2-23-146953/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

22.aprill 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-146953

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

2268,66 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja volitatud esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: anne-

liis.veski@okincure.ee)

Kostja: X (isikukood xxx, faktiline elukoht teadmata)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi Xi vastu 15.02.2023 sõlmitud laenulepingust

nr xxx tuleneva võlgnevuse 1054,37 euro, intressi 117,42 euro, viivise 102,43 euro ja

sissenõudmiskulu 50 euro saamiseks.

2. Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda.

3. Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse reolutsiooni avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn.

Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 26.01.2024 määruse punktis 2 (dtl 73). Menetlusosalised

enda ärakuulamist taotlenud ei ole.

2. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse

ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud

alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetluse käik ja hagi nõue

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB Finance OÜ-ga 17.01.2023 laenulepingu xxx, mille

personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas 370,60 eurot, intressimääras 18,42% aastas,

krediidi kulukuse määras 45,85 % aastas, mis Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on arvutatud tüüpilise näite põhjal : 370,60 euro

laenamisel 10 kuuks fikseeritud intressimääraga 18,42% aastas on krediidi kulukuse määr 45,85%,

lepingutasu 30,60 eurot, tagasimakstav kogusumma 402,60 eurot, 10 tagasimakset. Laen summas

340 eurot (maha arvestatud lepingutasu) kanti kostja arvelduskontole 17.01.2023. Kuna lepingu nr

xxx katteks tagasimakseid ei tehtud, sõlmisid pooled 15.02.2023 laenulepingu nr xxx laenusumma

1083,96 euro saamiseks eelnevalt sõlmitud lepingu nr xxx refinantseerimise eesmärgil.

Intressimääraks oli lepingus lepitud kokku 37,43% aastas. Laenu tagasimakseperiood oli 42 kuud,

kohustusega tasuda alates 20.03.2022 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 20. kuupäevaks laenu

põhiosast ja intressist koosnevaid makseid summas 46,76 eurot. Laenulepingu alusel kohustus

kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 20.08.2026. Kokku kohustus kostja tasuma 1964,15 eurot.

Pärast laenulepingu nr xxx sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 112,25 eurot. Pärast

20.05.2023 ei ole kostjalt laekumisi toimunud.

BB Finance OÜ saatis kostjale 27.05.2023, 26.06.2023 ja 20.07.2023 meeldetuletusi e-posti teel.

BB Finance OÜ saatis 20.07.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise teatise, millega anti kostjale

täiendav tähtaeg 03.08.2023 võlgnevuse likvideerimiseks ning kokkuleppe saavutamiseks

hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja võlgnevust

täiendavaks tähtajaks ei likvideerinud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse

osamakse tasumisega, lugedes BB Finance OÜ lepingu xxx ülesöelduks 04.08.2023 seisuga.

BB Finance OÜ loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu OK Incure OÜ-le. Nõude loovutamise

kohta edastas OK Incure OÜ kostjale 07.08.2023 teatise.

Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates tasumata jäänud graafikujärgsest intressi

osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni summas 117,42 eurot.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot, kuivõrd on teinud kohtuvälises

menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks

kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad

nõudekirjad, millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll

võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi

kohaselt täitnud.

Viivise võlg hagi esitamise seisuga, s.o 27.12.2023, on summas 102,43 eurot. Hageja arvestab

viivist alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast (s.o 05.08.2023) kuni hagiavalduse

esitamiseni (s.o 27.12.2023) viivisemääras 24% aastas.

5. Kohus jättis 09.01.2024 määrusega hagi käiguta hagiavalduses esinevate puuduste tõttu.

Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et kohtul ei ole võimalik avada ega tutvuda hagiavalduse

lisadega 1-7, mistõttu tuleb hagejal need uuesti kohtule esitada (lisade puudumise tõttu ei olnud

kohtul võimalik kontrollida krediidi kulukuse määra arvutamist). Ühtlasi märkis kohus, et hagejal

tuleb täpsustada ja selgitada, kuidas laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet,

kuidas hageja on arvestanud kostja poolt tehtud makseid vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 415

lg-le 2, esitada laenuleping jne.

6. Hageja esitas 22.01.2024 väljavõtted lepingu nr xxx ja xxx kliendi krediidivõimelisuse

hindamise kohta ja puuduolevad hagi lisad. Täpsustusi, selgitusi hageja täiendavalt ei esitanud.

7. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole.

Kohtuotsuse lihtsustatud kirjeldav osa ning põhjendused

8. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb

käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas

osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

9. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised

asjaolud:

10. BB Finance OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 17.01.2023 laenulepingu xxx laenusummas

370,60 eurot, intressimääras 18,42% aastas, krediidi kulukuse määras 45,85 % aastas (dtl 40-

41pöördel) ning kuivõrd seda lepingut kostja ei täitnud, sõlmisid pooled 15.02.2023 laenulepingu

nr xxx laenusummas 1083,96 euro (dtl 67-69), millega refinantseeriti lepingust nr xxx tulenev

kohustus. Lepingu kohaselt oli intressi määr 37,43% aastas ja krediidi kulukuse määr 45,89%

aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes.

