2-22-12109/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedVõtta asja materjalide juurde C (C) 05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud Jätta rahuldamata C taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
Legislator headnote
AI generated2-22-12109/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Võtta asja materjalide juurde C (C) 05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud Jätta rahuldamata C taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-12109
Kohtuasi
X (X) avaldus lapse Yga (Y) suhtlemise korra
määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja
(isa)
X
(isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad advokaat Helen Tomberg ja Kuldar
Kirt
Puudutatud isik I (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXX),
määratud esindaja advokaat Raivo Bergson
Puudutatud isik II (ema) C (isikukood XXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl
Eestkosteasutus Kuusalu Vallavalitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde C (C) 05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud
dokumendid.
2. Jätta rahuldamata X taotlus lapsele ekspertiisi määramiseks.
3. Jätta rahuldamata C taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
4. Muuta Harju Maakohtu 06.11.2023 määrust, täiendades maakohtu määratud
suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 5.2.6 ja 5.2.7 ning 5.2.11–
5.2.17. Samuti määrata, et kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse
seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega. Muus osas jätta Harju
Maakohtu 06.11.2023 määrus muutmata.
5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:
5.1. Rahuldada X (X) avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks osaliselt.
5.2. Määrata X ja Y suhtlemise kord kindlaks järgmiselt:
2-22-12109
5.2.1. Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaris nädalal reedest
pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel koolist koolipäeva lõpul. Kui
suhtluskorra esimesel päeval ei ole koolipäeva, võtab isa lapse ema juurest
kodust kell 12.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00.
5.2.2. Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaritul nädalal ühel päeval.
Kui vanemad päevas ja kellaajas paaritul nädalal hiljemalt teisipäeval
kokku ei lepi, siis igal kalendri järgi paaritul nädalal neljapäeval võtab
isa lapse koolist pärast õppetööd ja viib lapse ema juurde koju kell 18.00.
Kui koolipäeva ei ole, võtab isa lapse kodust kell 11.00 ja viib lapse ema
juurde koju kell 18.00.
5.2.3. Laps viibib isaga suvel perioodil 01.07 kuni 31.08 igal kuul vähemalt 10
päeva järjest. Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama
aasta 30.04. Kui vanemad kuupäevades kokku ei lepi, kehtib punktides
5.2.1. ja 5.2.2. märgitud suhtlemiskord.
5.2.4. Emadepäeval viibib laps koos emaga. Kui laps viibib emadepäeval
suhtlemiskorra järgi isa juures, viib isa lapse ema juurde pühapäeval kell
11.00.
5.2.5. Isadepäeval viibib laps koos isaga. Kui laps viibib suhtlemiskorra järgi
ema juures, viib ema lapse isa juurde pühapäeval kell 11.00. Isa viib lapse
ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00.
5.2.6. Paaris aastatel veedab laps emaga 23.–24.12 ja isaga 25.–26.12. Isa võtab
lapse 25.12 kell 11.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 26.12 kell
18.00. Paaritutel aastatel veedab laps isaga 23.–25.12. Isa võtab lapse ema
elukohast 23.12 kell 11.00 ja toob tagasi ema elukohta 25.12 kell 11.00.
Laps veedab paaritutel aastatel emaga 25.–26.12.
5.2.7. Paaris aastatel veedab laps isaga 31.12–01.01. Isa võtab lapse ema
elukohast 31.12 kell 11.00 ning toob lapse ema elukohta 01.01 kell 17.00.
Paaritutel aastatel veedab laps emaga 31.12–01.01.
5.2.8. Laps võib telefoni ja elektroonilise sidevahendiga suhelda mõlema
vanemaga ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi ning
tagab selleks võimaluse. Eemal olev vanem võib lapsega suhelda telefoni
teel või elektroonilise sidevahendiga kokkuleppel lapse teise vanemaga
igal lapse päevakavaga sobival ajal.
5.2.9. Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida lapsega teistsuguses,
käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras.
5.2.10. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja / või korra muutmiseks
loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega
kirjalikult e-kirja või sms-i teel nõustunud.
5.2.11. Vanemad ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tema elukorraldust
ega aruta eriarvamustega seotud küsimusi.
5.2.12. Vanemad on jooksvate küsimuste lahendamisel ja erandite tegemisel
võimalusel paindlikud ning lähtuvad lapse vajadustest.
5.2.13. Vanemad vastavad teise vanema e-kirjadele ja telefonisõnumitele
esimesel võimalusel.
5.2.14. Lapsega seotud olulisest informatsioonist teatab vanem teisele vanemale
esimesel võimalusel vahetult, telefoni või e-posti vahendusel.
5.2.15. Vanemad lepivad lapse elukorraldust ja lapsega suhtlemist puudutavad
küsimused kokku omavahel, mitte lapsega.
2-22-12109
5.2.16. Vanemad toimivad vanema õiguste teostamisel ja vanema kohustuste
täitmisel heas usus ning peavad alati silmas lapse parimaid huve,
eakohaseid vajadusi ja arengut.
5.2.17. Muudatustest lapsega suhtlemisel tuleb teist vanemat teavitada esimesel
võimalusel.
6. Käesolev lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmine on tagatud
täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.
7. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud maakohtus jätta riigi kanda,
muud menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.
8. X (X) määruskaebus rahuldada osaliselt.
9. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi
kanda, välja arvatud lapse riigi õigusabi korras esindamisega seotud kulud, mis
jäävad riigi kanda ja mille määrab ringkonnakohus rahaliselt kindlaks eraldi
määrusega. Muud rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse resolutsiooni punktide 4–8 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva
jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele
esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Avaldaja (lapse isa) esitas 18.08.2022 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra
kindlaksmääramiseks. 05.07.2023 laiendas isa avaldust, paludes kohtul määrata suhtluskord
lähtuvalt vahelduva elukoha põhimõttest.
2. 29.09.2022 määrusega suunas kohus vanemad osalema riiklikul perelepitusteenusel ning
12.10.2022 määrusega peatas menetluse kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. 25.07.2023
uuendas kohus menetluse perelepitusteenuse edutuse tõttu.
3. Kohus kuulas vanemad ära 28.09.2022 ja 04.10.2023 istungitel ja lapse 04.10.2023 istungil.
Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
4. Laps elab emaga. Vanemad on seni lähtunud isa ja lapse suhtlemisel 2020. a oktoobris
koostatud, kuid isa poolt allkirjastamata kokkuleppest. Alates 2022. a jaanuarist ei ole isa
saanud lapsega suhelda kokkulepitud viisil, ema on asunud suhtlust piirama. 08.08.2022 edastas
isa esindaja emale tutvumiseks suhtluskorra kokkuleppe, millele ema ei vastanud.
5. Isa ja poja suhtlemine peaks olema tihedam kui praegu. Ema nägemus suhtluskorrast lähtub
ainult tema soovidest ega arvesta isa ja lapse õigusi. Ema ei ole kuupäevade ega kellaaegade
osas paindlik ja nõuab isalt reeglite ranget järgimist (mh nt lapsega reisimise osas), jättes ise
reeglid järgimata, eirates koostööd, edastades info viimasel minutil isaga arvestamata.
2-22-12109
6. Ema ei soosi lapse ööbimist isa juures. Samas käisid laps ja isa Mehhiko reisil, kus olid koos
15 ööpäeva täielikult probleemivabalt. Lapse ütlemised, et ta ei soovi isa juurde minna, on
tingitud muudest asjaoludest, mh emast.
7. Ema meelestab last negatiivselt isa suhtes. Lapsel ei ole negatiivseid emotsioone ja
vastumeelsust isaga suhtlemisel. Laps hoiab isa poole ja muutub isaga koos vabamaks ja
enesekindlamaks. Ema korraldab lapsele ülekuulamisi ning tekitab pingeolukordi. Laps on
lojaalsuskonfliktis, saades aru, et ema kodus ei ole kas teadlikult või alateadlikult soositud tema
suhted isaga. Eriti selgelt ilmnes lapse lojaalsuskonflikt lastekaitse spetsialisti 12.09.2022
arvamuses antud kirjelduses isa ja poja 05.09.2022 kohtumisest.
8. Avaldaja palub määrata suhtluskord vahelduva elukoha põhimõttel, et tagada lapse
normaalne areng ja lähedussuhte hoidmine mõlema vanemaga. Hetkel sõltub laps emast.
Lapsele tuleb anda võimalus kujundada oma soove vabalt. Kuna isa ja lapse suhe sõltub ema
suvast, on lapsele sobivaim elada koos mõlema vanemaga. Lapsel on turvaline kiindumussuhe
mõlema vanemaga, mõlemad on osalenud lapse eest hoolitsemises. Isa kodu on lapsele tuttav
ja turvaline, sest vanemate kooselu ajal oli see pere ühine kodu. Isa kodus on lapsel oma tuba
ja kõik eluks vajalik. Vanemate kodud on teineteisele suhteliselt lähedal, ka kooli on lapsel
mõlemast kodust ühesugune tee. Isa on ettevõtja, kes saab töö- ja puhkeaega planeerida ja kes
enamuse tööajast veedab kodukontoris. Vanemate koostöö puudumine ei ole õigustuseks
vahelduva elukoha määramata jätmiseks, sest lapsesse puutuv koostöö sõltub vanemate
panusest. Arvestades lapse vanust, on talle sobivaim graafik elada vanemate juures kahe nädala
kaupa. Isa taotleb perioodide vahetumise määrata roteeruvalt, st paaris aastal veedab laps alates
aasta esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel veedab laps alates aasta esimesest nädalast
emaga. See võimaldab ka pühade vahetumist vanemate vahel. Eraldi tuleks reguleerida
emadepäev ja isadepäev, mis tuleks veeta vastavalt kas emaga või isaga.
9. Arvestades lojaalsuskonflikti, võib lapse jaoks kohene täies mahus vahelduv elukoht vajada
harjumist. Seetõttu palub isa esimesed kuus kuud määrata üleminekuperioodina. Selleks, et
vältida kohtulahendi rikkumist ema poolt, tuleb määrata lahendi täitmist tagavate
sunnivahenditena rahatrahv ja arest.
10. Täiendavate seisukohtade kohaselt on lapse huvides kujundada temas rutiin, et osa aega isa
juures veeta ja elada on normaalne. Hetkel toimub isa ja poja suhtlemine ema kontrolli all ning
tingimustel. Pealtnäha justkui isa saab lapsega suhelda, isegi regulaarselt, aga see ei ole
ettenähtav, on fragmentaarne, minuteid lugev ega ei ole pingevaba. Olulist mõju omab lapse
mobiiltelefon, kuhu ema on paigaldanud vanemliku järelevalve rakenduse. Seega on emal
järelevalve ka selle üle, kus isa ja laps igal hetkel asuvad, sekkudes sõnumite ja kõnedega igal
ajal ja lõhkudes sellega isa-lapse kontakti.
