumast). Laps I oli endast väljas ega tahtnud kodust lahkuda.

Laste eest tuli hoolt kandma laste vanaisa. 11. veebruaril 2022 teostatud kodukülastuse

käigus selgitas laste ema, et ta ei tea, miks eelmisel päeval politsei käis. Laste ema sõnul ei

olnud ta purjus, vaid oli võtnud palju unerohtu ja rahusteid (dtl 20, kanded nr 68–72).

-

14. aprillil 2022 suhtles avaldaja lapse I kooli esindajaga, kes avaldas, et laste ema oli kooli

helistanud ning rääkinud segast juttu (dtl 21, kanne nr 81);

-

18. aprillil 2022 tegi avaldaja perekonna elukohta etteteatamata kodukülastuse. Laste ema

oli välisel vaatlusel alkoholijoobes, kuid ei tunnistanud alkoholi tarbimist. Laste ema nägu

oli katki ning kätel olid verevalumid. Laste ema väitis, et kukkus vastu vanni, kui üritas

last II vannist välja tõsta. Laste ema vanema poja sõnul olid lapsed söömata. Pärast avaldaja

lahkumist jäi lapsi valvama vanem poeg ning hiljem laste vanaisa (dtl-d 6 ja 21, kanne

nr 82);

-

19. aprillil 2022 tegi avaldaja taaskord perekonna elukohta kodukülastuse. Pärast mitut

politseipoolset hoiatust avas laps I ukse. Laste ema tundus välisel vaatlusel alkoholijoobes

17 (21)

(keeldus alkomeetrisse puhumast). Lapsi jäi valvama laste vanaisa (dtl-d 6 ja 21, kanne

nr 83);

-

21. aprillil 2022 viis laste isa laste ema haiglasse, kus anti laste emale ravimeid. Avaldaja

selgitas vanematele, et enne kui laste ema ei ole vajalikku ravi saanud ning tema seisukord

ei ole märgatavalt paranenud, ei saa jätta lapsi laste ema järelevalve alla (dtl-d 6 ja 22, kanne

nr 86);

-

18. mail 2022 teostas tugiisik perekonna elukohta etteteatamata kodukülastuse. Kodus

viibisid laste ema ja laps I. Laste ema oli voodis pikali, mis välisel vaatlusel ei tundunud

tavaline. Järgmisel päeval teostatud järelkontrolli ajal oli laste ema magamistoas voodis

ning tundus olevat mingi aine mõju all. Laste ema kinnitas, et ei ole alkoholi tarbinud ning

on võtnud vaid rahusteid ja kurgurohtu (dtl-d 7 ja 23, kanne nr 89);

-

18. augustil 2022 sai avaldaja laste isalt telefonikõne, mille kohaselt ei saa keegi laste emaga

ühendust. Avaldaja teostas perekonna elukohta etteteatamata kodukülastuse. Laste ema

magas voodis ja lapsed olid hommikust saati söömata. Välisel vaatlusel tundus laste ema

alkoholijoobes, mistõttu sooviti lapsed toimetada turvakodusse. Laste ema hakkas nutma

ning tegi lapsele I lahkumise raskeks (laps I ei soovinud turvakodusse minna). Samal õhtul

käis tugiisik perekonna elukohas, kust leidis laste ema magamistoa põrandalt. Kuna laste

ema seisund tundus halb, kutsuti kiirabi, kes võttis laste ema kaasa. Laste ema tunnistas

kiirabile, et oli tarbinud rahusteid (dtl-d 7, 8, 28 ja 29, kanded nr 130–135);

-

4. novembril 2022 sai avaldaja informatsiooni, et laps I on perekonna elukoha ukse taga ega

saa tuppa ning oli kahtlus, et laste ema on tarvitanud alkoholi ja unerohtu. Elukohta

külastanud tugiisiku hinnangul oli toas tunda tugevat alkoholi lõhna ning laste ema

käitumine ei olnud tavapärane (dtl-d 8, 31 ja 32, kanded nr 147 ja 148). 6. novembril 2022

helistas tugiisik lapsele I, sest laste ema ei olnud võimalik kätte saada. Lapse I sõnul oli ema

tarvitanud alkoholi (dtl 8);