11. Lepingu nr xxx sõlmimise ajal (15.02.2023) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 15,31% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 45,93%

aastas. Tulenevalt eeltoodust tuvastas kohus, et krediidi kulukuse määr ei ületa lepinguga rohkem

kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1

alusel.

12. BB Finance OÜ poolt 15.02.2023 teostatud laenusumma väljamakse on tõendatud

väljavõttega (dtl 70). Lepingust nr xxx tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 27.05.2023

võlgnevusteatega (dtl 65), 26.06.2023 võlgnevusteatega (dtl 64) ja 20.07.2023 võlgnevusteatega.

Lepingu nr xxx ülesütlemine on tõendatud 20.07.2023 ülesütlemise teatisega (dtl 66). Lepingust nr

xxx tuleneva nõude loovutamine on tõendatud 07.08.2023 nõudekirjaga (dtl 25).

13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja

seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13). Kohus selgitas 09.01.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 30-31).

14. Hageja esitas 22.01.2024 kohtule tõendina andmebaasi kuvatõmmise Maksu- ja Tolliameti

päringu kohta, mille osas on hageja märkinud, et kliendi krediidivõimelisust hinnati Maksu- ja

Tolliameti tõendi alusel (dtl 37). Samuti on hageja samas tõendis esitanud andmebaasi

kuvatõmmise kliendi enda andmete (sissetuleku ja kohustuste) kohta, limiidi arvutuse kohta ja

teostatud kliendi taustakontrolli kohta. Täiendavaid selgitusi ega kirjeldust kohtule esitatud ei ole.

15. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et

krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad

tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto

väljavõtte, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud. Hageja on esitanud

andmebaasi kuvatõmmise Maksu- ja Tolliameti päringust (dtl 37), väidetavalt kostja enda

avaldatud info kohta (dtl 37) ja teostatud kontrollide kohta (dtl 38), kuid pangakonto väljavõtet

kohtule esitatud pole. Seetõttu pole kohtul võimalik kontrollida ega veenduda, et esitatud andmed

on võetud kostja pangakontolt.

Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul

ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on

tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse

rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei

saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.

Hageja (ega BB Finance OÜ) ei ole tõendanud, et laenutaotluse rahuldamisel ja selle alusel

tarbijakrediidi väljastamisel kostjale poleks ta rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Esitatud tõendist ei nähtu ega ole aru saada, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja

kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu tõendist,

et laenuandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja sissetulekute ja kulude vahe

piisavuse kohta teenindada järjekordselt võetavat laenu. Tõendatud ei ole, et laenuandja oleks

kontrollinud maksehäirete puudumist kostja osas. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja

pangakonto väljavõtet, millisest saaks kohus asuda järeldusele, et kostja oli krediidivõimeline.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale 09.01.2024

võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole

kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud.

17. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 09.01.2024 kohtumääruses hagejale

võimaluse täpsustada hagi ja esitada kohtule teave vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise

kohta ning selle rikkumise korral määrama tagasimaksed uuesti (dtl 31). Hageja on ei ole oma

nõuet ümber arvestanud.

18. Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi

täielikult ega osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi (ka

osaliselt) rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude

aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud

sissenõutavaks.

19. Kohus palus hagejal 09.01.2024 kohtumääruses lisaks välja tuua: võlgnevuse kujunemise

põhjendamiseks selged asjaolud ja arvutused, mille alusel saab kohus järeldada, et hageja on

arvestanud kostja poolt tehtud makseid vastavalt VÕS § 415 lg-le 2; mis päeval ja mis summas

kostjalt makse laekus ja mille katteks see arvestati; ülesütlemise põhjenduse kontrolliks asjaolud

viivituses olevate tagasimaksete kohta; mis vormis andis krediidiandja tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks; mis asjaoludel saab kohus

järeldada, et lepingu ülesütlemise avaldus on kostja poolt kätte saadud. Samuti palus kohus hagejal

selgitada ja tõendada lepingu sissenõudmiskulu põhjendatust summas 50 eurot VÕS § 1132 lg 2

alusel, kuivõrd sissenõudmiskulud olid lahti kirjutatult liiga üldsõnaliselt (dtl 31-32). Hageja kohtu

korraldust ei täitnud.

20. Kuivõrd hageja on kohtu hinnangul rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei

ole esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist ning ei ole

esitanud kohtule täiendavaid selgitusi asjaolude kohta, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded

ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

21. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2268,66 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse

üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

23. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega

kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

24. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu 27.03.2024, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-

toimiku ja e-posti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise

ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed

puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

Kohtunik