2-22-12109/80 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12109

Kohtuasi

X (X) avaldus lapse Yga (Y) suhtlemise korra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(isa)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad advokaat Helen Tomberg ja Kuldar

Kirt

Puudutatud isik I (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXX),

määratud esindaja advokaat Raivo Bergson

Puudutatud isik II (ema) C (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Eestkosteasutus Kuusalu Vallavalitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde C (C) 05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud

dokumendid.

2. Jätta rahuldamata X taotlus lapsele ekspertiisi määramiseks.

3. Jätta rahuldamata C taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.

4. Muuta Harju Maakohtu 06.11.2023 määrust, täiendades maakohtu määratud

suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 5.2.6 ja 5.2.7 ning 5.2.11–

5.2.17. Samuti määrata, et kohtumääruse täitmine on tagatud täitemenetluse

seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega. Muus osas jätta Harju

Maakohtu 06.11.2023 määrus muutmata.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Rahuldada X (X) avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks osaliselt.

5.2. Määrata X ja Y suhtlemise kord kindlaks järgmiselt:

2-22-12109

5.2.1. Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaris nädalal reedest

pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapse reedel koolist koolipäeva lõpul. Kui

suhtluskorra esimesel päeval ei ole koolipäeva, võtab isa lapse ema juurest

kodust kell 12.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00.

5.2.2. Laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaritul nädalal ühel päeval.

Kui vanemad päevas ja kellaajas paaritul nädalal hiljemalt teisipäeval

kokku ei lepi, siis igal kalendri järgi paaritul nädalal neljapäeval võtab

isa lapse koolist pärast õppetööd ja viib lapse ema juurde koju kell 18.00.

Kui koolipäeva ei ole, võtab isa lapse kodust kell 11.00 ja viib lapse ema

juurde koju kell 18.00.

5.2.3. Laps viibib isaga suvel perioodil 01.07 kuni 31.08 igal kuul vähemalt 10

päeva järjest. Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama

aasta 30.04. Kui vanemad kuupäevades kokku ei lepi, kehtib punktides

5.2.1. ja 5.2.2. märgitud suhtlemiskord.

5.2.4. Emadepäeval viibib laps koos emaga. Kui laps viibib emadepäeval

suhtlemiskorra järgi isa juures, viib isa lapse ema juurde pühapäeval kell

11.00.

5.2.5. Isadepäeval viibib laps koos isaga. Kui laps viibib suhtlemiskorra järgi

ema juures, viib ema lapse isa juurde pühapäeval kell 11.00. Isa viib lapse

ema juurde tagasi pühapäeval kell 18.00.

5.2.6. Paaris aastatel veedab laps emaga 23.–24.12 ja isaga 25.–26.12. Isa võtab

lapse 25.12 kell 11.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 26.12 kell

18.00. Paaritutel aastatel veedab laps isaga 23.–25.12. Isa võtab lapse ema

elukohast 23.12 kell 11.00 ja toob tagasi ema elukohta 25.12 kell 11.00.

Laps veedab paaritutel aastatel emaga 25.–26.12.

5.2.7. Paaris aastatel veedab laps isaga 31.12–01.01. Isa võtab lapse ema

elukohast 31.12 kell 11.00 ning toob lapse ema elukohta 01.01 kell 17.00.

Paaritutel aastatel veedab laps emaga 31.12–01.01.

5.2.8. Laps võib telefoni ja elektroonilise sidevahendiga suhelda mõlema

vanemaga ning lapsega koosolev vanem ei tee lapsele selles takistusi ning

tagab selleks võimaluse. Eemal olev vanem võib lapsega suhelda telefoni

teel või elektroonilise sidevahendiga kokkuleppel lapse teise vanemaga

igal lapse päevakavaga sobival ajal.

5.2.9. Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida lapsega teistsuguses,

käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemiskorras.

5.2.10. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja / või korra muutmiseks

loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega

kirjalikult e-kirja või sms-i teel nõustunud.

5.2.11. Vanemad ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tema elukorraldust

ega aruta eriarvamustega seotud küsimusi.

5.2.12. Vanemad on jooksvate küsimuste lahendamisel ja erandite tegemisel

võimalusel paindlikud ning lähtuvad lapse vajadustest.

5.2.13. Vanemad vastavad teise vanema e-kirjadele ja telefonisõnumitele

esimesel võimalusel.

5.2.14. Lapsega seotud olulisest informatsioonist teatab vanem teisele vanemale

esimesel võimalusel vahetult, telefoni või e-posti vahendusel.

5.2.15. Vanemad lepivad lapse elukorraldust ja lapsega suhtlemist puudutavad

küsimused kokku omavahel, mitte lapsega.

2-22-12109

5.2.16. Vanemad toimivad vanema õiguste teostamisel ja vanema kohustuste

täitmisel heas usus ning peavad alati silmas lapse parimaid huve,

eakohaseid vajadusi ja arengut.

5.2.17. Muudatustest lapsega suhtlemisel tuleb teist vanemat teavitada esimesel

võimalusel.

6. Käesolev lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmine on tagatud

täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 22 nimetatud sunnivahenditega.

7. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud maakohtus jätta riigi kanda,

muud menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

8. X (X) määruskaebus rahuldada osaliselt.

9. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud lapse riigi õigusabi korras esindamisega seotud kulud, mis

jäävad riigi kanda ja mille määrab ringkonnakohus rahaliselt kindlaks eraldi

määrusega. Muud rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 4–8 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja (lapse isa) esitas 18.08.2022 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks. 05.07.2023 laiendas isa avaldust, paludes kohtul määrata suhtluskord

lähtuvalt vahelduva elukoha põhimõttest.

2. 29.09.2022 määrusega suunas kohus vanemad osalema riiklikul perelepitusteenusel ning

12.10.2022 määrusega peatas menetluse kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. 25.07.2023

uuendas kohus menetluse perelepitusteenuse edutuse tõttu.

3. Kohus kuulas vanemad ära 28.09.2022 ja 04.10.2023 istungitel ja lapse 04.10.2023 istungil.

Isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

4. Laps elab emaga. Vanemad on seni lähtunud isa ja lapse suhtlemisel 2020. a oktoobris

koostatud, kuid isa poolt allkirjastamata kokkuleppest. Alates 2022. a jaanuarist ei ole isa

saanud lapsega suhelda kokkulepitud viisil, ema on asunud suhtlust piirama. 08.08.2022 edastas

isa esindaja emale tutvumiseks suhtluskorra kokkuleppe, millele ema ei vastanud.

5. Isa ja poja suhtlemine peaks olema tihedam kui praegu. Ema nägemus suhtluskorrast lähtub

ainult tema soovidest ega arvesta isa ja lapse õigusi. Ema ei ole kuupäevade ega kellaaegade

osas paindlik ja nõuab isalt reeglite ranget järgimist (mh nt lapsega reisimise osas), jättes ise

reeglid järgimata, eirates koostööd, edastades info viimasel minutil isaga arvestamata.

2-22-12109

6. Ema ei soosi lapse ööbimist isa juures. Samas käisid laps ja isa Mehhiko reisil, kus olid koos

15 ööpäeva täielikult probleemivabalt. Lapse ütlemised, et ta ei soovi isa juurde minna, on

tingitud muudest asjaoludest, mh emast.

7. Ema meelestab last negatiivselt isa suhtes. Lapsel ei ole negatiivseid emotsioone ja

vastumeelsust isaga suhtlemisel. Laps hoiab isa poole ja muutub isaga koos vabamaks ja

enesekindlamaks. Ema korraldab lapsele ülekuulamisi ning tekitab pingeolukordi. Laps on

lojaalsuskonfliktis, saades aru, et ema kodus ei ole kas teadlikult või alateadlikult soositud tema

suhted isaga. Eriti selgelt ilmnes lapse lojaalsuskonflikt lastekaitse spetsialisti 12.09.2022

arvamuses antud kirjelduses isa ja poja 05.09.2022 kohtumisest.

8. Avaldaja palub määrata suhtluskord vahelduva elukoha põhimõttel, et tagada lapse

normaalne areng ja lähedussuhte hoidmine mõlema vanemaga. Hetkel sõltub laps emast.

Lapsele tuleb anda võimalus kujundada oma soove vabalt. Kuna isa ja lapse suhe sõltub ema

suvast, on lapsele sobivaim elada koos mõlema vanemaga. Lapsel on turvaline kiindumussuhe

mõlema vanemaga, mõlemad on osalenud lapse eest hoolitsemises. Isa kodu on lapsele tuttav

ja turvaline, sest vanemate kooselu ajal oli see pere ühine kodu. Isa kodus on lapsel oma tuba

ja kõik eluks vajalik. Vanemate kodud on teineteisele suhteliselt lähedal, ka kooli on lapsel

mõlemast kodust ühesugune tee. Isa on ettevõtja, kes saab töö- ja puhkeaega planeerida ja kes

enamuse tööajast veedab kodukontoris. Vanemate koostöö puudumine ei ole õigustuseks

vahelduva elukoha määramata jätmiseks, sest lapsesse puutuv koostöö sõltub vanemate

panusest. Arvestades lapse vanust, on talle sobivaim graafik elada vanemate juures kahe nädala

kaupa. Isa taotleb perioodide vahetumise määrata roteeruvalt, st paaris aastal veedab laps alates

aasta esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel veedab laps alates aasta esimesest nädalast

emaga. See võimaldab ka pühade vahetumist vanemate vahel. Eraldi tuleks reguleerida

emadepäev ja isadepäev, mis tuleks veeta vastavalt kas emaga või isaga.

9. Arvestades lojaalsuskonflikti, võib lapse jaoks kohene täies mahus vahelduv elukoht vajada

harjumist. Seetõttu palub isa esimesed kuus kuud määrata üleminekuperioodina. Selleks, et

vältida kohtulahendi rikkumist ema poolt, tuleb määrata lahendi täitmist tagavate

sunnivahenditena rahatrahv ja arest.

10. Täiendavate seisukohtade kohaselt on lapse huvides kujundada temas rutiin, et osa aega isa

juures veeta ja elada on normaalne. Hetkel toimub isa ja poja suhtlemine ema kontrolli all ning

tingimustel. Pealtnäha justkui isa saab lapsega suhelda, isegi regulaarselt, aga see ei ole

ettenähtav, on fragmentaarne, minuteid lugev ega ei ole pingevaba. Olulist mõju omab lapse

mobiiltelefon, kuhu ema on paigaldanud vanemliku järelevalve rakenduse. Seega on emal

järelevalve ka selle üle, kus isa ja laps igal hetkel asuvad, sekkudes sõnumite ja kõnedega igal

ajal ja lõhkudes sellega isa-lapse kontakti.

11. Erinevused vanemate elukorralduses on normaalsed. Isa möönab, et üks kord jäi lapsel isaga

koos olles õppimata, kuid see on ainus kord kogu kooliaja vältel. Kuni ei esine ohtu lapse

turvalisusele, ei saa vanemate erinevused olla põhjuseks, miks laps ei peaks saama elada

mõlema vanema juures. Laps peabki kogema vanemate erinevust, sest ka edaspidises elus on

vaja kohaneda ja õppida toime tulema erinevate olukordadega.

