1-23-678/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2024, Rakvere

Kriminaalasja number

1-23-678 (20259000247)

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Prokurör

Marge Voogma

Kriminaalasi

Karlo Kookmaa süüdistuses KarS § 204 lg 1 järgi ja

KK Põld OÜ süüdistuses KarS § 204 lg 2 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

KARLO KOOKMAA, isikukood 39102276033, Eesti

Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel,

elukoht xxxx, töökohad: xxxx, kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused puuduvad, tõkendit ei ole

kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Nele Tammemäe kokkuleppel

Süüdistatav

KK Põld OÜ, registrikood 12854894, asukoht Lääne-

Viru maakond Rakvere vald Ubja küla Silmu tee 8-6,

seaduslik esindaja juhatuse liige Karlo Kookmaa,

juriidilist isikut ei ole karistusregistrisse kantud

Kaitsja

Kannatanu

vandeadvokaat Kristiina Lee kokkuleppel

Eesti Vabariik (Muinsuskaitseameti kaudu), volitatud

esindaja Kristo-Taavi Ruus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KARLO KOOKMAA KarS § 204 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks)

aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui KARLO

KOOKMAA ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab Karlo Kookmaale määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 19.04.2024.

Süüdi tunnistada KK Põld OÜ KarS § 204 lg 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus

summas 8000 (kaheksa tuhat) eurot.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui KK

Põld OÜ ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab KK Põld OÜ-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse

kuulutamisest, s.o 19.04.2024.

Kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada osaliselt.

Välja mõista Karlo Kookmaalt ja KK Põld OÜ-lt solidaarselt 9000 (üheksa tuhat) eurot

Muinsuskaitseameti kasuks tsiviilhagi katteks.

Jätta KK Põld OÜ poolt valitud kaitsjatele Advokaadibüroost Küllike Namm makstud tasu

summas 16 759,16 eurot KK Põld OÜ enda kanda.

Jätta Muinsuskaitseameti taotlus valitud lepingulistele esindajatele makstud tasu hüvitamiseks

summas 9580,72 eurot rahuldamata.

Välja mõista Karlo Kookmaalt ja KK Põld OÜ-lt kummaltki menetluskuluna Eesti Vabariigi

kasuks sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot.

Sundraha summas 1230 eurot võimaldada Karlo Kookmaal tasuda alates kohtuotsuse

jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank

EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99924700012016 ning selgitus: „Karlo Kookmaa, 1-23-678, sundraha.“

Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Sundraha summas 1230 eurot võimaldada KK Põld OÜ-l tasuda alates kohtuotsuse

jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank

EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 99924700012029 ning selgitus: „KK Põld OÜ, 1-23-678, sundraha.“

Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon

esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o 19. aprillist 2024 (seega hiljemalt 20. maiks 2024).

Süüdistused

Karlo Kookmaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles KK Põld OÜ juhatuse

liikmena ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seadusliku

esindajana, sõlminud 2020. aasta kevadel KK Põld OÜ (registrikoodiga 12854894) nimel OÜ-

ga Kehra Agro Lääne-Virumaal Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas Rootsipõllu

katastriüksusel asuva põllumajandusmaa rendilepingu ja tegutsedes äriühingu huvides, olles

kohustatud tagama Rootsipõllu kinnistul asuval põllumaal oleva kultuurimälestise nr 10522

„Kivikalme Rootsi kuninga haud“ (kultuuriministri 1. septembri 1997. a määruse nr 59 alusel

on tegemist kultuurimälestisega) säilimise, jättis seadusest tulenevad nõuded täitmata, eirates

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 34 lg 1 p 3 tulenevaid nõudeid, mis keelavad

arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumise, milleks on eelkõige

väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine

teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks; lükkas täpselt tuvastamata

ajal ajavahemikus 2020. aasta märtsi algus kuni 26.03.2020 põllumajandustehnikaga

kivikalme äärtest kokku, tõi kivikalmele juurde kive ja pinnast ning oma tegevusega kaevas

segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ja hävitas kivikalme struktuuri vähemalt

osaliselt jäädavalt, millega on kultuurimälestis nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“

pöördumatult rikutud.

Toime pandud süüteoga on tekitatud mälestisele kultuurimälestiste registri nr 10522

„Kivikalme Rootsi kuninga haud“ MuKS § 34 lg 3 mõistes suur kahju. Mälestise

kahjustamine või hävitamine on käsitletav kollektiivse õigushüve kahjustamisena, seega ka

Eesti Vabariigile KrMS § 37 lg 1 nimetatud kahju tekitamisena. Toime pandud kahju on

korvamatu, kuna kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kahju ümberarvestamine

rahaliseks kahjuks ei ole võimalik. Tegevuse käigus rikuti pöördumatult kultuuripärandit,

mille väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1) ning hävitati

olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti Vabariigile, keda esindab

Muinsuskaitseamet, suurt kahju.

