2-23-123521/18 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (7)

2-23-123521

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.04.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-123521

Tsiviilasi

Rendin OÜ hagi Kxxx Kxxxxx vastu kahju hüvitamise

nõudes

Hagihind

1670 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rendin OÜ (registrikood: 14672861; aadress:

Peterburi tee 2f, Tallinn, 11415 Harju maakond);

Seaduslik esindaja: juhatuse liige Axxxx Axx;

Hageja

volitatud

esindaja:

Lia

Siht

(e-post:

lia@rendin.co);

Kostja: Kxxxxxxxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxx, xxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxald, xxxxx Jõgeva

maakond; e-post: ).

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlustoiming

18.12.2023. a;

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rendin OÜ hagi.

2. Mõista kostjalt Kxxx Kxxxxxxxx välja hageja Rendin OÜ kasuks kahju summas

1670 (üks tuhat kuussada seitsekümmend) eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista kostjalt Kxxx Kxxxxxxxx hageja Rendin OÜ kasuks välja hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 315 (kolmsada viisteist) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rendin OÜ esitas 06.06.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl

4-5) Kxxx Kxxxxxx vastu võla, s.o 1707,50 euro nõudes. Kohus tegi 08.06.2023. a võlgnikule

makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 24.08.2023. a. Võlgnik Kxxx Kxxxxx

esitas 28.08.2023. a nõudele vastuväite (dtl 12-15). Esitatud vastuväites märgib Kxxx

Kxxxxx, et omanik ei viibinud korteri üleandmise juures ning omavahelises kirjavahetuses

omanik ka ei maininud Kxxx Kxxxxxxxx, et korter vajaks taastusremonti. Korteriga

tegelenud isik mainis, et liimis ise põrandaliistude nurgad tagasi (peale võtmete tagastamist).

Nurgad tulid lihtsalt lahti (nt tolmuimejaga vastu minnes). Kui Kxxx Kxxxxx soovis seoses

korteriga vastuseid selle omanikult, blokeeris viimane Kxxx Kxxxxxx sotsiaalmeedias ära.

Kxxx Kxxxxxxx ei ole teavitatud sellest, et peale korteri üleandmist tellitakse sinna

koristusteenus ning taastusremont. Kxxx Kxxxxxxx jäid korterisse mõned esemed. Kxxx

Kxxxxxxxkätte jäi kimp võtmeid. Omanikuga jäi kokkulepe, et kui KxxxxKxxxxx leiab

võtmed üles, siis ta ka tagastab need. KxxxxKxxxxxxsai omanikult kirja 18.04.2023. a.

Seejärel saadeti KxxxxKxxxxxxxx 08.05.2023. a arve korteri taastusremondi kohta. Kxxx

Kxxxxxxsoovib tõestust selle kohta, et arvel kajastatu on seotud vaidlusaluse korteriga.

2. Rendin OÜ esitas 05.09.2023. a Tartu Maakohtule hagi Kxxx Kxxxxxx vastu võla nõudes

(dtl 23-27). Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja Mxxxxx Txxxxx alates 06.08.2022. a

üürilepingu nr EE220801-95767 korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxx, xxxxxx kasutamiseks.

Üürileping ja selle juurde kuuluv sertifikaat on väljastatud Rendin OÜ poolt. Kostja

allkirjastas üürilepingu ning eluruumi valdus anti talle üle üleandmise-vastuvõtmise akti

alusel. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 16.04.2023. a. ning samal päeval võttis

üürileandja eluruumi valduse üle. Valduse tagastamisel avastas üürileandja, et korter ei ole

nõuetekohases seisukorras. Rikutud olid seinad, põrand, osaliselt ka põrandaliistud, korter oli

lisaks koristamata ning üks komplekt võtmeid tagastamata. Seisukord fikseeriti eluruumi

tagastamise aktis, mille kostja kinnitas 02.05.2023. a. Seega ei vastanud tagastatud korter

lepingu üldtingimuste punktile 4.5.1. Üürileandja esitas 08.05.2023. a kostjale lõppnõude, mis

põhineb HIGH LINE OÜ arvel nr 1095, summas 1670 eurot. Viidatud summa koosseisus on:

maalritööd 1120 eurot, puhastustööd 300 eurot, ukseluku vahetus 120 eurot, liistude paigaldus

70 eurot ning prügi äravedu ja utiliseerimine 60 eurot. Kostja arvet tähtajaks, s.o 22.05.2023.

a ei tasunud. Üürileandja ja hageja vahel sõlmiti 25.05.2023. a nõude loovutamise leping,

mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju summas 1670 eurot ning võttis üle üürileandja

õigused ning kohustused. Hageja teavitas 26.05.2023. a kostjat nõuete üleminekust, paludes

nõude rahuldada hiljemalt 04.06.2023. a. Kostja avaldas soovi maksegraafiku sõlmimiseks,

kuid maksegraafikut ei allkirjastanud ega asunud seda ka täitma. Hageja on esitanud õigusliku

põhjenduse ning tugineb VÕS § 276 lg-le 2, § 334 lg-le 1, § 336 lg-le 1 ning VÕS § 115 lg-le

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Kohus võttis hagi 06.09.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama (dtl 128-129).

4. 11.09.2023. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele (dtl 131). Kostja tema vastu

esitatud nõuet ei tunnista, kuna leiab et esitatud summa on ebareaalselt suur. Kostja on oma

seisukohti põhjendaud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites. Kostja on esitanud

võrdluseks internetist leitud hinnakalkulatsioonid korteris tehtud tööde kohta. Kostja soovib

asja läbivaatamist kohtuistungil.

5. Hageja esitas 22.09.2023. a vastuse kostja 11.09.2023. a seisukohale (dtl 140).

Kokkuvõtvalt jääb hageja esitatud nõude juurde. Vastuses tuuakse välja, et hagejale ei ole

teada, kas üürileandja on teinud enne tööde teostamist veel hinnapäringuid või kinnitas

esimese hinnapakkumise. Üürileandjal jäi parandustööde tegemise ajal saamata tulu, kuna

3 (7)

korterit ei olnud võimalik välja üürida. Hageja märgib, et kostja esitatud hinnakalkulatsioonid

ei pruugi olla rakendatavad käesolevas vaidluses, kuna need ei kajasta tegelikku töö ulatust

ega kulusid.

6. Kostja esitas 07.12.2023. a kohtule vastuväite (dtl 145-147). Kostja toob välja, et

üürileandja ei tulnud lepingu lõppemisel korteri üleandmisele ning ta ei maininud ka asjaolu,

et korter vajab taastusremonti. Kostja leiab, et temaga kui üürnikuga on käitutud ebaõiglaselt

ning pahatahtlikult.

7. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-23-123521 kohtuistungi poolte osavõtul.

8. Hageja tegi 20.12.2023. a kostjale kompromissettepaneku (dtl 158-160). Kostja

kompromissettepanekuga ei nõustunud (dtl 166).

9. Kohus andis 26.03.2024. a pooltele võimaluse lõppseisukohtade ning menetluskulude

nimekirjade esitamiseks. Kohus määras, et teeb tsiviilasjas nr 2-23-123521 kohtulahendi

avalikult teatavaks 19.04.2024. a (dtl 170).

10. Hageja esitas 28.03.2024. a kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on

tasutud riigilõiv 315 eurot (dtl 173).

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt, s.h. tunnustades

tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

12. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kui üürnik ja Mxxxxx Txxxxx kui

üürileandja sõlmisid 06.08.2022. a tähtajatu üürilepingu nr EE220801-95767 (dtl 37-39).

Lepinguga anti kostjale üürile eluruum aadressil xxxxxxxxxxxxx, xxxxxx linn, xxxxxxxvald,

xxxxxx maakond. Üürilepingu lisaks 2 on üürilepingu üldtingimused (dtl 41-44). Eluruumi

valdus anti kostjale üle 06.08.2022. a üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 48).

Seega on oli poolte vahel sõlmitud üürileping VÕS § 271 mõttes.

13. Üürilepingu üldtingimuste punkt 4.6 (dtl 42) näeb ette, et lepingu lõppemise kuupäeval

vaatavad pooled üle ja fikseerivad ruumide seisukorra koostades vastava akti. Üldtingimuste

punkti 4.6.1 kohaselt, kui üks pooltest ei ilmu eluruumi ja sisustuse tagastamise akti

allakirjutamisele lepingu punktis 4.6. märgitud tähtajal, loetakse eluruumi ja sisustuse

tagastamine toimunuks teise poole poolt koostatud aktiga, millel on ühe tunnistaja allkiri ning

tunnistajaks peab olema Rendini poolt volitatud isik.

Kohtule on esitatud üürilepingu lõpetamine poolte kokkuleppel (dtl 123). Dokumendi

koostamise kuupäev on 06.04.2023. a. Dokumendi sisust nähtuvalt on pooled kokku leppinud,

et üürileping lõpeb 16.04.2023. a ning samal päeval peab üüriandjale olema tagatud valdus

korteri üle. Pooled koostavad selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja esindaja andis

kohtuistungil selgitusi selle kohta, et korteri valdust 16.04.2023. a üürileandjale ei tagastatud.

Kostja avaldas vastavasisuliste asjaolude kohta, et ilmselt ta lahkus korterist samal kuupäeval,

s.o 16.04.2023. a, kuid sel päeval võtmeid üle anda ei olnud võimalik (üürileandja ja ka tema

kontaktisik olid ära). Hageja kinnitas, et 16.04.2023. a ühtegi asjaolu seoses korteriga ei

fikseeritud ning ühtegi paberit ei vormistatud. Peale 16.04.2023. a kostja korteris enam ei

käinud.

VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja

4 (7)

üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis

toodud seisundis. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise,

kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi on üürniku valduses, kui ta ei

tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast

või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja

hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse

kasutamisega. Kui üüritud asja üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti

üle üleandmisaktis toodud seisundis.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-09 p 10 märkinud, et AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse

valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu

asja üle. Sellest sättest tulenevalt piisas praegusel juhul eluruumi valduse üleandmiseks

hagejale sellest, kui kostja vabastas eluruumi, teatas sellest hagejale ja ei teinud hagejale

edaspidi takistusi ruume vallata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei kasutanud

üürilepingu lõppedes, s.o 16.04.2023. a rohkem üürilepingu eset. Kuna täidetud on tingimus,

et pärast üürilepingu lõppemist ei ole kostja enam üürilepingu esemeks olevat eluruumi

vallanud ega ole teinud hagejale takistusi ruume vallata, on kohus seisukohal, et ruumide

valdus on hagejale üle läinud 16.04.2023. a. Korteri valdus oli üürileandjale üle antud ilma

tema või tema esindaja kohalolekuta.

VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja

seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui

üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja

arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada.

Kostja oli valmis eluruumi üle andma 16.04.2023. a ruumide ülevaatamise käigus. Hagejat

ega ka tema esindajat sel päeval kohal ei viibinud ning eluruumi vastu võtma ka ei saabunud.

Tuvastatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et kostja andis korteri võtmed (ühe komplekti)

üle mitte varem kui 19.04.2023. a (dtl 161). Peale võtmete üleandmist (19.04.2023. a) käis

üürileandja volitatud isik (Kxxx) korteris ning fikseeris, millised puudused tema hinnangul

korteris olid. Üürileandja on ka ise peale tema volitatud esindajat korteri üle vaadanud ning

20.04.2023. a kinnitanud eluruumi tagastamise akti (dtl 78) viidatud kuupäeva seisuga (dtl

161). Märkimisväärsete puudustena fikseeriti täkked ja värvikahjustused seintel, samuti

üleüldine

määrdumine

korteris

(sh

kodumasinad),

puuduliku

komplekteeritusega

põrandaliistud ning ühe komplekti võtmete puudumine.

Kuigi üürileandjal on kohustus kontrollida seisundit viivitamatult, ei tulene seadusest

kohustust teha seda koos üürnikuga ning seadus ka ei sätesta, milliste päevade või tundide

jooksul peaks üürileandja korteri seisundit kontrollima. Kohus leiab, et olukorras, kus

üürileandja esindaja kontrollis korteri seisundit paari päeva jooksul pärast korteri üleandmist

ning üürileandja ise veel üks päev hiljem, järgis üürileandja VÕS § 336 lg-s 1 toodud tähtaja

nõuet. Kohus leiab, et järelikult vaatas üürileandja korteri üle viivitamatult ning ka teatas

puudustest viivituseta.

Üürilepingu esemel esinevate puuduste korral on hagejal õigus esitada üürilepingu

rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida hageja Rendin OÜ ka teinud on.