12. Isa palus määrata suhtluskord järgmiselt:

• Esimesed kolm kuud alates kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps isaga iga paaris

nädala vahetuse alates neljapäevast kuni esmaspäevani. Isa võtab lapse neljapäeval pärast

tunde koolist või kui laps ei ole sel päeval koolis, siis kell 15.00 ema kodust ja viib ta

esmaspäeva hommikul kooli või kui sel päeval tunde ei ole, ema koju kella 15.00-ks;

2-22-12109

• Kolme kuu möödumisel alates kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps järgmised

kolm kuud vanematega aega vahelduvalt ühenädalaste tsüklitena. Paaris nädalad veedab

laps isaga ja paaritud nädalad emaga. Lapse üleandmine toimub esmaspäeviti selliselt, et

laps läheb pärast kooli ja trenne teise vanema juurde (teine vanem võtab ta koolist). Kui

laps ei ole sel päeval koolis, võtab lapse kell 15.00 teise vanema juurest see vanem, kelle

juurde laps läheb;

• Alates kuue kuu möödumisest kohtumääruse kehtima hakkamisest veedab laps vanematega

aega vahelduvalt kahenädalaste tsüklitena. Laps veedab paaris aastatel alates aasta

esimesest nädalast isaga ja paaritutel aastatel emaga. Lapse üleandmine toimub

esmaspäeviti selliselt, et laps läheb pärast kooli ja trenne teise vanema juurde (teine vanem

võtab ta koolist). Kui laps ei ole sel päeval koolis, võtab lapse kell 15.00 teise vanema

juurest see vanem, kelle juurde laps läheb;

• Nädalaid kalendriaastas arvestatakse kooskõlas standardiga EVS-ISO 8601-1:2019, s.t

aasta esimene nädal on nädal, millal on aasta esimene neljapäev;

• Emadepäeva veedab laps emaga, isadepäeva isaga. Kui emadepäev langeb isaga

veedetavale nädalavahetusele, läheb laps ema juurde emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell

18 ja sealt esmaspäeval kooli. Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele,

läheb laps isa juurde isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja sealt esmaspäeval kooli;

• Kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel (pulmad,

suguvõsa kokkutulek) on vanemal õigus veeta lapsega aega ka sel juhul, kui need langevad

teise vanemaga veedetavale nädalavahetustele. Sellisel juhul vahetavad vanemad

tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate

kokkuleppel muu ajaga, leppides eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja

asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut;

• Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lapsega teise

vanema igakordse nõusolekuta, kuid teavitades teist vanemat kavandatavast reisist ja

reisitingimustest vähemalt üks nädal ette (sõidu- või lennuajad, sihtkoht, peatuspaik või

hotell, reisiplaan). Vanem ei tohi lapsega Eestist lahkuda teisele vanemale eelnevat teavet

andmata;

• Lapsel on õigus telefoni teel igal ajal kontakteeruda eemalviibiva vanemaga. Eemalviibival

vanemal on õigus telefoni teel kontakteeruda lapsega iga esmaspäeva, kolmapäeva ja reede

õhtul kella 19.00 ja 20.00 vahel, juuresolev vanem ei tohi selleks teha takistusi.

Puudutatud isikute seisukohad

13. Ema vaidles avaldusele vastu.

14. 12.09.2022 esitas ema omapoolse suhtluskorra ettepaneku. Vahelduv elukoht ei ole

kooskõlas lapse huvidega. Laps on elanud pärast vanemate lahkuminekut emaga ja saanud isaga

veeta nädalavahetusi, käia reisil. Samuti kohtuda nädala sees, kui laps on seda ise soovinud

ning vanemad kohtumised kokku leppinud. Enamjaolt teeb isa kokkulepped esmalt lapsega ja

ema saab neist teada peamiselt läbi lapse. Suhtluskorra määramisel tuleb arvestada lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Lapsel on välja kujunenud kindel elukorraldus ja

turvatunne, et ta elab emaga. Suhtluskord peaks lähtuma senisest elukorraldusest, s.t, et laps

veedab isaga aega nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, kuid lapsel on üks kodu, milleks on

ema kodu. Arvestada tuleb lapse päevakava ja rutiini. Kui laps hakkaks regulaarselt ööbima isa

juures nädala sees koolipäevadel, tähendaks see tema jaoks oluliselt varasemat ärkamist. Isa

kodu ja kooli vahemaa on 20 km, ema kodu ja kooli vahemaa on u 4 km. Kooli ja kodu vahel

liikumine võtab ema kodust oluliselt vähem aega, mis jätab lapsele rohkem vaba aega

puhkamiseks ja huvitegevuseks. Lapsel ei ole isa ja ema kodudes ka kord ja reeglid sarnased.

2-22-12109

Lapsel on olnud korduvalt isa juurest tulles koolitööd tegemata ning isa ei ole ka koolipäevale

eelneval päeval kinni pidanud lapse koju toomise kellaaegadest. See on tekitanud lapses

ärevust. Samuti tuleb suhtluskorra määramisel arvestada lapse soove. Laps on korduvalt

väljendanud vastumeelsust isa juurde minemise osas ning ema on teinud kõik, et isaga

suhtlemist soosida. Ema on suunanud ning veennud last, et ta ei tunneks sundi / kohustust isaga

suhelda ja et ta tahaks rohkem isa juures käia. Ei ole kohane heita emale ette koostöö puudumist.

Ema on korduvalt püüdnud selgitada, et isa peab rohkem panustama, et suhet pojaga

tugevamaks muuta. Seni toimunud kohtumiste pinnalt võib järeldada, et laps ei soovi ööbida

isa juures kaks nädalat järjest, kuivõrd isegi paaripäevastel kohtumistel on ta tihti soovinud

varem ema koju tagasi minna. 50-50 suhtluskord on eelkõige võimalik ja asjakohane, kui

vanemate läbisaamine on väga hea, kodune kord ja reeglid on sarnased ning lapse võimalikud

kohanemisraskused ühe vanema juurest teise juurde liikudes on viidud miinimumini. Hetkel on

selge, et need tingimused täidetud ei ole, sest vanemate suhted on pigem keerulised ning

nägemus suhtluskorrast väga erinev. Sunnivahendite kohaldamise taotlus on põhjendamatu.

Kuna menetlust on alustatud enne 01.09.2022, tuleb kohaldada enne 01.09.2022 lahendite ja

kokkulepete täidetavuse kohta kehtinud regulatsioone.

15. Ema tegi järgmise ettepaneku isa ja lapse suhtluskorra määramiseks:

• Laps viibib isaga igal paaris kalendrinädalal laupäevast pühapäevani. Isa võtab lapse

laupäeval kell 10.00 ema elukohast ja viib tagasi ema elukohta pühapäeval kell 17.00.

Seejuures peab isa arvestama lapse soovidega, sh ajal, kui laps viibib emaga;

• Vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi viibib, tagab, et laps osaleks koolis,

huviringides, ekskursioonidel ja muudel lapse jaoks olulistel sündmustel;

• Mõlemal vanemal on õigus osaleda lapse esinemistel koolis, spordivõistlustel ja

huviringides;

• Eelneval vanemate kokkuleppel võtab isa lapse üks kord nädala sees ema elukohast või

SRT teraapiast. Teraapiast võtab isa lapse, kui tal on lapsega ühine teraapia. Kui emal

on lapsega ühine teraapia, võtab lapse ema. Kui laps on teraapias vanemateta, lepivad

vanemad eelnevalt kokku, kes võtab lapse. Kui teraapiast võtab lapse isa, toob ta lapse

ema elukohta hiljemalt kell 18.00. Lapse ja isa kohtumine SRT teraapia päeval katab

ära kohtumise ühe korra nädala sees, eraldi kohtumisi nädala sees rohkem ei toimu;

• Suvevaheajal veedab laps isaga juuni viimase täisnädala, juuli kolmanda täisnädala ja

augusti teise täisnädala. Suvevaheajal ei toimu muid suhtluskorras kokkulepitud

suhtlemisaegu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti;

• Lapse sünnipäevade korraldamises lepivad vanemad eelnevalt kokku ning

informeerivad teineteist. Lapse sünnipäeval on õigus osaleda mõlemal vanemal.

Sünnipäevade korraldamise ja külaliste osas tuleb arvestada laps soovidega;

• Perekondlikud tähtpäevad (nt pereliikmete, vanavanemate ja sugulaste sünnipäevad,

isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.

Tähtpäevade kattumisel valib laps, millisel sündmusel ta osaleda soovib ja vanemad

aktsepteerivad lapse soovi;

• Isadepäeva veedab laps isaga. Isa võtab lapse ema elukohast kell 10.00 ning toob tagasi

ema elukohta kell 17.00;

• Emadepäeva veedab laps emaga;

• Paaris aastatel veedab laps emaga 23.–24.12 ja isaga 25.–26.12. Isa võtab lapse 25.12

kell 10.00 ema elukohast ja toob tagasi ema elukohta 26.12 kell 18.00. Paaritutel aastatel

veedab laps isaga 23.–25.12. Isa võtab lapse ema elukohast 23.12 kell 12.00 ja toob

tagasi ema elukohta 25.12 kell 10.00. Laps veedab paaritutel aastatel emaga 25.–26.12;

2-22-12109

• Paaris aastatel veedab laps isaga 31.12–01.01. Isa võtab lapse ema elukohast 31.12 kell

10.00 ning toob ema elukohta 01.01 kell 17.00. Paaritutel aastatel veedab laps emaga

31.12–01.01;

• Üleandmisel paneb ema lapsele kaasa kõik vajalikud riided ja muud isiklikud esemed

ning isa toob lapse tagasi ema juurde koos riiete ja esemetega, millega isa lapse vastu

võttis;

• Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma

ühiselt. Kui laps haigestub isa juures, teavitab isa koheselt ema lapse haigestumisest;

• Vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd. Mh

näitama üles austust teise vanema vastu. Vanemad hoiduvad lapse ees vääritust ja

ebaviisakast käitumisest ja teineteise halvustamisest;

• Isa täiendab oma vanemlikke oskusi (nt vanemluskoolitus, teraapia jne) ja isal tuleb luua

lapsega kontakt ning lähedane suhe, et laps tunneks enda isaga turvaliselt ja sooviks isa

juurde minna;

• Lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahuselava vanemaga telefoni, sms-i või sobiva

suhtlusrakenduse vahendusel. Suhtlemisel tuleb arvestada lapse igapäevast rutiini ja

koolikohustust. Lapsele ei helistata keset koolipäeva, puhkepäevadel enne kella 10.00

ning ühelgi päeval pärast 20.00;

• Mõlemal vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit vanemate

kokkuleppel. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel,

kuid vähemalt 30 päeva enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem

peab teisele vanemale andma reisi kohta olulist informatsiooni. Teine vanem võib

nõusoleku andmisest keelduda üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse

tõsist ohtu lapse elule ja tervisele. Tõsiseks ohuks ei peeta asjaolu, et laps reisib teise

riiki ning viibib teise vanemaga reisil. Vanemad reisivad lapsega oma

suhtluskorrajärgsel ajal või kokkuleppel muul ajal;

• Vanemad

võivad

kokkulepitud

suhtluskorda

muuta

kirjalikku

taasesitamist

võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega.

