2-23-13221/73 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-23-13221

Tsiviilasi

Isosystem Eesti OÜ avaldus METRX OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

METRX OÜ saneerimismenetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. veebruari 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

METRX OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: METRX OÜ (registrikood

14009720), seaduslik esindaja Tarvo Sarapuu

Saneerimisnõustaja Martin Krupp

RESOLUTSIOON

1. Jätta METRX OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 6. veebruari 2024. a määruse

resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu

määruse põhjendusi.

3. Võtta asja materjalide juurde METRX OÜ

määruskaebusele lisatud tõendid - METRX OÜ 2024

kasumiaruanne

ja

prognoos,

kompromissimäärus

tsiviilasjas

nr

2-20-3266

ja

maksekorraldus

kompromissist tuleneva kohustuse täitmise kohta.

4. Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud

menetluskulud

METRX

OÜ

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus võttis 25. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-13221

menetlusse Isosystem Eesti OÜ (Isosystem) 18. septembri 2023. a avalduse METRX OÜ

(ettevõtja) pankroti väljakuulutamiseks ja andis ettevõtjale tähtaja vastuväidete esitamiseks.

26. septembril 2023 esitas ettevõtja kohtule saneerimisavalduse (tsiviilasi nr 2-23-13671).

Maakohus liitis 29. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse ja jättis tsiviilasja

numbriks 2-23-13221 (käesolev tsiviilasi).

2. Tartu Maakohus algatas 29. septembri 2023. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse,

nimetas saneerimisnõustajaks Martin Krupi (nõustaja), määras saneerimiskava (kava)

vastuvõtmise tähtpäevaks 18. november 2023 ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks

28. november 2023 ning kohustas ettevõtjat tasuma nõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks

deposiidina 8000 eurot. Kohus peatas ettevõtja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja

muud sundtäitmised kuni kava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja

arvatud täitemenetluse, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks. Samuti

lõpetas kohus ettevõtja kontole nr EE827700771001933256 Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning

täiteasjades nr 084/2023/5043 ja nr 084/2023/5235 kohtutäitur Oksana Kutšmei seatud arestid.

Kohus kinnitas ettevõtja esmavajalikeks täitmisele kuuluvateks lepinguteks Aktsiaseltsi SEB

Liising (SEB Liising) ja ettevõtja vahel sõlmitud liisingulepingud nr L19106854, L20100230,

L20107914, L21101297, L21101998, L18110427 ja L18111822. Isosystemi pankrotiavalduse

alusel ajutise halduri nimetamise otsustamise lükkas kohus edasi kuni kava kinnitamiseni või

saneerimismenetluse lõpetamiseni.

3. Tartu Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2023. a määrusega nõustaja ja ettevõtja 13. oktoobri

2023. a taotluse ning keelas SEB Liisingul liisingulepingute nr L19106854, L20100230,

L20107914, L21101297, L21101998, L18110427 ja L18111822 esemete tagasinõudmise kuni

kava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni.

4. Tartu Maakohus rahuldas 7. detsembri 2023. a määrusega ettevõtja 28. novembri 2023. a

taotluse osaliselt ja määras ettevõtja saneerimismenetluses täiendava tähtaja kuni

28. detsembrini 2023, mille jooksul tuleb esitada puudutatud isikutele muudetud kava,

korraldada uus hääletus kava vastuvõtmiseks ning esitada kava kohtule kinnitamiseks. Kohus

avaldas selle kohta 7. detsembril 2023 teate Ametlikes Teadannetes. Sama määrusega rahuldas

kohus ka nõustaja 28. novembri 2023. a taotluse ning kohustas ettevõtjat tasuma nõustaja

esialgse tasu ja kulutuste katteks täiendavalt deposiidina 5000 eurot. Ettevõtja tasus nõustaja

tasu ja kulude katteks deposiidina kokku 13 000 eurot.

5. Nõustaja esitas 28. detsembril 2023 kohtule vastuvõtmata kava, oma arvamuse selle kohta ja

tasutaotluse, samuti hääletusprotokolli koos lisadega. Ettevõtja esitas 28. detsembril 2023

kohtule taotluse kinnitada vastuvõtmata kava. Nõustaja avaldas 28. detsembril 2023 Ametlikes

Teadaannetes teate vastuvõtmata kava kinnitamise taotluse kohtule esitamise kohta.

Saneerimiskavas toodud ettevõtja majandusliku seisundi kirjelduse kohaselt ettevõtja

peamiseks tegevusalaks on alates 2017. aastast olnud vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside

ehitus, ettevõtja on viimase viie aasta kestel tegelenud kaugkütte trasside ning katlamajade

ehitusega. Ettevõtja on suuremad tööd saanud riigihangetel osalemisest. Tulenevalt riigihangete

vähenemisest on ettevõtja alustanud tegevust LPG gaasiturul, kus ettevõtja pakub

gaasimahuteid ja seadmeid ning sellega kaasnevat ehitust ja projektijuhtimist. Lisaks on

ettevõtja hakanud aktiivsemalt tegelema seadmete ja masinate rentimisega. Ettevõtja on alates

2020. aastast teeninud kahjumit (2020. a -240 989 eurot, 2021. a -473 225 eurot,

2022. a -385 769 eurot ja 2023. a (30. novembri 2023 seisuga) -190 942 eurot 5 senti). Ettevõtja

tekkinud kahjum on eelkõige seotud suurtest investeeringutest ja investeeringutele määratud

kõrgest, kuid lühiajalisest amortisatsioonist. Lisaks tekkis kahjum vajaliku tööjõu välja

koolitamise kulude tõttu. Otsus hakata tegelema personali koolitamisega tulenes ettevõtja

uuenduslikest töömeetoditest ja võtetest, mis erinesid kardinaalselt tavapärastest meetoditest.