-

7. novembril 2022 teostas avaldaja kodukülastuse ning tuvastati alkomeetriga, et laste ema

oli alkoholijoobes. Lapsed paigutati turvakodusse. 8. novembril 2022 sai avaldaja info, et

laps I pidi minema kooli, kuid läks hoopis koju. Avaldaja teostas kodukülastuse, kuid ust ei

avatud ka politseile. Laste ema väitis telefonis avaldajale, et neid ei ole kodus (lapse ema

väitis, et ta on Pärnu-Jaagupis ja laps II sõbranna juures). Avaldaja suhtles laste ema vanima

pojaga, kes lubas pärast kooli minna olukorda kontrollima. Vanema poja teavituse peale

tegi avaldaja veel samal päeval kodukülastuse. Vanema poja sõnade kohaselt laste ema

magab ja ei ole kontaktne. Laps I oli endast väga väljas ja nuttis ning ta toimetati tagasi

turvakodusse (dtl-d 8, 32–36, kanded nr 149, 152, 156, 157, 160, 163, 164);

-

10. ja 11. novembril 2022 tehtud kodukülastustel selgus, et laste ema oli taaskord

alkoholijoobes, mh avaldas laste ema suitsiidimõtteid (dtl-d 38 ja 39, kanded nr 171, 173,

176). 15. novembril 2022 teavitas laste ema vend Z, et laste ema jõudis tema juurde, kuid

on purjus ja räägib enesetapust (dtl 42, kanne nr 187);

Eelnevast nähtub, et laste ema ei ole pikaajaliselt olnud suuteline vanema hooldusõigust

nõuetekohaselt teostama alkoholisõltuvuse tõttu. Olles alkoholijoobes, ei suuda ema laste eest

vajalikku hoolt kanda, seades ohtu nii laste füüsilise kui vaimse tervise. Laste ema ise on

pidevalt eitanud alkoholi tarbimist, ometigi on laste ema vajanud korduvalt oma seisundi tõttu

kiirabi. Eelnevatest juhtumitest nähtub, et laste ema on leitud korduvalt kodus ebaadekvaatses

seisundis magamas (nii alkoholijoobes kui ka rahustite ja unerohtude mõju all), samal ajal on

lapsed järelevalveta (ka olukorras, kus lapsed on kodus haiged olnud). Seejuures on laste ema

maakohtu 30. detsembri 2022. a istungil avaldanud, et ta on võtnud koos alkoholiga ravimeid,

olles teadlik, et see võib tuua tõsise tagajärje (dtl 180, ajamärk 00:19:59). Lapsed on olnud ka

18 (21)

näljas. Ajal, mil ema on olnud alkoholijoobes, on laste eest pidanud hoolt kandma laste ema

vanim poeg B (kes oli ka ise alaealine) ning laste vanavanemad.

32.4.2. Lisaks nähtub asja materjalidest, et lapsel I oli probleeme koolikohustuse täitmisega,

muuhulgas on pere tugiisik avaldanud, et laps I on võtnud rolli kaitsta oma ema kõige välise

eest (dtl 22, kanne nr 84). Kuigi algselt on laps I proovinud ema alkoholiprobleemi varjata, on

ta siiski lastekaitsetöötajale avaldanud, et ta saab aru, et probleem on ema joomises (dtl-d 36 ja

46, kanded nr 166 ja 203). Lapsega I kokku puutunud turvakodu perevanem ja koolipsühholoog

on väljendanud lapse I pärast tõsist muret (dtl 35 kanne nr 161 „C tundis end eile ikka väga

halvasti, oli näha, et lapse närvid on väga pingul. C ei olnud söönud eile õhtul eriti ning kurtis,

et pea käib ringi.“; dtl 46 kanne nr 203 „Viimastel koolipäevadel on C olnud tuim ja kurb.“).

Lapse II osas nähtub asja materjalidest, et ta ei ole jõudnud lasteaeda, muuhulgas on B

avaldanud, et laps II ei käi lasteaias (dtl 14, kanne nr 24).

32.4.3. Asja materjalidest nähtub ka laste ema manipuleeriv käitumine laste suhtes. Nii on

lapsega I kokku puutunud spetsialistid väljendanud muret, et lapse ema sisendab lapsele I

erinevaid seisukohti ning on last I mõjutanud (dtl-d 622, 712 kanne nr 307, dtl 755 ema kõne

lapsega I: „Ema vastas, öeldes ainult: „Ütlen sulle ainult üht - jookse, C, jookse“, antud lauset

kordas ema mitmel korral. C küsis seepeale, mida ja miks. Kuna vastust ei tulnud soovis C

emale head ööd ja lõpetas kõne.“). Lastekaitsetöötaja on ühte kodukülastust kirjeldades

avaldanud, et laste ema oli laste turvakodusse paigutamisele vastu ja väitis, et laps II on haige.

Laps II oli ema lähedal ning natukese aja pärast püüdis imiteerida oksendamist (dtl 32, kanne

nr 149). Avaldaja on esile toonud, et Z edastas eestkosteasutusele salvestuse telefonikõnest,

milles purjus ema räägib lapsega I, nutab ning laps I peab ema maha rahustama. Kõnest oli aru

saada, et olukord oli lapse jaoks väga ebamugav ja last kahjustav, sest laps võttis lapsevanema

rolli (dtl 622).

32.5. Eeltoodule vaatamata on ringkonnakohtu hinnangul laste ema tõendanud, et ta on teinud

oma elukorralduses muudatusi. On näha, et laste ema soovib kujunenud olukorda muuta ja on

teinud selleks arvestatavaid jõupingutusi. Ema on käinud regulaarselt psühhoterapeudi JO

vastuvõttudel (dtl 434), samuti osaleb ta Naiste Tugikeskuse teenusel (dtl 437). Laste ema käib

alates 1. augustist 2023 tööl, mida kinnitab maakohtule esitatud töötamise registri väljavõte

(dtl 787), tal on püsiv elukoht, mida kinnitab maakohtule esitatud üürileping (dtl-d 781–785).

Samuti on laste ema tõendanud, et ta osaleb alates 2. oktoobrist 2023 regulaarselt Pärnu Haigla

Psühhiaatriakliinikus alkoholitarvitamise häire ravi (AHR) teenusel (dtl 867). Maakohus

eeltoodud asjaoludele ja tõenditele hinnangut andnud ei ole.

32.6. Ringkonnakohus ei kahtle selles, et ema hoolib lastest. Asja materjalidest nähtuvalt on

emal lastega lähedased suhted. Samas, suuresti oma alkoholisõltuvusest tingituna puudub laste

emal praegu vaimne valmisolek laste kasvatamiseks ning ta pole suuteline tegema laste huvidest

lähtuvaid otsuseid, nende eest hoolitsema ja tagama neile stabiilset, turvalist ja arengut toetavat

keskkonda. Praegusel ajal vajab laste ema ise abi. Emal on vaja vabaneda sõltuvusprobleemist,

saavutada vaimne tasakaal ja ehitada oma elu üles, leides endale sobiva töö ja püsiva elukoha.

Seega tõdeb ringkonnakohus, et positiivsed muudatused üldises elukorralduses on varasemat

lapsi kahjustava perioodi pikkust arvestades aset leidnud liiga lühikest aega. Viimane tõsisem

lapse ema joomaperiood leidis aset 2023. a septembris, mida on laste ema maakohtule

13. detsembri 2023. a istungil ka tunnistanud (dtl 794, ajamärk 00:12:00). STAR-i väljavõttest

nähtub, et 9. septembril 2023 siseneti laste ema viibimiskohta (Rohu 44-407) Päästeameti abiga

ning laste ema toimetati haiglasse, kust viimane lahkus 10. septembril 2023. 11. septembril

2023 läks politsei laste ema olukorda kontrollima, Päästeamet sisenes korterisse läbi akna. Laste

ema oli tugevas joobeseisundis ja ta toimetati haiglasse, kust ta taaskord omal soovil järgmisel

päeval lahkus (dtl 581). Seejuures selgitas laste ema avaldajale, et kui ta saaks lapsed tagasi,

19 (21)

siis ta ei jooks (dtl 575). See väide ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõsiselt võetav, sest laste

ema jõi ka siis, kui lapsed olid temaga.