16. Eestkosteasutus ei toetanud isa taotletud viisil suhtluskorra määramist, leides, et korra

koostamisel on hädavajalik lähtuda lapse heaolust ja arvestada lapse soove. Lapse huvides on

suhtluskord, kus ta kohtub isaga kaks korda nädalas peale kooli kuni kell 18.00 ja on üle

nädalavahetuse laupäevast pühapäevani isa juures või üks kord nädalas ja üle nädalavahetuse

reedest pühapäeva õhtuni. Lastekaitse spetsialist on kohtunud neljal korral lapsega nii ema kui

isa kodus. Laps avaldas kahel korral soovi, et kohtumised isaga toimuksid kaks korda nädalas

peale kooli kuni kell 18.00 ja üle nädalavahetuse laupäevast pühapäevani isa juures. Laps

väljendas nõustumust sõita ööbimisega teistesse kohtadesse, aga isa elukohta nii väga jääda ei

soovi. 50-50 suhtlemiskord ei ole lapsele parim lahendus. Selline suhtlemiskord on võimalik

juhul, kui vanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikus koostöös, mis antud juhul on

puudulik. Lapse viibimine nädal või kaks ühe vanema juures ja siis jälle teise vanema juures

toob koolilapsele kaasa liiga sagedase elukorralduse muutuse. Laps peab iga nädal kolima ühe

vanema juurest teise juurde, pakkima ja reisima, lisaks võivad kooliks vajalikud vahendid

ununeda ühe või teise juurde, mis võib tekitada stressi. Vanemate elustiil ja kodused reeglid on

erinevad, seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust.

Selline suhtluskord paneb liiga suure vastutuse lapsele ega ole tema heaolust lähtuv.

17. Isa sõnul ema võõrandab last isast. Lastekaitse spetsialisti hinnangul ei takista ema tahtlikult

ega planeeritult lapse suhtlust isaga, vaid lähtub enda arvates lapse heaolust. Vanemad peavad

kokkuleppeid tegema omavahel ning sellest last teavitama. Lapsel peab täpselt teada olema

suhtluskorra graafik (ema kodus seina peal) ning lapsele peab selgeks tegema, et ema ja isa on

2-22-12109

omavahel nii kokku leppinud, et lapsel ei tekiks manipulatsiooni võimalust. Alati võib olla

eriolukordi (sõbra sünnipäev, muu üritus), siis tuleb vanematel omavahel eraldi kokku leppida

ja sellest lapsele teada anda. Laps on tunnistatud abivajavaks lapseks ning suunatud sotsiaalse

rehabilitatsiooni teenusele MTÜ Papaveri Nõustamis- ja koolituskeskusesse. Tagasisidest

nähtub, et ema on koostööle avatud, isal võttis kohanemine palju aega. Kokkuvõttes on näha,

et ema sõnul isa ei hinda planeerimist ja rutiini. Viimasel vestlusel ütles isa lastekaitse

spetsialistile, et vanematel peavad olema ühesugused nõudmised ning vanemad peavad selles

osas omavahel kokkuleppeid tegema, aga ema ei ole nõus temaga suhtlema. Lastekaitse

spetsialist suunas vanemad koolitusele „Tark lapsevanem“. Isal jäi koolitus poolikuks seoses

tööülesannete täitmisega, ema koos elukaaslasega läbisid koolituse.

18. Lapsele määratud esindaja toetas 16.08.2023 seisukohas isa avaldust. Esindaja vestles

lapsega tema seisukoha väljaselgitamiseks. Lapse soov isaga kohtuda langeb kokku ema

nägemusega – laps soovib kohtuda isaga nädala sees ja mõnedel nädalalõppudel. Isa ja poja

suhetes (ilmselt ka vanemate vahel) on toimunud olulised muutused – kui aasta tagasi laps

esindajaga isast rääkida ei tahtnud ja ema teatas, et laps keeldub üldse isa juurde minemast, siis

praegu ei ole kokkusaamised enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal ei

ole midagi selle vastu, et isaga koos aega veeta. Ema tundub olevat liiga kontrolliv lapse ja isa

suhete üle. Nt lapsega kohtumisest järgmisel päeval saatis ema esindajale meili, kus palus

kokku leppida uus aeg lapsega kohtumiseks ema juuresolekul. Vestluses emaga saadi

probleemist üle. Ema nägemus on endiselt, et laps ise otsustab, kui palju ja millal ta tahab isaga

kohtuda ja isa juures ööbimine ei ole hea. 8-aastase lapse puhul peab esindaja siiski õigemaks,

kui kohus määrab suhtluskorra, mitte ei jäta otsustamise kohustust lapsele. Isa esitatud

suhtluskord on mõistlik, rakendatav, vastab lapse huvidele ning jätab vähem võimalust

vaidluste tekkimiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

19. Harju Maakohus rahuldas 06.11.2023 määrusega avalduse osaliselt ja määras isale pojaga

suhtlemiseks järgmise korra:

1) laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaris nädalal reedest pühapäeva õhtuni. Isa

võtab lapse reedel koolist koolipäeva lõpul. Kui suhtluskorra esimesel päeval ei ole

koolipäeva, võtab isa lapse ema juurest kodust kell 12.00. Isa viib lapse ema juurde

tagasi pühapäeval kell 18.00;

2) laps viibib koos isaga igal kalendri järgi paaritul nädalal ühel päeval. Kui vanemad

päevas ja kellaajas paaritul nädalal hiljemalt teisipäeval kokku ei lepi, siis igal kalendri

järgi paaritu nädala neljapäeval võtab isa lapse koolist pärast õppetööd ja viib ema

juurde koju kell 18.00. Kui koolipäeva ei ole, võtab isa lapse kodust kell 11.00 ja viib

ema juurde koju kell 18.00;

3) laps viibib isaga suvel 01.07 kuni 31.08 igal kuul vähemalt 10 päeva järjest. Täpsed

kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta 30.04. Kui vanemad

kuupäevades kokku ei lepi, kehtib punkides 1) ja 2) märgitud suhtlemiskord;

4) emadepäeval viibib laps koos emaga. Kui laps viibib emadepäeval suhtlemiskorra järgi

isa juures, viib isa lapse ema juurde pühapäeval kell 11.00;

5) isadepäeval viibib laps koos isaga. Kui laps viibib suhtlemiskorra järgi ema juures, viib

ema lapse isa juurde pühapäeval kell 11.00. Isa viib lapse ema juurde tagasi pühapäeval

kell 18.00;

6) laps võib telefoni ja elektroonilise sidevahendiga suhelda mõlema vanemaga ning

lapsega koos olev vanem ei tee talle selles takistusi ning tagab selleks võimaluse. Eemal

olev vanem võib lapsega suhelda telefoni teel või elektroonilise sidevahendiga

kokkuleppel teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal;

2-22-12109

7) vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega

sätestatust erinevas, suhtlemiskorras;

8) suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja / või korra muutmiseks loetakse

vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult e-

kirja ja sms-i teel nõustunud.

20. Riigikohus asus asjas nr 3-2-1-113-14 (punktis 28) seisukohale, et perekonnaseaduse (PKS)

§ 143 lõike 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning

sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem

osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist

reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud

suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel.

21. Kohus menetleb asja PKS § 123 lõike 1 järgi eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja

heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus leidis, et asja

menetlemisel on kogutud küllaldasel määral tähtsustomavaid tõendeid. Kohus on selgitanud

asja lahendamiseks välja vajalikud asjaolud ning kuulanud isiklikult ära lapse ja vanemad.

Kohus on välja selgitanud lapsele määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukoha.

22. Kohus leidis, et asjas on leidnud tõendamist järgmised asjaolud:

• alaealise lapse vanemad elavad lahus vähemalt alates 2019. a septembrist;

• laps elas ema ja isaga ühes peres alates sünnist 02.02.2015 kuni vanemate eraldi elama

asumiseni;

• laps elab pärast vanemate eraldi elama asumist koos emaga;

• laps on kohtunud isaga vastavalt 2020. a oktoobris vanemate vahel kokkulepitud, kuid

isa poolt alla kirjutamata, suhtlemiskorrale ja vanemate ühekordsetele kokkulepetele;

• vanemad on üksmeelel, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda isaga, kuid ei ole

üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korras;

• mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja

lapse eest hoolitseda;

• lapsel on kodu ja kõik vajalikud tingimused mõlema vanema juures;

• lapsele ei ole isaga suhtlemine vastumeelne;

• vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud

nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest;

• vanemate konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja tema heaolu;

• vanemad ei saavutanud menetluses isa ja lapse suhtlemiskorra osas kokkulepet.

23. Kohus leidis asjas kogutud tõendeid hinnates, et avalduse esitamine oli põhjendatud. PKS

§ 143 lõike 21 eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja vanematel on küll kokku lepitud

lapsega suhtlemiskord, kuid isa soovib seda muuta ja vanemad ei ole jõudnud isa ja lapse uues

suhtlemiskorras kokkuleppele. Praeguseks ajaks on kujunenud olukord, kus laps on elanud

viimased neli aastat ainult emaga ja on selle elukorraldusega harjunud. Samuti soovib laps

kohtuda isaga. Kuna laps on elanud alates sünnist emaga ja ema on selle aja jooksul olnud lapse

igapäevaseks hooldajaks, on lapsel emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see

ei tähenda, et isa suhe lapsega oleks vähem tähtis või et isa ei sobiks lapse eest vahetult

hoolitsema ja last kasvatama. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei leidnud kinnitust

põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda lapsega, samuti ei ole esile toodud, et isa

edaspidi ei sooviks lapsega kohtuda ja tegeleda, mistõttu ei pea kohus õigeks jätta isa kõrvale

lapsega korrapärasest suhtlemisest ning last võimalusest isaga koos olla ainult selle tõttu, et

vanemate vahel puudub üksmeel. Kohtu hinnangul on põhjendatud lapse suhtlemine isaga

2-22-12109

olukorras, kus isa soovib lapse kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole

tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et isa mõjutaks

last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda ja koos olla isaga ning

selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest.

24. Samas on vanematel suhtlemiskorras kokku leppimine raskendatud seetõttu, et neil on

omavahelised vastuolud. Isa soovib määrata suhtlemiskorra selliselt, et laps veedab alates

neljandast suhtlemiskorra kehtimise kuust vaheldumisi ühe nädala kummagi vanemaga ja alates

seitsmendast suhtlemiskorra kehtimise kuust kordamööda kaks nädalat kummagi vanemaga.

Ema soovib, et laps viibiks isaga igal paaris kalendrinädalal laupäevast pühapäevani ja

suvevaheajal igal kuul ühe nädala ning suvevaheajal ei toimuks muid suhtluskorras

kokkulepitud suhtlemisaegu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Kohus suunas vanemad osalema

riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses. Sotsiaalkindlustusameti

10.07.2023 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi kohaselt lõppes teenus ühe vanema

soovil. Kohtu hinnangul ei ole tähendust sellel, millisel põhjusel üks vanem ei soovinud enam

perelepituses osaleda. Milleski kokku leppimine saab olla kahepoolne ja kui üks pool kokku

leppida ei soovi, kokkulepet ei sõlmita. Kohus saab asja lahendada, kui kohtusse esitatud

avaldusega seonduvad asjaolud on üheselt selged. Kohus eeldab, et vanemad on lähtunud lapse

huvidest ja on alati teadnud, et laps hakkab sageli koos olema ja suhtlema teise inimesega, keda

nad on pidanud niivõrd turvaliseks ja väärikaks, et valisid teda oma lapsele vanemaks. Kuna

praeguses menetluses ei suutnud vanemad jõuda kokkuleppele, on põhjendatud määrata isale,

kes on lapsest lahus elav vanem, lapsega suhtlemiskord.

25. Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud. 04.10.2023 ärakuulamisel jäid vanemad seniste

seisukohtade juurde ja kokkuleppele ei jõudnud. Kohus kuulas lapse isiklikult ära 04.10.2023.

Laps vastas kohtule, et kodus elab ema juures ja seal on veel kasuisa Q; Yl on seal oma tuba;

päris isa nimi on X ja elab XXX; isa juurde kodust on ikka natuke sõita; ema juures on hästi,

isa juures käib ka; isa juures praegu käib vähemalt kord nädalas ja üle nädalavahetuste; vahel

on isa juures öösel, hästi harva; Y parema meelega ei oleks isa juures, parema meelega oleks

ema juures; isa juures on isa töökaaslane ja kass; isa juures vahel tahaks ja vahel nagu ei tahaks

ka käia; vahel isa sunnib Yle asju peale, näiteks sunnib öösel olema ja ei luba eriti emaga

vestelda; Y tahab vahel emale helistada; isa juures on oma tuba; oma kodus on Yl kõik tema

asjad ja see tuba on suurem ka; pärisisa juures tahab käia ja olla; suvel isaga käivad kalal, aga

praegusel ajal ta teeb telefonis palju tööd; isal on paat; isa Xga tahab ikkagi suhelda; Y ei taha,

et kohtunik talle valmis kirjutaks, millal peab minema isa juurde; peamiselt tahab käia kord

nädalas ja üle nädalavahetuse; laupäeva hommikul tuleb isa järgi ja õhtul tagasi, pühapäeval

samamoodi.

26. Kuusalu Vallavalitsuse teabe kohaselt on laps kohaliku omavalitsuse poolt 2022. a

tunnistatud abivajavaks lapseks ning on suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele MTÜ

Papaveri Nõustamis- ja koolituskeskusesse. Teenuse eesmärgiks on toetada last vanemate

konflikti sees ja uues eluetapis, milleks oli 2022. a I klassi minek. Kohus nõustus Kuusalu

Vallavalitsuse seisukohaga, et lapsega suhtlemise osas peavad kokkuleppeid tegema vanemad

ja mitte vahendama teavet lapse kaudu. Samuti on otsustamise kohustuse lapsele panemine

lapse jaoks liiga suur vastutus, milleks laps oma east tulenevalt valmis ei ole. Lapsele määratud

esindaja on seisukohal, et 8-aastase lapse puhul on õigem, kui kohus määrab isa-lapse

suhtluskorra, mitte ei jäta selle otsustamise kohustust lapsele. Kohus nõustus lapsele määratud

esindajaga selles, et vanemate ja lapse vahel suhtlemise korraldamine takerdub vanemate

omavahelistele suhetele, mitte sellele, et üks või teine vanem ei sooviks lapsega suhelda või et

laps ei sooviks isaga kohtuda. Kohus leidis, et mõlemad vanemad peavad pingutama selle

2-22-12109

nimel, et lapsel ei tekiks lojaalsuskonflikti ja last ei sunnitaks valima vanemate vahel, mis ei

ole kuidagi kooskõlas lapse heaolu ja huvidega.

27. Menetluses esitatud teabe kohaselt elavad laps ja tema mõlemad vanemad Harjumaal

Kuusalu vallas, vanemate kodude vahemaa on u 20 km. Avaldaja on ettevõtja, kes saab oma

töö- ja puhkeaega ise planeerida ja töötada kodukontoris. Vanemad on üksmeelel selles, et

lapsel on mõlema vanema juures head elutingimused, sh oma tuba. Laps õpib YYY, mis on

mõlema vanema elukohast mõistlikus kauguses. Lapsele määratud esindaja 16.08.2023 teabe

kohaselt on isa ja poja suhetes toimunud olulised muutused ja praegu ei ole kokkusaamised

enam probleemiks. Lapsel on isaga hea ja usalduslik suhe, tal ei ole midagi selle vastu, et isaga

koos aega veeta. Kohus nõustus Kuusalu Vallavalitsuse arvamusega, et suhtlemiskord, mil laps

viibib võrdse aja koos isaga ja emaga, ei ole lapse suhtes parim lahendus, sest selline

suhtlemiskord on võimalik vaid juhul, kui vanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikult

ja ühises koostöös, mis antud juhul on puudulik. Seega võrdselt kahes kodus elamine ei toeta

last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja ka praegusel ajal väljendatud soovi mitte isa kodus

ööbida. Ka tähtaegadega määratud järkjärguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus

laps elab üle kahe nädala oma ema või isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ja süvendaks

võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra täitmise ja emast edaspidi eemalviibimise ees. Laps

väljendas kohtus ärakuulamisel ning vestluses Kuusalu Vallavalitsuse töötajaga ja määratud

esindajaga väga kindlaid seisukohti suhtlemiskorra osas. Arvestades väljakujunenud olukorda

ja lapse isiklikku suhtumist kindlaks määratud suhtlemiskorda, saaks isa või ema juures võrdselt

viibimine toimuda vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel.

28. Kohus ei pidanud tõsiselt võetavaks ega asjakohaseks väidet, et 8 aastane laps ei taha isaga

suhelda. Kohus leidis, et vanem, kellel on lapsega väga lähedane suhe ja keda laps kõrgelt

hindab, saab mõjutada ja veenda last suhtlemise korda täitma isegi juhul, kui ta on varasemalt

lapsele väljendanud teise vanemaga suhtlemise osas vastumeelsust. See on üldreeglina lapsega

kooselava vanema kohustus, sest vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise

vanemaga. Üksnes juhul, kui lahuselava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh

avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahuselaval

vanemal lapsega suhelda. Kohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et kui teine vanem ei

takista oma tegevuse, tegevusetuse või hoiakutega lapse ja eraldi elava vanema suhtlemist,

soovib laps vanemaga suhelda. Ema on praegusel ajal vaieldamatult lapse jaoks autoriteediks

ja seega tema arvamusi ja ettepanekuid laps vähemalt kaaluks. Samuti saab ema oma

autoriteediga suunata lapse käitumist ning julgustada teda valima konkreetset käitumisviisi.

Lapsel on ainult üks isa ja see ei muutu sellest, kas isa nimetatakse nimepidi või isaks. Küll aga

aitab isa olulisuse väärtustamine kaasa lapse suhtumise kujundamisele üldiselt, sh ka isaga

suhtlemisel. Kohtu hinnangul on mõlemad vanemad võimelised lapse eest hoolitsema ja

soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda. Lapse huvides on jätkuvalt suhtlus isaga, mis

sisaldab ka ööbimisi isa kodus. Lapse rahulikku elukorraldust häirivad vanemate erimeelsused

isa ja lapse suhtlemise korraldamisel, sellest stressist mõjutatud laps ei saa rahuneda ja on

pidevas lojaalsuskonfliktis, mis kahjustab tema enesehinnangut ning raiskab tema väärtuslikku

energiat, mida ta vajab arenguks, mitte stressiga võitlemiseks. Kujunenud olukorras on eelkõige

otstarbekas võimaldada lapsele stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suurte muutuste

läbiviimist ja ootamatusi lapse elukorralduses. Ärakuulamisel leidis kinnitust, et mõlemad

vanemad soovivad, et laps suhtleks oma isaga. Samuti ei ole teada asjaolusid, mis takistaksid

lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele ebamugavusi isa juurest näiteks kooli minekul.

29. Kohus leidis, et lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja

lojaalsuskonflikti võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos mõlema

vanemaga, on mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtlemiskorra alusel ning

2-22-12109

et mõlemad vanemad suhtlemiskorda täidavad. Samas on vahetu lapse elus osalemine igas

pisimas üksikasjas võimalik ühes peres elades, eraldi elamise korral tuleb paratamatult leppida

vähemaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, et ühine hooldusõigus ei

tähenda võrdset õigust lapse eest hoolitseda ja eraldi elamise korral ongi eraldi elava vanema

ja lapse koosolemise võimalused väiksemad.

30. PKS § 145 lõigete 1–3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise

võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib ja määratav

suhtlemiskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel. Vanemad elavad lahus ja juba sellest

tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta

üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda, kui laps viibib koos teise vanemaga.

31. Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja

hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad PKS-ist. Täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja

kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja selgitada, et: lapse üleandmine ühelt

vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; vanemad on kohustatud hoiduma

tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; vanemad ei tohi lapse juuresolekul

halvustada teineteist või teineteise lähikondseid.

32. Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise

takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, nt kui laps on

palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti

ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks

lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, sh istuda kodumaja

ees autosse, ei ole piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks. Samuti on

vanemal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus ning vanematel

on võimalik võtta vajadusel haigusleht vastavalt sellele, kes haige lapse eest suhtlemiskorra

järgi hoolitseb või muuta omavahelisel kokkuleppel suhtlemiskorda.

33. Pühade ning lapse, vanemate ja teiste perekonnaliikmete sünnipäevadel kohtumised on

vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis

ega kohustuslik sündmus. Kui vanemad konkreetsetes päevades eraldi kokkuleppele ei jõua,

viibib laps koos vanemaga vastavalt suhtlemiskorrale ja saab sünnipäevi tähistada muul ajal.

Pühi saab tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib.

34. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, on vanemal õigus lapsega välismaale reisida

teise vanema nõusolekul. Välisreisiks vanema nõusoleku andmist ei saa asendada teavitamisega

suhtlemiskorras. Perekonnaautonoomia põhimõttest lähtuvalt ei sekku kohus põhjendamatult

pereellu ega reguleeri suhtlemise korra kaudu välisreisideks nõusoleku andmist vanemate eest.

Kohus peab puhkusereise väljapoole Eestit tänapäevase elukorralduse loomulikuks osaks ega

pea põhjendatuks lapse ilma jätmist reisimisest ainult seetõttu, et vanemad ei suuda reisimise

korraldamises kokku leppida oma enesekeskse suhtumise pärast. Keeldumisega lapsega

reisimiseks nõusoleku andmisest ei tekita vanem ebamugavusi mitte teisele vanemale, vaid

lapsele, kes ühe vanema otsuse tõttu koos teise vanemaga välismaale reisida ei saa. Vanemal

on võimalik minna välismaale puhkusele ka lapseta, kuid kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks

peaks lapsele välisreisil osalemist keelama, kui reisile mineku keelamiseks ei ole ühtegi lapsega

seonduvat põhjust või kui ei nähtu, et reisimine oleks lapsele kuidagi kahjulik või ohtlik. Samas

ei ole väljapoole Eestit reisimine elutähtis ega kohustuslik tegevus, mistõttu tuleb lapsega

reisimiseks vanematel kokku leppida täiendavalt. PKS § 119 alusel on vanematel võimalik

pöörduda lapsega reisimisel tegelikult esinevate takistuste korral avaldusega kohtusse.

Suhtlemiskorra olemasolul tuleb reiside kavandamisel arvestada kehtiva suhtlemiskorraga ja

2-22-12109

reise ei ole võimalik korraldada suhtlemiskorda teadlikult rikkumata ajal, kui laps peab

suhtlemiskorra järgi viibima koos teise vanemaga, kui vanemad ei ole suhtlemiskorra

muutmises kokku leppinud.

35. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-91-14 märkinud, et kohtul tuleb määrata võimalikult

täpselt suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord.

Suhtlemiskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Kohus on suhtlemiskorra määramisel arvestanud

mõlema vanema seisukohti osaliselt ja lähtunud vajadusest viia miinimumini vanemate vahel

erimeelsuste tekkimise võimalus kokkulepete saavutamisel. Kohtus ärakuulamisel jäid

vanemad oma seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis eeldab suures osas

vanemate vahelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid, ei ole võimalik määrata. Samuti ei oleks

kokkulepetel põhinev suhtlemiskord üheselt täidetav. Vanematel on võimalik isa ja lapse

suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti, kui on määratud praeguses suhtlemiskorras,

kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, tuleb järgida kohtu määratud suhtlemiskorda.

36. Lapse emotsionaalse seisundi eest vastutavad mõlemad vanemad ja laps vajab selget

teadmist, kuidas eraldi elavad vanemad tema elu korraldavad, kus ja millal ta isa või emaga

viibib. Vanematel on kohustus lapse igakülgse heaolu nimel vaeva näha oma tunnetega ja kohtu

hinnangul on vanematel praegusel ajal kohustus keskenduda lapsele turvalise elukorralduse

säilitamisele. Kohus leidis, et on oluline, et laps veedaks mõlema vanemaga aega ning tunneks

emotsionaalset kuuluvust mõlema vanema juures. Vanematel ei ole peale lapse muud kohustust

aktiivseks suhtluseks ning vanemad peaksid seadma esikohale lapse huvid ja vältima

omavaheliste eriarvamuste võimendamist. Vanematel tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv

viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt

lapse heaolust ja huvidest. On igati positiivne, et lapsel on mõlemad vanemad, kel on soov ja

võimalused täita lapse suhtes PKS-ist tulenevaid kohustusi. Vanematel on alati võimalik

omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Kohtu

hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas on vanemate

omavahelised suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Kohtule esitatud

menetlusdokumentide kohaselt ei ole vanemad teineteise soovide suhtes alati sõbralikult

meelestatud, kuid otsuste tegemisel lapse suhtes tuleb neil saavutada üksmeel ja eelistada lapse

huve. Kohus seab suhtlemiskorra määramisel esikohale lapse meelerahu, mitte vanemate

õigused.

37. Asjas ei ole põhjendatud kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja

22 kehtestatud sunnimeetmeid. Kohus on alustanud asja menetlemist enne 01.09.2022, seega

kohaldatakse kohtulahendi täidetavusele enne 01.09.2022 kehtinud seadust. Lähtudes

menetluses esitatud teabest ja lapse ärakuulamisest, kahjustaks võimalike sunnimeetmete

kohaldamine oluliselt lapse ja vanemate suhteid ning sellise olukorra tekitamine ei ole lapse

huvides. Kohtulahendi sundtäidetavus juba iseenesest loob eeldusi edaspidisteks tülideks ja

arusaamatusteks lapsega suhtlemise korraldamisel, mida tuleks võimalikult vältida.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lõike 3 järgi on vanemad kohustatud

kohtumäärust viivitamatult täitma. Kohus juhtis vanemate tähelepanu asjaolule, et kõige

objektiivsema hinnangu annab vanemate tegevusele ja oma lapsepõlvele täisealiseks saades

nende laps. Vanematel on võimalik ümber hinnata oma ülikriitiline suhtumine teise vanemasse

ja enda tegevuse ja arvamuse ainuõigeks pidamine, mis ei ole vanemate vahel lapsega

suhtlemiskorras kokku leppimiseks, teostamiseks ja teineteise mõistmiseks hea alus. Kohus

usub, et vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida

ühise lapse elu korraldamine eeldab ja on edaspidi võimelised lahendama lapse elu korraldamist

2-22-12109

puudutavad üksikasjad kohtu abita, ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe

mõlema vanemaga.

38. TsMS § 172 lõigetele 1 ja 3 alusel jättis kohus lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus

39. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega määrata suhtluskord tema taotletud viisil. Kaebuses esitab isa ka taotluse lapse suhtes

ekspertiisi korraldamiseks, esitades eksperdile küsimuse „Miks on lapsel väidetavalt tekkinud

tõrge isa juurde minemisega ja isa juures ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke

kõrvaldamiseks?“

40. Maakohtu kehtestatud suhtluskord ei arvesta lapse huvidega ning tõendid on jäetud

analüüsimata ja hindamata. Olukorras, kus vanemate läbisaamine on konfliktne ja laps on

seetõttu pingelises olukorras, on mõeldamatu, et kohus määrab suhtluskorra, mis sõltub

vanemate kokkulepetest. Määruses puuduvad veenvad põhjendused, miks peaks isa ja lapse

kontakt olema nii lühiajaline ja hälbima viimastel aastatel kujunenud kohtupraktikast niivõrd

suurel määral.

41. Seoses suveperioodiks määratud suhtluskorraga leiab isa, et kui kohus loeb tõendatuks

vanemate konfliktsed suhted, peaks eeldama, et vanemate vahel kokkulepete sõlmimine ei ole

faktiliselt võimalik. Seega on kohus loonud olukorra, kus automaatselt kohaldub tavapärane

suhtluskord ehk isa saab lapsega suve jooksul olla vaid seitsmel nädalavahetusel, mis ei ole

lapse huve arvestav ega isale vastuvõetav. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks ei

ole lapse huvides veeta pea kolme kuu pikkusest suvevaheajast isaga pool, vaid üksnes

kolmandik ja miks ei saa perioode määrata konkreetselt. Samuti ei nähtu määrusest, miks ei ole

lapse huvides määrata veeta isaga kooliaasta siseseid koolivaheaegu. Seda ei saanud tingida isa

sellekohase ettepaneku puudumine, sest kohtul on hagita menetluses kohustus lähtuda PKS

§ 123 lõikest 1 ka siis, kui see erineb vanemate seisukohast.

42. Suhtluskorras on määratud kindlaks lapse viibimine kummagi vanema juures emadepäeval

ja isadepäeval. Puudub mõistlik põhjendus, miks see päev peaks algama alles kell 11, jäädes nii

poolikuks. Isa hinnangul võiks laps olla vanemaga juba eelmise päeva õhtust, mis võimaldaks

koos rohkemat ette võtta.

43. Vaidlustatud määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks laps ei võiks mõlema vanemaga veeta

jõulupühi või aastavahetust, ehkki üldteadaoleva asjaoluna loetakse perekondlike pühade

veetmist kummagi vanema perekonnaga lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kui maakohus

leidis, et vahelduv elukoht või selle poole liikumine on lapse huvidega vastuolus, tulnuks

istungil vanematega vähemalt arutada, milline oleks mõistlik suhtluskord, kui lapsele

vahelduvat elukohta ei määrata ja kuidas võiks ja peaks jagunema koolivaheajad ja pühad.

Maakohus seda ei teinud, mistõttu on lahend üllatuslik.

44. Maakohus ei pidanud vajalikuks määrata lapse õigust veeta vanematega aega välisriikides

ega õigust osaleda kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel

ja jättis needki vanemate kokku leppida. Selline otsustus hälbib seni omaksvõetud

kohtupraktikast, mille kohaselt on vaidluste lahendamiseks oluline lahendada küsimused, mis

vanemate vahel on tekkinud ja mis on kohtu ette toodud. Kui kohus on seisukohal, et

suhtlusõiguse reguleerimise esemeks ei saa olla lapse õigus reisida koos vanemaga välismaale

2-22-12109

või õigus osaleda teise vanema pereliikme pulmas, tulnuks seda menetlusosalistele selgitada ja

vajadusel anda tähtaeg nõude täpsustamiseks. Kohtupraktikas on suhtlusõiguse üle peetavates

vaidlustes lapse reisimise õigust ja perekondlikest sündmustest osavõtu õigust reguleeritud.

45. Põhjendamatu on vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2.6 määratu, mis eeldab

samuti vanemate vahelist kokkulepet, kui eemalolev vanem tahab suhelda lapsega n-ö

väljaspool enda aega. Aeg, millal kumbki vanem on õigustatud lapsega telefoni vm teel

suhtlema, peab olema erimeelsuste välistamiseks määratletud.

46. Suhtlemiskorras on poolte õiguste ja kohustuste meelde tuletamine asjakohane, mistõttu ei

nõustu kaebaja maakohtu vastupidise seisukohaga, et neid küsimusi ei ole vaja määruses

kajastada.

47. Kohus tugines asja lahendamisel ka lapse seisukohtadele. Arvestada tuleb, et laps on 8-

aastane ja tema selgitused on sellisel tasemel, kus ta ei suuda adekvaatselt ja põhjendatult oma

soove ja tahtmisi edastada. Vaidlustatud määruses on sedastatud, justkui oleks laps kohtumisel

eestkosteasutuse töötajaga ja määratud esindajaga väljendanud väga kindlaid seisukohti

suhtluskorra osas. Nende dokumentide analüüsil sellist kindlameelsust ei järeldu, vaid nähtub,

et laps on ebakindel. See tuleneb sellest, et lapsele on pandud koormus pooli valida. Kohus

leidis õigesti, et lapsega kooselava vanema kohustus on veenda last teise vanemaga suhtlema.

Kui aga menetluse käigus on ilmnenud, et koosolev vanem seda ei taha või ei ole selleks

suuteline ja puudub tõsiseltvõetav väljavaade muutusteks, tuleks kohtul lahendada see olukord

õiguslikult, andes isale rohkem aega lapsega koos olemiseks ja seeläbi võimalus last positiivselt

mõjutada. Lapse jätmine muutumatusse olukorda on tema huvide vastane.

48. Määruses refereerib kohus KKK lasteaia XXX rühma õpetajate 29.08.2022 vastust.

Arvestades, et praegusel ajal käib laps juba koolis ning tema suhtumine ja nägemus on aja

jooksul muutunud, tugines kohus vananenud informatsioonile, mis ei ole enam adekvaatne ega

aktuaalne.

49. Maakohus eiras isa seisukohti, spetsialistide arvamusi ja tõendeid, jättes need hindamata ja

määruses kajastamata. Mh ei arvestanud kohus isa esitatud psühholoog AR hinnangut ja Eesti

Pereteraapia Ühingu arvamust (isa 21.09.2022 seisukoha lisad 6 ja 7). Psühholoogi arvamusest

nähtub, et lapse väljaütlemised, et ta ei soovi isa juurde minna, on tingitud muudest asjaoludest,

millele psühholoog arvamuses viitab. Ka eestkosteasutuse 16.08.2023 seisukoht kinnitab, et

lapse arusaamatu käitumine suhetes isaga on põhjustatud eelkõige ema poolt.

50. Isa jääb seisukoha juurde, et lapse normaalseks arenguks ja lähedussuhte hoidmiseks

mõlema vanemaga on lapsele oluline vahelduv elukoht. Eeldused lapse kasvamiseks mõlema

vanema juures on täidetud. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, milles ta nõustub

eestkosteasutuse arvamusega, et suhtluskord, mil laps viibib võrdse aja ema ja isaga, ei ole lapse

suhtes parim lahendus. Seni, kuni ei esine ohtu lapse turvalisusele, ei saa vanemate erinevus

olla põhjuseks, miks laps ei saa elada mõlema vanema juures. Isa ei nõustu, et rohkem tema

juures viibimine tooks suured muutused või ootamatused lapse elukorraldusse. Kohus ei

tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele

ebamugavusi nt isa juurest kooli minemisel. Isa taotles vahelduva elukoha määramist poole

aasta pikkuse harjumisajaga.

51. Kohtu põhjendused sunnivahendite kohaldamata jätmisel ei ole asjakohased. Isa esitas

muudetud avalduse 05.07.2023, seega esmane avaldus ei oma sunnimeetmete aspektist enam

õiguslikku tähendust. Seisukoht, et sunnimeetmete kohaldamine kahjustaks oluliselt lapse ja

2-22-12109

vanemate suhteid ja sellise olukorra tekitamine ei ole lapse huvides, ei ole kooskõlas kehtiva

õigusega. Tuleb eristada sunnimeetmete kohaldamist ja sunnivahendite määramist.

Sunnivahendite määramine lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses on TsMS § 5621

lõike 1 järgi pärast 01.09.2022 esitatud avalduste suhtes väljaspool kohtu kaalutlusruumi.

Praeguses

menetluses

oleks

sunnivahendite

määramata

jätmine

ka

vastuolus

menetlusökonoomia põhimõttega, kuna varem kehtinud TsMS § 563 järgse lepitusmenetluse

alustamine oleks võimalik ka pärast paarikordset kohtumääruse rikkumist ja põhjustaks

vanematele mõttetult uue kohtumenetluse, mille tulemuseks oleks ikkagi sunnivahendite

määramine.

52. Isa jääb 05.07.2023 avalduses toodud suhtluskorra juurde, mida toetab lapsele määratud

esindaja. Alternatiivselt taotleb isa maakohtu määruse muutmist selliselt, et suhtlus toimuks

vähemalt järgmistel tingimustel:

1) lapse peamine elukoht on ema juures aadressil MMM;

2) laps viibib isa juures:

2.1)

igal teisipäeval (kui tegemist on nädalaga, mille jooksul veedab isa lapsega

nädalavahetust) võtab isa lapse koolist / huviringist ja kolmapäeval viib lasteaeda /

kooli. Koolist vabal päeval (koolivaheaeg vms) viib isa lapse ema koju või mujale

kokkulepitud kohta;

2.2)

igal teisipäeval (kui tegemist on nädalaga, mille jooksul ei veeda isa lapsega

nädalavahetust) võtab isa lapse koolist / huviringist ja neljapäeva hommikul viib kooli.

Koolist vabal päeval (koolivaheaeg vms) viib isa lapse ema koju või mujale

kokkulepitud kohta;

2.3)

igal teisel nädalavahetusel reedel kella 16.30-st kuni pühapäeval kella 19.00-ni (st paaris

nädalatel);

2.4)

koolivabal päeval võivad pooled kokku leppida, et ema toob lapse isa juurde ja isa viib

lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi;

3) laps antakse üle ema elukohas, mis asub Kuusalu vallas, välja arvatud, kui on kokku lepitud

teisiti. Nt, kui laps on üleandmise hetkel koolis, huviringis, arsti juures vm ema poolt

teavitatud kohas. Üleandmine toimub isa ja ema juuresolekul ning sellesse ei kaasata

kolmandaid isikuid, sh ema ja või isa uusi elukaaslasi vms isikuid;

4) vanemad võivad kokku leppida lapse viibimises isaga täiendavatel aegadel ning vastavalt

vajadusele võivad vanemad punktis 2 toodust kõrvale kalduda. Nt juhul, kui isa või laps

haigestub, võivad vanemad kokku leppida lapse viibimise isaga muul ajal;

5) lapse sünnipäeval on vanematel õigus veeta lapsega koos aega. Sünnipäeva toimumise koht

ja külaliste ring otsustatakse kokkuleppel;

6) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga tingimusel, et laps peab õhtul kell 19.00

olema tagasi selle vanema juures, kelle juures ta parasjagu punktis 2 toodust lähtudes peaks

olema;

7) Paaris aastatel veedab laps 23.–24.12 emaga ja 25. (isa võtab lapse kell 12.00)–26.12 (isa

toob lapse tagasi kell 19.00) isaga ning paaritutel aastatel 23. (isa võtab lapse hommikul

arvestades ema tööajaga)–25.12 (isa toob lapse tagasi 25.12 kell 12.00) veedab laps isaga

ja 25.–26.12 veedab laps emaga. Poolte kokkuleppel on võimalik, et ema toob lapse isa

juurde ja isa toob ettenähtud ajal lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi;

8) Paaris aastatel veedab laps 31.12–01.01 isaga (isa võtab lapse 31.12 hommikul, arvestades

ema tööajaga ning toob lapse 01.01 kella 17.00-ks ema juurde) ja paaritutel aastatel veedab

laps 31.12–01.01 emaga. Poolte kokkuleppel on võimalik, et ema toob lapse isa juurde ja

isa toob ettenähtud ajal lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi;

9) Suvekuudel veedab laps isaga juunis kaks nädalat, juulis kaks nädalat ja augustis kaks

nädalat, arvestades, et laps saaks veeta emaga ema puhkusel järjest kolm täisnädalat. Suvine

2-22-12109

suhtluskord on erikorraldus ja sel ajal muid kohtumisi ei toimu, kui vanemad ei lepi kokku

teisiti;

10) Lapse välisreisidel osalemise üle otsustavad vanemad ühiselt (st lapse võib viia välismaale

ainult vanemate kokkuleppel). Samas teine vanem võib keelduda nõusoleku andmisest vaid

mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tõsist ohtu lapse elule ja tervisele.

Vanemad on kokku leppinud, et lapse elule ja tervisele ei kujuta tõsist ohtu pelgalt asjaolu,

et laps reisib teise riiki ning viibib teise vanemaga. Vanemad reisivad lapsega oma

suhtluskorra järgsel või kokkuleppel muul ajal;

11) Vanem, kelle juures laps on, teeb ühiseid plaane lapsega ning teine vanem reeglina ei

kavanda selleks ajaks lapsega ühiseid tegevusi;

12) Vanemate omavaheline suhtlus puudutab lapse elukorraldusega seotud küsimusi;

13) Vastavalt lapse viibimisele ema või isa juures, kohustuvad vanemad tagama lapse osalemise

koolis, huviringides, ekskursioonidel jms üritustel;

14) Vanematel on õigus osaleda kõikidel lapse esinemistel koolis, spordivõistlustel,

huviringides jmt üritustel;

15) Vanemad ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tema elukorraldust ega aruta

eriarvamustega seotud küsimusi;

16) Vanemad on jooksvate küsimuste lahendamisel ja erandite tegemisel võimalusel paindlikud

ning lähtuvad lapse vajadustest;

17) Vanemad vastavad teise vanema e-kirjadele ja telefonisõnumitele esimesel võimalusel;

18) Kui teine vanem on vaba, eelistatakse lapse hoidmisel tema vanemat teistele isikutele;

19) Lapsega seotud olulisest informatsioonist teatab vanem teisele vanemale esimesel

võimalusel vahetult, telefoni või e-posti vahendusel;

20) Vanemad lepivad lapse elukorraldust ja lapsega suhtlemist puudutavad küsimused kokku

omavahel, mitte lapsega;

21) Vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid

kasutades (st ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures);

22) Ema kohustub tagama lapse kooli, huviringide jt asutustega suhtluse ja vajaminevate

nõusolekute andmise ja isa kontaktandmete edastamise. Ema kohustub teavitama isa

kõikidest olulisematest muudatustest ja olulisematest sündmustest. Lapse üleandmisel on

ema pannud lapsele kaasa vajalikud riided ja tarbed ning isa annab lapse emale samade

asjadega koos üle, millega isa lapse vastu võttis;

23) Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt;

24) Vanemad toimivad vanema õiguste teostamisel ja vanema kohustuste täitmisel heas usus

ning peavad alati silmas lapse parimaid huve, eakohaseid vajadusi ja arengut;

25) Vanemad tagavad lapsele turvalisuse, järelevalve, eakohase arengukeskkonna ja

päevarežiimi (sh lapse uneajad, hügieen jms) ning eakohased tegevused. Vanemad

kuulavad last ja tema poolt väljendatavaid muresid ning arvestavad lapse eakohaste

soovidega, kui need on lapse heaolu ja arengu seisukohalt põhjendatud;

26) Kokkulepitud korda on võimalik muuta teise vanema nõusolekul, välja arvatud juhtudel,

kui muudatused on tingitud lapse haigestumisest. Teisel vanemal on õigus saada

informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta;

27) Muudatustest lapsega suhtlemisel tuleb teist vanemat teavitada esimesel võimalusel.

53. Isa hinnangul on vajalik välja selgitada põhjus, miks laps ei soovi isa juures ööbida.

Maakohus jättis ekspertiisi taotluse rahuldamata, kuna see pidavat takistama perelepitust. See

põhjus on ära langenud, mistõttu on vajalik ekspertiisi läbiviimine, et teha kindlaks, miks on

lapsel väidetavalt tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja seal ööbimisega ning mis oleks

lahendus tõrke kõrvaldamiseks.

2-22-12109

Menetlusosaliste seisukohad

54. Ema vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud isa kanda.

Ema esitas täiendavad tõendid ja taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.

55. Eestkosteasutus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

56. Lapsele määratud esindaja leiab, et lapsel on vajalik suhelda mõlema vanemaga ajaliselt

enam-vähem võrdselt, mistõttu toetab ta kaebusega taotletavat suhtluskorda.

Menetluse edasine käik

57. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

58. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrust tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel

(koosmõjus §-ga 659) muuta, täiendades maakohtu määratud suhtluskorda vastavalt

tervikresolutsiooni punktidele 5.2.6 ja 5.2.7, 5.2.11–5.2.17 ning sunnivahendite rakendamise

osas. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib kohus kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lõike 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

59. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused. TsMS § 477 lõike 7, § 442

lõike 5, § 659 ja § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus täiendavate tõenditena vastu ema

05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid (t II kd lk 48–58), kuna

need on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.

60. Isa taotleb määruskaebuses lapsele ekspertiisi määramist, et selgitada välja, miks on lapsel

tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja seal ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke

kõrvaldamiseks. Ema vaidleb taotlusele vastu leides, et see on puudustega ega ole lapse

huvides. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Ema on esile toonud, et vanematel ja

lapsel oli plaanis ühine kohtumine kliinilise psühholoogi MSga, kes saaks aidata mh isa viidatud

asjaolud välja selgitada, kuid kohtumine on juba kahel korral isa tõttu ära jäänud. Kolleegium

nõustub emaga, et täiendava ekspertiisi läbiviimine on lapsele ebamõistlikult koormav

olukorras, kus laps juba regulaarselt käib psühholoog MS vastuvõtul. Psühholoogi kokkuvõttest

(määruskaebuse vastuse lisa 6, t II kd lk 56–57) nähtuvalt on lapsega perioodil 23.08–

24.11.2023 toimunud viis kohtumist; ka isale on korduvalt pakutud võimalust koos lapsega

vastuvõtul osaleda, millest isa senini on ise loobunud (kirjavahetus psühholoogiga, t II kd lk

49–51). Samuti nähtub kirjavahetusest (MS 28.11.2023 e-kiri), et kohtumise eesmärk on lapse

emotsionaalse enesetunde toetamine, vastumeelsuse põhjuste selgitamine ja lapse kindlustunde

suurendamine oma vajaduste väljendamiseks. Kolleegium märgib, et isal on võimalik edaspidi

koos lapsega psühholoogi vastuvõtul osaleda, kus ta saab mh esitada omapoolsed küsimused

seoses lapse vastumeelsusega tema juures ööbimisega seoses.

61. Vastuses määruskaebusele taotleb ema asja läbivaatamist kohtuistungil. Kolleegium istungi

korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse

määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega

põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetlusosalised on isiklikult ära

kuulatud maakohtus kahel korral (28.09.2022, 04.10.2023) ning täiendava istungi korraldamine

2-22-12109

ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest

lähtudes mõistlik.

62. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja vastavate põhjendustega, et praegusel

juhul ei ole lapse huvides määrata n-ö vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda. TsMS

§ 654 lõike 6 järgi koosmõjus §-ga 659 ringkonnakohus vastavaid maakohtu põhjendusi täies

mahus ei korda. Maakohus leidis õigesti, et hetkel on lapse huvides eelkõige võimaldada talle

stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suuri muutusi ja ootamatusi tema elukorralduses.

Lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja lapsel lojaalsuskonflikti

võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos mõlema vanemaga, on

maakohtu hinnangul mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtluskorra alusel.

Kord, mil laps viibib võrdse aja mõlema vanemaga, on võimalik vaid juhul, kui vanemate

omavaheline suhtlemine toimub rahulikult ja ühises koostöös, mis praegusel juhul on puudulik.

Maakohus tuvastas, et vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud ja emotsionaalsed.

Võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja korduvalt

väljendatud soovi mitte isa kodus ööbida. Maakohus leidis, et ka tähtaegadega määratud

järkjärguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus laps elab üle kahe nädala oma ema või

isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ning süvendaks võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra

täitmise ja oma emast edaspidi eemal viibimise ees. Vahelduval elukohal põhinev suhtluskord

saaks toimida vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel.

63. Vastuseks määruskaebuse väidetele, mis puudutavad vahelduval elukohal põhinevat

suhtluskorda, märgib kolleegium järgmist. Nõustuda ei saa isaga, et maakohtu määrus erineb

suurel määral viimastel aastatel välja kujunenud kohtupraktikast. Ema viitab vastuses kaebusele

asjakohaselt Riigikohtu 15.02.2023 lahendile tsiviilasjas nr 2-21-5895. Viidatud lahendis leidis

Riigikohus, et õige ei ole seisukoht, et lapsele tuleks eelduslikult määrata vahelduv elukoht

juhul, kui ka vanem, kelle juures laps ei ela, on valmis ja võimeline lapsele vahelduvat elukohta

pakkuma. Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, mille

kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse

huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (RKTKm

15.02.2023, 2-21-5895, p 20). Antud juhul on maakohus teinud eelkõige lapse huvidest lähtuva

lahendi, arvestades nii tema arvamust kui praegusel hetkel esiplaanil olevat lapse vajadust

püsiva ja stabiilse elukorraldusele järele. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust kaebuse väide,

et kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures ning et vanemate

erinevus ei saa olla põhjuseks, miks laps ei saa elada mõlema vanema juures. Need asjaolud ei

olnud määravaks isa taotletud vahelduval elukohal põhineva suhtluskorra avalduse rahuldamata

jätmisel.

64. Kaebuses leitakse, et lapse seisukohtadele hinnangu andmisel tuli arvestada, et laps on 8-

aastane, mistõttu ta ei suuda adekvaatselt ja põhjendatult oma soove ja tahtmisi edastada.

Samuti ei järeldu lapse seisukohtadest kindlaid seisukohti suhtluskorra osas nagu maakohus

leidis. Isa hinnangul on lapse arvamus mõjutatud ema tekitatud lojaalsuskonfliktist.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti arvestanud asja lahendamisel mh lapse

seisukohtadega ja teinud nendest õigeid järeldusi. Praegusel juhul on laps nii kohtus

ärakuulamisel kui ka mitmetele spetsialistidele (Kuusalu valla lastekaitse spetsialist, t I kd lk

66–67, lk 123–124; lapsele määratud esindaja, t I kd lk 136; psühholoog MS, t II kd lk 56)

väljendanud vastumeelsust isa juures pikemalt viibida ja ööseks jääda, mistõttu ei saanud

maakohus seda asjaolu asja lahendamisel tähelepanuta jätta. Tsiviilasja materjalide põhjal ei

kujunenud kolleegiumil ka veendumust, et lapse arvamuse kujunemine oleks sedavõrd ema

poolt mõjutatud, et esineks alus jätta arvamusega arvestamata. Üksnes sellest, et lapse soov

2-22-12109

langeb kokku ema nägemusega suhtluskorrast, ei saa automaatselt järeldada, et laps on ema

poolt oluliselt mõjutatud.

65. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et vaidlustatud määrus

on vastuoluline. Ühelt poolt on kohus tuvastanud, et vanemate omavaheline suhtlus on

raskendatud ja konfliktne, samas on kohus määranud suhtluskorra sellisel viisil, mis eeldab

tavapärasest korrast kõrvalekaldumiseks (nt pühade ja tähtpäevade tähistamiseks) vanemate

head koostööd ja mitmetes lapsega suhtlust puudutavates küsimustes igakordselt kokkulepete

saavutamist. Ringkonnakohus saab vastavas osas suhtluskorda täiendada, lähtudes isa

määruskaebuses esitatud alternatiivsest ettepanekust (vt käesoleva määruse punkt 52), mille

osas oli ka emal võimalus vastuses määruskaebusele seisukoht avaldada. Ema märkis vastuses

kaebusele üksnes üldsõnaliselt, et isa poolt alternatiivselt taotletav suhtluskord ei vasta lapse

huvidele ning selliselt puuduks lapsel stabiilne elukorraldus, mis samal ajal last ebamõistlikult

koormaks. Konkreetseid vastuväiteid ettepanekule ema ei esitanud. Seejuures ei ole ka

põhjendatud, miks ei vasta lapse huvidele need suhtluskorra punktid, mis sisuliselt kattuvad

ema poolt maakohtus (12.09.2022 menetlusdokumendis) esitatud suhtluskorra ettepanekuga.

Samas märgib ema vastuses määruskaebusele, et jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade ja

vastuväidete juurde ning palub kohtul nendega asja lahendamisel arvestada. Seega saab

ringkonnakohus suhtluskorra määramisel arvestada nii isa määruskaebuses toodud

alternatiivset ettepanekut kui ema 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud ettepanekut.

66. Esmalt märgib kolleegium, et ei pea põhjendatuks muuta suhtluskorda osas, mis puudutab

lapse viibimist isa juures üle nädala nädalavahetuseti ja vahenädalal ühel päeval nädala sees.

Nädalavahetuse osas kattub maakohtu määratu enamuses isa taotletuga, erisus on üksnes

pühapäeval lapse ema koju toomise kellaajas, mille puhul on maakohtu määratud kell 18.00

mõistlik. Samuti on mõistlik ja kantud eesmärgist vähendada vanemate omavahelisi kohtumisi

miinimumini maakohtu määratu, et isa võtab lapse reedel otse koolist. Selline korraldus on

kooskõlas ka isa menetluses varasemalt esitatud seisukohtadega. Seoses kohtumisega

vahenädalal taotleb isa määruskaebuses määrata ööbimisega kohtumine, st isa läheb lapsele

teisipäeval kooli või huviringi järele ja viib ta kolmapäeval kooli. Maakohus määras

nädalasisese kohtumise alates koolipäeva lõpust kuni kella 18.00-ni. Ringkonnakohus möönab,

et sellisel juhul jääb isa ja lapse kohtumine küll üpris lühikeseks, kuid praeguseks kujunenud

olukorras ei ole lapse huvides seda regulatsiooni muuta. Arvestades, et lapsel on senini esinenud

vastumeelsust ja stressi seoses isa juures ööbimisega, ei ole põhjendatud tekitada võimalust

sellise olukorra tekkeks nädala sees, mil lapsel on vaja keskenduda eelkõige koolile ja

huvitegevusele. Kui lapse ärevus ja vaimne olukord psühholoogi ja vanemate koostöö toel

paraneb, võivad ka lapse soovid seoses isa juures ööbimisega muutuda ning sellisel juhul on

vanematel võimalik kokku leppida täiendavates isa juures ööbimistes või kokkulepete

mittesaavutamisel pöörduda suhtluskorra muutmise avaldusega kohtu poole.

67. Maakohus jättis suhtluskorras reguleerimata mh kohtumised pühadel ja tähtpäevadel,

leides, et selles on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt või tähistada koos selle

vanemaga, kellega koos laps suhtluskorra järgi viibib. Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et

määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks laps ei võiks mõlema vanemaga veeta jõulupühi või

aastavahetust. Seejuures tuleb arvestada, et laps veedab suhtluskorra alusel isaga vähem aega

kui emaga, seega on väiksem tõenäosus, et pühad langevad isaga veedetavale ajale. Kuivõrd

tuvastatud on ka problemaatilised suhted vanemate vahel, ei saa jääda lootma erikokkulepete

sõlmimisele pühade tähistamise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et mõistlik

on suhtluskorras reguleerida jõulude ja aastavahetuse veetmine lapsega vastavalt isa taotletule

(määruskaebuse punkti 2.27 alapunktid 7, 8). Ema ei ole vastuses määruskaebusele isa pakutud

ettepanekule vastuväiteid esitanud. Lisaks nähtub asja materjalidest, et ka ema poolt 12.09.2022

2-22-12109

esitatud suhtluskorra ettepanekus on taotletud pühade ajaks sarnast suhtluskorda (st paaris

aastatel veedab laps isaga 25.–26.12 ja 31.12–01.01 ning emaga 23.–24.12, paaritutel aastatel

vastupidi), väikesed erisused on ainult lapsele järgi tulemise või ära toomise kellaaegades.