11. Erinevused vanemate elukorralduses on normaalsed. Isa möönab, et üks kord jäi lapsel isaga
koos olles õppimata, kuid see on ainus kord kogu kooliaja vältel. Kuni ei esine ohtu lapse
turvalisusele, ei saa vanemate erinevused olla põhjuseks, miks laps ei peaks saama elada
mõlema vanema juures. Laps peabki kogema vanemate erinevust, sest ka edaspidises elus on
vaja kohaneda ja õppida toime tulema erinevate olukordadega.
12. Isa palus määrata suhtluskord järgmiselt:
• Esimesed kolm kuud alates kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps isaga iga paaris
nädala vahetuse alates neljapäevast kuni esmaspäevani. Isa võtab lapse neljapäeval pärast
tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis kell 15.00 ema kodust ja viib ta
esmaspäeva hommikul kooli või kui sel päeval tunde ei ole, ema koju kella 15.00-ks;
2-22-12109
• Kolme kuu möödumisel alates kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps järgmised
kolm kuud vanematega aega vahelduvalt ühenädalaste tsüklitena. Paaris nädalad veedab
laps isaga ja paaritud nädalad emaga. Lapse üleandmine toimub esmaspäeviti selliselt, et
laps läheb pärast kooli ja trenne teise vanema juurde (teine vanem võtab ta koolist). Kui
laps ei ole sel päeval koolis, võtab lapse kell 15.00 teise vanema juurest see vanem, kelle
juurde laps läheb;
• Alates kuue kuu möödumisest kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps vanematega
aega vahelduvalt kahenädalaste tsüklitena. Laps veedab paaris aastatel alates aasta
esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapse üleandmine toimub
esmaspäeviti selliselt, et laps läheb pärast kooli ja trenne teise vanema juurde (teine vanem
võtab ta koolist). Kui laps ei ole sel päeval koolis, võtab lapse kell 15.00 teise vanema
juurest see vanem, kelle juurde laps läheb;
• Nädalaid kalendriaastas arvestatakse kooskõlas standardiga EVS-ISO 8601-1:2019, s.t
aasta esimene nädal on nädal, millal on aasta esimene neljapäev;
• Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga. Kui emadepäev langeb isaga
veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell
18 ja sealt esmaspäeval kooli. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele,
läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja sealt esmaspäeval kooli;
• Kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (pulmad,
suguvõsa kokkutulek) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad
teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad
tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate
kokkuleppel muu ajaga, leppides eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja
asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut;
• Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega teise
vanema igakordse nõusolekuta, kuid teavitades teist vanemat kavandatavast reisist ja
reisitingimustest vähemalt üks nädal ette (sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või
hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi lapsega Eestist lahkuda teisele vanemale eelnevat teavet
andmata;
• Lapsel on õigus telefoni teel igal ajal kontakteeruda eemalviibiva vanemaga. Eemalviibival
vanemal on õigus telefoni teel kontakteeruda lapsega iga esmaspäeva, kolmapäeva ja reede
õhtul kella 19.00 ja 20.00 vahel, juuresolev vanem ei tohi selleks teha takistusi.
Puudutatud isikute seisukohad
13. Ema vaidles avaldusele vastu.
14. 12.09.2022 esitas ema omapoolse suhtluskorra ettepaneku. Vahelduv elukoht ei ole
kooskõlas lapse huvidega. Laps on elanud pärast vanemate lahkuminekut emaga ja saanud isaga
veeta nädalavahetusi, käia reisil. Samuti kohtuda nädala sees, kui laps on seda ise soovinud
ning vanemad kohtumised kokku leppinud. Enamjaolt teeb isa kokkulepped esmalt lapsega ja
ema saab neist teada peamiselt läbi lapse. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada lapse
väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Lapsel on välja kujunenud kindel elukorraldus ja
turvatunne, et ta elab emaga. Suhtluskord peaks lähtuma senisest elukorraldusest, s.t, et laps
veedab isaga aega nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, kuid lapsel on üks kodu, milleks on
ema kodu. Arvestada tuleb lapse päevakava ja rutiini. Kui laps hakkaks regulaarselt ööbima isa
juures nädala sees koolipäevadel, tähendaks see tema jaoks oluliselt varasemat ärkamist. Isa
kodu ja kooli vahemaa on 20 km, ema kodu ja kooli vahemaa on u 4 km. Kooli ja kodu vahel
liikumine võtab ema kodust oluliselt vähem aega, mis jätab lapsele rohkem vaba aega
puhkamiseks ja huvitegevuseks. Lapsel ei ole isa ja ema kodudes ka kord ja reeglid sarnased.
2-22-12109
Lapsel on olnud korduvalt isa juurest tulles koolitööd tegemata ning isa ei ole ka koolipäevale
eelneval päeval kinni pidanud lapse koju toomise kellaaegadest. See on tekitanud lapses
ärevust. Samuti tuleb suhtluskorra määramisel arvestada lapse soove. Laps on korduvalt
väljendanud vastumeelsust isa juurde minemise osas ning ema on teinud kõik, et isaga
suhtlemist soosida. Ema on suunanud ning veennud last, et ta ei tunneks sundi / kohustust isaga
suhelda ja et ta tahaks rohkem isa juures käia. Ei ole kohane heita emale ette koostöö puudumist.
Ema on korduvalt püüdnud selgitada, et isa peab rohkem panustama, et suhet pojaga
tugevamaks muuta. Seni toimunud kohtumiste pinnalt võib järeldada, et laps ei soovi ööbida
isa juures kaks nädalat järjest, kuivõrd isegi paaripäevastel kohtumistel on ta tihti soovinud
varem ema koju tagasi minna. 50-50 suhtluskord on eelkõige võimalik ja asjakohane, kui
vanemate läbisaamine on väga hea, kodune kord ja reeglid on sarnased ning lapse võimalikud
kohanemisraskused ühe vanema juurest teise juurde liikudes on viidud miinimumini. Hetkel on
selge, et need tingimused täidetud ei ole, sest vanemate suhted on pigem keerulised ning
nägemus suhtluskorrast väga erinev. Sunnivahendite kohaldamise taotlus on põhjendamatu.
Kuna menetlust on alustatud enne 01.09.2022, tuleb kohaldada enne 01.09.2022 lahendite ja
kokkulepete täidetavuse kohta kehtinud regulatsioone.
15. Ema tegi järgmise ettepaneku isa ja lapse suhtluskorra määramiseks:
• Laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal laupäevast pühapäevani. Isa võtab lapse
laupäeval kell 10.00 ema elukohast ja viib tagasi ema elukohta pühapäeval kell 17.00.
Seejuures peab isa arvestama lapse soovidega, sh ajal, kui laps viibib emaga;
• Vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib, tagab, et laps osaleks koolis,
huviringides, ekskursioonidel ja muudel lapse jaoks olulistel sündmustel;
• Mõlemal vanemal on õigus osaleda lapse esinemistel koolis, spordivõistlustel ja
huviringides;
• Eelneval vanemate kokkuleppel võtab isa lapse üks kord nädala sees ema elukohast või
SRT teraapiast. Teraapiast võtab isa lapse, kui tal on lapsega ühine teraapia. Kui emal
on lapsega ühine teraapia, võtab lapse ema. Kui laps on teraapias vanemateta, lepivad
vanemad eelnevalt kokku, kes võtab lapse. Kui teraapiast võtab lapse isa, toob ta lapse
ema elukohta hiljemalt kell 18.00. Lapse ja isa kohtumine SRT teraapia päeval katab
ära kohtumise ühe korra nädala sees, eraldi kohtumisi nädala sees rohkem ei toimu;
• Suvevaheajal veedab laps isaga juuni viimase täisnädala, juuli kolmanda täisnädala ja
augusti teise täisnädala. Suvevaheajal ei toimu muid suhtluskorras kokkulepitud
suhtlemisaegu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti;
• Lapse sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad eelnevalt kokku ning
informeerivad teineteist. Lapse sünnipäeval on õigus osaleda mõlemal vanemal.
Sünnipäevade korraldamise ja külaliste osas tuleb arvestada laps soovidega;
• Perekondlikud tähtpäevad (nt pereliikmete, vanavanemate ja sugulaste sünnipäevad,
isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.
Tähtpäevade kattumisel valib laps, millisel sündmusel ta osaleda soovib ja vanemad
aktsepteerivad lapse soovi;
• Isadepäeva veedab laps isaga. Isa võtab lapse ema elukohast kell 10.00 ning toob tagasi
ema elukohta kell 17.00;
• Emadepäeva veedab laps emaga;
• Paaris aastatel veedab laps emaga 23.–24.12 ja isaga 25.–26.12. Isa võtab lapse 25.12
kell 10.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 26.12 kell 18.00. Paaritutel aastatel
veedab laps isaga 23.–25.12. Isa võtab lapse ema elukohast 23.12 kell 12.00 ja toob
tagasi ema elukohta 25.12 kell 10.00. Laps veedab paaritutel aastatel emaga 25.–26.12;
2-22-12109
• Paaris aastatel veedab laps isaga 31.12–01.01. Isa võtab lapse ema elukohast 31.12 kell
10.00 ning toob ema elukohta 01.01 kell 17.00. Paaritutel aastatel veedab laps emaga
31.12–01.01;
• Üleandmisel paneb ema lapsele kaasa kõik vajalikud riided ja muud isiklikud esemed
ning isa toob lapse tagasi ema juurde koos riiete ja esemetega, millega isa lapse vastu
võttis;
• Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma
ühiselt. Kui laps haigestub isa juures, teavitab isa koheselt ema lapse haigestumisest;
• Vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd. Mh
näitama üles austust teise vanema vastu. Vanemad hoiduvad lapse ees vääritust ja
ebaviisakast käitumisest ja teineteise halvustamisest;
• Isa täiendab oma vanemlikke oskusi (nt vanemluskoolitus, teraapia jne) ja isal tuleb luua
lapsega kontakt ning lähedane suhe, et laps tunneks enda isaga turvaliselt ja sooviks isa
juurde minna;
• Lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahuselava vanemaga telefoni, sms-i või sobiva
suhtlusrakenduse vahendusel. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse igapäevast rutiini ja
koolikohustust. Lapsele ei helistata keset koolipäeva, puhkepäevadel enne kella 10.00
ning ühelgi päeval pärast 20.00;
• Mõlemal vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit vanemate
kokkuleppel. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel,
kuid vähemalt 30 päeva enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem
peab teisele vanemale andma reisi kohta olulist informatsiooni. Teine vanem võib
nõusoleku andmisest keelduda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse
tõsist ohtu lapse elule ja tervisele. Tõsiseks ohuks ei peeta asjaolu, et laps reisib teise
riiki ning viibib teise vanemaga reisil. Vanemad reisivad lapsega oma
suhtluskorrajärgsel ajal või kokkuleppel muul ajal;
• Vanemad
võivad
kokkulepitud
suhtluskorda
muuta
kirjalikku
taasesitamist
võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega.