Lisaks oli ettevõtja turul uus tegija, mis tingis vajaduse teha riigihangetel vähempakkumisi.

Ettevõtja omab vara bilansis kajastatud maksumusega 395 288 eurot 72 senti, millest käibevara

moodustab 256 014 eurot 14 senti ning põhivara 139 274 eurot 58 senti. Ettevõtjal on

kohustused kokku summas 1 516 665 eurot 82 senti, millest lühiajalisi kohustused moodustavad

722 130 eurot 34 senti ning pikaajalised kohustused 794 535 eurot 48 senti.

Saneerimiskavasse on kaasatud võlausaldajad, kellel on nõudeid kokku 1 352 472 eurot

91 senti. Kavas nähakse ette kolm võlausaldajate rühma, esimese rühma moodustavad pandiga

tagamata nõuetega võlausaldajad, kelle nõuded on kokku 502 349 eurot 28 senti (põhinõuded

482 547 eurot 14 senti, kõrvalnõuded 19 802 eurot 14 senti), teise rühma moodustavad ettevõtja

lähikondsed võlausaldajad nõuetega kokku 729 344 eurot 47 senti (põhinõuded) ja kolmanda

rühma moodustab eri õigusliku seisundiga võlausaldaja SEB Liising nõudega 120 779 eurot

16 senti (põhinõue 118 340 eurot 30 senti, kõrvalnõuded 2438 eurot 86 senti). Kava kohaselt

tasutakse esimesse ja teise rühma kuuluvatele võlausaldajatele 60% nende nõuetest ning

kolmandasse rühma kuuluvale võlausaldajale tasutakse nõue terves ulatuses. Esimesse rühma

kuuluvatele võlausaldajatele tehakse väljamakseid 30. september 2024 – 30. märts 2029 ja teise

rühma kuuluvatele võlausaldajatele 30. september 2029 – 30. september 2033. Kolmandasse

rühma kuuluvale võlausaldajale tehakse väljamakseid 1. mai 2024 – 1. mai 2025.

Saneerimisnõustaja hinnangul on saneerimismenetluse läbiviimine võlausaldajate huvides, sest

lootus nende nõuete rahuldamisele saneerimismenetluses on kordades suurem. Tõenäoliselt

saaksid pankrotimenetluses olulises osas rahuldatud vaid eriõigustega võlausaldaja nõuded ning

muude nõuete rahuldamise osakaal oleks minimaalne. Saneerimisnõustaja hinnangul on

ettevõtjal olemas kõik võimalused nii tööjõu, inventari kui juhtimisoskuste näol, et lõpetada

edukalt oma majandustegevuse ümberstruktureerimine. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et

kokkuvõtvalt sõltub saneerimismenetluse õnnestumine ettevõtja juhtkorra pingutustest, kas

suudetakse leida piisavalt positiivsed rahavood, et täita nii jooksvaid kohustusi kui tasuda

varasemad võlad.

6. Kohtule esitasid taotlused jätta vastuvõtmata kava kinnitamata 10. jaanuaril 2024 MTA ja

SEB Liising ning 11. jaanuaril 2024 Isosystem. Isosystem märkis, et jääb 27. detsembril 2023

kohtule esitatud vastuväidete juurde.

MTA leiab, et täidetud ei ole saneerimisseaduse (SanS) § 36 lg 1 p-s 1 ja § 28 lg 5 p-des 5, 6 ja

11 sätestatud kava kinnitamise tingimused – kava ei vasta seoses rahavoogudega SanS § 21 lg 1

p 6 nõuetele; kava on jäetud puudutatud isikute poolt vastu võtmata; kaval ei ole mõistlikku

väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või elujõulisust tagada, ettevõtja juba on

maksejõuetu (SanS § 292 lg 1 p 3). SEB Liising on seisukohal, et tema puhul ei ole järgitud

SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate testi (SanS § 292 lg 1 p 1). Isosystem leiab, et

esinevad SanS § 28 lg 5 p-des 7, 8 ja 11 märgitud kava kinnitamata jätmise alused –

võlausaldajate huvide test on viidud läbi ebaõigete andmete alusel ja selle tulemus on vale; kava

on rühmade moodustamise osas vastuolus SanS § 21 lg-ga 3; kaval ei ole mõistlikku väljavaadet

ettevõtja maksejõuetust ära hoida või elujõulisust tagada (SanS § 292 lg 1 p-d 1 ja 3).

7. Ettevõtja esitas 16. jaanuaril 2023 täiendava selgituse ja tõendid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Maakohus tegi 6. veebruaril 2024 määruse, millega jättis kinnitamata 28. detsembril

2023 ettevõtja saneerimismenetluses kohtule esitatud vastuvõtmata saneerimiskava ja lõpetas

ettevõtja

saneerimismenetluse

ennetähtaegselt.

Maakohus

vabastas

Martin

Krupi

saneerimisnõustaja kohustustest, jättis saneerimismenetluse kulud ettevõtja kanda ja

võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda ning määras kindlaks Martin Krupi tasu

suuruse ja mõistis selle tema kasuks välja.

Maakohus leidis, et on rikutud kava projekti kohta teate avaldamise ja edastamise nõudeid,

eriarvamusel olev võlausaldaja on ebasoodsamas seisus kui pankrotimenetluse läbiviimisel

ning kavast nähtuva põhjal ei saa järeldada mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära

hoida ja elujõulisust tagada. Maakohus oli seisukohal, et kava tuleb jätta kinnitamata, sest

täimata on olulised SanS § 36 lg-s 1 sätestatud vastuvõtmata kava kinnitamise tingimused.

SanS § 28 lg 5 p 4 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui selgub, et saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel või

edastamisel on rikutud SanS § 20 lg-s 3 nimetatud nõudeid, sealhulgas saneerimiskava projekti

ei ole puudutatud isikule edastatud, või teade ei vasta § 20 lg-s 5 nimetatud nõuetele. SanS §

20 lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne SanS § 12 lg 2 p-s 6

nimetatud tähtaja (s.o saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja)

lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab

saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele.

Nõustaja avaldas 6. novembril 2023 Ametlikes Teadaannetes SanS § 20 lg 3 alusel teate kava

projekti kohta ning edastas ettevõtja ja nõustaja esitatud menetlusdokumentides märgitu

kohaselt 5. novembril 2023 võlausaldajatele kava projekti ja üleskutse esitada selle kohta

kirjalik seisukoht (dtl 510, 786). 27. novembri 2023. a hääletusprotokollist nähtuvalt jäeti kava

rühmadesse jaotatud puudutatud isikute poolt vastu võtmata (dtl 233-241). Ettevõtja

28. novembri 2023. a taotluse (dtl 226-230) alusel määras kohus 7. detsembri 2023. a

määrusega (dtl 469-472) täiendava tähtaja kuni 28. detsembrini 2023, mille jooksul tuleb

esitada puudutatud isikutele muudetud kava, korraldada uus hääletus kava vastuvõtmiseks ning

esitada kava kohtule kinnitamiseks. Nõustaja ja ettevõtja menetlusdokumentide (dtl 510, 787)

kohaselt saadeti võlausaldajatele 16. detsembril 2023 üleskutse esitada kirjalik seisukoht

muudetud kava vastuvõtmiseks. Kohtule on esitatud PDF-vormingus 16. detsembri 2023. a

e-kiri, milles võlausaldajatel palutakse esitada kirjalik seisukoht muudetud kava vastuvõtmise

kohta hiljemalt 27. detsembriks 2023 (k.a), kirja manustena on märgitud üleskutse

võlausaldajatele, muudetud kava ja hääletusleht (dtl 663-665). Seega edastati muudetud kava

projekt puudutatud isikutele vähem kui kaks nädalat enne kohtule kinnitamiseks esitamise

tähtaja lõppu. Lisaks ei nähtu Ametlikest Teadannetest ega kohtule esitatust, et Ametlikes

Teadaannetes oleks avaldatud SanS § 20 lg 5 nõuetele vastav teade muudetud kava projekti

kohta. Maakohus leidis, et ka muudetud kava tutvumiseks esitamisel tuleb järgida kõiki nõudeid

ja tähtaegu, piisav ei ole, et seda tehti üksnes algse vastuvõtmata kava puhul.

SanS § 28 lg 5 p 7 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui selgub, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei

ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud § 26 lg 1

p 11 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldajate huvide testi järgimata

jätmisele saab tugineda ka SanS § 292 lg 1 p 1 alusel, antud juhul on seda teinud kava vastu

hääletanud puudutatud isikud SEB Liising ja Isosystem.

SanS § 26 lg 2 kohaselt tuvastatakse võlausaldajate huvide testiga, et ükski eriarvamusel olev

võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks

pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise

korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et

pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse raha väärtuse

muutust ajas. SanS § 36 lg 4 teise lause järgi hindab kohus juhul, kui saneerimiskava vastu

hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks

SanS § 292 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud alusel, taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja

vara väärtust.

Kava p-s 16 esitatud pankrotihinnangu kohaselt on ettevõtja vara hinnanguline turuväärtus

420 937 eurot 20 senti ning ligikaudne väärtus pankroti korral 170 755 eurot 45 senti.

Pankrotivara hulka ei kuuluks liisingulepingute esemed hinnangulise turuväärtusega

243 200 eurot, SEB Liising saaks oma nõude 120 779 eurot 16 senti pankrotiväliselt terves

ulatuses rahuldatud ja ca 100 000 eurot tuleks tal tagastada ettevõtjale. Pankrotimenetlusega

seotud väljamaksed on 25 443 eurot 62 senti (ajutise halduri tasu 2880 eurot, pankrotihalduri

tasu 20 063 eurot 62 senti, kulutused vara müügiks ja hoiustamiseks ca 2000 eurot,

pankrotimenetluse läbiviimise jooksvad kulud ca 500 eurot). Pankrotimenetluses esitavad

nõuded tõenäoliselt ca 80–85 võlausaldajat kokku 1 283 482 eurot 36 senti. Kuna pandiõigused

puuduvad, kuuluvad nõuded rahuldamisele PankrS § 152 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus ja

väljamaksmisele kuuluks 245 311 eurot 83 senti (170 755,45 + 100 000 - 25 443,62) ning

nõuete rahuldamise määr oleks 19% (245 311,83 / 1 283 482,36 × 100). Saneerimismenetluses

tehtaks kavasse kaasatud võlausaldajatele väljamakseid 10 aasta jooksul oluliselt suuremas

ulatuses, esimesse ja teise rühma kuuluvatele võlausaldajatele 739 016 eurot 25 senti ehk 60%

ning kolmandasse rühma kuuluvale võlausaldajale kogu nõue, sh mittelähikondsetele tasutakse