Ringkonnakohus arvestab kellaaegade määramisel mõlema vanema ettepanekuid ja asjaolu, et

korraldus oleks võimalikult sarnane ülejäänud suhtluskorras määratuga.

68. Seoses lapse sünnipäeva tähistamisega nõustub kolleegium maakohtuga, et seda ei ole

mõistlik eraldi suhtluskorras reguleerida ning vanem saab tähistada lapsega sünnipäeva siis, kui

ta lapsega koos viibib. Isa alternatiivses ettepanekus märgitu, mille kohaselt lapse sünnipäeval

on vanematel õigus veeta lapsega koos aega, võib osutuda hoopis problemaatiliseks ja

põhjustada vanemate vahel vaidlusi ja konflikte. Lapse huvides on, et ta saaks veeta oma

sünnipäeva rõõmsalt ja pingevabalt ning seda ei pruugi võimaldada korraldus, mil mõlemal

vanemal on õigus veeta lapsega tema sünnipäeval koos aega.

69. Emadepäeva ja isadepäeva tähistamise osas leiab isa määruskaebuses, et suhtluskorra

järgne kohtumine võiks alata juba eelmisel õhtul, et jõuaks midagi koos järgmisel päeval ette

võtta. Ema leiab vastuses kaebusele, et kellaaja muutmine võib tekitada täiendavat segadust

ning toob esile, et viimased kolm aastat ei ole isa leidnud aega ega võimalust, et isadepäev koos

lapsega veeta. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et selles osas ei ole põhjendatud

maakohtu määratud suhtluskorda muuta ning maakohtu määratud ajavahemik kell 11.00–18.00

võimaldab soovi korral ka vanemal koos lapsega midagi ühiselt ette võtta, nt väljasõidu

loodusesse vmt.

70. Isa leiab, et suveperioodiks määratud suhtluskord ei vasta lapse ja isa huvidele. Isa soovib

veeta lapsega pikema perioodi kui 10 päeva kuus. Ringkonnakohus märgib, et muul ajal viibib

laps isaga sõltuvalt kuust keskmiselt 8–11 päeva (st üle nädala reedest pühapäevani ja

vahenädalal ühel tööpäeval). Arvestades vajadust tagada stabiilne elukorraldus ja toetada lapse

emotsionaalset seisundit, ei ole hetkel lapse huvides määrata suhtluskorras suveperioodiks

oluliselt pikemat suhtlusaega kui muul perioodil. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb siinkohal

arvestada ka lapse sooviga ning laps on siiani korduvalt väljendanud vastumeelsust pikemalt

isaga koos viibida. 10 päeva on kolleegiumi hinnangul piisav aeg nt ühise välisreisi

ettevõtmiseks. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka ülejäänud koolivaheaegade

puhul, mil laps saab veeta aega isaga vastavalt tavapärasele suhtluskorrale. Juhul, kui isa soovib

koolivaheajal lapsega midagi pikemalt koos ette võtta (nt koos reisile minna), on selles võimalik

lapse emaga täiendavalt kokku leppida. Asja materjalidest ei nähtu ning isa ei ole esile toonud,

et ema oleks varasemalt takistanud isal lapsega reisida.

71. Isa leiab määruskaebuses, et aeg, mil kumbki vanem on õigustatud lapsega telefoni vm

sidevahendite teel suhtlema, peab olema erimeelsuste vältimiseks määratletud. Maakohus

määras, et laps võib sidevahendite teel eemaloleva vanemaga suhelda igal ajal ning eemalolev

vanem võib lapsega suhelda kokkuleppel teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal.

Määruskaebuse esmase suhtluskorra ettepanekus (mis lähtub vahelduvast elukohast) on palutud

lisaks lapse piiramatule õigusele suhelda eemal viibiva vanemaga, määrata vanema õigus

lapsega suhelda konkreetsetel päevadel ja kellaaegadel. Alternatiivses ettepanekus on palutud

määrata, et vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal sidevahendite teel. Seega on isa

ettepanekud omavahel vastuolus ja alternatiivses ettepanekus taotletu ka vastuolus

määruskaebuse põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub eemal viibiva vanema ja lapse

suhtlusõiguse määramisel maakohtu määruse ja vastavate põhjendustega. Isa esmases

ettepanekus taotletu ei ole põhjendatud, kuivõrd kohus ei määra lapsele vahelduval elukohal

põhinevat suhtluskorda. Maakohus leidis õigesti, et lapsel peab olema piiramatu õigus oma

vanematega suhelda, kuid lapse huvides ei ole isa ettepanek anda eemalolevale vanemale

2-22-12109

samuti piiramatu õigus lapsega suhelda. Nagu ka isa ise määruskaebuses esile toob (punktis

2.21), ei ole põhjendatud, et teine vanem sekkub ajal, mil isa lapsega koos on, nt oma

telefonikõnega isa ja lapse ühisesse tegevusse. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik, et sellisel

juhul tuleb suhtlemine lapsega koos viibiva vanemaga kooskõlastada, et tagada lapsele

segamatu koosviibimine vanemaga, kelle aeg suhtluskorra järgi on.

72. Maakohus ei pidanud vajalikuks suhtlemise korras kajastada vanemate kohustusi

omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad PKS-ist. Isa soovib

jätkuvalt eelmainitu määruses kajastamist, ema ei ole vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa praeguses olukorras, kus on tuvastatud vanemate vahel konfliktsed suhted,

pidada vanemate omavahelist suhtlemist puudutavate kohustuste märkimist suhtluskorra

määruses ebamõistlikuks. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas suhtluskorda, st

määruskaebuse punkti 2.27 (ja käesoleva määruse punkti 52) alapunktidega 15, 16, 17, 19, 20,

24, 27.

73. Kolleegium ei pea mõistlikuks ega vajalikuks lisada suhtluskorda määruskaebuse punkti

2.27 (ja käesoleva määruse punkti 52) alapunkte 10, 11, 12, 13, 14, 22, 23, 25, 26. Punktides

11 ja 12 märgitu on kohtu hinnangul iseenesest mõistetav, seejuures ei saa kohus lapsega

suhtlemise korra raames piirata vanemate omavahelise suhtluse sisu. Punktid 10, 13, 14, 23, 25

ja 26 teine lause väljendavad vanema hooldusõiguslikke õigusi ja kohustusi (mh nt

otsustusõigus tervist puudutavates küsimustes, õigus osaleda lapsega seotud sündmustel,

kohustus tagada lapse turvalisus jmt ning arvestada lapse soovidega jne), mida ei ole asjakohane

reguleerida suhtlemise korras. Vanematel on kõigis last puudutavates küsimustes ühine

hooldusõigus, mis tähendab, et kõiki lapsega seotud olulisi küsimusi otsustavad vanemad

ühiselt. Seoses punktis 22 märgituga ei ole menetlusosalised esile toonud, et ema

teavitamiskohustuse või lapsele vajalike asjade kaasapanemisega oleks esinenud probleeme, et

need küsimused vajaksid eraldi reguleerimist. Punkti 26 esimene lause kordab sisuliselt

maakohtu määratud suhtluskorras sätestatut, mille kohaselt vanemad võivad leppida kokku

määrusega sätestatust teistsuguses suhtluskorras. Maakohus käsitles ka lapse haigestumisega

seonduvat leides, et lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja

vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt

võimalik.

74. Lapsega välismaale reisimise osas (määruse punkti 51 alapunkt 10) nõustub kolleegium

maakohtu põhjendusega, et reisimiseks nõusoleku andmist ei saa asendada lihtsalt teise vanema

teavitamisega, kuivõrd tegu on ühise hooldusõiguse küsimusega. Sõltumata teavitamisest saab

reisida ainult poolte kokkuleppel. Isa ei ole esile toonud, et senini oleks esinenud probleeme

reisimiseks nõusoleku saamisega. Juhul, kui vastavad probleemid tekivad, saab vanem vastava

otsustusõiguse saamise avaldusega kohtusse pöörduda nagu ka maakohus on õigesti märkinud.

75. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus reguleerida täiendavalt lapse üleandmise korda

(määruse punkti 52 alapunkt 3), kuivõrd see on selgelt ja arusaadavalt reguleeritud maakohtu

määratud korras. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, on põhjendatud viia vanemate vahelised

kokkupuuted miinimumini ning seda tagab suhtluskorras määratu, et isa võtab lapse

koolipäeval otse koolist.

76. Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks märkida suhtluskorda seda, et kui teine vanem on

vaba, eelistatakse teda lapse hoidmisel teistele isikutele (määruse punkti 52 alapunkt 18).

Määruskaebuses ei ole selles osas esitatud põhjendusi ega ka esile toodud, et see teema oleks

problemaatiline (nt teine vanem kasutab pidevalt kõrvaliste isikute abi lapse hoidmisel vmt).

Pigem võib taotletav regulatsioon osutuda konfliktide allikaks.

2-22-12109

77. Määruskaebuses leitakse ka, et kohus on jätnud mitmed isa esitatud tõendid tähelepanuta.

Samas ei ole esile toodud, millist asjaolu oleks kohus tõenditest tulenevalt pidanud teistmoodi

tuvastama ja kuidas see on mõjutanud asja lõpplahendust. Küll aga nõustub kolleegium kaebuse

väitega, et põhjendamatu oli asja lahendamisel arvestada XXX lasteaia XXX rühma õpetajate

29.08.2022 vastust (t I kd lk 39). Kuivõrd laps käib alates 2022. a sügisest koolis, ei ole

kõnealuses vastuses kajastatu enam asjakohane ega aktuaalne. Samas ei nähtu vaidlustatud

määruse põhjendustest, et maakohus oleks viidatud arvamusele oma seisukoha kujundamisel ja

asja lahendamisel tuginenud. Seega ei oma asjaolu, et maakohus on nimetatud arvamust

määruses refereerinud, asja õige lahendamise seisukohalt olulist tähendust.

78. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles kohus leidis, et käesoleval

juhul ei olnud põhjendatud kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22

kehtestatud sunnimeetmeid. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle

tegemise aja seaduse järgi. TsMS § 5621 kehtib alates 01.09.2022. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt sisaldub taotlus sunnimeetmete määramiseks isa 05.07.2023 avalduse muutmise

avalduses, mille maakohus võttis menetlusse 02.08.2023. Seega saab praeguses menetluses

kohaldada TsMS §-i 5621 ja selle alusel määrata kohtumääruse rikkumise korral rakendatavaid

sunnimeetmeid. Nimetatud sätte lõige 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist

korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise

korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.

Eeltoodu alusel määrab ringkonnakohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia

täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul

trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lõige 2). Teistkordse trahvi määramise

asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine

või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise,

selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lõige 22).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

79. TsMS § 173 lõike 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab

ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetlusosaliste (v.a

lapse) menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu lahendi tulemusena on isa

avaldus rahuldatud endiselt osaliselt, puudub vajadus muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

80. Arvestades, et isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul

õiglane vaidluse olemust arvestades jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lõike 1

teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäävad TsMS § 172 lõike 3 järgi riigi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)