16. Eestkosteasutus ei toetanud isa taotletud viisil suhtluskorra määramist, leides, et korra
koostamisel on hädavajalik lähtuda lapse heaolust ja arvestada lapse soove. Lapse huvides on
suhtluskord, kus ta kohtub isaga kaks korda nädalas peale kooli kuni kell 18.00 ja on üle
nädalavahetuse laupäevast pühapäevani isa juures või üks kord nädalas ja üle nädalavahetuse
reedest pühapäeva õhtuni. Lastekaitse spetsialist on kohtunud neljal korral lapsega nii ema kui
isa kodus. Laps avaldas kahel korral soovi, et kohtumised isaga toimuksid kaks korda nädalas
peale kooli kuni kell 18.00 ja üle nädalavahetuse laupäevast pühapäevani isa juures. Laps
väljendas nõustumust sõita ööbimisega teistesse kohtadesse, aga isa elukohta nii väga jääda ei
soovi. 50-50 suhtlemiskord ei ole lapsele parim lahendus. Selline suhtlemiskord on võimalik
juhul, kui vanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikus koostöös, mis antud juhul on
puudulik. Lapse viibimine nädal või kaks ühe vanema juures ja siis jälle teise vanema juures
toob koolilapsele kaasa liiga sagedase elukorralduse muutuse. Laps peab iga nädal kolima ühe
vanema juurest teise juurde, pakkima ja reisima, lisaks võivad kooliks vajalikud vahendid
ununeda ühe või teise juurde, mis võib tekitada stressi. Vanemate elustiil ja kodused reeglid on
erinevad, seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust.
Selline suhtluskord paneb liiga suure vastutuse lapsele ega ole tema heaolust lähtuv.
17. Isa sõnul ema võõrandab last isast. Lastekaitse spetsialisti hinnangul ei takista ema tahtlikult
ega planeeritult lapse suhtlust isaga, vaid lähtub enda arvates lapse heaolust. Vanemad peavad
kokkuleppeid tegema omavahel ning sellest last teavitama. Lapsel peab täpselt teada olema
suhtluskorra graafik (ema kodus seina peal) ning lapsele peab selgeks tegema, et ema ja isa on
2-22-12109
omavahel nii kokku leppinud, et lapsel ei tekiks manipulatsiooni võimalust. Alati võib olla
eriolukordi (sõbra sünnipäev, muu üritus), siis tuleb vanematel omavahel eraldi kokku leppida
ja sellest lapsele teada anda. Laps on tunnistatud abivajavaks lapseks ning suunatud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenusele MTÜ Papaveri Nõustamis- ja koolituskeskusesse. Tagasisidest
nähtub, et ema on koostööle avatud, isal võttis kohanemine palju aega. Kokkuvõttes on näha,
et ema sõnul isa ei hinda planeerimist ja rutiini. Viimasel vestlusel ütles isa lastekaitse
spetsialistile, et vanematel peavad olema ühesugused nõudmised ning vanemad peavad selles
osas omavahel kokkuleppeid tegema, aga ema ei ole nõus temaga suhtlema. Lastekaitse
spetsialist suunas vanemad koolitusele „Tark lapsevanem“. Isal jäi koolitus poolikuks seoses
tööülesannete täitmisega, ema koos elukaaslasega läbisid koolituse.
18. Lapsele määratud esindaja toetas 16.08.2023 seisukohas isa avaldust. Esindaja vestles
lapsega tema seisukoha väljaselgitamiseks. Lapse soov isaga kohtuda langeb kokku ema
nägemusega – laps soovib kohtuda isaga nädala sees ja mõnedel nädalalõppudel. Isa ja poja
suhetes (ilmselt ka vanemate vahel) on toimunud olulised muutused – kui aasta tagasi laps
esindajaga isast rääkida ei tahtnud ja ema teatas, et laps keeldub üldse isa juurde minemast, siis
praegu ei ole kokkusaamised enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal ei
ole midagi selle vastu, et isaga koos aega veeta. Ema tundub olevat liiga kontrolliv lapse ja isa
suhete üle. Nt lapsega kohtumisest järgmisel päeval saatis ema esindajale meili, kus palus
kokku leppida uus aeg lapsega kohtumiseks ema juuresolekul. Vestluses emaga saadi
probleemist üle. Ema nägemus on endiselt, et laps ise otsustab, kui palju ja millal ta tahab isaga
kohtuda ja isa juures ööbimine ei ole hea. 8-aastase lapse puhul peab esindaja siiski õigemaks,
kui kohus määrab suhtluskorra, mitte ei jäta otsustamise kohustust lapsele. Isa esitatud
suhtluskord on mõistlik, rakendatav, vastab lapse huvidele ning jätab vähem võimalust
vaidluste tekkimiseks.
Maakohtu määrus ja põhjendused
19. Harju Maakohus rahuldas 06.11.2023 määrusega avalduse osaliselt ja määras isale pojaga
suhtlemiseks järgmise korra:
1) laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaris nädalal reedest pühapäeva õhtuni. Isa
võtab lapse reedel koolist koolipäeva lõpul. Kui suhtluskorra esimesel päeval ei ole
koolipäeva, võtab isa lapse ema juurest kodust kell 12.00. Isa viib lapse ema juurde
tagasi pühapäeval kell 18.00;
2) laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaritul nädalal ühel päeval. Kui vanemad
päevas ja kellaajas paaritul nädalal hiljemalt teisipäeval kokku ei lepi, siis igal kalendri
järgi paaritu nädala neljapäeval võtab isa lapse koolist pärast õppetööd ja viib ema
juurde koju kell 18.00. Kui koolipäeva ei ole, võtab isa lapse kodust kell 11.00 ja viib
ema juurde koju kell 18.00;
3) laps viibib isaga suvel 01.07 kuni 31.08 igal kuul vähemalt 10 päeva järjest. Täpsed
kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta 30.04. Kui vanemad
kuupäevades kokku ei lepi, kehtib punkides 1) ja 2) märgitud suhtlemiskord;
4) emadepäeval viibib laps koos emaga. Kui laps viibib emadepäeval suhtlemiskorra järgi
isa juures, viib isa lapse ema juurde pühapäeval kell 11.00;
5) isadepäeval viibib laps koos isaga. Kui laps viibib suhtlemiskorra järgi ema juures, viib
ema lapse isa juurde pühapäeval kell 11.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval
kell 18.00;
6) laps võib telefoni ja elektroonilise sidevahendiga suhelda mõlema vanemaga ning
lapsega koos olev vanem ei tee talle selles takistusi ning tagab selleks võimaluse. Eemal
olev vanem võib lapsega suhelda telefoni teel või elektroonilise sidevahendiga
kokkuleppel teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal;
2-22-12109
7) vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega
sätestatust erinevas, suhtlemiskorras;
8) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja / või korra muutmiseks loetakse
vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult e-
kirja ja sms-i teel nõustunud.
20. Riigikohus asus asjas nr 3-2-1-113-14 (punktis 28) seisukohale, et perekonnaseaduse (PKS)
§ 143 lõike 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning
sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem
osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist
reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud
suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel.
21. Kohus menetleb asja PKS § 123 lõike 1 järgi eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja
heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus leidis, et asja
menetlemisel on kogutud küllaldasel määral tähtsustomavaid tõendeid. Kohus on selgitanud
asja lahendamiseks välja vajalikud asjaolud ning kuulanud isiklikult ära lapse ja vanemad.
Kohus on välja selgitanud lapsele määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukoha.
22. Kohus leidis, et asjas on leidnud tõendamist järgmised asjaolud:
• alaealise lapse vanemad elavad lahus vähemalt alates 2019. a septembrist;
• laps elas ema ja isaga ühes peres alates sünnist 02.02.2015 kuni vanemate eraldi elama
asumiseni;
• laps elab pärast vanemate eraldi elama asumist koos emaga;
• laps on kohtunud isaga vastavalt 2020. a oktoobris vanemate vahel kokkulepitud, kuid
isa poolt alla kirjutamata, suhtlemiskorrale ja vanemate ühekordsetele kokkulepetele;
• vanemad on üksmeelel, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda isaga, kuid ei ole
üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras;
• mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja
lapse eest hoolitseda;
• lapsel on kodu ja kõik vajalikud tingimused mõlema vanema juures;
• lapsele ei ole isaga suhtlemine vastumeelne;
• vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud
nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest;
• vanemate konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja tema heaolu;
• vanemad ei saavutanud menetluses isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet.
23. Kohus leidis asjas kogutud tõendeid hinnates, et avalduse esitamine oli põhjendatud. PKS
§ 143 lõike 21 eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja vanematel on küll kokku lepitud
lapsega suhtlemiskord, kuid isa soovib seda muuta ja vanemad ei ole jõudnud isa ja lapse uues
suhtlemiskorras kokkuleppele. Praeguseks ajaks on kujunenud olukord, kus laps on elanud
viimased neli aastat ainult emaga ja on selle elukorraldusega harjunud. Samuti soovib laps
kohtuda isaga. Kuna laps on elanud alates sünnist emaga ja ema on selle aja jooksul olnud lapse
igapäevaseks hooldajaks, on lapsel emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see
ei tähenda, et isa suhe lapsega oleks vähem tähtis või et isa ei sobiks lapse eest vahetult
hoolitsema ja last kasvatama. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei leidnud kinnitust
põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda lapsega, samuti ei ole esile toodud, et isa
edaspidi ei sooviks lapsega kohtuda ja tegeleda, mistõttu ei pea kohus õigeks jätta isa kõrvale
lapsega korrapärasest suhtlemisest ning last võimalusest isaga koos olla ainult selle tõttu, et
vanemate vahel puudub üksmeel. Kohtu hinnangul on põhjendatud lapse suhtlemine isaga
2-22-12109
olukorras, kus isa soovib lapse kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole
tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et isa mõjutaks
last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda ja koos olla isaga ning
selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest.
24. Samas on vanematel suhtlemiskorras kokku leppimine raskendatud seetõttu, et neil on
omavahelised vastuolud. Isa soovib määrata suhtlemiskorra selliselt, et laps veedab alates
neljandast suhtlemiskorra kehtimise kuust vaheldumisi ühe nädala kummagi vanemaga ja alates
seitsmendast suhtlemiskorra kehtimise kuust kordamööda kaks nädalat kummagi vanemaga.
Ema soovib, et laps viibiks isaga igal paaris kalendrinädalal laupäevast pühapäevani ja
suvevaheajal igal kuul ühe nädala ning suvevaheajal ei toimuks muid suhtluskorras
kokkulepitud suhtlemisaegu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kohus suunas vanemad osalema
riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Sotsiaalkindlustusameti
10.07.2023 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi kohaselt lõppes teenus ühe vanema
soovil. Kohtu hinnangul ei ole tähendust sellel, millisel põhjusel üks vanem ei soovinud enam
perelepituses osaleda. Milleski kokku leppimine saab olla kahepoolne ja kui üks pool kokku
leppida ei soovi, kokkulepet ei sõlmita. Kohus saab asja lahendada, kui kohtusse esitatud
avaldusega seonduvad asjaolud on üheselt selged. Kohus eeldab, et vanemad on lähtunud lapse
huvidest ja on alati teadnud, et laps hakkab sageli koos olema ja suhtlema teise inimesega, keda
nad on pidanud niivõrd turvaliseks ja väärikaks, et valisid teda oma lapsele vanemaks. Kuna
praeguses menetluses ei suutnud vanemad jõuda kokkuleppele, on põhjendatud määrata isale,
kes on lapsest lahus elav vanem, lapsega suhtlemiskord.
25. Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud. 04.10.2023 ärakuulamisel jäid vanemad seniste
seisukohtade juurde ja kokkuleppele ei jõudnud. Kohus kuulas lapse isiklikult ära 04.10.2023.
Laps vastas kohtule, et kodus elab ema juures ja seal on veel kasuisa Q; Yl on seal oma tuba;
päris isa nimi on X ja elab XXX; isa juurde kodust on ikka natuke sõita; ema juures on hästi,
isa juures käib ka; isa juures praegu käib vähemalt kord nädalas ja üle nädalavahetuste; vahel
on isa juures öösel, hästi harva; Y parema meelega ei oleks isa juures, parema meelega oleks
ema juures; isa juures on isa töökaaslane ja kass; isa juures vahel tahaks ja vahel nagu ei tahaks
ka käia; vahel isa sunnib Yle asju peale, näiteks sunnib öösel olema ja ei luba eriti emaga
vestelda; Y tahab vahel emale helistada; isa juures on oma tuba; oma kodus on Yl kõik tema
asjad ja see tuba on suurem ka; pärisisa juures tahab käia ja olla; suvel isaga käivad kalal, aga
praegusel ajal ta teeb telefonis palju tööd; isal on paat; isa Xga tahab ikkagi suhelda; Y ei taha,
et kohtunik talle valmis kirjutaks, millal peab minema isa juurde; peamiselt tahab käia kord
nädalas ja üle nädalavahetuse; laupäeva hommikul tuleb isa järgi ja õhtul tagasi, pühapäeval
samamoodi.
26. Kuusalu Vallavalitsuse teabe kohaselt on laps kohaliku omavalitsuse poolt 2022. a
tunnistatud abivajavaks lapseks ning on suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele MTÜ
Papaveri Nõustamis- ja koolituskeskusesse. Teenuse eesmärgiks on toetada last vanemate
konflikti sees ja uues eluetapis, milleks oli 2022. a I klassi minek. Kohus nõustus Kuusalu
Vallavalitsuse seisukohaga, et lapsega suhtlemise osas peavad kokkuleppeid tegema vanemad
ja mitte vahendama teavet lapse kaudu. Samuti on otsustamise kohustuse lapsele panemine
lapse jaoks liiga suur vastutus, milleks laps oma east tulenevalt valmis ei ole. Lapsele määratud
esindaja on seisukohal, et 8-aastase lapse puhul on õigem, kui kohus määrab isa-lapse
suhtluskorra, mitte ei jäta selle otsustamise kohustust lapsele. Kohus nõustus lapsele määratud
esindajaga selles, et vanemate ja lapse vahel suhtlemise korraldamine takerdub vanemate
omavahelistele suhetele, mitte sellele, et üks või teine vanem ei sooviks lapsega suhelda või et
laps ei sooviks isaga kohtuda. Kohus leidis, et mõlemad vanemad peavad pingutama selle
2-22-12109
nimel, et lapsel ei tekiks lojaalsuskonflikti ja last ei sunnitaks valima vanemate vahel, mis ei
ole kuidagi kooskõlas lapse heaolu ja huvidega.
27. Menetluses esitatud teabe kohaselt elavad laps ja tema mõlemad vanemad Harjumaal
Kuusalu vallas, vanemate kodude vahemaa on u 20 km. Avaldaja on ettevõtja, kes saab oma
töö- ja puhkeaega ise planeerida ja töötada kodukontoris. Vanemad on üksmeelel selles, et
lapsel on mõlema vanema juures head elutingimused, sh oma tuba. Laps õpib YYY, mis on
mõlema vanema elukohast mõistlikus kauguses. Lapsele määratud esindaja 16.08.2023 teabe
kohaselt on isa ja poja suhetes toimunud olulised muutused ja praegu ei ole kokkusaamised
enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal ei ole midagi selle vastu, et isaga
koos aega veeta. Kohus nõustus Kuusalu Vallavalitsuse arvamusega, et suhtlemiskord, mil laps
viibib võrdse aja koos isaga ja emaga, ei ole lapse suhtes parim lahendus, sest selline
suhtlemiskord on võimalik vaid juhul, kui vanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikult
ja ühises koostöös, mis antud juhul on puudulik. Seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta
last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja ka praegusel ajal väljendatud soovi mitte isa kodus
ööbida. Ka tähtaegadega määratud järkjärguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus
laps elab üle kahe nädala oma ema või isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ja süvendaks
võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra täitmise ja emast edaspidi eemalviibimise ees. Laps
väljendas kohtus ärakuulamisel ning vestluses Kuusalu Vallavalitsuse töötajaga ja määratud
esindajaga väga kindlaid seisukohti suhtlemiskorra osas. Arvestades väljakujunenud olukorda
ja lapse isiklikku suhtumist kindlaks määratud suhtlemiskorda, saaks isa või ema juures võrdselt
viibimine toimuda vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel.
28. Kohus ei pidanud tõsiselt võetavaks ega asjakohaseks väidet, et 8 aastane laps ei taha isaga
suhelda. Kohus leidis, et vanem, kellel on lapsega väga lähedane suhe ja keda laps kõrgelt
hindab, saab mõjutada ja veenda last suhtlemise korda täitma isegi juhul, kui ta on varasemalt
lapsele väljendanud teise vanemaga suhtlemise osas vastumeelsust. See on üldreeglina lapsega
kooselava vanema kohustus, sest vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise
vanemaga. Üksnes juhul, kui lahuselava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh
avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahuselaval
vanemal lapsega suhelda. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et kui teine vanem ei
takista oma tegevuse, tegevusetuse või hoiakutega lapse ja eraldi elava vanema suhtlemist,
soovib laps vanemaga suhelda. Ema on praegusel ajal vaieldamatult lapse jaoks autoriteediks
ja seega tema arvamusi ja ettepanekuid laps vähemalt kaaluks. Samuti saab ema oma
autoriteediga suunata lapse käitumist ning julgustada teda valima konkreetset käitumisviisi.
Lapsel on ainult üks isa ja see ei muutu sellest, kas isa nimetatakse nimepidi või isaks. Küll aga
aitab isa olulisuse väärtustamine kaasa lapse suhtumise kujundamisele üldiselt, sh ka isaga
suhtlemisel. Kohtu hinnangul on mõlemad vanemad võimelised lapse eest hoolitsema ja
soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda. Lapse huvides on jätkuvalt suhtlus isaga, mis
sisaldab ka ööbimisi isa kodus. Lapse rahulikku elukorraldust häirivad vanemate erimeelsused
isa ja lapse suhtlemise korraldamisel, sellest stressist mõjutatud laps ei saa rahuneda ja on
pidevas lojaalsuskonfliktis, mis kahjustab tema enesehinnangut ning raiskab tema väärtuslikku
energiat, mida ta vajab arenguks, mitte stressiga võitlemiseks. Kujunenud olukorras on eelkõige
otstarbekas võimaldada lapsele stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suurte muutuste
läbiviimist ja ootamatusi lapse elukorralduses. Ärakuulamisel leidis kinnitust, et mõlemad
vanemad soovivad, et laps suhtleks oma isaga. Samuti ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid
lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele ebamugavusi isa juurest näiteks kooli minekul.
29. Kohus leidis, et lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja
lojaalsuskonflikti võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos mõlema
vanemaga, on mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtlemiskorra alusel ning
2-22-12109
et mõlemad vanemad suhtlemiskorda täidavad. Samas on vahetu lapse elus osalemine igas
pisimas üksikasjas võimalik ühes peres elades, eraldi elamise korral tuleb paratamatult leppida
vähemaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, et ühine hooldusõigus ei
tähenda võrdset õigust lapse eest hoolitseda ja eraldi elamise korral ongi eraldi elava vanema
ja lapse koosolemise võimalused väiksemad.
30. PKS § 145 lõigete 1–3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise
võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav
suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja juba sellest
tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta
üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda, kui laps viibib koos teise vanemaga.
31. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja
hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad PKS-ist. Täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja
kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja selgitada, et: lapse üleandmine ühelt
vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; vanemad on kohustatud hoiduma
tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; vanemad ei tohi lapse juuresolekul
halvustada teineteist või teineteise lähikondseid.
32. Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise
takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, nt kui laps on
palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti
ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks
lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, sh istuda kodumaja
ees autosse, ei ole piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks. Samuti on
vanemal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus ning vanematel
on võimalik võtta vajadusel haigusleht vastavalt sellele, kes haige lapse eest suhtlemiskorra
järgi hoolitseb või muuta omavahelisel kokkuleppel suhtlemiskorda.
33. Pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on
vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis
ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua,
viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal.
Pühi saab tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib.
34. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, on vanemal õigus lapsega välismaale reisida
teise vanema nõusolekul. Välisreisiks vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega
suhtlemiskorras. Perekonnaautonoomia põhimõttest lähtuvalt ei sekku kohus põhjendamatult
pereellu ega reguleeri suhtlemise korra kaudu välisreisideks nõusoleku andmist vanemate eest.
Kohus peab puhkusereise väljapoole Eestit tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks ega
pea põhjendatuks lapse ilma jätmist reisimisest ainult seetõttu, et vanemad ei suuda reisimise
korraldamises kokku leppida oma enesekeskse suhtumise pärast. Keeldumisega lapsega
reisimiseks nõusoleku andmisest ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid
lapsele, kes ühe vanema otsuse tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida ei saa. Vanemal
on võimalik minna välismaale puhkusele ka lapseta, kuid kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks
peaks lapsele välisreisil osalemist keelama, kui reisile mineku keelamiseks ei ole ühtegi lapsega
seonduvat põhjust või kui ei nähtu, et reisimine oleks lapsele kuidagi kahjulik või ohtlik. Samas
ei ole väljapoole Eestit reisimine elutähtis ega kohustuslik tegevus, mistõttu tuleb lapsega
reisimiseks vanematel kokku leppida täiendavalt. PKS § 119 alusel on vanematel võimalik
pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate takistuste korral avaldusega kohtusse.
Suhtlemiskorra olemasolul tuleb reiside kavandamisel arvestada kehtiva suhtlemiskorraga ja
2-22-12109
reise ei ole võimalik korraldada suhtlemiskorda teadlikult rikkumata ajal, kui laps peab
suhtlemiskorra järgi viibima koos teise vanemaga, kui vanemad ei ole suhtlemiskorra
muutmises kokku leppinud.
35. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-91-14 märkinud, et kohtul tuleb määrata võimalikult
täpselt suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord.
Suhtlemiskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse
väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Kohus on suhtlemiskorra määramisel arvestanud
mõlema vanema seisukohti osaliselt ja lähtunud vajadusest viia miinimumini vanemate vahel
erimeelsuste tekkimise võimalus kokkulepete saavutamisel. Kohtus ärakuulamisel jäid
vanemad oma seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis eeldab suures osas
vanemate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid, ei ole võimalik määrata. Samuti ei oleks
kokkulepetel põhinev suhtlemiskord üheselt täidetav. Vanematel on võimalik isa ja lapse
suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti, kui on määratud praeguses suhtlemiskorras,
kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb järgida kohtu määratud suhtlemiskorda.
36. Lapse emotsionaalse seisundi eest vastutavad mõlemad vanemad ja laps vajab selget
teadmist, kuidas eraldi elavad vanemad tema elu korraldavad, kus ja millal ta isa või emaga
viibib. Vanematel on kohustus lapse igakülgse heaolu nimel vaeva näha oma tunnetega ja kohtu
hinnangul on vanematel praegusel ajal kohustus keskenduda lapsele turvalise elukorralduse
säilitamisele. Kohus leidis, et on oluline, et laps veedaks mõlema vanemaga aega ning tunneks
emotsionaalset kuuluvust mõlema vanema juures. Vanematel ei ole peale lapse muud kohustust
aktiivseks suhtluseks ning vanemad peaksid seadma esikohale lapse huvid ja vältima
omavaheliste eriarvamuste võimendamist. Vanematel tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv
viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt
lapse heaolust ja huvidest. On igati positiivne, et lapsel on mõlemad vanemad, kel on soov ja
võimalused täita lapse suhtes PKS-ist tulenevaid kohustusi. Vanematel on alati võimalik
omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Kohtu
hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas on vanemate
omavahelised suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Kohtule esitatud
menetlusdokumentide kohaselt ei ole vanemad teineteise soovide suhtes alati sõbralikult
meelestatud, kuid otsuste tegemisel lapse suhtes tuleb neil saavutada üksmeel ja eelistada lapse
huve. Kohus seab suhtlemiskorra määramisel esikohale lapse meelerahu, mitte vanemate
õigused.
37. Asjas ei ole põhjendatud kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja
22 kehtestatud sunnimeetmeid. Kohus on alustanud asja menetlemist enne 01.09.2022, seega
kohaldatakse kohtulahendi täidetavusele enne 01.09.2022 kehtinud seadust. Lähtudes
menetluses esitatud teabest ja lapse ärakuulamisest, kahjustaks võimalike sunnimeetmete
kohaldamine oluliselt lapse ja vanemate suhteid ning sellise olukorra tekitamine ei ole lapse
huvides. Kohtulahendi sundtäidetavus juba iseenesest loob eeldusi edaspidisteks tülideks ja
arusaamatusteks lapsega suhtlemise korraldamisel, mida tuleks võimalikult vältida.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lõike 3 järgi on vanemad kohustatud
kohtumäärust viivitamatult täitma. Kohus juhtis vanemate tähelepanu asjaolule, et kõige
objektiivsema hinnangu annab vanemate tegevusele ja oma lapsepõlvele täisealiseks saades
nende laps. Vanematel on võimalik ümber hinnata oma ülikriitiline suhtumine teise vanemasse
ja enda tegevuse ja arvamuse ainuõigeks pidamine, mis ei ole vanemate vahel lapsega
suhtlemiskorras kokku leppimiseks, teostamiseks ja teineteise mõistmiseks hea alus. Kohus
usub, et vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida
ühise lapse elu korraldamine eeldab ja on edaspidi võimelised lahendama lapse elu korraldamist
2-22-12109
puudutavad üksikasjad kohtu abita, ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe
mõlema vanemaga.
38. TsMS § 172 lõigetele 1 ja 3 alusel jättis kohus lapsele riigi õigusabi korras määratud
esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Määruskaebus
39. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,
millega määrata suhtluskord tema taotletud viisil. Kaebuses esitab isa ka taotluse lapse suhtes
ekspertiisi korraldamiseks, esitades eksperdile küsimuse „Miks on lapsel väidetavalt tekkinud
tõrge isa juurde minemisega ja isa juures ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke
kõrvaldamiseks?“
40. Maakohtu kehtestatud suhtluskord ei arvesta lapse huvidega ning tõendid on jäetud
analüüsimata ja hindamata. Olukorras, kus vanemate läbisaamine on konfliktne ja laps on
seetõttu pingelises olukorras, on mõeldamatu, et kohus määrab suhtluskorra, mis sõltub
vanemate kokkulepetest. Määruses puuduvad veenvad põhjendused, miks peaks isa ja lapse
kontakt olema nii lühiajaline ja hälbima viimastel aastatel kujunenud kohtupraktikast niivõrd
suurel määral.
41. Seoses suveperioodiks määratud suhtluskorraga leiab isa, et kui kohus loeb tõendatuks
vanemate konfliktsed suhted, peaks eeldama, et vanemate vahel kokkulepete sõlmimine ei ole
faktiliselt võimalik. Seega on kohus loonud olukorra, kus automaatselt kohaldub tavapärane
suhtluskord ehk isa saab lapsega suve jooksul olla vaid seitsmel nädalavahetusel, mis ei ole
lapse huve arvestav ega isale vastuvõetav. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks ei
ole lapse huvides veeta pea kolme kuu pikkusest suvevaheajast isaga pool, vaid üksnes
kolmandik ja miks ei saa perioode määrata konkreetselt. Samuti ei nähtu määrusest, miks ei ole
lapse huvides määrata veeta isaga kooliaasta siseseid koolivaheaegu. Seda ei saanud tingida isa
sellekohase ettepaneku puudumine, sest kohtul on hagita menetluses kohustus lähtuda PKS
§ 123 lõikest 1 ka siis, kui see erineb vanemate seisukohast.
42. Suhtluskorras on määratud kindlaks lapse viibimine kummagi vanema juures emadepäeval
ja isadepäeval. Puudub mõistlik põhjendus, miks see päev peaks algama alles kell 11, jäädes nii
poolikuks. Isa hinnangul võiks laps olla vanemaga juba eelmise päeva õhtust, mis võimaldaks
koos rohkemat ette võtta.
43. Vaidlustatud määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks laps ei võiks mõlema vanemaga veeta
jõulupühi või aastavahetust, ehkki üldteadaoleva asjaoluna loetakse perekondlike pühade
veetmist kummagi vanema perekonnaga lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kui maakohus
leidis, et vahelduv elukoht või selle poole liikumine on lapse huvidega vastuolus, tulnuks
istungil vanematega vähemalt arutada, milline oleks mõistlik suhtluskord, kui lapsele
vahelduvat elukohta ei määrata ja kuidas võiks ja peaks jagunema koolivaheajad ja pühad.
Maakohus seda ei teinud, mistõttu on lahend üllatuslik.
44. Maakohus ei pidanud vajalikuks määrata lapse õigust veeta vanematega aega välisriikides
ega õigust osaleda kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel
ja jättis needki vanemate kokku leppida. Selline otsustus hälbib seni omaksvõetud
kohtupraktikast, mille kohaselt on vaidluste lahendamiseks oluline lahendada küsimused, mis
vanemate vahel on tekkinud ja mis on kohtu ette toodud. Kui kohus on seisukohal, et
suhtlusõiguse reguleerimise esemeks ei saa olla lapse õigus reisida koos vanemaga välismaale
2-22-12109
või õigus osaleda teise vanema pereliikme pulmas, tulnuks seda menetlusosalistele selgitada ja
vajadusel anda tähtaeg nõude täpsustamiseks. Kohtupraktikas on suhtlusõiguse üle peetavates
vaidlustes lapse reisimise õigust ja perekondlikest sündmustest osavõtu õigust reguleeritud.
45. Põhjendamatu on vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2.6 määratu, mis eeldab
samuti vanemate vahelist kokkulepet, kui eemalolev vanem tahab suhelda lapsega n-ö
väljaspool enda aega. Aeg, millal kumbki vanem on õigustatud lapsega telefoni vm teel
suhtlema, peab olema erimeelsuste välistamiseks määratletud.
46. Suhtlemiskorras on poolte õiguste ja kohustuste meelde tuletamine asjakohane, mistõttu ei
nõustu kaebaja maakohtu vastupidise seisukohaga, et neid küsimusi ei ole vaja määruses
kajastada.
47. Kohus tugines asja lahendamisel ka lapse seisukohtadele. Arvestada tuleb, et laps on 8-
aastane ja tema selgitused on sellisel tasemel, kus ta ei suuda adekvaatselt ja põhjendatult oma
soove ja tahtmisi edastada. Vaidlustatud määruses on sedastatud, justkui oleks laps kohtumisel
eestkosteasutuse töötajaga ja määratud esindajaga väljendanud väga kindlaid seisukohti
suhtluskorra osas. Nende dokumentide analüüsil sellist kindlameelsust ei järeldu, vaid nähtub,
et laps on ebakindel. See tuleneb sellest, et lapsele on pandud koormus pooli valida. Kohus
leidis õigesti, et lapsega kooselava vanema kohustus on veenda last teise vanemaga suhtlema.
Kui aga menetluse käigus on ilmnenud, et koosolev vanem seda ei taha või ei ole selleks
suuteline ja puudub tõsiseltvõetav väljavaade muutusteks, tuleks kohtul lahendada see olukord
õiguslikult, andes isale rohkem aega lapsega koos olemiseks ja seeläbi võimalus last positiivselt
mõjutada. Lapse jätmine muutumatusse olukorda on tema huvide vastane.
48. Määruses refereerib kohus KKK lasteaia XXX rühma õpetajate 29.08.2022 vastust.
Arvestades, et praegusel ajal käib laps juba koolis ning tema suhtumine ja nägemus on aja
jooksul muutunud, tugines kohus vananenud informatsioonile, mis ei ole enam adekvaatne ega
aktuaalne.
49. Maakohus eiras isa seisukohti, spetsialistide arvamusi ja tõendeid, jättes need hindamata ja
määruses kajastamata. Mh ei arvestanud kohus isa esitatud psühholoog AR hinnangut ja Eesti
Pereteraapia Ühingu arvamust (isa 21.09.2022 seisukoha lisad 6 ja 7). Psühholoogi arvamusest
nähtub, et lapse väljaütlemised, et ta ei soovi isa juurde minna, on tingitud muudest asjaoludest,
millele psühholoog arvamuses viitab. Ka eestkosteasutuse 16.08.2023 seisukoht kinnitab, et
lapse arusaamatu käitumine suhetes isaga on põhjustatud eelkõige ema poolt.