viie aasta jooksul 422 188 eurot 73 senti. Arvestades Eesti tarbijahinnaindeksi muutust 2023

augusti seisuga võrreldes eelneva aasta sama kuuga, on hinnad tõusnud 4,6%. Euroala

alusinflatsioon oli 2023 keskmiselt 6,1% ning 2024 langeb 3,2%-le, jäädes prognoosiaastatel

koguinflatsioonist kõrgemaks (https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/2023-aasta-

kevadine-majandusprognoos-majanduse-valjavaated-paremad-2023-05-15_et). Seega langeb

inflatsiooni tõttu raha väärtus järgmistel aastatel, kuid eeldatavalt inflatsioonitase langeb ning

raha väärtuse langus (võrreldes pankrotimenetluses väljamakse aega ja saneerimiskava täitmise

perioodi osamaksetena) ei ole kokkuvõttes suurem kui 10%.

Maakohtu hinnangul võib tõenäoliseks pidada, et pankroti raames saadav jaotis võib

lõpptulemusena ületada saneerimismenetlusest saadavat summat, arvestades inflatsioonimäära

ja seda, et nõuete rahuldamine viie aasta jooksul ei pruugi korvata raha ajaväärtusest tulenevaid

kahjusid ning olemasolevat vara viivitamata jaotades oleks võlausaldajate kaotus oluliselt

väiksem. Lisaks on tõenäoline, et kaval ei ole mõislikku väljavaadet maksejõuetust ära hoida

ning kavas ettenähtud ulatuses ja tähtajaks nõudeid rahuldada.

SEB Liising on põhjendatud seisukohal, et ta on kava kohaselt ebasoodsamas seisus kui

pankroti korral. Lepingute esemed tuleks pankrotimenetluse korral liisingulepingute

ülesütlemise tõttu pankrotivarast välistada ja SEB Liisingule tagastada. SEB Liising saaks vara

võõrandada ja katta sellega kõik liisinguvara omandamiseks tehtud kulud oluliselt kiiremini kui

saneerimiskava järgi. SEB Liising ei peaks võtma täiendavat riski seoses sellega, et

saneerimismenetluse ajal kasutatakse vara edasi, see amortiseerub ja väärtus väheneb ning

lõppkokkuvõttes ei õnnestu nõuet vara müügist saadu arvel rahuldada.

SanS § 28 lg 5 p 11 kohaselt võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust

ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada. Maakohus nõustus nii MTA kui ka Isosystem

seisukohaga, et kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või

elujõulisust tagada. Maakohus leidis, et põhjendatud on ilmselt ka MTA seisukoht, et ettevõtja

suutmatust nõudeid rahuldada ei saa pidada ajutiseks makseraskuseks, ettevõtja on juba

maksejõuetu ja see maksejõuetus on süvenev.

30. novembri 2023 seisuga bilansi järgi on ettevõtjal vara 395 288 eurot 72 senti ja kohustusi

1 585 560 eurot 8 senti ning omakapital -1 190 271 eurot 36 senti, see ei vasta äriseadustiku

nõuetele. Aruandeperioodi majandustegevuse tulemiks on kahjum 190 942 eurot 5 senti,

eelmiste perioodide kahjum oli 1 001 829 eurot 31 senti. 30. novembri 2023 seisuga ületavad

ettevõtja lühiajalised kohustused (784 918 eurot 56 senti) käibevara (256 014 eurot 14 senti)

3,1 korda ja maksevõime tase on eriti nõrk. Käibevarast 73% (186 893 eurot 12 senti)

moodustavad nõuded ostjate vastu. Lühiajalistest kohustustest on suurima osakaaluga võlad

hankijatele ca 65% (513 823 eurot 51 senti). Põhivara on 139 274 euro 58 sendi väärtuses ja

pikaajalisi kohustusi 800 641 eurot 52 senti, sh laen seotud isikutelt 730 340 eurot 8 senti.

Põhivara on võrreldes 31. detsembri 2022 seisuga (307 738 eurot 54 senti) vähenenud 11 kuuga

55%. Saldopäringu vastuse (MTA taotluse lisa 5, dtl 805-807) järgi on ettevõtjal 10. jaanuari

2024 seisuga tasumata maksukohustused alates septembrist 2022 summas 112 452 eurot 14

senti (sh intress), mida saab pidada pikaajaliseks maksuvõlaks. Maksuvõla ajatamine (MTA

taotluse lisad 8–10, dtl 815-821) ei ole aidanud makseraskusi ületada ning maksuvõlg on

suurenenud, sh saneerimismenetluse kestel. Mh on tasumata saneerimiskavasse hõlmamata

2023 novembri kohta deklareeritud maksukohustused 9304 eurot 92 senti, millele lisandub

arvestuslik intress (dtl 805-807). Ettevõtja taotles kavasse hõlmamata maksuvõla ajatamist,

MTA jättis taotluse 28. detsembri 2023. a otsusega nr 13-1/0136 (MTA taotluse lisa 7, dtl 812-

814) rahuldamata, arvestades maksuvõla suurust, selle jätkuvat kasvamist, senist halba

maksekäitumist, müügitulu suurt langust (71%), kahjumlikku majandustegevust ning

omakapitali nõuetele mittevastavust. Võrreldes bilansse seisuga 30. november ja 30. september

2023 (MTA taotluse lisa 3, dtl 803-804), on suurenenud kavasse hõlmamata jooksvad

kohustused 68 894 euro 26 sendi ning omakapitali puudujääk 82 178 euro 37 sendi võrra.

Omakapital on negatiivne alates 2021 (30. novembri 2021 seisuga bilansi kohaselt -151 349

eurot 50 senti; MTA taotluse lisa 11, dtl 822). 2023 detsembri kirjavahetuses MTA-ga märkis

ettevõtja, et suudaks saneerimismenetluse tulemusel viia omakapitali seadusega vastavusse

alles 2029 (MTA taotluse lisa 6, dtl 808-810).

Kava p-de 8, 15 ja 17.2 kohaselt planeerib ettevõtja ja on juba alustanud ühe

saneerimisabinõuna

oma

majandustegevuse

ümberstruktureerimist.

Kuni

2023

oli

põhitegevusalaks kaugküttetrasside ja katlamajade ehitus, 2023 suunas ettevõtja oma tegevuse

kasumlikumatele kaugküttetrasside ja katlamajade keevitustöödele. Samas on säilinud

võimekus pakkuda varem pakutud teenuseid ning ettevõtja osaleb aktiivselt riigihangetel.

Ettevõtja alustas 2022 rasketehnika, konkslift veoauto ja erihaagiste rentimisega ning 2023

vedeldatud naftagaasiga (LPG) seotud teenuste pakkumist ja toodete müüki.

Maakohus leidis, et nii MTA kui Isosystem on õigesti märkinud, et selgusetu on, millel põhineb

ettevõtja rahavoogude prognoos. Kavas esitatud aastate kaupa prognoositavad rahavood ei ole

kontrollitavad, käibe ja kasumi tekkimise eeldused ei ole selged. Kavas on märgitud üldised

tegevussuunad ja neist loodetav tulu ning selle suurenemine 5–10% aastas, kuid mitte see,

milliste konkreetsete asjaolude põhjal saab siiski eeldada tulu ja selle suurenemist. Selgusetuks

jääb, mis täpsemalt ettevõtja tegevuses muutub, mis aitab parandada majanduslikku olukorda.

Kava kohaselt on kirjeldatud abinõusid juba aktiivselt rakendatud, kuid majandusnäitajad on

paari kuuga veelgi halvenenud. Kavas märgitut ei kinnita ettevõtja poolt MTA-le 21. detsembril

2023 esitatud kasumiaruanne, mille kohaselt ettevõtja 2023 seadmete rentimiselt ega LPG

seadmete müügist tulu ei teeninud (MTA taotluse lisa 2, dtl 802). Ettevõtja 16. jaanuari 2024. a

selgituse kohaselt jätkatakse YIT Eesti AS-i Märja katlamaja II etapi töödega, mis katab teenuse

osutamisega kaasnevad kulud ja jooksvad maksud ning ettevõtja palutud maksuvõla

graafikujärgse kohustuse. Ettevõtja 21. detsembri 2023. a vastusest MTA-le nähtub, et

nimetatud objektil on töid vaid ca poole veebruarini (dtl 809). Muude olemasolevate või

lähitulevikus suure tõenäosusega sõlmitavate lepingute ega (uute) klientide (leidmise) kohta ei

ole andmeid esitatud. Nõustaja arvates sõltub saneerimismenetluse õnnestumine juhtkonna

pingutustest suuta leida piisavalt positiivsed rahavood, et täita nii jooksvad kohustused kui

tasuda varasemad võlad. Maakohus nõustus Isosystemiga, et nõustaja ei ole kavandatavate

rahavoogude kohta oma hinnangut andnud, vaid lähtunud üksnes juhtkonna prognoosist. Kava

ja selle lisaks olevate maksegraafikute (dtl 576-586) järgi tuleks 2024 septembris teha lisaks

SEB Liisingu igakuisele maksele esimene makse ka esimese rühma võlausaldajatele, ettevõtja

21. detsembril 2023 MTA-le esitatud prognoosi (dtl 802) kohaselt jääb selleks vajalikest

vahenditest aga puudu 16 320 eurot 61 senti.

Maakohtu arvates on Isosystem õigesti märkinud, et ettevõtja omakapital ja kasum on olnud

pidevalt tagasihoidlikud, kuid kohustused suurenenud ning ebatõenäoline on praeguses

turbulentses majanduskeskkonnas edu saavutamine. Isosystemi seisukohta, et kavas on esitatud

eksitavat infot aktiivselt riigihangetel osalemise kohta, kinnitab ettevõtja 16. jaanuari 2024. a

selgitus, mille kohaselt ei ole see hetkel siiski prioriteetne. Riigihangetel osalemine ei oleks ka

võimalik, sest ettevõtjal on ajatamata maksuvõlg, mis annab riigihangete seaduse § 95 lg 1 p 4

järgi aluse pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Isosystem on põhistanud, et ettevõtjal

puudub lootus saavutada uutes valdkondades edu (positiivne rahavoog). Mh on saneerimisel

ettevõttel keeruline käivet kasvatada. Eelduslikult ei tarnita teenuseid ja tooteid ilma

ettemaksuta, kuid selle toel äri laiendamine on kulukas; samuti ei tee kliendid ettevõtjale ilmselt

suurtes summades ettemakse.

Indikaatoriks, et ettevõtja elujõulisuse taastamine ei ole ilmselt tõenäoline, saab pidada ka seda,

et kava vastuvõtmise poolt hääletas vaid lähikondsete puudutatud isikute rühm. Kavaga

hõlmatud 72 puudutatud isiku häälte arv oli kokku 1 258 909,76, poolt hääletas 37 puudutatud

isikut häältega 900 153,61, millest suurema osa ehk 658 022,32 andsid kolm lähikondset. Seega

ülejäänud 69 puudutatud isikust häälte arvuga kokku 600 887,44 hääletas kava vastuvõtmise

poolt vaid 34 isikut, kellele kuulub 242 131,29 häält.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Ettevõtja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitada ettevõtja võlausaldajate poolt vastu võtmata

saneerimiskava. Kui ringkonnakohus ei pea uue määruse tegemist võimalikuks, palub ettevõtja

saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ettevõtja leiab, et maakohus on SanS § 28 lg 5 p 11 kohaldades ebaõigesti leidnud, et

saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja

elujõulisust tagada.

Maakohus on hinnates ettevõtja maksejõulisust ning saneerimiskava täitmise tõenäosust

jätnud täielikult hindamata ettevõtja poolt 16. jaanuaril 2024 kohtule esitatud täiendavad

selgitused majandustegevuse kohta ning raamatupidamislikud dokumendid teenitud kasumi

kohta. 16. jaanuaril 2024 esitatud täiendavatest dokumentidest nähtub, et novembrikuu

projektid lõpetas ettevõtja detsembris, mistõttu jäi novembrikuu käive mõnevõrra

väiksemaks (18 350 eurot 3 senti), samas ettevõtja detsembrikuu käive oli üle 50 000 euro.

Jaanuaris jätkab ettevõtja YIT Eesti AS-i Märja katlamaja II etapi töödega, mis katab ettevõtte

teenuse osutamisega kaasnevad kulud ja jooksvad maksud ning ettevõtte poolt palutud

maksuvõla graafikujärgse kohustuse. Ettevõtja 2023. aasta kasumiaruandest kuude lõikes

nähtub, et ettevõtte tegevusalade ümberkorraldamine on olnud tulemuslik ning ettevõtja on

teeninud 2023. aasta lõpus ehk detsembris puhaskasumit 11,3 tuhat eurot. Isegi kui arvestada

novembri 2023 kahjumit, siis aasta kahe viimase kuu kokkuvõttes (november ja detsember)

teenis ettevõtja kogusummana kasumit. Nimetatud asjaolu näitab, et ettevõtte juhatus on teinud

õigeid majanduslikke otsused ja kohtule esitatud saneerimiskava on praktikas toimiv.

Määruskaebusele lisatud kasumiaruande prognoosist 2024. aasta kohta nähtub, et ettevõtja

suudab teenida 50 000 eurose käibe juures piisavalt kasumit, et täita saneerimiskava maksed

ning tasuda jooksvad kulud.

Ettevõtja märgib, et tsiviilasjas nr 2-20-3266 Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2024. a määrusega

kinnitatud kompromissi tulemusel on ettevõtja tütarettevõttele LPG Eesti OÜ tasutud OÜ Gas

Energy poolt 500 000 eurot. Nimetatud vahenditest on võimalik korraldada ettevõtja täiendav

rahastamine. Käesolevaks ajahetkeks on ettevõtja nimetatud rahalistest vahenditest tasutud

AS-le SEB Liising jooksvas võlgnevuses arved ning ostetakse välja SEB Liisingu

käest 7 liisingulepingu esemed, mis on hädavajalikud ettevõtja majandustegevuseks. Seega

vähenevad kinnitamata saneerimiskava maksed III rühma (eri õigusliku seisundiga

võlausaldaja) maksete võrra ning järgneva 5 aasta jooksul kuuluvad saneerimiskava alusel

teostamisele maksed II rühma (pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad) kuuluvatele

puudutatud isikutele. Selle juures tuleb ettevõtjal esimene makse kogusummas 30 140 eurot 96

senti II rühma kuuluvatele puudutatud isikutele teostada 30. septembriks 2024.

Maakohus on SanS § 28 lg 5 p 7 ebaõigesti kohaldades leidnud, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud

võlausaldajate huvide testi ei ole järgitud.

Tulenevalt SanS § 26 lg-st 2 oli maakohtul kohustus tuvastada, et SEB Liising ja Isosystem ei

ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui nad oleksid pankrotimenetluse

läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral.

Saneerimiskavas on Isosystem rühmitatud I rühma (pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad)

ning SEB Liising on rühmitatud III rühma (eri õigusliku seisundiga võlausaldaja).

Ettevõtja hinnangul on maakohus jätnud hindamata saneerimiskavas toodud nõuete

ümberkujundamise tingimused ning saneerimiskavale lisatud väljamaksete graafiku üksikute

nõuete lõikes ning rajanud oma järelduse üksnes SEB Liisingu ja Isosystemi esitatud taotlustele.

Saneerimiskava kohaselt tasutakse SEB Liisingu nõue 120 779 eurot 16 senti 9 igakuise

põhiosa maksega 2024. a jooksul ning koos põhiosamaksega maksab ettevõtja igakuiselt SEB

Liisingule raha kasutamise eest intressi määras 3 kuu EURIBOR + 2.45% aastas. Maakohus on

jätnud täielikult hindamata asjaolu, et saneerimiskava alusel tasutakse igakuiselt SEB

Liisingule raha kasutamise eest intressi määraga 3 kuu EURIBOR + 2.45% aastas. Makstav

intressi makse on saneerimiskavas ette nähtud korvamaks SEB Liisingu vara kasutamisest

tulenev kulu ehk krediidi kulu. Intressimäära näol on tegemist ettevõtja ja SEB Liisingu vahel

kehtinud liisingulepingutes kokkulepitud intressimääraga.

Ettevõtja

hinnangul

on

maakohtu

järeldused,

mille

kohaselt

võib

Isosystemi

pankrotimenetluses saadav jaotis lõppetulemusena ületada saneerimismenetluses saadavat

summat oletuslikud ja põhjendamata. Ettevõtja märgib, et saneerimiskava alusel tasutakse

Isosystemile 48 122 eurot 71 senti 10 võrdse 4 812 euro 27 sendi suuruse osamaksega 5 aasta

jooksul. Saneerimiskavas toodud pankrotihinnangust nähtub aga, et pankrotimenetluse korral

moodustaks Isosystem Eesti OÜ jaotis 6,25% (80 204,521/1283 482,362) ning eeldatav

pankrotivarast teostatav väljamakse 15 331 eurot 99 senti (245 311,833*6,25%). Eeltoodust on

selgelt nähtuv, et isegi oodatava keskmise aastase tulusega 25% on saneerimismenetluses 5

aasta jooksul Isosystemile tasutav summa suurem kui pankrotimenetlusest saadav väljamakse.

Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et SanS § 20 lg-s 3 nimetatud nõuete rikkumine

annab käesoleval juhul aluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 28 lg

5 p 4 alusel.

Ettevõtja möönab, et muudetud saneerimiskava saadeti puudutatud isikutele 16. detsembril

2023 ning seega jäi puudutatud isikutel muudetud saneerimiskavaga tutvumiseks ning

hääletamiseks aega 11 päeva. Ettevõtja hinnangul ei ole tegemist rikkumisega, mis annaks aluse

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Ettevõtja märgib, et puudutatud isikutele saadeti ka

peale 16. detsembrit 2023 korduvaid meeldetuletusi hääletusedeli tagastamiseks ning samuti

teavitati puudutatud isikuid telefoni teel. Muudetud saneerimiskava hääletusprotokollist

nähtub, et üleskutse edastati 72 puudutatud isikule ning hääletussedeli jättis tagastamata 25

puudutatud isikut, seega osales hääletamisel 47 puudutatud isikut, kelle häälte arv moodustas

90% koguhäältest. Seega võtsid enamus puudutatud isikutest hääletusest osa. Ka Riigikohus on

märkinud, et tegemist ei ole rikkumisega mis peaks kava kinnitamise välistama (RKTKm

01.03.2017, 3‑2‑1‑164‑16, p 24).

SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT

10. Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtja määruskaebus põhjendatud.

Saneerimisnõustaja jääb kava õnnestumisele varem antud hinnangu juurde.

Saneerimisnõustaja on teadlik, et ettevõtjal on pooleli liisinguesemete omandamine SEB

Liisingu käest, ning märgib, et SEB Liisingu nõude tasumine ning liisinguesemete omandamine

suurendab oluliselt saneerimiskava täitmise tõenäosust. Arvestada tuleb, et saneerimiskava

maksed esimesel 9-l kuul koosnevad suures osas maksetest SEB Liisingule. SEB Liisingu

nõude tasumine ei kahjusta kuidagi teiste saneerimiskavaga puudutatud isikute huve. SEB

Liising oli saneerimiskavas rühitatud eraldi rühma.

Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtja määruskaebuses õigesti välja toonud, et

saneerimiskava koostades on SanS § 26 l-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi järgitud.

Ettevõtja on ka võlausaldajate huvide testi järgimist määruskaebuses põhjendanud.

Saneerimisnõustaja möönab, et ettevõtjast tingitud põhjustel sai saneerimisnõustaja muudetud

saneerimiskava saata puudutatud isikutele 16. detsembril 2023 ning seega jäi puudutatud

isikutel muudetud saneerimiskavaga tutvumiseks ning hääletamiseks aega 11 päeva.

Saneerimisnõustaja hinnangul ei ole tegemist rikkumisega, mis peaks kava kinnitamise

välistama. Nimetatud seisukohta on ka kohtupraktikas korduvalt rõhutatud. Saneerimisnõustaja

juhib tähelepanu ka asjaolule, et saneerimiskava jäeti puudutatud isikute poolt vastu võtmata.

Hääletustulemus omab olulisust eelkõige puudutatud isikute poolt vastuvõetud saneerimiskava

kinnitamisel. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel ei oma hääletustulemus enam nii suurt

olulisust. Saneerimisnõustaja rõhutab, et muudetud saneerimiskava üleskutse edastati 72-le

puudutatud isikule ning hääletussedeli jättis tagastamata 25 puudutatud isikut, seega osales

hääletamisel 47 puudutatud isikut, kelle häälte arv moodustas 90% koguhäältest. Seega võtsid

enamus puudutatud isikutest hääletusest osas ning 25 hääletusedeli tagastamata jätnud

puudutatud isikute hääled ei oleks mõjutanud lõpliku hääletustulemust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659,

§ 657 lg 1 p 21). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks.

Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3).

Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde.

12. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult saneerimiskava kinnitamata, kuna

saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida ja ettevõtja

elujõulisust tagada ning eriarvamusel olev võlausaldaja on kava kohaselt ebasoodsamas seisus

kui pankrotimenetluse läbiviimisel. Saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on

kohtu kaalutlusotsustus. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks maakohtu kaalutlusotsusesse

sekkuda, sest maakohus ei ole asjaolude hindamisel diskretsioonipiire ületanud.

13. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et

kava tuleb jätta kinnitamata ka seetõttu, et kava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel

on rikutud SanS § 20 lg-s 3 nimetatud nõudeid.

Ringkonnakohus nõustub ettevõtja ja saneerimisnõustaja seisukohaga, et tegemist ei ole

sedavõrd oluliste rikkumistega, et need peaksid kava kinnitamise välistama. Saneerimiskava

projekti kohta teate avaldamise ja edastamise nõuete eesmärk on võlausaldajate teavitamine ja

neile võimaluse andmine kava vastuvõtmise kohta seisukoha esitamiseks. Ükski võlausaldaja

ei ole tuginenud sellele, et kava projekti kohta teate avaldamise ja edastamise nõuete rikkumise

tõttu ei olnud tal võimalik kava vastuvõtmise kohta seisukohta avaldada või rikkumisete tõttu

jäi tal midagi esitamata (RKTKm 01.03.2017, 3‑2‑1‑164‑16, p 24).

14. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Maakohus on määruse p-s 13.1.8 põhjalikult analüüsinud ettevõtja majanduslikku olukorda ja

saneerimiskava täitmise tõenäosust. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus on jätnud

täielikult hindamata ettevõtja poolt 16. jaanuaril 2024 kohtule esitatud täiendavad selgitused

majandustegevuse kohta ning raamatupidamisdokumendid teenitud kasumi kohta. Maakohus

on määruse p-s 13.1.8 (lk 11) märkinud, et ettevõtja 16. jaanuari 2024. a selgituse kohaselt

jätkatakse YIT Eesti AS-i Märja katlamaja II etapi töödega, mis katab teenuse osutamisega

kaasnevad kulud ja jooksvad maksud ning ettevõtja palutud maksuvõla graafikujärgse

kohustuse. Ettevõtja 21. detsembri 2023. a vastusest MTA-le nähtub, et nimetatud objektil on

töid vaid ca poole veebruarini (dtl 809). Maakohus märkis, et muude olemasolevate või

lähitulevikus suure tõenäosusega sõlmitavate lepingute ega (uute) klientide (leidmise) kohta ei

ole andmeid esitatud. Andmeid nende kohta ei ole esitatud ka ringkonnakohtule esitatud

määruskaebuses.

Lühiajaline kasumi teenimine 2023. a kahe viimase kuu kokkuvõttes ei võimalda

ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et ettevõtja tegevusalade ümberkorraldamine on olnud

tulemuslik ning ettevõtja suudab teenida piisavalt kasumit, et täita saneerimiskava ja ka

saneerimiskavasse hõlmamata kohustused, seda ka juhul, kui liisingulepingu esemete välja

ostmise tõttu väheneksid saneerimiskava alusel tehtavad maksed.

Maakohtust erinevat järeldust saneerimiskava eduväljavaadete kohta ei võimalda teha ka

määruskaebusele lisatud kasumiaruande prognoos 2024. a kohta (dtl 969). Endiselt jääb

selgusetuks, milliste konkreetsete asjaolude põhjal saab prognoositud suuruses tulu eeldada.

Saneerimisnõustaja vastusest nähtuvalt põhineb saneerimisnõustaja positiivne hinnang

saneerimise edukuse osas arvamusel, et ettevõtjal on olemas kõik võimalused nii tööjõu,

inventari

kui

juhtimisoskuste

näol,

et

lõpetada

edukalt

oma

majandustegevuse

ümberstruktureerimine. Saneerimisnõustaja märgib, et saneerimismenetluse õnnestumine

sõltub ettevõtja juhtkonna pingutustest, kas suudetakse leida piisavalt positiivsed rahavood,

täita nii jooksvad kohustused kui tasuda varasemad võlad. Ringkonnakohtu hinnangul on

tegemist pelgalt võimalusega, esile ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata uutes

valdkondades edu saavutamise tõenäosust.

15. Ringkonnakohtul ei ole võimalik arvesse võtta kava faktilist täitmist (SanS § 37 lg 7), kuna

saneerimiskavas on ette nähtub väljamaksed SEB Liisingule alates 1. maist 2024 ja teistele

võlausaldajatele alles 30. septembrist 2024.

Maakohus tuvastas, et võrreldes pankrotimenetluse läbiviimisega, tehakse saneerimiskava

kohaselt esimesse ja teise rühma kuuluvatele võlausaldajatele väljamakseid oluliselt suuremas

ulatuses. Samas pidas maakohus tõenäoliseks, et pankroti raames saadav jaotis võib

lõpptulemusena ületada saneerimismenetlusest saadavat summat, arvestades inflatsioonimäära

ja seda, et nõuete rahuldamine viie aasta jooksul ei pruugi korvata raha ajaväärtusest tulenevaid

kahjusid ning olemasolevat vara viivitamata jaotades oleks võlausaldajate kaotus oluliselt

väiksem. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgelt leidnud, et eelnevast tulenevalt

esines iseseisev alus kava kinnitamata jätmiseks. Maakohus leidis, et eriarvamusel olev

võlausaldaja SEB Liising oli ebasoodsamas seisus kui pankrotimenetluse läbiviimisel.

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole põhjendatult arvestanud SEB Liisingule

tehtavate intressimaksetega. Maakohus on määruse p-s 13.1.5 (lk 7) õigesti märkinud et kava

p-s 16 toodud pankrotihinnangu ja nõustaja arvamuse p 2.9 järgi korvatakse kolmanda rühma

puhul raha ajaväärtus igakuiste intressimaksetega määras 3 kuu EURIBOR + 2.45% aastas,

kuid kava p-s 12.2 esitatud nõuete ümberkujundamise tingimustest seda ei nähtu ning ka p-s

12.3 toodud abinõude põhjenduses on märgitud, et kava ei näe ette täiendavaid intressimakseid.

Seega SEB Liisingule ei olnud intressimakseid kavas ette nähtud.

17. Menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)