32.7. Laste ema on määruskaebuses esile toonud, et ta ei ole pikema perioodi jooksul alkoholi

tarvitanud. Oma väite tõendamiseks esitas laste ema 21. augusti 2023. a, 3. oktoobri 2023. a,

13. novembri 2023. a, 14. detsembri 2023. a, 2. jaanuari 2024. a, 29. veebruari 2024. a ja

22. märtsi 2024. a laboratoorse uuringu tulemused (dtl-d 788–790, 868, 1006, 1154–1157).

Samuti esitas laste ema 17. aprillil 2024 Sihtasutuse Pärnu Haigla arsti dr JR poolt väljastatud

tõendi, millega soovib tõendada, et emale tehtud uuringute pinnalt saab väita, et ta ei ole viimase

kuu jooksul alkoholi tarbinud.

Kolleegiumi hinnangul ei saa viidatud tõenditest teha ema poolt soovitud järeldust alkoholi

mittetarvitamise kohta. Laste ema on määruskaebuses selgitanud, et 3. oktoobri 2023. a test oli

üle normi seetõttu, et ta tarvitas septembri alguses alkoholi. Seega ei tõenda 27. augusti 2023. a

ja 3. oktoobri 2023. a testid, et laste ema on loobunud alkoholi tarvitamisest. Seda järeldust ei

saa teha ka dr JR hinnangust, sest selle kohaselt on laste ema poolt alkoholi liigtarvitamine

vähetõenäoline. Alkoholi liigtarvitamiseks peetakse inimese tervisele kahju põhjustavat

alkoholitarvitamist, kuid see ei tähenda, et alkoholi pole tarvitatud. Seega ei saa esitatud

tõendist teha järeldust, et laste ema ei ole uuringute tegemise perioodi jooksul alkoholi üleüldse

tarvitanud, nagu on väitnud laste ema. Ka ei ole laste ema ümber lükanud laste isa väiteid

14. detsembri 2023. a ja 29. veebruari 2024. a uuringute tulemuste kohta. Erinevalt teistest

uuringutest, ei nähtu nendest testidest CDT näitajat.

Seega ei ole ringkonnakohus veendunud, et laste ema on täielikult loobunud alkoholi

tarvitamisest, mistõttu näeb ringkonnakohus PKS § 134 lg 1 mõttes jätkuvat ohtu laste

heaolule. Seetõttu ei ole laste huvides jätta ema isikuhooldusõiguse teostamine peatamata, sest

asjaolu, kas ta on võimeline püsivateks muutusteks, vajab probleemi (pikaajaline

alkoholisõltuvus) iseloomu tõttu pikema aja möödumist.

32.8. Laste ema on määruskaebuses maakohtule ette heitnud, et maakohus ei ole põhjendanud,

miks ta ei arvestanud LI selgitustega. Vastuseks märgib ringkonnakohus, et nii laste ema kui

isa on dokumentaalsete tõenditena esitanud menetlusväliste isikute selgitusi. Ringkonnakohtu

hinnangul saab esitatud selgitustega tuvastada, et teatud perioodidel on isikutevahelised, sh

laste ema ja ajutiste eestkostjate suhted olnud väga pingelised ja konfliktsed. Ringkonnakohus

leiab, et see, et täiskasvanutevaheline suhtlus oli konflikte, ei anna laste emale õigustust selleks,

miks ta jättis oma vanemlikud kohustused täitmata.

32.9. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et laste ema ei saa alkoholiprobleemist tingituna

hakkama laste eest hoolitsemisega ja ta ei suuda teha laste huvidest lähtuvaid otsuseid, mistõttu

on praegusel hetkel põhjendatud tema isikuhooldusõiguse peatamine.

32.10. Laste ema on määruskaebuses viidanud, et laps I soovib elada temaga. Selle väite osas

ei saa ringkonnakohus jätta tähelepanuta, et laps I on ka avaldanud, et ta ei soovi oma vana elu

tagasi (dtl 622). Ringkonnakohus ei ole veendunud, et laste ema on lõplikult oma

alkoholisõltuvusest vabanenud ning suuteline tegema laste huvidest lähtuvaid otsuseid, nende

eest hoolitsema ja tagama neile stabiilset, turvalist ja arengut toetavat keskkonda.

33. PKS § 124 lg-s 1 sätestatud isikuhooldusõigus hõlmab nii faktilist hoolitsust ja

eluvajaduste katmist (toit, eluase, riided, tervishoid), kasvatamisega seotud küsimusi (sh

haridus) kui ka otsustamist lapse suhtlusringkonna ja viibimiskoha üle (sh lapse elukoht)

(Perekonnaseaduse seletuskiri (55 SE), lk 33). Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et

laste ema on ohtu seadnud nii laste füüsilise kui vaimse tervise. Samuti on ringkonnakohus

tuvastanud, et laste ema tõttu on lapsel I olnud probleeme koolikohustuse täitmisega ja laps II

20 (21)

ei ole jõudnud lasteaeda. Seetõttu on põhjendatud peatada laste ema isikuhooldusõigus terves

ulatuses, s.o nii hariduse, huviringide, tervise kui ka viibimiskoha määramise küsimustes.

34. Maakohus on laste emalt ära võtnud ka varahooldusõiguse. Samas ei nähtu vaidlustatud

määrusest, et maakohus oleks tuvastanud, kuidas laste ema ohustab laste vara. Nii on maakohus

oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-

ga 2), mis on laste ema osas kaasa toonud varahooldusõiguse äravõtmise osas ebaõige

lõppelahendi.

PKS § 127 esimese lause järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara,

muu hulgas last esindada. PKS § 134 lg 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral

piirata varahooldusõigust teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute keelamisega, samuti

võib kohus vanemalt varahooldusõiguse täies ulatuses ära võtta. PKS § 136 lg 1 järgi üldjuhul

eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või

varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta

kehtivaid kohtu korraldusi. Kuna asja materjalidest ei nähtunud, kuidas ema laste vara ohustab,

palus ringkonnakohus selles osas avaldajalt täpsustust. Avaldaja andis kohtule teada, et talle

teadaolevalt ei ole olnud olukordi, kus laste ema oleks seadnud laste vara ohtu. Ka laste isa ega

laste esindaja ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toonud.

Kuna menetlusosalised ei ole esile toonud ja ka asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis

annaksid aluse laste ema suhtes varahooldusõiguse piiramiseks, äravõtmiseks või peatamiseks,

tuleb selles osas maakohtu määrus tühistada. Laste emale jääb laste varahooldusõigus.

35. Riigikohus on selgitanud, et kuigi hooldusõiguse peatamise ajal ei saa vanem PKS § 140

lg 3 järgi hooldusõigust teostada, saab hooldusõiguse peatamise ajal vanema suhtles kohaldada

ka PKS §-des 134 ja 135 nimetatud abinõusid (RKTKm 04.12.2014, 3-2-1-142-13, p 16).

Seejuures on seadusandja jätnud loetelu lahtiseks osas, missuguseid abinõusid ohu

ärahoidmiseks on võimalik rakendada. Nii on PKS §-des 135 ja 136 kirjeldatud meetmete

alternatiividena rakendatud järgmisi: keelatud vanematel alkoholi tarvitada, kohustatud

vanemaid ravima alkoholismi, kohustatud vanemaid kasutama kohaliku omavalitsuse poolt

pakutavaid tugiteenuseid, kohustatud vanemaid järgima kohaliku omavalitsuse juhiseid lapse

kasvatamisel, suunatud vanemaid või lapsi psühholoogi juurde jne (vt TlnRnKm 11.10.2016,

2-15-13460, p 9 11 lõik).

36. Olukorras, kus vanem soovib last ise kasvatada ja osaleb lapse elus ka pärast lapse

perekonnast eraldamist ning on nõus oma elukombeid ja senist elukorraldust muutma ja tegema

selleks avaldajaga koostööd, tuleb vanemale enne hooldusõiguse äravõtmist kohaldada muid

abinõusid ja anda võimalus näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja lapsi ähvardanud ohu

kõrvaldada (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 18). Seetõttu teeb ringkonnakohus PKS § 134

lg 3 alusel isikuhooldusõiguse peatamise ajaks laste emale ettekirjutused, mille järgimine annab

emale võimaluse kõrvaldada lapsi ähvardava ohu põhjused ning tõestada, et ta on suuteline oma

vanemakohustusi täitma. Seejuures on laste ema taotlenud ettekirjutuste tegemist nii maakohtus

kui määruskaebuses. Ringkonnakohus määrab, et laste ema on kohustatud:

-

tegema vähemalt iga 1,5 kuu tagant CDT testi;

-

tegema koostööd Pärnu Linnavalitsuse lastekaitsespetsialistidega;

-

omama töökohta või olema Eesti Töötukassas arvel töötuna;

Avaldajal on nende ettekirjutuste täitmise põhjal võimalik laste ema elumuutuste

jätkusuutlikkust hinnata ning teha sellest järeldus, kas ema on võimeline tagama laste heaolu.

Kui ema ettekirjutusi ei täida ja laste huvidest ei lähtu või kui avaldaja leiab, et ema ei ole muul

21 (21)

põhjusel võimeline iseseisvalt või koos tugiteenustega laste eest hoolt kandma, on avaldajal

võimalik esitada vastavalt asjaoludele kohtusse avaldus hooldusõiguse äravõtmiseks.

Samas selgitab ringkonnakohus laste emale, et vaidlustatud määrusega tehtud muudatused laste

isikuhooldusõiguses ei ole tingimata lõplikud. PKS § 140 lg 2 kohaselt ennistab kohus vanema

hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Seega, kui laste

ema saab oma alkoholisõltuvusest jagu ja korraldab oma elu ümber selliselt, et ta on võimeline

hooldusõigust teostama, on tal tulevikus võimalik taotleda isikuhooldusõiguse taastamist.

37. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et laste isikuhoolduse peatamine ei mõjuta laste

ema õigust lastega suhelda. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema

vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi

lõikest 21 tuleneb, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja

lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema

nõudel kohus. Seega, kui vanemad ei jõua kokkuleppele ema ja laste suhtlemise korra osas, on

kummalgi vanemal õigus esitada kohtule avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Vastavalt

TsMS §-le 5601 tuleb vanematel enne kohtusse pöördumist läbida lepitusmenetlus, v.a viidatud

sätte lõikes 2 sätestatud juhul. Kui vanemad ei ole enne kohtusse pöördumist lepitusmenetlust

läbinud, võtab kohus avalduse menetlusse ja suunab vanemad osalema riikliku

perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses, peatades selleks ajaks menetluse

(TsMS §-le 5601 lg-d 4 ja 6).

38. TsMS § 5631 järgi on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku

perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest

arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks

rahvastikuregistrisse.

39. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 553 lg 1 on praeguses asjas lapsel

I iseseisev kaebeõigus ning ta võib praeguses asjas ringkonnakohtu määruse peale kaevata oma

esindaja kaasabita. Alaealine on määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega

antud iseseisev kaebeõigus, vabastatud riigilõivu tasumisest (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 1).

Menetluskulude jaotus

40. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Kolleegium ei pea vajalikuks

maakohtu menetluskulude jaotust TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes muuta.

41. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Kolleegium leiab, et arvestades kohtuasja olemust ja määruskaebuse

osalist rahuldamist, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti jätta TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a laste emale ja lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda. Ringkonnakohus

määrab riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega.

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

42. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)