50. Isa jääb seisukoha juurde, et lapse normaalseks arenguks ja lähedussuhte hoidmiseks
mõlema vanemaga on lapsele oluline vahelduv elukoht. Eeldused lapse kasvamiseks mõlema
vanema juures on täidetud. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, milles ta nõustub
eestkosteasutuse arvamusega, et suhtluskord, mil laps viibib võrdse aja ema ja isaga, ei ole lapse
suhtes parim lahendus. Seni, kuni ei esine ohtu lapse turvalisusele, ei saa vanemate erinevus
olla põhjuseks, miks laps ei saa elada mõlema vanema juures. Isa ei nõustu, et rohkem tema
juures viibimine tooks suured muutused või ootamatused lapse elukorraldusse. Kohus ei
tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele
ebamugavusi nt isa juurest kooli minemisel. Isa taotles vahelduva elukoha määramist poole
aasta pikkuse harjumisajaga.
51. Kohtu põhjendused sunnivahendite kohaldamata jätmisel ei ole asjakohased. Isa esitas
muudetud avalduse 05.07.2023, seega esmane avaldus ei oma sunnimeetmete aspektist enam
õiguslikku tähendust. Seisukoht, et sunnimeetmete kohaldamine kahjustaks oluliselt lapse ja
2-22-12109
vanemate suhteid ja sellise olukorra tekitamine ei ole lapse huvides, ei ole kooskõlas kehtiva
õigusega. Tuleb eristada sunnimeetmete kohaldamist ja sunnivahendite määramist.
Sunnivahendite määramine lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses on TsMS § 5621
lõike 1 järgi pärast 01.09.2022 esitatud avalduste suhtes väljaspool kohtu kaalutlusruumi.
Praeguses
menetluses
oleks
sunnivahendite
määramata
jätmine
ka
vastuolus
menetlusökonoomia põhimõttega, kuna varem kehtinud TsMS § 563 järgse lepitusmenetluse
alustamine oleks võimalik ka pärast paarikordset kohtumääruse rikkumist ja põhjustaks
vanematele mõttetult uue kohtumenetluse, mille tulemuseks oleks ikkagi sunnivahendite
määramine.
52. Isa jääb 05.07.2023 avalduses toodud suhtluskorra juurde, mida toetab lapsele määratud
esindaja. Alternatiivselt taotleb isa maakohtu määruse muutmist selliselt, et suhtlus toimuks
vähemalt järgmistel tingimustel:
1) lapse peamine elukoht on ema juures aadressil MMM;
2) laps viibib isa juures:
2.1)
igal teisipäeval (kui tegemist on nädalaga, mille jooksul veedab isa lapsega
nädalavahetust) võtab isa lapse koolist / huviringist ja kolmapäeval viib lasteaeda /
kooli. Koolist vabal päeval (koolivaheaeg vms) viib isa lapse ema koju või mujale
kokkulepitud kohta;
2.2)
igal teisipäeval (kui tegemist on nädalaga, mille jooksul ei veeda isa lapsega
nädalavahetust) võtab isa lapse koolist / huviringist ja neljapäeva hommikul viib kooli.
Koolist vabal päeval (koolivaheaeg vms) viib isa lapse ema koju või mujale
kokkulepitud kohta;
2.3)
igal teisel nädalavahetusel reedel kella 16.30-st kuni pühapäeval kella 19.00-ni (st paaris
nädalatel);
2.4)
koolivabal päeval võivad pooled kokku leppida, et ema toob lapse isa juurde ja isa viib
lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi;
3) laps antakse üle ema elukohas, mis asub Kuusalu vallas, välja arvatud, kui on kokku lepitud
teisiti. Nt, kui laps on üleandmise hetkel koolis, huviringis, arsti juures vm ema poolt
teavitatud kohas. Üleandmine toimub isa ja ema juuresolekul ning sellesse ei kaasata
kolmandaid isikuid, sh ema ja või isa uusi elukaaslasi vms isikuid;
4) vanemad võivad kokku leppida lapse viibimises isaga täiendavatel aegadel ning vastavalt
vajadusele võivad vanemad punktis 2 toodust kõrvale kalduda. Nt juhul, kui isa või laps
haigestub, võivad vanemad kokku leppida lapse viibimise isaga muul ajal;
5) lapse sünnipäeval on vanematel õigus veeta lapsega koos aega. Sünnipäeva toimumise koht
ja külaliste ring otsustatakse kokkuleppel;
6) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga tingimusel, et laps peab õhtul kell 19.00
olema tagasi selle vanema juures, kelle juures ta parasjagu punktis 2 toodust lähtudes peaks
olema;
7) Paaris aastatel veedab laps 23.–24.12 emaga ja 25. (isa võtab lapse kell 12.00)–26.12 (isa
toob lapse tagasi kell 19.00) isaga ning paaritutel aastatel 23. (isa võtab lapse hommikul
arvestades ema tööajaga)–25.12 (isa toob lapse tagasi 25.12 kell 12.00) veedab laps isaga
ja 25.–26.12 veedab laps emaga. Poolte kokkuleppel on võimalik, et ema toob lapse isa
juurde ja isa toob ettenähtud ajal lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi;
8) Paaris aastatel veedab laps 31.12–01.01 isaga (isa võtab lapse 31.12 hommikul, arvestades
ema tööajaga ning toob lapse 01.01 kella 17.00-ks ema juurde) ja paaritutel aastatel veedab
laps 31.12–01.01 emaga. Poolte kokkuleppel on võimalik, et ema toob lapse isa juurde ja
isa toob ettenähtud ajal lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi;
9) Suvekuudel veedab laps isaga juunis kaks nädalat, juulis kaks nädalat ja augustis kaks
nädalat, arvestades, et laps saaks veeta emaga ema puhkusel järjest kolm täisnädalat. Suvine
2-22-12109
suhtluskord on erikorraldus ja sel ajal muid kohtumisi ei toimu, kui vanemad ei lepi kokku
teisiti;
10) Lapse välisreisidel osalemise üle otsustavad vanemad ühiselt (st lapse võib viia välismaale
ainult vanemate kokkuleppel). Samas teine vanem võib keelduda nõusoleku andmisest vaid
mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tõsist ohtu lapse elule ja tervisele.
Vanemad on kokku leppinud, et lapse elule ja tervisele ei kujuta tõsist ohtu pelgalt asjaolu,
et laps reisib teise riiki ning viibib teise vanemaga. Vanemad reisivad lapsega oma
suhtluskorra järgsel või kokkuleppel muul ajal;
11) Vanem, kelle juures laps on, teeb ühiseid plaane lapsega ning teine vanem reeglina ei
kavanda selleks ajaks lapsega ühiseid tegevusi;
12) Vanemate omavaheline suhtlus puudutab lapse elukorraldusega seotud küsimusi;
13) Vastavalt lapse viibimisele ema või isa juures, kohustuvad vanemad tagama lapse osalemise
koolis, huviringides, ekskursioonidel jms üritustel;
14) Vanematel on õigus osaleda kõikidel lapse esinemistel koolis, spordivõistlustel,
huviringides jmt üritustel;
15) Vanemad ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tema elukorraldust ega aruta
eriarvamustega seotud küsimusi;
16) Vanemad on jooksvate küsimuste lahendamisel ja erandite tegemisel võimalusel paindlikud
ning lähtuvad lapse vajadustest;
17) Vanemad vastavad teise vanema e-kirjadele ja telefonisõnumitele esimesel võimalusel;
18) Kui teine vanem on vaba, eelistatakse lapse hoidmisel tema vanemat teistele isikutele;
19) Lapsega seotud olulisest informatsioonist teatab vanem teisele vanemale esimesel
võimalusel vahetult, telefoni või e-posti vahendusel;
20) Vanemad lepivad lapse elukorraldust ja lapsega suhtlemist puudutavad küsimused kokku
omavahel, mitte lapsega;
21) Vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid
kasutades (st ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures);
22) Ema kohustub tagama lapse kooli, huviringide jt asutustega suhtluse ja vajaminevate
nõusolekute andmise ja isa kontaktandmete edastamise. Ema kohustub teavitama isa
kõikidest olulisematest muudatustest ja olulisematest sündmustest. Lapse üleandmisel on
ema pannud lapsele kaasa vajalikud riided ja tarbed ning isa annab lapse emale samade
asjadega koos üle, millega isa lapse vastu võttis;
23) Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt;
24) Vanemad toimivad vanema õiguste teostamisel ja vanema kohustuste täitmisel heas usus
ning peavad alati silmas lapse parimaid huve, eakohaseid vajadusi ja arengut;
25) Vanemad tagavad lapsele turvalisuse, järelevalve, eakohase arengukeskkonna ja
päevarežiimi (sh lapse uneajad, hügieen jms) ning eakohased tegevused. Vanemad
kuulavad last ja tema poolt väljendatavaid muresid ning arvestavad lapse eakohaste
soovidega, kui need on lapse heaolu ja arengu seisukohalt põhjendatud;
26) Kokkulepitud korda on võimalik muuta teise vanema nõusolekul, välja arvatud juhtudel,
kui muudatused on tingitud lapse haigestumisest. Teisel vanemal on õigus saada
informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta;
27) Muudatustest lapsega suhtlemisel tuleb teist vanemat teavitada esimesel võimalusel.
53. Isa hinnangul on vajalik välja selgitada põhjus, miks laps ei soovi isa juures ööbida.
Maakohus jättis ekspertiisi taotluse rahuldamata, kuna see pidavat takistama perelepitust. See
põhjus on ära langenud, mistõttu on vajalik ekspertiisi läbiviimine, et teha kindlaks, miks on
lapsel väidetavalt tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja seal ööbimisega ning mis oleks
lahendus tõrke kõrvaldamiseks.
2-22-12109
Menetlusosaliste seisukohad
54. Ema vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud isa kanda.
Ema esitas täiendavad tõendid ja taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.
55. Eestkosteasutus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
56. Lapsele määratud esindaja leiab, et lapsel on vajalik suhelda mõlema vanemaga ajaliselt
enam-vähem võrdselt, mistõttu toetab ta kaebusega taotletavat suhtluskorda.
Menetluse edasine käik
57. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
58. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrust tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel
(koosmõjus §-ga 659) muuta, täiendades maakohtu määratud suhtluskorda vastavalt
tervikresolutsiooni punktidele 5.2.6 ja 5.2.7, 5.2.11–5.2.17 ning sunnivahendite rakendamise
osas. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib kohus kehtiva
resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lõike 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.
59. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. TsMS § 477 lõike 7, § 442
lõike 5, § 659 ja § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus täiendavate tõenditena vastu ema
05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid (t II kd lk 48–58), kuna
need on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.
60. Isa taotleb määruskaebuses lapsele ekspertiisi määramist, et selgitada välja, miks on lapsel
tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja seal ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke
kõrvaldamiseks. Ema vaidleb taotlusele vastu leides, et see on puudustega ega ole lapse
huvides. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Ema on esile toonud, et vanematel ja
lapsel oli plaanis ühine kohtumine kliinilise psühholoogi MSga, kes saaks aidata mh isa viidatud
asjaolud välja selgitada, kuid kohtumine on juba kahel korral isa tõttu ära jäänud. Kolleegium
nõustub emaga, et täiendava ekspertiisi läbiviimine on lapsele ebamõistlikult koormav
olukorras, kus laps juba regulaarselt käib psühholoog MS vastuvõtul. Psühholoogi kokkuvõttest
(määruskaebuse vastuse lisa 6, t II kd lk 56–57) nähtuvalt on lapsega perioodil 23.08–
24.11.2023 toimunud viis kohtumist; ka isale on korduvalt pakutud võimalust koos lapsega
vastuvõtul osaleda, millest isa senini on ise loobunud (kirjavahetus psühholoogiga, t II kd lk
49–51). Samuti nähtub kirjavahetusest (MS 28.11.2023 e-kiri), et kohtumise eesmärk on lapse
emotsionaalse enesetunde toetamine, vastumeelsuse põhjuste selgitamine ja lapse kindlustunde
suurendamine oma vajaduste väljendamiseks. Kolleegium märgib, et isal on võimalik edaspidi
koos lapsega psühholoogi vastuvõtul osaleda, kus ta saab mh esitada omapoolsed küsimused
seoses lapse vastumeelsusega tema juures ööbimisega seoses.
61. Vastuses määruskaebusele taotleb ema asja läbivaatamist kohtuistungil. Kolleegium istungi
korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse
määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega
põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetlusosalised on isiklikult ära
kuulatud maakohtus kahel korral (28.09.2022, 04.10.2023) ning täiendava istungi korraldamine
2-22-12109
ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest
lähtudes mõistlik.
62. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja vastavate põhjendustega, et praegusel
juhul ei ole lapse huvides määrata n-ö vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda. TsMS
§ 654 lõike 6 järgi koosmõjus §-ga 659 ringkonnakohus vastavaid maakohtu põhjendusi täies
mahus ei korda. Maakohus leidis õigesti, et hetkel on lapse huvides eelkõige võimaldada talle
stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suuri muutusi ja ootamatusi tema elukorralduses.
Lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja lapsel lojaalsuskonflikti
võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos mõlema vanemaga, on
maakohtu hinnangul mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtluskorra alusel.
Kord, mil laps viibib võrdse aja mõlema vanemaga, on võimalik vaid juhul, kui vanemate
omavaheline suhtlemine toimub rahulikult ja ühises koostöös, mis praegusel juhul on puudulik.
Maakohus tuvastas, et vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud ja emotsionaalsed.
Võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja korduvalt
väljendatud soovi mitte isa kodus ööbida. Maakohus leidis, et ka tähtaegadega määratud
järkjärguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus laps elab üle kahe nädala oma ema või
isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ning süvendaks võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra
täitmise ja oma emast edaspidi eemal viibimise ees. Vahelduval elukohal põhinev suhtluskord
saaks toimida vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel.
63. Vastuseks määruskaebuse väidetele, mis puudutavad vahelduval elukohal põhinevat
suhtluskorda, märgib kolleegium järgmist. Nõustuda ei saa isaga, et maakohtu määrus erineb
suurel määral viimastel aastatel välja kujunenud kohtupraktikast. Ema viitab vastuses kaebusele
asjakohaselt Riigikohtu 15.02.2023 lahendile tsiviilasjas nr 2-21-5895. Viidatud lahendis leidis
Riigikohus, et õige ei ole seisukoht, et lapsele tuleks eelduslikult määrata vahelduv elukoht
juhul, kui ka vanem, kelle juures laps ei ela, on valmis ja võimeline lapsele vahelduvat elukohta
pakkuma. Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, mille
kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse
huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (RKTKm
15.02.2023, 2-21-5895, p 20). Antud juhul on maakohus teinud eelkõige lapse huvidest lähtuva
lahendi, arvestades nii tema arvamust kui praegusel hetkel esiplaanil olevat lapse vajadust
püsiva ja stabiilse elukorraldusele järele. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust kaebuse väide,
et kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures ning et vanemate
erinevus ei saa olla põhjuseks, miks laps ei saa elada mõlema vanema juures. Need asjaolud ei
olnud määravaks isa taotletud vahelduval elukohal põhineva suhtluskorra avalduse rahuldamata
jätmisel.
64. Kaebuses leitakse, et lapse seisukohtadele hinnangu andmisel tuli arvestada, et laps on 8-
aastane, mistõttu ta ei suuda adekvaatselt ja põhjendatult oma soove ja tahtmisi edastada.
Samuti ei järeldu lapse seisukohtadest kindlaid seisukohti suhtluskorra osas nagu maakohus
leidis. Isa hinnangul on lapse arvamus mõjutatud ema tekitatud lojaalsuskonfliktist.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti arvestanud asja lahendamisel mh lapse
seisukohtadega ja teinud nendest õigeid järeldusi. Praegusel juhul on laps nii kohtus
ärakuulamisel kui ka mitmetele spetsialistidele (Kuusalu valla lastekaitse spetsialist, t I kd lk
66–67, lk 123–124; lapsele määratud esindaja, t I kd lk 136; psühholoog MS, t II kd lk 56)
väljendanud vastumeelsust isa juures pikemalt viibida ja ööseks jääda, mistõttu ei saanud
maakohus seda asjaolu asja lahendamisel tähelepanuta jätta. Tsiviilasja materjalide põhjal ei
kujunenud kolleegiumil ka veendumust, et lapse arvamuse kujunemine oleks sedavõrd ema
poolt mõjutatud, et esineks alus jätta arvamusega arvestamata. Üksnes sellest, et lapse soov
2-22-12109
langeb kokku ema nägemusega suhtluskorrast, ei saa automaatselt järeldada, et laps on ema
poolt oluliselt mõjutatud.
65. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et vaidlustatud määrus
on vastuoluline. Ühelt poolt on kohus tuvastanud, et vanemate omavaheline suhtlus on
raskendatud ja konfliktne, samas on kohus määranud suhtluskorra sellisel viisil, mis eeldab
tavapärasest korrast kõrvalekaldumiseks (nt pühade ja tähtpäevade tähistamiseks) vanemate
head koostööd ja mitmetes lapsega suhtlust puudutavates küsimustes igakordselt kokkulepete
saavutamist. Ringkonnakohus saab vastavas osas suhtluskorda täiendada, lähtudes isa
määruskaebuses esitatud alternatiivsest ettepanekust (vt käesoleva määruse punkt 52), mille
osas oli ka emal võimalus vastuses määruskaebusele seisukoht avaldada. Ema märkis vastuses
kaebusele üksnes üldsõnaliselt, et isa poolt alternatiivselt taotletav suhtluskord ei vasta lapse
huvidele ning selliselt puuduks lapsel stabiilne elukorraldus, mis samal ajal last ebamõistlikult
koormaks. Konkreetseid vastuväiteid ettepanekule ema ei esitanud. Seejuures ei ole ka
põhjendatud, miks ei vasta lapse huvidele need suhtluskorra punktid, mis sisuliselt kattuvad
ema poolt maakohtus (12.09.2022 menetlusdokumendis) esitatud suhtluskorra ettepanekuga.
Samas märgib ema vastuses määruskaebusele, et jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade ja
vastuväidete juurde ning palub kohtul nendega asja lahendamisel arvestada. Seega saab
ringkonnakohus suhtluskorra määramisel arvestada nii isa määruskaebuses toodud
alternatiivset ettepanekut kui ema 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud ettepanekut.
66. Esmalt märgib kolleegium, et ei pea põhjendatuks muuta suhtluskorda osas, mis puudutab
lapse viibimist isa juures üle nädala nädalavahetuseti ja vahenädalal ühel päeval nädala sees.
Nädalavahetuse osas kattub maakohtu määratu enamuses isa taotletuga, erisus on üksnes
pühapäeval lapse ema koju toomise kellaajas, mille puhul on maakohtu määratud kell 18.00
mõistlik. Samuti on mõistlik ja kantud eesmärgist vähendada vanemate omavahelisi kohtumisi
miinimumini maakohtu määratu, et isa võtab lapse reedel otse koolist. Selline korraldus on
kooskõlas ka isa menetluses varasemalt esitatud seisukohtadega. Seoses kohtumisega
vahenädalal taotleb isa määruskaebuses määrata ööbimisega kohtumine, st isa läheb lapsele
teisipäeval kooli või huviringi järele ja viib ta kolmapäeval kooli. Maakohus määras
nädalasisese kohtumise alates koolipäeva lõpust kuni kella 18.00-ni. Ringkonnakohus möönab,
et sellisel juhul jääb isa ja lapse kohtumine küll üpris lühikeseks, kuid praeguseks kujunenud
olukorras ei ole lapse huvides seda regulatsiooni muuta. Arvestades, et lapsel on senini esinenud
vastumeelsust ja stressi seoses isa juures ööbimisega, ei ole põhjendatud tekitada võimalust
sellise olukorra tekkeks nädala sees, mil lapsel on vaja keskenduda eelkõige koolile ja
huvitegevusele. Kui lapse ärevus ja vaimne olukord psühholoogi ja vanemate koostöö toel
paraneb, võivad ka lapse soovid seoses isa juures ööbimisega muutuda ning sellisel juhul on
vanematel võimalik kokku leppida täiendavates isa juures ööbimistes või kokkulepete
mittesaavutamisel pöörduda suhtluskorra muutmise avaldusega kohtu poole.
67. Maakohus jättis suhtluskorras reguleerimata mh kohtumised pühadel ja tähtpäevadel,
leides, et selles on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt või tähistada koos selle
vanemaga, kellega koos laps suhtluskorra järgi viibib. Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et
määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks laps ei võiks mõlema vanemaga veeta jõulupühi või
aastavahetust. Seejuures tuleb arvestada, et laps veedab suhtluskorra alusel isaga vähem aega
kui emaga, seega on väiksem tõenäosus, et pühad langevad isaga veedetavale ajale. Kuivõrd
tuvastatud on ka problemaatilised suhted vanemate vahel, ei saa jääda lootma erikokkulepete
sõlmimisele pühade tähistamise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et mõistlik
on suhtluskorras reguleerida jõulude ja aastavahetuse veetmine lapsega vastavalt isa taotletule
(määruskaebuse punkti 2.27 alapunktid 7, 8). Ema ei ole vastuses määruskaebusele isa pakutud
ettepanekule vastuväiteid esitanud. Lisaks nähtub asja materjalidest, et ka ema poolt 12.09.2022
2-22-12109
esitatud suhtluskorra ettepanekus on taotletud pühade ajaks sarnast suhtluskorda (st paaris
aastatel veedab laps isaga 25.–26.12 ja 31.12–01.01 ning emaga 23.–24.12, paaritutel aastatel
vastupidi), väikesed erisused on ainult lapsele järgi tulemise või ära toomise kellaaegades.
Ringkonnakohus arvestab kellaaegade määramisel mõlema vanema ettepanekuid ja asjaolu, et
korraldus oleks võimalikult sarnane ülejäänud suhtluskorras määratuga.
68. Seoses lapse sünnipäeva tähistamisega nõustub kolleegium maakohtuga, et seda ei ole
mõistlik eraldi suhtluskorras reguleerida ning vanem saab tähistada lapsega sünnipäeva siis, kui
ta lapsega koos viibib. Isa alternatiivses ettepanekus märgitu, mille kohaselt lapse sünnipäeval
on vanematel õigus veeta lapsega koos aega, võib osutuda hoopis problemaatiliseks ja
põhjustada vanemate vahel vaidlusi ja konflikte. Lapse huvides on, et ta saaks veeta oma
sünnipäeva rõõmsalt ja pingevabalt ning seda ei pruugi võimaldada korraldus, mil mõlemal
vanemal on õigus veeta lapsega tema sünnipäeval koos aega.
69. Emadepäeva ja isadepäeva tähistamise osas leiab isa määruskaebuses, et suhtluskorra
järgne kohtumine võiks alata juba eelmisel õhtul, et jõuaks midagi koos järgmisel päeval ette
võtta. Ema leiab vastuses kaebusele, et kellaaja muutmine võib tekitada täiendavat segadust
ning toob esile, et viimased kolm aastat ei ole isa leidnud aega ega võimalust, et isadepäev koos
lapsega veeta. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et selles osas ei ole põhjendatud
maakohtu määratud suhtluskorda muuta ning maakohtu määratud ajavahemik kell 11.00–18.00
võimaldab soovi korral ka vanemal koos lapsega midagi ühiselt ette võtta, nt väljasõidu
loodusesse vmt.
70. Isa leiab, et suveperioodiks määratud suhtluskord ei vasta lapse ja isa huvidele. Isa soovib
veeta lapsega pikema perioodi kui 10 päeva kuus. Ringkonnakohus märgib, et muul ajal viibib
laps isaga sõltuvalt kuust keskmiselt 8–11 päeva (st üle nädala reedest pühapäevani ja
vahenädalal ühel tööpäeval). Arvestades vajadust tagada stabiilne elukorraldus ja toetada lapse
emotsionaalset seisundit, ei ole hetkel lapse huvides määrata suhtluskorras suveperioodiks
oluliselt pikemat suhtlusaega kui muul perioodil. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb siinkohal
arvestada ka lapse sooviga ning laps on siiani korduvalt väljendanud vastumeelsust pikemalt
isaga koos viibida. 10 päeva on kolleegiumi hinnangul piisav aeg nt ühise välisreisi
ettevõtmiseks. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka ülejäänud koolivaheaegade
puhul, mil laps saab veeta aega isaga vastavalt tavapärasele suhtluskorrale. Juhul, kui isa soovib
koolivaheajal lapsega midagi pikemalt koos ette võtta (nt koos reisile minna), on selles võimalik
lapse emaga täiendavalt kokku leppida. Asja materjalidest ei nähtu ning isa ei ole esile toonud,
et ema oleks varasemalt takistanud isal lapsega reisida.
71. Isa leiab määruskaebuses, et aeg, mil kumbki vanem on õigustatud lapsega telefoni vm
sidevahendite teel suhtlema, peab olema erimeelsuste vältimiseks määratletud. Maakohus
määras, et laps võib sidevahendite teel eemaloleva vanemaga suhelda igal ajal ning eemalolev
vanem võib lapsega suhelda kokkuleppel teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal.
Määruskaebuse esmase suhtluskorra ettepanekus (mis lähtub vahelduvast elukohast) on palutud
lisaks lapse piiramatule õigusele suhelda eemal viibiva vanemaga, määrata vanema õigus
lapsega suhelda konkreetsetel päevadel ja kellaaegadel. Alternatiivses ettepanekus on palutud
määrata, et vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal sidevahendite teel. Seega on isa
ettepanekud omavahel vastuolus ja alternatiivses ettepanekus taotletu ka vastuolus
määruskaebuse põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub eemal viibiva vanema ja lapse
suhtlusõiguse määramisel maakohtu määruse ja vastavate põhjendustega. Isa esmases
ettepanekus taotletu ei ole põhjendatud, kuivõrd kohus ei määra lapsele vahelduval elukohal
põhinevat suhtluskorda. Maakohus leidis õigesti, et lapsel peab olema piiramatu õigus oma
vanematega suhelda, kuid lapse huvides ei ole isa ettepanek anda eemalolevale vanemale
2-22-12109
samuti piiramatu õigus lapsega suhelda. Nagu ka isa ise määruskaebuses esile toob (punktis
2.21), ei ole põhjendatud, et teine vanem sekkub ajal, mil isa lapsega koos on, nt oma
telefonikõnega isa ja lapse ühisesse tegevusse. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik, et sellisel
juhul tuleb suhtlemine lapsega koos viibiva vanemaga kooskõlastada, et tagada lapsele
segamatu koosviibimine vanemaga, kelle aeg suhtluskorra järgi on.
72. Maakohus ei pidanud vajalikuks suhtlemise korras kajastada vanemate kohustusi
omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad PKS-ist. Isa soovib
jätkuvalt eelmainitu määruses kajastamist, ema ei ole vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu
hinnangul ei saa praeguses olukorras, kus on tuvastatud vanemate vahel konfliktsed suhted,
pidada vanemate omavahelist suhtlemist puudutavate kohustuste märkimist suhtluskorra
määruses ebamõistlikuks. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas suhtluskorda, st
määruskaebuse punkti 2.27 (ja käesoleva määruse punkti 52) alapunktidega 15, 16, 17, 19, 20,
24, 27.
73. Kolleegium ei pea mõistlikuks ega vajalikuks lisada suhtluskorda määruskaebuse punkti
2.27 (ja käesoleva määruse punkti 52) alapunkte 10, 11, 12, 13, 14, 22, 23, 25, 26. Punktides
11 ja 12 märgitu on kohtu hinnangul iseenesest mõistetav, seejuures ei saa kohus lapsega
suhtlemise korra raames piirata vanemate omavahelise suhtluse sisu. Punktid 10, 13, 14, 23, 25
ja 26 teine lause väljendavad vanema hooldusõiguslikke õigusi ja kohustusi (mh nt
otsustusõigus tervist puudutavates küsimustes, õigus osaleda lapsega seotud sündmustel,
kohustus tagada lapse turvalisus jmt ning arvestada lapse soovidega jne), mida ei ole asjakohane
reguleerida suhtlemise korras. Vanematel on kõigis last puudutavates küsimustes ühine
hooldusõigus, mis tähendab, et kõiki lapsega seotud olulisi küsimusi otsustavad vanemad
ühiselt. Seoses punktis 22 märgituga ei ole menetlusosalised esile toonud, et ema
teavitamiskohustuse või lapsele vajalike asjade kaasapanemisega oleks esinenud probleeme, et
need küsimused vajaksid eraldi reguleerimist. Punkti 26 esimene lause kordab sisuliselt
maakohtu määratud suhtluskorras sätestatut, mille kohaselt vanemad võivad leppida kokku
määrusega sätestatust teistsuguses suhtluskorras. Maakohus käsitles ka lapse haigestumisega
seonduvat leides, et lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja
vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt
võimalik.
74. Lapsega välismaale reisimise osas (määruse punkti 51 alapunkt 10) nõustub kolleegium
maakohtu põhjendusega, et reisimiseks nõusoleku andmist ei saa asendada lihtsalt teise vanema
teavitamisega, kuivõrd tegu on ühise hooldusõiguse küsimusega. Sõltumata teavitamisest saab
reisida ainult poolte kokkuleppel. Isa ei ole esile toonud, et senini oleks esinenud probleeme
reisimiseks nõusoleku saamisega. Juhul, kui vastavad probleemid tekivad, saab vanem vastava
otsustusõiguse saamise avaldusega kohtusse pöörduda nagu ka maakohus on õigesti märkinud.
75. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus reguleerida täiendavalt lapse üleandmise korda
(määruse punkti 52 alapunkt 3), kuivõrd see on selgelt ja arusaadavalt reguleeritud maakohtu
määratud korras. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, on põhjendatud viia vanemate vahelised
kokkupuuted miinimumini ning seda tagab suhtluskorras määratu, et isa võtab lapse
koolipäeval otse koolist.
76. Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks märkida suhtluskorda seda, et kui teine vanem on
vaba, eelistatakse teda lapse hoidmisel teistele isikutele (määruse punkti 52 alapunkt 18).
Määruskaebuses ei ole selles osas esitatud põhjendusi ega ka esile toodud, et see teema oleks
problemaatiline (nt teine vanem kasutab pidevalt kõrvaliste isikute abi lapse hoidmisel vmt).
Pigem võib taotletav regulatsioon osutuda konfliktide allikaks.
2-22-12109
77. Määruskaebuses leitakse ka, et kohus on jätnud mitmed isa esitatud tõendid tähelepanuta.
Samas ei ole esile toodud, millist asjaolu oleks kohus tõenditest tulenevalt pidanud teistmoodi
tuvastama ja kuidas see on mõjutanud asja lõpplahendust. Küll aga nõustub kolleegium kaebuse
väitega, et põhjendamatu oli asja lahendamisel arvestada XXX lasteaia XXX rühma õpetajate
29.08.2022 vastust (t I kd lk 39). Kuivõrd laps käib alates 2022. a sügisest koolis, ei ole
kõnealuses vastuses kajastatu enam asjakohane ega aktuaalne. Samas ei nähtu vaidlustatud
määruse põhjendustest, et maakohus oleks viidatud arvamusele oma seisukoha kujundamisel ja
asja lahendamisel tuginenud. Seega ei oma asjaolu, et maakohus on nimetatud arvamust
määruses refereerinud, asja õige lahendamise seisukohalt olulist tähendust.
78. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles kohus leidis, et käesoleval
juhul ei olnud põhjendatud kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22
kehtestatud sunnimeetmeid. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle
tegemise aja seaduse järgi. TsMS § 5621 kehtib alates 01.09.2022. Tsiviilasja materjalidest
nähtuvalt sisaldub taotlus sunnimeetmete määramiseks isa 05.07.2023 avalduse muutmise
avalduses, mille maakohus võttis menetlusse 02.08.2023. Seega saab praeguses menetluses
kohaldada TsMS §-i 5621 ja selle alusel määrata kohtumääruse rikkumise korral rakendatavaid
sunnimeetmeid. Nimetatud sätte lõige 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist
korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise
korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.
Eeltoodu alusel määrab ringkonnakohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia
täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul
trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lõige 2). Teistkordse trahvi määramise
asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine
või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise,
selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lõige 22).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
79. TsMS § 173 lõike 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab
ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetlusosaliste (v.a
lapse) menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu lahendi tulemusena on isa
avaldus rahuldatud endiselt osaliselt, puudub vajadus muuta maakohtu määratud
menetluskulude jaotust.
80. Arvestades, et isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul
õiglane vaidluse olemust arvestades jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lõike 1
teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja
kulud, mis jäävad TsMS § 172 lõike 3 järgi riigi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude
kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)