Seega Karlo Kookmaa, KK Põld OÜ juhatuse liikmena, teadlikult ja tahtlikult rikkudes ning

osaliselt hävitades kultuurimälestise, kaevates segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes

ning tekitades sellise tegevusega MuKS § 34 lg 3 mõistes suure kahju, pani toime KarS § 204

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KK Põld OÜ (registrikood 12854894) on kohtu alla antud süüdistatuna juriidilise isikuna

selles, et tema, äriühingu huvides tegutsenud KK Põld OÜ juhatuse liikme Karlo Kookmaa

tegevuse läbi, kes Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega

oma kohustusi, olles 2020. aasta kevadel OÜ-ga Kehra Agro sõlminud Lääne-Virumaal

Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas Rootsipõllu katastriüksusel asuva põllumajandusmaa

rendilepingu ja olles kohustatud tagama Rootsipõllu kinnistul asuval põllumaal oleva

kultuurimälestise nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ (kultuuriministri 1. septembri

1997. a määruse nr 59 alusel on tegemist kultuurimälestisega) säilimise, jättis seadusest

tulenevad nõuded täitmata, eirates Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 34 lg 1 p 3

tulenevaid nõudeid, mis keelavad arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste

leidude rikkumise, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel

segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana

muutub võimatuks; lükkas täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul 2020. aasta märtsi algus kuni

26.03.2020 põllumajandustehnikaga kivikalme äärtest kokku, tõi kivikalmele juurde kive ja

pinnast ning oma tegevusega kaevas segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ja hävitas

kivikalme struktuuri vähemalt osaliselt jäädavalt, millega on kultuurimälestis nr 10522

„Kivikalme Rootsi kuninga haud“ pöördumatult rikutud.

Toime pandud süüteoga on tekitatud mälestisele kultuurimälestiste registri nr 10522

„Kivikalme Rootsi kuninga haud“ MuKS § 34 lg 3 mõistes suur kahju. Mälestise

kahjustamine või hävitamine on käsitletav kollektiivse õigushüve kahjustamisena, seega ka

Eesti Vabariigile KrMS § 37 lg 1 nimetatud kahju tekitamisena. Toime pandud kahju on

korvamatu, kuna kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kahju ümberarvestamine

rahaliseks kahjuks ei ole võimalik. Tegevuse käigus rikuti pöördumatult kultuuripärandit,

mille väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1) ning hävitati

olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti Vabariigile, keda esindab

Muinsuskaitseamet, suurt kahju.

Seega KK Põld OÜ, läbi oma juhatuse liikme Karlo Kookmaa tegevuse, teadlikult ja tahtlikult

rikkudes ning osaliselt hävitades kultuurimälestise, kaevates segamata arheoloogilise

kultuurkihi ladestustes ning tekitades sellise tegevusega MuKS § 34 lg 3 mõistes suure kahju,

pani toime KarS § 204 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud

1. Süüdistatavad Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ ennast kohtuistungil neile esitatud

süüdistustes süüdi ei tunnistanud, tsiviilhagi põhjendatuks ei pidanud. Kuna süüdistatavad

keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest, siis prokuröri taotlusel, KrMS § 294 p 1 alusel,

lubas kohus tõendina esitada nende kohtueelses menetluses antud ütlused (tõendid, lk 93-98).

12.10.2020 esitati KK Põld OÜ-le kahtlustus KarS § 205 lg 2 järgi ja Karlo Kookmaale KarS

§ 205 lg 1 järgi. Ülekuulamise juures viibis kaitsja Küllike Namm. Ütlused: Kas kahtlustuse

sisu on teile arusaadav ja kas olete toime pannud kuriteo, milles teid kahtlustatakse? Vastus:

„Kahtlustuse sisu on arusaadav. Mina ennast süüdi ei tunnista.

Kehra Agroga sõlmisin ma rendilepingu, millest üks osa hõlmas Lääne-Virumaal Rakvere

vallas Varudi-Vanaküla külas Rootsipõllu katastriüksust. Rendilepingust, mis sõlmiti 2020

jaanaurist, ei nähtunud mingeid kitsendusi. Mina käisin ise põllul töid teostamas 2020 aasta

varakevadel. Kuupäevaliselt ma täpselt ei mäleta, millal ma põllule läksin. Rootsipõllu

maaüksus oli harimata, heinamaa. Ma kündsin maa üles ja puhastasin sodi ära. Sodi asus

ühes kohas ning käesolevaks hetkeks olen ma teada saanud, et tegemist on Rootsi kuninga

hauaga. Seal asusid rehvid, kiled, ehituspraht. Koristasin seda traktoriga, tõstsin käsitsi sodi

traktorikoppa ja siis viisin selle ära. Mina ei märganud seal kivihunnikul mitteühtegi silti, mis

viitaks muinsuskaitsele. Seal oli kivihunnikud. Minu jaoks oli see tavapärane kivihunnik,

millega olen töötanud. See oli rohtu kasvanud. Ma koristasin sodi ära ja lükkasin kivihunniku

koomale. Ma ei märganud mingeid erisusi, võrreldes eelnevate kivihunnikutega, mille olen

kokku lükanud.

