Legislator Case Law & Legislation
2-24-1561/9 AI generated

2-24-1561/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-1561/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Uuendada menetlus P. H. hagis S. H. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks tsiviilasjas nr 2-24-1561. Lõpetada tsiviilasja 2-24-1561 menetlus P. H. hagis S. H. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-24-1561/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna pooled on kohut teavitanud kohtuvälise kokkuleppe saavutamisest, on tsiviilasja nr 2-24-1561 menetluse peatamise alused ära langenud ning kohus uuendab menetluse. TsMS § 361 lõike 3 ja 4 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

Keywords

AI generated
contrary to medical advice action for hotchpot breach of cooperation duty right to higher insurance cover foot injury contract for medical treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-24-1561

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-1561 Tsiviilasi

P. H. hagi S. H. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Asja arutamise uuendamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P. H. (ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxx) Kostja: S. H.

(ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx, e-post xxxxxxx@xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daisy Tauk

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada menetlus P. H. hagis S. H. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks tsiviilasjas nr 2-24-1561.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-24-1561 menetlus P. H. hagis S. H. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 260 eurot, P. H. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on P. H. hagi S. H. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Tartu Maakohtu 13. märtsi 2024 määrusega peatas kohus tsiviilasja nr 2-24-1561 menetluse kuni 1. septembrini 2024.

Tsiviilasi nr 2-24-1561

17. aprillil 2024 edastas hageja taotluse hagi tagasivõtmiseks, kuna pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Kohus käsitleb hageja poolt esitatud avaldust hagist loobumisena, kuna pooled on kohtuvälise kokkuleppe saavutanud. Kostja hageja avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtu seisukoht

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuna pooled on kohut teavitanud kohtuvälise kokkuleppe saavutamisest, on tsiviilasja nr 2-24-1561 menetluse peatamise alused ära langenud ning kohus uuendab menetluse. TsMS § 361 lõike 3 ja 4 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Ka TsMS § 4 lg 1 esimese lause järgi menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Neist sätetest tuleneb, et hagejal on õigus nii hagist loobuda kui ka hagi tagasi võtta. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe ning taotleb tsiviilasjas nr 2-24-1561 menetluse lõpetamist. Kostja ei ole hageja taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus käsitleb hageja avaldust hagist loobumisena, kuna pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe esitatud haginõuete osas ning uuesti kohtusse pöördumine sama hageja poolt sama kostja vastu samal alusel ei ole edaspidi enam vajalik. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus lõpetab tsiviilasjas nr 2-24-1561 menetluse.

3. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lõigetes 3-5 puudub menetluskulude osas eriregulatsioon olukorrale, kus hagist loobumise põhjuseks on nõude aluse äralangemine selle tõttu, et ühisvara jagamise üle vaidlevad pooled on saavutanud kohtuvälise kokkuleppe. Kuivõrd täpset regulatsiooni antud olukorrale ei ole, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kohtuväliselt ühisomandi lõpetamist saab käsitleda analoogselt kompromissi sõlmimisena. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 520 eurot. Riigilõiv on hagimenetluses hageja poolt tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 29.01.2024 summas 100 eurot ja 15.02.2024 420 eurot selgitusega „Riigilõiv tsiviilasjas 2-24-1561 (P. H. hagi S. H. vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks). Juhindudes

Tsiviilasi nr 2-24-1561

TsMS § 150 lg 2 p 2 ja TsMS § 150 lg 4 sätestatust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale riigilõivu summas 260 eurot P. H. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik