Legislator Case Law & Legislation
2-22-17212/61 AI generated

2-22-17212/61 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-22-17212/61
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-22-17212/61 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
target agreement negotiation and conclusion resolution of main issue settlement negotiations right to a decision settlement of dispute
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-17212 Tsiviilasi E.S. hagi A.M. ühisvara jagamise nõudes A.M. vastuhagi E.S. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja): E.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office, e-post: marko@be.ee) Kostja (vastuhagis hageja): A.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Merle Järvala (Advokaadibüroo Järvala & Partnerid, e-post: merle@jarvala.ee) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON 1. Kinnitada hageja E.S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kostja A.M. (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss: 1.1. Pooled lepivad kokku, et võõrandavad kokkuleppel ja omavahelises heauskses koostöös poolte ühisomandis oleva kinnistu Xxxxxxxxxxxs kinnistu nr xxxxxxxxxxx, katastritunnus nr xxxxxxxxxxx (edaspidi kinnistu). 1.2. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et alustavad ühisomandis oleva kinnistu müügiprotsessi viivitamatult pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ja kinnistu müüakse koos ja tervikuna, st võõrandatakse mõlemale poolele kuuluvad osad ühisomandis ja müügist saadav raha jagatakse selliselt, et hageja saab 56,5% ja kostja 43,5% müügihinnast. Vastav proportsionaalne rahasumma müügitulemist kantakse müügija asjaõiguslepingu sõlmimisel ostjalt või notari deposiidist vastavalt otse mõlema poole pangakontole. 1.3. Mõlemal poolel on õigus pakkuda kinnistut müügiks ise või maakleri kaudu. Pool, kes sõlmib lepingu kinnistu maaklerija/või hindamisteenuse saamiseks, kannab need kulud ise või poolte kokkuleppel arvatakse maha kinnistu

2-22-17212

2 müügihinnast. Müügija asjaõiguslepingu sõlmimisega seotud kulud lepitakse kokku vastavates lepingutes. 1.4. Kinnistu müüakse võimalikult turuhinna lähedase müügihinnaga, milleks on müügiprotsessi alustamisel maksimaalne võimalik turuhind. Arvestades kompromissi sõlmimise aegset turuolukorda, on minimaalselt 125 000 eurot müügihinna puhul kumbki pool kohustatud andma teisele poolele müügitehingu sõlmimiseks nõusoleku. Pooled võivad kinnistu müügihinda muuta omavahelise kokkuleppega vastavalt vajadusele mistahes ajal ja ulatuses. 1.5. Pooled kohustuvad tegema omavahelist koostööd (sh adekvaatne infovahetus, maakleri soovituste järgimine jms) selleks, et tagada maakleri ja/või kinnistu ostmisest huvitatud isikute juurdepääs kinnistule ja sellel asuvale hoonesse. 1.6. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et teevad kõik endast oleneva, et kinnistu müüa hiljemalt kuue (6) kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Pooled kohustuvad andma kõik vajalikud kooskõlastused ja nõusolekud, mis on vajalikud müügija asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning ilmuma kokkulepitud ajal notari juurde. Tehinguks vajalike dokumentide esitamise notarile tagavad pooled omavahelises koostöös. 1.7. Pooled kohustuvad tegema koostööd eesmärgiga müüa kinnistu võimalikult kiiresti ja võimalikult väheste kuludega ning tegutsema seejuures heas usus ning mõistlikult. Kumbki pool ei tohi takistada toiminguid, mis on vajalikud kompromissis nimetatud eesmärgi (kinnistu võõrandamine) saavutamiseks, samuti hoiduma mistahes tegudest, mis võivad takistada selle eesmärgi saavutamist. 1.8. Juhul, kui pooltel hoolimata mõistlikest pingutustest ei õnnestu kinnistut müüa kuue (6) kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, siis on kummalgi poolel õigus pöörduda käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kohtutäituri poole kinnistu avalikul enampakkumisel müümise algatamiseks. 1.9. Kinnistu müügiga täitemenetluses avalikul enampakkumisel kaasnevad kulud tasutakse kinnistu müügist saadu arvel ja ülejäänud müügitulem jagatakse poolte vahel selliselt, et hagejale tasutakse 56,5% ja kostjale 43,5% müügitulemist. Vastava proportsionaalse jaotuse alusel kohustub kohtutäitur kandma raha otse kummagi poole pangakontole. 1.10. Pooltel on õigus kinnistut vallata ja kasutada kuni selle müügini oma elukohana. Pooled kohustuvad müügiprotsessi ajal kinnistut kasutama heaperemehelikult ja seda mitte kahjustama. Kuni kinnistu võõrandamiseni tasuvad pooled kõik kinnistuga seotud kulud omavahelisel kokkuleppel. 1.11. Pooled loevad käesoleva kompromissi sõlmimisega kõik oma abielu ühisvara jagatuks ning kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded ühisvara jagamisega seonduvalt ning pooled ei maksa üksteisele mistahes hüvitist. 1.12. Mitte ühegi vallasasja jagamisel pooltel erimeelsusi ei ole ja pooled ei soovi nende asjade jagamist ega loetlemist käesolevas kompromissis. 1.13. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et kinnistu müügist kompromissis kokku lepitud rahasumma laekumise korral mõlema poole pangakontole loevad

2-22-17212

3 pooled kõik omavahelised vaidlusküsimused lahendatuks ning ei oma tsiviilasjast 2-22-17212 tulenevalt, kooselust ja/või abielust, ühisvara jagamisest ega mitte millestki muust tulenevalt vastastikku mistahes varalisi ega mittevaralisi nõudeid. 1.14. Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasja 2-22-17212 menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-22-17212 menetlus. 3. Tagastada hagejale E.S. menetluses tasutud riigilõivust pool (50%) ja selleks kanda vastavalt hageja taotlusele 210 eurot E.S. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. 4. Tagastada kostjale A.M. menetluses tasutud riigilõivust pool (50%) ja selleks kanda vastavalt kostja taotlusele 210 eurot A.M. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. 5. Määrus toimetada kätte pooltele. 6. Kompromissi kinnitava määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega ega aadressi. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud 1. Pärnu Maakohtu menetluses on E.S. hagi A.M.i vastu ühisvara jagamiseks ning A.M.i vastuhagi E.S. vastu ühisvara jagamiseks. Pooled esitasid 19.04.2024 kohtule kirjaliku kompromisslepingu kinnitamiseks ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava kohtumäärusele kaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani. Pooled on palunud kompromissi kinnitava määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega ega aadressi. Kohtumääruse põhjendused 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3. Kohus asub seisukohale, et Pärnu Maakohtule poolte poolt 19.04.2024 esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

2-22-17212

4 4. Pooled on esitanud kohtule taotluse kompromissi kinnitava määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada poolte nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaega ega aadressi. Eeltoodust tulenevalt vastavalt TsMS § 462 lg 2 kohus kompromissi kinnitava määruse avalikustamisel arvutivõrgus asendab poolte nimed initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikusta poolte isikukoode, sünniaega ega aadressi. Menetluskulud 5. Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). 6. TsMS § 168 lg-st 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud, peale riigilõivu tagastamise kohta sätestatu, jäävad poolte endi kanda. 7. Kohus lahendab allpool vaid kompromissi kinnitamisest tuleneva hageja ja kostja/vastuhageja õiguse taotleda menetluses tasutud riigilõivu osalist tagastamist. Hageja E.S. on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Hageja tasus ühisvara jagamise nõude esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ning hagejale tuleb tagastada pool ühisvara jagamise nõude menetlemisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. Kostja/vastuhageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Kostja tasus ühisvara jagamise vastuhagi nõude esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ning kostjale tuleb tagastada pool ühisvara jagamise nõude menetlemisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ning kanda see kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. Kohtu täiendavad selgitused 8. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. 9. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele. 10. Kohus selgitab pooltele, et: − kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist; − tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; − kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel; − kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada; − kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

2-22-17212

5 Kadri Mälberg kohtunik