14. Üürileandja loovutas üürilepingust nr EE220801-95767 tulenevad nõuded 25.05.2023. a

Rendin OÜ-le (dtl 29-30). Kostjat on loovutamisest teavitatud 26.05.2023. a (dtl 31-32).

Asjaolu üle vaidlust ei ole.

VÕS § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu võlgniku nõusolekust

sõltumata üle anda teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemel.

5 (7)

15. VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt

sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud hagejale eluruumi tagastades üldtingimuste punkti

4.5.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja

andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud

muudatusi, mh normaalset kulumist.

Lepingu üldtingimuste punkt 4.6.2 näeb ette, et kui üürnik ei tagasta kõiki ruumide ligipääsu

vahendeid, peab üürnik hüvitama üürileandjale lukkude ja/või turvasüsteemide välja

vahetamise kulud ja muud asjakohaste töödega seonduvad kulud.

VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui

asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud

temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad

asja lepingujärgse kasutamisega.

Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema

kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist,

kahjustusi ja muutusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõude lahendamiseks kohtul

kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati.

Kohus märgib, et VÕS § 334 ja üürilepingu üldtingimuste punkti 4.5.1 eesmärk ei ole, et

üürnik peaks tagastama ruumid täpselt samasuguses seisus, nagu need üürnikule lepingu

täitmise perioodi alguses üle anti. Sätete eesmärk on, et üürnik saab asja sihipäraselt kasutada

ning et üürnik selle sihipärase kasutamise käigus tekkinud kahjustuste eest ei vastuta.

06.08.2022. a allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (dtl 48) on pooled

kinnitanud, et korter on uus või äsja renoveeritud, korter näeb puhas välja, kuid suurpuhastust

pole tehtud. Ühtegi märget korteris asuvatest võimalikest puudustest ei ole. Kostja on akti

allkirjastanud. Seega tuleb eeldada, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Aktile on

lisatud pildid korteri seisukorrast enne selle üleandmist kostjale (dtl 50-77). Pildid kinnitavad,

et korteri üleandmisel kostjale oli korter puhas ning seinad, põrandad ja põrandaliistud

rikkumata.

Kohtu hinnangul on aga tõendamist leidnud, et üüritud korter oli tagastamise ajal oluliselt

halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal ning tegemist ei ole eluruumi tavapärase

kulumisega. Arvestada tuleb, et kostja kasutas vaidlusalust eluruumi kahekesi koos

elukaaslasega kõigest 8 kuu vältel. Hageja on kohtule esitanud fotod korterist seisuga

20.04.2023. a (dtl 80-121). Fotodel nähtu põhjal saab nõustuda, et korter on koristamata,

põrandad ja seinad määrdunud, seintel täkked, köögitehnika (pliit, ahi, röster) puhastamata,

valamu must, aknalauad koristamata, põrandaliistudel nurgad puudu, korteris ja rõdul kostjale

kuuluvad utiliseerimist vajavad esemed (katkine pesurest, 2 tumbat). Kostja ei ole esile

toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu ta puuduste eest ei vastuta. Kohtul

puudub seega alus kahelda, et kirjeldatud vigastused on tekkinud ajal, mil korter oli kostja

kasutuses ning pildid korteri seisukorrast on tehtud vahetult peale korteri üleandmist

omanikule. Kostja avaldas 26.05.2023. a e-kirjas (dtl 31-32) soovi kohustuse täitmiseks

sõlmida maksegraafiku tasumisega alates 2023. a juulist. Kohus leiab, et kostja sisuliselt

tunnistab, et ta vastutab puuduste eest.

16. Hageja on esitanud arve nr 1095 (dtl 125) summas 1670 eurot. Hinnapakkumise (dtl 124)

kohaselt sisaldab see järgmisi ehitustöid: maalritööd + materjal 1120 eurot, korteri üldine

koristamine + materjal 300 eurot, ukseluku vahetus + materjal 120 eurot, liistude paigaldus +

materjal 70 eurot ning prügivedu ja utiliseerimine 60 eurot.

6 (7)

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja

hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele

kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse

asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel

mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja

parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist

vastavalt käesoleva VÕS § 132 lg-le 1.

Kostjal paluti kahju hüvitada hiljemalt 22.05.2023. a (dtl 162-163), kuid kostja seda ei teinud.

Kostja on hinnapakkumist pidanud ebamõistlikult suureks. Kostja on nõustunud, et mõned

esemed jäid temast korterisse ja need tuli utiliseerida. Kostja on esitanud Jõgeva jäätmejaama

hinnakirja (dtl 133) ning märkinud, et Jõgeva jäätmejaam võtab elanikelt tekstiili ja riideprügi

vastu tasuta. Kohus leiab, et jäätmejaama hinnakirjast saab järeldada, et tumbade näol on

tegemist suurjäätmetega (sh mööbel ja selle detailid) ning tasuta esemeid utiliseerida ei saa.

Arvestada tuleb ka esemete transpordiga. Kostja on kohtuistungil väljendanud nõusolekut

korteri koristamise eest tasumiseks. 11.09.2023. a seisukohas on kostja toonud välja, et

veebilehel koristajad.ee on 1-2 toalise korteri kodukoristuse hind alates 55 eurot kord ning

Adesse Haldus OÜ teostab ehitusjärgset koristust (hõlmab ka akende pesu) kahetoalisele

korterile maksimaalselt hinnaga 150 eurot (dtl 136). Kohus kostja sellise käsitlusega nõustuda

ei saa. Veebileht koristajad.ee kajastab kodukoristuse hinda, mitte remondijärgse koristuse

hinda. Lisaks on veebilehel märgitud hind alates 55 eurot, mis tähendab, et reaalse olukorra

selgumisel (sh remondijärgse koristuse puhul) võib see hind olla oluliselt suurem. Ka ei

nähtu, et hind sisaldaks akende pesu. Adesse Haldus OÜ poolt pakutava hinna osas on kostja

väide tõendamata. Luku vahetamise osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Puutuvalt

põrandaliistudesse on kostja välja toonud, et võtmete tagastamisel mainis Kuno (üürileandja

esindaja), et liistude nurgad on tagasi liimitud. Fotod, millised on lisatud korteri üleandmise-

vastuvõtmise aktile, kajastavad olukorda, kus nurgad põrandaliistudel puuduvad (dtl 88, 89,

91). Ka on tõendamata kostja väide, et ta jättis puuduolevad liistude nurgad sahtlisse. Kuna

korteris tehti seinte värvimise töid, on selge, et liistud tuli (vähemalt värvitavate seinte äärest)

värvimise ajaks eemaldada ning pärast uuesti paigaldada. Seega on liistude eemaldamise ja

tagasi paigaldamise kulu kostjast tulenev kulu. Kostja ei nõustu ka maalritööde ning selle

materjali kuluga 1120 eurot. Kostja väitel helistas ta HIGH LINE OÜ telefonile, et teada

saada seinte värvimise ruutmeetri hinda ning sai vastuseks 6-7 eurot/m2. Samas on selline

kostja väide paljasõnaline ning tõendamata. Täkete korral vajavad seinad lisaks värvimisele

eelnevalt ka pahteldamist. Nõustuda saab hagejaga, et selliste kahjustuste korral ei saa

piirduda üksnes rikutud kohtade uuesti värvimisega ning sein tuleb tervikuna üle värvida,

vastasel korral võivad seinad jääda nö laigulised, mis on tingitud seinal oleva värvi

pleekimisest ning isegi kui on säilinud värvikood, võib uus värv eelmisest siiski erineda.

Lisaks on kostja esitanud väljavõtted maalritööde hindadest Meister24 ja Radelmark

Ehitusteenuste kohta, kuid midagi rohkemat ega täpsemalt kostja selgitanud ei ole. Kohus

peab vajalikuks märkida, et korteris ehitus- ja koristustöid teostanud äriühingu tegevusalaks

7 (7)

on ehitiste viimistlus ja lõpetamine ning sel moel tulu teenimine. Seega ei saa ka eeldada, et

äriühing teostaks töid nö oma hinnaga ja tulu teenimata. Hinnad vastasid kehtivale

turusituatsioonile.

17. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole

esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi osaliselt või

tervikuna rahuldamata. Hageja on oma väiteid tõendanud ning kostjal lasus omakorda

kohustus tõendada, et ta kahjustuste eest ei vastuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

kahjustuste kõrvaldamise kulu 1670 eurot.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse

kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot (dtl 173). Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 315 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik