3-24-386/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-386 Haldusasi X kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 02.02.2024 pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/71-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks anda kaebajale pikaajalise elaniku elamisluba Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tühistamisnõudes haldusasja menetlus. 2. Jätta kohustamisnõudes kaebus läbi vaatamata. 3. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. 4. Määruse avaldamisel Riigi Teatajas asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X (edaspidi kaebaja) kaebus Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi PPA või vastustaja) 02.02.2024 pikaajalise elaniku elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/71-1 (edaspidi 02.02.2024 otsus) tühistamiseks ning PPA kohustamiseks anda kaebajale pikaajalise elaniku elamisluba.

2. PPA esitas 27.03.2024 taotluse menetluse lõpetamiseks (dtl 33–35), kuna tunnistas 02.02.2024 otsuse 27.03.2024 otsusega nr 15.3-3.6/13 (dtl 37–38) kehtetuks ning võttis kaebaja

2 esitatud tähtajalise elamisloa taotluse uuesti menetlusse. PPA leidis, et ei ole välja selgitanud kõiki menetluses tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu ei vasta haldusakt ka põhjendamisnõudele.

3. PPA taotluse alusel tegi kohus kaebajale kohtunõude, kus selgitas menetluslikku olukorda ja kaebaja menetluslikke võimalusi ning küsis kaebaja seisukohta PPA esitatud taotlusele (dtl 40– 41 ja 49).

4. Kaebaja kinnitas 24.04.20.24 e-kirjas kohtule, et nõustub menetluse lõpetamisega (dtl 57).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus võttis 15.02.2024 kaebuse menetlusse nõuetes tühistada PPA 02.02.2024 otsus ja kohustada PPA-d väljastama kaebajale pikaajalise elaniku elamisluba. Kohustamisnõudega seonduvalt selgitas kohus kaebajale, et ehkki võtab nõude sellises sõnastuses menetlusse, siis kohustamisnõude rahuldamisel ei ole kohus seotud kaebaja sõnastusega ning kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 41 lg-ga 3 ja riigivastutuse seaduse §-ga 6 võib kohus otsustada ka seda, et PPA on kohustatud kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa taotluse uuesti läbi vaatama (dtl 11–13).

6. PPA tühistas 27.03.2024 otsusega 02.02.2024 otsuse ning asus uuesti kaebaja taotlust läbi vaatama ja asjaolusid välja selgitama.

7. HKMS § 152 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna PPA tunnistas 02.02.2024 otsuse 27.03.2024 otsusega kehtetuks, siis esineb tühistamisnõude osas alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Kaebaja kinnitas kohtule, et ta on menetluse lõpetamisega nõus. Seega tuleb haldusasja nr 3-24-386 menetlus tühistamisnõudes lõpetada HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel.

8. Kuna tühistamisnõue ja kohustamisnõue on omavahel lahutamatult seotud, siis kohustamisnõudes jätab kohus kaebuse HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata, kuna kohustamisnõudes oleks kaebus ennatlik.

8.1. Kohustamisnõudel on kaks eesmärki. Esmalt haldusorgani tegevuse õiguspärasuse tagantjärele kontrollimine ehk kas haldusorgan keeldus haldusakti andmisest õiguspäraselt. Teisalt aga võimaldada isikul kaitsta oma õigusi olukorras, kus haldusorgan on taotluse lahendamisel tegevusetu või viivitab põhjendamatult. Küll aga tuleb tähele panna, et kohustamisnõue ei saa olla ennatlik ning sekkuda haldusorgani pädevusse põhjendamatult. Selleks on kohustamisnõude esitamisel ka seadusest tulenevad piirangud.

8.2. HKMS § 46 lg 2 kohaselt võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral võib kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Kui sellist tähtaega ei ole sätestatud, võib kohustamiskaebuse haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral esitada kahe aasta jooksul haldusakti või toimingu taotlemisest arvates.

9. Pärast 27.03.2024 otsuse tegemist ei ole PPA keeldunud kaebajale pikaajalise elaniku elamisloa andmisest, mistõttu ei esine HKMS § 46 lg 1 ls 1 sätestatud olukorda. Samuti ei saa

3 pidada PPA-d praegusel juhul tegevusetuks või viivituses olevaks, kuivõrd 27.03.2024 otsusest nähtub, et PPA menetleb kaebaja taotlust. Seega ei esine praegusel ajal vastustaja tegevusetust või viivitust HKMS § 46 lg 2 tähenduses, millisel juhul oleks tekkinud õigus pöörduda kohustamisnõudega kohtu poole. Ehkki siseministri 12.01.2017 määruse nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“ kohaselt on pikaajalise elaniku elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaeg 2 kuud, siis võimaldab välismaalaste seadus seda tähtaega mõjuval põhjusel pikendada (§ 34). Praegusel juhul leidis PPA kohtumenetluses esitatud kaebuse saamise järgselt, et ta ei ole kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ning uurimispõhimõtet nõuetekohaselt rakendanud.

10. Seega pärast tühistamisnõudes kaebuse menetluse lõpetamist jätab kohus, tuginedes HKMS § 151 lg 2 punktile 1 ja HKMS § 121 lg 2 punktile 1, kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata.

11. Kohus märgib, et kui PPA ei lahenda uuendatud menetluses mõistliku aja jooksul kaebaja elamisloa taotlust, siis on kaebajal õigus kohtusse pöörduda.

12. Määruse jõustumisel tagastada kaebajale riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 punkt 4).

(allkirjastatud digitaalselt)