3-24-86/46 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

19.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-86

Haldusasi

X kaebus Politsei-ja Piirivalveameti 08.12.2023 otsuse

nr 12310080021-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti

kohustamiseks

vaadata

tema

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja RL

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-24-86.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Senegali Vabariigi kodanik, kes saabus Eestisse 08.10.2023 Läti Vabariigist, kuhu ta

sisenes ebaseaduslikult Valgevene Vabariigi territooriumilt. Rahvusvahelise kaitse taotluse

esitas ta 08.10.2023, kui ta peeti Tallinna Lennujaamas kinni. X soovis lahkuda Eestist Soome

Vabariigi kaudu Prantsuse Vabariiki. Enda kinnipidamisel esitas ta võltsitud Prantsusmaa

kodaniku isikutunnistuse. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel tõi ta põhjusena välja, et tal

oli soov sõita Soome kaudu onu juurde Prantsusmaale, et leida seal tööd.

2. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 08.12.2023 otsusega nr 12310080021-1 X

rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi, tegi Xle

seadusliku viibimisaluse lõppemisel koheselt sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Senegali

ja kohaldas sissesõidukeeldu Eestisse ning Schengeni viisaruumi 5 aastaks.

3-24-86

2(4)

PPA otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised:

– taotleja ei vasta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 4 lg-s 1

sätestatud pagulase staatuse mõiste määratlusele;

– taotleja ei vaja täiendavat kaitset. Ta ei toonud välja ühtegi asjaolu, mille tõttu võiks ta

Senegalis sattuda tõsisesse ohtu;

– päritoluriigi informatsioonist nähtub, et relvastatud kokkupõrked võivad toimuda

Casamance piirkonnas, kuid tegemist ei ole sellise intensiivsusega konfliktiga, mis

võimaldaks jaatada siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis omakorda võiks ohtu

seada iga Senegali territooriumil elava isiku elu;

– puudub alus arvata, et taotlejat ohustaks Senegali naasmisel surmanuhtlus, alusetu

kriminaalkaristus või mõni muu inimväärikust alandava kohtlemisviisi kasutamine;

– põgenemisohu tõttu tuleb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2

p 1 alusel teha taotlejale koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks

lahkumistähtaega määramata. Taotlejaga seotud asjaolusid arvestades (ebaseaduslik

saabumine, võltsitud dokumentide kasutamine, soov jõuda Prantsusmaale sugulaste juurde,

ametivõimude eest varjamine) on alust kahelda, et ta asuks vabatahtlikult täitma

lahkumisettekirjutust ega liiguks teistesse Schengeni viisaruumi riikidesse;

– aluseid sissesõidukeelu kehtestamata jätmiseks või selle vähendamiseks ei esine.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.12.2023 otsuse nr 12310080021-1

tühistamiseks.

4. X esitas 04.04.2024 kohtuistungil taotluse peatada juhul, kui tema kaebus jääb rahuldamata,

esialgse õiguskaitse korras PPA 08.12.2023 otsuse kehtivus või alternatiivselt täitmine kuni

kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas ja lubada kaebajal viibida Eestis käesoleva

kohtumenetluse lõppemiseni, et kaebaja saaks viibida oma kohtuasja arutamise juures.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2024 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid PPA otsusele osas, et PPA jättis tuvastamata tema staatuse

pagulasena. Kaebaja vaidlustab otsust osas, milles PPA leidis, et ta ei kvalifitseeru täiendava

kaitse saajaks. Saab nõustuda PPA otsuse põhjendustega, et kaebaja ei vaja rahvusvahelist

kaitset, sh täiendavat kaitset. PPA viis läbi individuaalse hindamise, analüüsis olukorda

Senegalis ning leidis põhjendatult, et Senegali naastes ei seisaks kaebaja silmitsi tõsise ohuga.

Õige on PPA väide, et kaebaja saabus Euroopasse üksnes sooviga parandada oma

majanduslikku järge, mitte põhjusel, et Senegalis oleks olnud tema elu ohus. Üksnes tööpuudus

ja soov enda elujärge parandada (sh võlgadest vabaneda) ajendasid teda Senegalist lahkuma.

Kaebaja väited, et tema elu võiks olla ohus pelgalt Senegali naastes, ei ole kooskõlas

päritoluriigi infoga ning kaebaja isiklike asjaoludega. Täiendava kaitse vajaduse hindamisel on

oluline hinnata, kus väidetavalt kaitset vajav isik töötas ja elas ning milline on selle piirkonna

turvalisuse tase. Kaebaja kirjeldas PPA-le eluolu Senegalis ning selle kohaselt elas ta koos

vanematega ning püüdis igati ent ebaõnnestunult oma elujärge parandada. Ühestki vastusest ei

nähtu, et kaebaja oleks tundnud end ebaturvaliselt või muul viisi ohustatuna. Täiendava kaitse

eesmärgiks on võimaldada kaitset neile isikutele, kes pagulaseks ei kvalifitseeru, ent kelle

kodumaale naasmine seaks ta elu tõsisesse ohtu. Vaesus ja tööpuudus ei ole tõsine oht, mille

kaitseks täiendava kaitse instituut loodi. Ehkki Casamance piirkond on ebaturvaline, ei elanud

kaebaja selles piirkonnas, vaid Dakaris, mis ei ole Casamance naabruses. Linnulennult jääb

Dakari ja Casamance piirkonna vahele riigina Gambia. Ehkki ka Dakaris võib esineda

juhuslikku vägivalda jms, ei ole tegemist tõsise ohuga VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Senegali on

üldjuhul peetud Euroopas turvaliseks päritoluriigiks. Ka kaebaja enda kirjeldused eluolust ei

anna kinnitust, et Senegali oleks põhjust pidada ebaturvaliseks. Kohtuistungil kinnitas kaebaja,

et ta ei elanud konfliktipiirkonnas või kohas, kus toimuks relvastatud konfliktid. Kuigi pärast

esindaja korduvaid küsimusi rääkis kaebaja kohtuistungil, et Dakari tänavatel võib olla ohtlik,

3-24-86

3(4)

kinnitas ta samas, et sõjalist konflikti seal ei ole. Kaebajal endal puuduvad kokkupuuted

kirjeldatud rünnakutega tema elupiirkonnas. Lisaks kinnitas kaebaja, et politsei küll sekkub,

aga see sekkumine ei ole tema hinnangul tõhus. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et teda tuleks

tunnistada täiendava kaitse saajaks kooskõlas VRKS § 4 lg 3 p-dega 2 ja 3. Kaebaja

tagasipöördumine Senegali ei ole takistatud. Senegali naasmist ei takista ka võlad, ehkki

Senegalis elades võib üle 15000 dollari suuruse võla tagasimaksmine olla keeruline. Küll aga

ei saa olla vaidlust, et sellises suuruses võla tekitamine oli kaebaja enda kontrolli all. Kaebaja

ütlustest ei nähtu, et võlausaldajad otsiksid kaebajat taga.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Viibimisõiguseta välismaalasel on kohustus Eestist lahkuda (VSS § 3 lg 1). Kui välismaalane

ei lahku Eestist vabatahtlikult, võib PPA lahkumiskohustuse sundtäita ja kaebaja välja saata

(VSS § 73 lg-d 1 ja 2). Seega ei saa eitada, et kaebajal on väljasaatmise vältimiseks esialgse

õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1).

Isiku saab lubada kohtumenetluse ajal välja saata, kui kohtul ei jää kahtlust, et kaebusel pole

edulootust, eelkõige juhul, kui taotlus on asjaoludest nähtuvalt ilmselgelt esitatud

varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2023 määrus nr 3-23-

1683, p 12). Halduskohus on veendunud, et rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ning

PPA otsus, millega kaebaja taotlus tagasi lükati, on õiguspärane. Kaebaja ei leidnud kaebuses,

et teda tuleks pidada pagulaseks. Kaebaja leidis, et teda oleks tulnud lugeda täiendava kaitse

saajaks. Kohus analüüsis kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tehtud avaldusi

ning Senegali üldist olukorda, ning selle alusel saab asuda ühesele seisukohale, et kaebus on

perspektiivitu. Avalikes huvides on välistada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamine.

Ka Euroopa Liidu õigusest ei nähtu, et liikmesriik peaks pärast lõpliku otsuse tegemist

võimaldama kaebajal jääda liikmesriigi territooriumile. Kaebaja soov osaleda oma kohtuasja

juures ei ole kaalukas argument esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna kaebajat esindab

vandeadvokaat, kes tagab tema parimate huvide kaitse. Kaebaja sai esitada oma seisukohad

haldusmenetluses ja I astme kohtumenetluses ning Senegali üldist olukorda arvestades ei nähtu

asjaolusid, mille muutumine võiks tuua kaasa halduskohtu ja PPA järeldustest teistsugusele

järeldusele jõudmise. Kaebajal on võimalus osaleda kohtuistungil ka videokonverentsi teel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.04.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja

teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Kaebaja viibimine oma kohtuasja juures on oluline. Kaebaja esindaja ei pruugi täpselt teada

kõiki asjaga seotud detaile. Kaebaja oskab detailselt kirjeldada, mis tema koduriigis toimub.

Põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus viibida oma asja arutamise juures. Halduskohtu hinnang,

et kaebus on perspektiivitu, ei saa olla aluseks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks. See

on üksnes halduskohtu esmane subjektiivne hinnang. Kaebaja väljasaatmise keelamine

kohtumenetluse ajaks ei kahjusta olulisel määral avalikku huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

3-24-86

4(4)

9. VRKS § 251 lg 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse

vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-s nimetatud

õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil kuni lõpliku otsuse

tegemiseni. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus sama seaduse tähenduses PPA otsus

taotluse tagasilükkamise või rahvusvahelise kaitse kehtetuks tunnistamise kohta, mille peale

esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Nimetatud normis ei peeta silmas

halduskohtu jõustunud lahendit (Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p 16). Seega

lõppes halduskohtu otsuse tegemisega kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ning talle

ei laiene enam VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus viibida Eestis. Isiku õiguse

üle viibida kohtuvaidluse ajal Eestis saab pärast halduskohtu otsuse tegemist kohus otsustada

esialgse õiguskaitse kohaldamise teel (Riigikohtu 02.03.2017 määrus nr 3-3-1-54-16, p 17).

10. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS §

249 lg 3). Halduskohtule esitatud taotluse ja määruskaebuse kohaselt on esialgse õiguskaitse

kohaldamine vajalik selleks, et kaebaja saaks viibida oma kohtumenetluse juures.

11. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Määruskaebusest võib aru saada, et kaebaja

kavatseb esitada halduskohtu 08.04.2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse ning soovib osaleda

isiklikult asja arutamisel. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib PPA kaebaja

lahkumiskohustust sundtäita ja ta Senegali välja saata. Eelnevast hoolimata leidis halduskohus

õigesti, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole siiski õigustatud.

12. Tutvunud asja materjalidega, jagab ringkonnakohus halduskohtu veendumust, et kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu ning PPA 08.12.2023 otsus õiguspärane.

Arvestades kaebaja antud ütlusi ja temaga seotud asjaolusid, jõudsid PPA ja halduskohus

põhjendatult järeldusele, et kaebaja saabus Euroopasse üksnes sooviga parandada oma

majanduslikku järge, mitte põhjusel, et Senegalis oleks olnud tema elu ohus. Samuti on lisaks

kaebaja päritoluriigi olukorda arvesse võttes põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebajat ei

tule tunnistada täiendava kaitse saajaks kooskõlas VRKS § 4 lg 3 p-dega 2 ja 3 ning tema

tagasipöördumine Senegali ei ole takistatud. Seejuures ei väida kaebaja ka määruskaebuses, et

esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vajalik seetõttu, et tema tagasisaatmine koduriiki võiks

talle kaasa tuua tõsise ohu eelnimetatud sätete mõttes. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus

halduskohtu hinnanguga kaebuse perspektiivituse kohta.

13. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud üksnes

selleks, et kaebajal oleks võimalus kohtumenetluse lõpuni Eestis viibida. Kaebaja on saanud

tuua endaga seotud asjaolud esile halduskohtu 04.04.2024 kohtuistungil ning need on

helisalvestisel ja istungi protokollis kajastatuna kättesaadavad ka kõrgema astme kohtutele.

Nagu halduskohus märkis, esindab kaebajat vandeadvokaat ja lisaks on uue istungi toimumise

korral võimalik osaleda sellel videokonverentsi teel. Kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud,

et tal oleks koduriiki naastes oma esindajaga suhtlemine või videokonverentsil osalemine

takistatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus kaalukam avalikust

huvist tagada, et rahvusvahelise kaitse menetlust ei kuritarvitataks eesmärgiga saada endale

võimalus meelepärases riigis viibimiseks, kui tegelikku vajadust selle järele ei ole.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 08.04.2024 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)