Mulle tuli meelde, et üksiku kivi juures oli muinsuskaitse silt, aga selle suurema ala juures,

kus rohkem kive oli, silti ma ei näinud.

Ma ei mäleta millal täpselt, aga minule kirjutati Muinsuskaitseameti poolt meilile kiri. Kiri

saabus minu meelest suvel. Minult sooviti saada rendilepingut ja seal oli veel küsimusi.

Samuti saadeti mulle pilt, kus oli keset platsi puu ja kivid olid seal ümberringi ja

rohtukasvanud. Mul paluti kirjeldada, kas see oli samasugune enne tööle asumist. Ma

vastasin, et selline kindlasti ei olnud, oli ehituspraht, rehvid ja kiled. Alguses kindlasti ei

olnud see selline, et oleks hunnik kõrgeks lükatud olnud. Mina koondasin seal üksusel olnud

platsi kokku. Mina ei olnud varasemalt Rootsi Kuninga katastriüksusel käinud. Mida seal

enne mind tehtud oli, seda ma ei tea.

Kehra Agro ei öelnud mulle rendilepingu sõlmimisel, et Rootsi Kuninga üksusel oleks

mingeid kitsendusi. Tänase päeva seisuga ei ole registrikannetes (kinnistusregistris ja

Maaametis) nähtavaid kitsendusi. Isiklikult ma tööde teostamise alguses infot ei kontrollinud.

Kui mina tööd teostasin, siis muinsuskaitse objekti silti kindlasti ei olnud, kuidas see silt sinna

hiljem saada võis, selgitada ei oska“

19.10.2021 esitati KK Põld OÜ-le kahtlustus KarS § 205 lg 2 järgi ja Karlo Kookmaale KarS

§ 205 lg 1 järgi. Ülekuulamise juures viibis kaitsja Küllike Namm. Ütlused: Kas kahtlustuse

sisu on teile arusaadav ja kas olete toime pannud kuriteo, milles teid kahtlustatakse? Vastus:

„Kahtlustuse sisu on arusaadav. Mina ennast süüdi ei tunnista.

Mina jään 12.10.2020 antud ütluste juurde.“

Ülekuulamise ajal on tutvustatud vastust päringule Muinsuskaitseametile /uurija märkus/.

„Ma ei mäleta kirjavahetusest Muinsuskaitseametiga praeguseks hetkeks midagi. Ma ei oska

selgitada, mis põhjusel sellise sisuga kirja olen saatnud. Ma ei oska käesoleval hetkel seda

selgitada.“

2. Muinsuskaitseameti menetleja M D esitas 03.04.2020 Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuurile süüteoteate kultuurimälestise rikkumise kohta, lisades selle juurde 27.03.2020

paikvaatluse protokolli (tõendid, lk 9-14). Süüteoteate kohaselt 26.03.2020 Rakvere vallas

Varudi-Vanakülas Rootsipõllu kinnistul asuvatel kultuurimälestisel nr 10522 „Kivikalme

Rootsi kuninga haud“ ja kultuurimälestisel nr 10523 „Kultusekivi“ (Kultuuriministri

01.09.1997. a määrus nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“, RTL, 1997, 169-171, 954)

tuvastati õigusrikkumine, mis seisnes selles, et kaevatud on segamata arheoloogilise

kultuurkihi ladestustes. Kivikalme ja kultusekivi segamata kultuurkihis kaevamisega tekitati

suurt kahju MuKS § 34 lg 3 mõistes. Käesoleval juhul esinevad kultuurimälestise

kahjustamise süüteo tunnused. Tulenevalt eeltoodust paluti alustada süüteomenetlust KarS §

204 või 205 süüteokoosseisu tunnustel, süüteoteates toodud asjaolude kontrollimiseks.

Paikvaatluse protokollist 27.03.2020 nähtub, et Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik M

A, juhindudes muinsuskaitseseaduse § 80, teostas 26.03.2020 Muinsuskaitseameti

menetlustoimingut arheoloogiamälestistel Kivikalme (reg-nr 10522) ja Kultusekivi (reg-nr

10523) aadressil Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Varudi-Vanaküla küla, Rootsipõllu

(tunnus: xxxx).

Vaatlus toimus 26.03.2020 algusega kell 16.00 ja lõppes kell 16.30. Vaatluse käigus tehtud

fotod on vaatlusprotokolli lisas.

Vaatluse tingimused: selge, päikesepaisteline ilm.

Paikvaatlust viis ameti nõunik läbi üksinda.

Paikvaatluse eesmärk: 26.03.2020 sai Muinsuskaitseamet e-kirja Lisa K’ilt teatega, et

Rakvere vallas Varudi-Vanakülas on rüüstatud arheoloogiamälestisi – Kultusekivi reg-nr

10523 ja Kivikalme reg-nr 10522. Paikvaatluse eesmärk oli tuvastada tekitatud kahju ulatus

arheoloogiamälestistele.

Vaatlusega tuvastati:

1. Kultusekivi vahetus läheduses, selle kaitsevööndis, on (kagu küljel) eemaldatud

pinnast.

2. Kivikalmele on kuhjatud suuri põllukive ning pinnast, mis osaliselt võib olla toodud

mujalt samalt maatükilt, kuid selgelt on mälestise alal lasunud kivilade servadest

keskele kokku lükatud, mille tulemusena on kalme struktuur selles osas jäädavalt

hävitatud.

Lisa: Fotod (8 fotot 5 lehel). Fotod on pildistatud 26.03.2020, autor M A. Lisa 1 on aerofoto.

Fotodel 1 ja 2 on kultusekivi reg-nr 10523, vaade läänest ja kagust. Fotol 3 on kivikalme reg-

nr 10522 vaade edelast, fotol 4 vaade läänest, fotol 5 vaade põhjast. Fotol 6 on kivikalme reg-

nr 10522 vaade kokku lükatud kirdepoolsele küljele. Fotol 7 on kivikalme reg-nr 10522 vaade

idast ja fotol 8 vaade lõunast.

3. M A saatis menetlejale (politseile) 22.05.2020 edasi algse kirja L K’ilt, mis teavitas neid

kivikalme rüüstamisest (tõendid, lk 30-34). Lisa K saatis 26.03.2020 Muinsuskaitseametile e-

kirja alljärgneva sisuga: „Avastasin täna kella 12 paiku Varudi-Vanakülas, Rakvere vallas,

Lääne-Virumaal rüüstatud arheoloogiamälestised mis on riikliku kaitse all. Ilmselt

põllumeeste töö kahjuks….

Ohvrikivi nr 2132, selle peale oli visatud rehv, põllukive ja mullamättaid. Sain need käsitsi

maha visatud. Kuid siis märkasin, et Kivikalme nr 2131 on täiesti kokku lükatud.

Lisan telefoniga tehtud pildid.“

Telefoniga tehtud fotodele on jäädvustatud arheoloogiamälestistena nii Ohvrikivi kui ka

Kivikalme, sh on pildistatud mälestiste juures olevaid valget värvi tahvleid, milledel on kirjas,

et Ohvrikivi ja Kivikalme on riikliku kaitse all.

4. M A saatis menetlejale (politseile) 22.05.2020 edasi alljärgnevad dokumendid ning 2010

aasta fotod (fotod kivikalmest 10522, vaade läänest, autor T. Jonuks, kp 13.09.2010), mis on

salvestatud CD-plaadile (tõendid, lk 15-29).

1) 03.04.2020 tegi Muinsuskaitseameti menetleja M D OÜ-le Kehra Agro päringu, milles

paluti selgitada, millal ja mis asjaoludel lükati kokku ja eemaldati Rakvere vallas Varudi-

Vanakülas OÜ Kehra Agro omandis oleval Rootsipõllu kinnistul kultuurimälestise nr 10522

„Kultusekivi“ ja kultuurimälestise nr 10523 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ kivid ja

pinnast. Paluti selgitust mitte hiljem kui 07.04.2020. Kehra Agro OÜ nimel vastas päringule

09.04.2020 A T, kes teatas, et xxxx, xxxx ja xxxx katastriüksused on käesoleva aasta algusest

välja renditud KK Põld OÜ-le, esindab Karlo Kookmaa, meil: xxxx Nendega mingeid

kivihunnikute teisaldamisi kokku pole lepitud, kõik on puhas isetegevus.

2) 13.04.2020 tegi Muinsuskaitseameti menetleja M D päringu KK Põld OÜ-le, milles paluti

selgitada, millal ja mis asjaoludel lükati kokku ja eemaldati Rakvere vallas Varudi-Vanakülas

KK Põld OÜ valduses oleval Rootsipõllu kinnistul kultuurimälestise nr 10522 „Kultusekivi“

ja kultuurimälestise nr 10523 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ kivid ja pinnast. Paluti

seletust mitte hiljem 15.04.2020. Lisaks paluti väljastada nimetatud kinnistuga seotud KK

Põld OÜ ja Osaühing Kehra Agro vaheline rendileping.

15.04.2020 saatis KK Põld OÜ esindaja Karlo Kookmaa talle kuuluvalt e-posti aadressilt

xxxx digiallkirjastatud vastuse päringule, märkides, et rendilepingu saadab hiljemalt homme

ehk 16.04.2020.

Vastus päringule:

„Meie vastus päringule 1.1-7/895, selgitame millal ja mis asjaoludel teostati hooldustöid

Rakvere vallas Varudi-Vanakülas KK Põld OÜ valduses oleval Rootsipõllu kinnistul

kultuurimälestise nr 10522 „Kultusekivi“ ja kultuurimälestise nr 10523 „Kivikalme Rootsi

kuninga haud“ juures.

Märtsis 2020 teostasime nimetatud Rootsipõllu kinnistul heakorra ja koristustöid. Olles põllu

värskelt rendile saanud oli soov põllumaad korrastada ning ette valmistada külvamiseks. Aja

jooksul oli kinnistule kokku veetud erinevat sorti prügi – nii olmejäätmeid kui ka autorehve,

vana puitu, telliskive jms, mis riivas silma.

Olime teadlikud, et ka muinsuskaitsealused kultuurimälestised asuvad nimetatud põllul,

seetõttu näitasime üles erilist hoolsust ning vaatasime ette, et me ei kaevaks ega eemaldaks

pinnast nimetatud kultuurimälestiste kaitsevööndist, midagi kokku lükanud või eemaldanud

me ei ole, samuti pole midagi juurde toonud. Traktorijäljed fotodel on tingitud asjaolust, et

rehvid ja prügi on rasked ning neid juba käsitsi liigutada ei jaksanud. Lükkasime siis traktori

kopa peale. Pinnast me kokku ei lükanud ning kõik nägi välja laias laastus samasugune ka

enne meie koristustöid. Samas maa ikka moondub ja liigub talve jooksul alati veidikene, isegi

kui suurt lund ei ole. Loomad käivad jms mõjutab ka pinnasvorme.

Vabandame kui oleme põhjustanud teadmatusest kahju kultuurimälestistele, kuid kinnitan

veelkord, et mingit pahatahtlikust meie tegevuses ei olnud. Vastupidi – kultuurimälestised on

olulised ja nende asukohad teada põllumeestele, püüame oma väheste jõududega nende eest

hoolitseda. Pahatahtlikud on tihti samad külaelanikud, kes teile kaebama tulevad kui keegi

midagi korrastada üritab, kuid ise oma prügi just sellistesse kohtadesse veavad. Palume, et

Muinsuskaitse teostaks tihedamini vaatlusi ja kontrolle ning võtaks ka ise midagi ette kui

sellistest kultuurimälestiste piirkondades paiknevad prügi jms. Põllumehed saavad alati

nende koristustööde käigus teile appi tulla kui keegi vaid paluks. Seni pole vähemalt meie

firmale keegi sellist palvet edastanud. Juhul kui saame antud asjas kuidagi abiks olla, siis

oleme täielikult koostööks valmis ning aitame nõu ja jõuga Muinsuskaitseametit.

Rendilepingu osas - saadan sellest koopia teile kohe järele kui võimalus tekib, hetkel ei saa

raamatupidajaga kontakti.“

3) Põllumajandusmaa rendileping, millest nähtub, et Rendileandja on Osaühing Kehra Agro,

keda esindab juhatuse liige A T ja Rentnik on KK Põld OÜ, keda esindab Karlo Kookmaa.

Muuhulgas on Rendilepingu esemeks Rendileandja omanduses olev alljärgnev kinnistu:

Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Varudi-Vanaküla küla, Rootsipõllu katastriüksusel asuv

põllumaa. Katastritunnus xxxx. Renditavat põllumaad 9,92 ha. Rendileping kehtib pärast

Rendileandja ja Rentniku poolt allkirjastamist alates 01.01.2020 – 31.12.2020.a.

5. Kivikalme „Rootsi kuninga haud“ pass koos aerofotoga ja väljatrükid Maa-ameti

kaardirakendusest (tõendid, lk 1-8).

Kivikalme „Rootsi kuninga haud“ reg-nr 10522 (vana nr 2131) pass:

1. Asukoht Rakvere raj., Kaarli k/n., Uhtna kolh.; end. admin. jaotuse järgi Virumaal

Viru-Nigula khk. Varudi-Vanaküla Suurekivi tl. maal, taluhooneist ca 600 m ja xxxx

talust 480 m kirde pool. Varudi-Vanakülast Varudi-Altkülla viivast teest jääb kalme ca

320 m ida poole.

2. Kalme paikneb lagedal peaaegu tasasel põllul. Tegemist on põhiplaanilt ovaalse

(läbimõõt O-W 25 m; läbimõõt N-S 19 m) kivivarega, millel servad on põlluharimise

käigus reljeefseks küntud (kõrgus 0,8-1 m). Kalme pind on tugevasti kamardunud,

kuid servadesse veetud raudkivide tõttu ebatasane. Mõnevõrra laugjamad on kalme O

ja NO serv, kuna siin jääb ka haritud põld kalmejalamist eemale. Kalme NO sektoris

kasvab neljaharuline kahar pihlakas.

3. Kaitse alla kuulub kivikalme kirjeldatud kujul ja 10 m laiune maariba selle ümber.

Kaitsetsoonis on keelatud igasugused mulla- ja ehitustööd, maaharimine, kivide peale-

ja juurdevedamine, risustamine jm. muistist kahjustada võiv tegevus.

4. Kalmet on kirjeldanud V. Püss, Viru-Nigula khk. kirjelduses 1932.a., lk 58, kus

märgib tema mõõtmeteks 8 x 12 m. E. Saare, Inspektsiooniaruandes 1967.a., lk 3 on

kalme mõõtmeteks märgitud 18 x 20 m. Nähtavasti on see erinevus mõõtudes tingitud

põllult kivide peale- ja juurdevedamisest. Arvatavasti on sedasama kalmet märgitud J.

Jung. Mss., Nr. 4 ja 5, kust selgub, et Varudi kl. kivivarest on kaevamistel leitud

spiraalkäevõru, mille küljes kettidega kuljus ja hõberaha (vermitud Saksamaal

Gröningenis Wilhelm de Fonte (1054-1076) poolt) ning ažuurne kannaga ripats (AI

2260:1-2). Passi koostamise ajal leiti kalme SO serva juurest põllult ornamenteeritud

kedral valmistatud savinõukild (AI 5039).

5. Ülalkirjeldatud esemete põhjal on tõenäoliselt tegemist II a.t. algusesse kuuluva

kivikalmega, kuid teda võidi matmispaigana kasutada juba I a.t.-l.

6. Võetud riikliku kaitse alla 1974.a. (vt. Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja

nr. 1, 4. jaan. 1974, lk 24).

7. Käesolev pass on koostatud 1979.a. sept.-s. Koostas T. Tamla. Passi sisuga on

tutvunud ja selle vastuvõetavaks tunnistanud Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi

arheoloog …

Märkus: Kalme oli tähistatud kaitsetahvliga, mis paiknes raudtoru küljes kalme W

serval.

Väljatrükkidel on näha kivikalme ja kultusekivi asukoht ning aerofotol kivikalme kuju ja

välimus aastal 2018.

6. Kultuurimälestiste registri väljatrükk 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“ (tõendid, lk

99-115).

Mälestise tüüp on kinnismälestis, mälestise liik on arheoloogiamälestis. Arvel ja registreeritud

02.12.1997, mälestise vana number 2131. „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri

01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954). Aadress mälestisel Lääne-Viru maakond

Rakvere vald Varudi-Vanaküla Rootsipõllu. Mälestise tunnus on inimluude, arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu. Kivikalme fotokogus on 21 fotot, sh 6 esimest on fotod kivikalme

passist. Edasi on 1 foto kivikalmest aastast 1971 (foto: H. Joonuks), 13.09.2010 tehtud 3 fotot

kivikalmest (fotod: T J), 26.03.2020 tehtud 3 fotot hävitatud kivikalmest, vaated loodest, idast

ja lõunast (fotod: M. Abel), 25.09.2023 tehtud 4 fotot kivikalmest, vaadetega edelast, loodest,

kirdest ja lõunast (fotod: M. Abel), 23.04.2020 tehtud 4 fotot kivikalmest, vaated edelast ja

läänest, vaade künnikihis olevatele leidudele, näha inimluid, savinõukilde, vaade künnikihis ja

kalme kokkulükatud servas olevatest inimluudest ning savinõukildudest (fotod: M. Abel).

13.09.2010 tehtud esimesel fotol on selgelt näha mälestist tähistav valge tahvel. Samuti on

tahvlit näha kõikidel 26.03.2020 tehtud fotodel, 25.09.2023 tehtud esimesel, teisel ja neljandal

fotol ning 23.04.2020 tehtud esimesel ja kolmandal fotol. Mälestist tähistav valge tahvel

paikneb kivikalme edela küljel.

7. Kannatanu volitatud esindaja Kristo-Taavi Ruus Muinsuskaitseametist kinnitas

kohtuistungil, et töötab Muinsuskaitseametis alates 2023. aasta veebruari lõpust. Talle on

teada, et märtsikuus 2020 pöördus kodanik Muinsuskaitseameti poole ja pöördumise sisu oli

selles, et väidetavalt on rikutud mälestist nimetusega „Rootsi kuninga haud“. Esmalt läks

nende oma spetsialist kontrollima mälestise olukorda. Selle kohta koostati vaatlusprotokoll ja

tehti ka fotod. Muinsuskaitseamet leidis, et tegemist on olulise kultuuripärandi rikkumisega ja

esitas politseile kuriteoteate. Muinsuskaitseamet ei ole seal teinud täiendavaid toiminguid, ei

ole läbi viinud uuringuid selle mälestise osas. Üks põhjus on see, et kuna praegu käib see

kriminaalmenetlus ja teiseks nad eeldavad, et see, kes kahju tekitas, see kannab kulud, mis

tuleb seal teha. Neil tuleb teha mälestise uuring ja kui nad saavad selle nõutava summa kahju

tekitajalt kätte, siis nad saavad ka uuringud läbi viia. Muinsuskaitseametil rahalisi vahendeid

selleks tema teada ei ole. Kivikalme seisund on hetkel selline nagu kahjustuse tekkimisel jäi.

Kultusekivi ei ole kahjustatud ja selles osas neil etteheidet ei ole. Kahju tekitatud kalmele

saavad nad öelda hinnanguliselt ja see hinnang tugineb varasemale praktikale.

Muinsuskaitseameti spetsialistid, arheoloogid on varasemalt andnud hinnangu, et see

suurusjärk on 10 000 ja see tugineb varasemalt tellitud erinevatele uuringutele. Konkreetse

objekti osas on nad tellinud või küsinud hinnapakkumist, et mis see esialgse uuringu kulu

võiks olla ja nad on saanud kaks hinnapakkumist – üks hinnapakkumine oli 9000 eurot ja

teine oli 96 000 eurot. See 9000 eurot on nende hinnangul adekvaatne suurusjärk.

Hinnapakkumised võttis Muinsuskaitseamet ja need dokumendid edastati lepingulisele

esindajale. See 10 000 eurot on see kahju, mida riik peaks kandma, kui ta hakkab ise mälestist

uurima ja võimalikku olukorda taastama nii palju kui seal võimalik on. Kihtisid ei ole

võimalik taastada, küll aga on võimalik need maapealsed kivid, kalmekivid tagasi asetada

õigesse kohta. Kivikalme väärtus on hindamatu. Kultuuripärandile ei ole võimalik nii nagu

paljudele teistele kunsti valdkonna asjadele, esemetele hinda määrata, et tegemist on

põhiseadusliku kaitstava väärtusega. Põhiseadus ütleb, et kultuuripärandit tuleb hoida aegade

lõpuni. Me ei saa öelda, mis on kivikalme hind, sest sellist hinda ei ole ega teki ka kunagi. See

on hindamatu kultuuripärand. Hinnapakkumised pärinevad märtsikuust 2023.

Muinsuskaitseametil on kaks pädevust, üks on riiklik järelevalve ja teine on siis teatud

olukordades väärteomenetleja õigused ehk siis haldusmenetlus ja väärteomenetlus.

Kriminaalmenetlusega paralleelselt ei toimu ühtegi haldusmenetlust ega väärteomenetlust.

Kivikalme puhul on taastamatu seal see, et seal on rikutud maapinnas koos kultuurkihiga ehk

siis me ei saa seda pinnast tagasi rullida sellisena, et nagu oleks aeg tagasi pöördunud. Kahju

seisneb selles, et kultuurkiht on rikutud ja seda ei saa enam taastada. Kultuurkiht on see, kus

võivad olla arheoloogilised leiud. Teab seda, et tolleaegsed mälestistähised paigaldati nii

tugevalt, et neid ei ole võimalik pärast mälestise lõppu sisuliselt ära võtta, et need on väga

keeruliselt eemaldatavad. Järelevalvet kultuurimälestise osas teostatakse siis, kui tulevad

signaalid, et mälestis on kuidagi ohtu sattunud, et siis tehakse seda ülevaatust ja paikvaatlust.

8. Tunnistaja Lisa K kinnitas kohtuistungil, et elas aastal 2020 Varudi-Vanakülas Rakvere

vallas Lääne-Virumaal. Ta on seal sündinud ja kasvanud. Kohaliku elanikuna teadis ta, et seal

on hästi suur kultuurkiht, kuna see küla on üks vanemaid külasid Eestis, mida on mainitud

juba Liivimaa Henriku kroonikates. Sealt on väga palju kultuurileide leitud, igasuguseid

münte, väärisesemeid. 26.03.2020 oli ilus ilm, tee oli selline käidav ja ta otsustas enne

kauplusauto saabumist teha jalutuskäigu. Ta on kõikidele tuttavatele rääkinud, et seal tee

ääres põllu peal on selline tore ohvrikivi, nõiakivi, kus saab ennustada, nõiduda, soove

soovida. Ta vaatas, et see kivi ei ole selline nagu tavaliselt, sest sinna oli rämpsu visatud, vana

rehv oli sinna peale visatud. Ta viskas selle rehvi sealt ära. Värsked mulla mättad viskas ta ka

ära sealt ohvrikivi pealt. Põld kandis, põllu peale ei olnud midagi külvatud. Ta juhuslikult

vaatas sinna eemale, kus on siis see hauamälestis ja kus oli ka midagi täiesti valesti. Kui ta

lähedale jõudis, siis seal olid värsked traktori jäljed, oli kive lükatud hunnikusse. See muld oli

selline mure, ei olnud vihma ja lume alt välja sulanud. Oli näha, et värske põllutöö oli seal

toimunud. See mälestusmärgi silt, mis seal on kogu aeg olnud, terve tema 45 eluaastat püsti,

see oli viltu seal hunnikus. Oli näha, et tahvel oli nihkunud, sest see oli enne kiviplatsi ääres,

aga nüüd oli keskel, mitte päris hunniku keskel, aga seal kivide vahel. See tähis oli nagu mulla

hunniku sees, mida varem ei olnud. Ta sai aru, et peab sellest teavitama ja tal peavad olema

tõendid. Ta tegi pilte oma telefoniga. Ta läks koju ja teavitas sellest politseid,

Muinsuskaitseametit ja Rakvere vallavalitsusest keskkonnainimest. Enne 26.03.2020 võis ta

seal tee peal kõndida talvel, detsembris, kui oli kõva pinnas, ja siis oli kõik korras. Ta teadis,

et seal on Rootsi kuninga kalme, mille kohta legendid rääkisid, et sinna on maetud kas mõni

Rootsi sõjamees või siis kindral või siis lausa kuningas. Ta teadis, et seal on hauaplats. Seal

on sellised mälestusmärkide sildid nagu üle Eesti, valged suured latakad, mis on hästi just tee

poole näha. Nad on päris kõrgel. Seal, kus olid ohvrikivi ja kalme, olid need tähistused

olemas. Kivikalme võib olla teest umbes 700-800 meetri kaugusel ja on päris suur. Selle

mälestusmärgi ümber on põld kogu aeg olnud.

9. Tunnistaja A T kinnitas kohtuistungil, et tema on Kehra Agro OÜ juhatuse liige. Kehra

Agro OÜ tegeleb peamiselt nende omandis oleva põllumaa välja rentimisega. Karlo Kookmaa

ja KK Põld OÜ nimi ütlevad talle muidugi midagi, aga ta pole Karlo Kookmaaga isiklikult

silmast silma kohtunud. Kunagi rentisid nad ühte põllukinnistut või gruppi siin Varudi küla

kandis Lääne-Viru maakonnas. Tegemist on kunagi advokaadibüroost tellitud

standardlepinguga, mida on aja jooksul natukene muudetud. Allkirjad lepingul ei ole

digitaalsed. Tookord toimus lepingu allkirjastamine postiga. Alles siis kui talle saadetakse

allkirjastatud leping tagasi, paneb ta sinna oma allkirja. Eestimaal praktiliselt polegi kinnistut,

millel ei oleks kinnistusraamatus mingit piirangut. Tema annab otsese valduse rentnikule üle,

rentnik toimetab seal peal ja peab jälgima, et kõik oleks seadusega kooskõlas. Selle

konkreetse rentnikuga ta lepingut ei pikendanud. Ta müüs need kõik kolm kinnistut maha

selle sama 2020. aasta sügisel A Sa mingile ettevõttele. A T kinnitas, et talle näidatud

põllumajandusmaa rendilepingul on tema allkirjad. Tegelikult selle rendilepingu sõlmisid nad

kevadel, aga ta on ikkagi pannud, et see leping hakkas tagasi ulatuvalt kehtima just nagu aasta

algusest, et oleks arusaadav, et see rendisumma on terve aasta eest. Ta vaatab kinnistute

soetamisel pigem võib-olla seda, et kui on mõni servituut või midagi sellist, mis võib teda

juriidiliselt kehva positsiooni panna. Need Muinsuskaitse asjad põlluharimist ei sega. Kui seal

põllu keskel on mingisugune mälestis, siis iseenesest selle ümber võib põllutöid teha.

10. Tunnistaja M A, kes on Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik, kinnitas

kohtuistungil, et tema töömaaks on Lääne-Virumaa koos mälestistega, mida on 2600

millegagi. On arheoloogiamälestised, ehitismälestised, kunsti- ja ajaloomälestised. Tema

tööks on peamiselt mälestise omanike ja kaitsevööndis olevate omanike nõustamine. Samuti

on tema tööks ka paikvaatlused, et siis mingisuguse aja tagant või vajadusel käia erinevatel

objektidel ja mälestistel, teha fotosid ja kanda siis see info riiklikusse kultuurimälestiste

registrisse. Arheoloogia on selline valdkond, kus on väga palju mälestisi, mis asuvad

äärmiselt suurel maa-alal laiali. Seal ei ole neil kokku lepitud korda, aga nad on püüdnud

ikkagi likvideerida kõik sellised 10 aasta vanused paikvaatlused ja asendada need uuematega.

See sõltub ka sellest, mis olukord on, kas nad saavad inimestelt, omanikelt mingisuguseid

teavitusi, et seal konkreetses kohas midagi toimub, et palun tulge kontrollige. Nad vaatavad

üle oma arheoloogiamälestiste nimekirjad, et kus on nii öelda kõige kauem aega tagasi

käidud. Arheoloogiamälestiste puhul ei ole neil kokku lepitud seda konkreetset aega, millal

nad peavad käima neid kõiki niimoodi regulaarselt üle vaatamas või kui pikk see vahe võib

olla. Enne seda sündmust ei olnud ta käinud seda kivikalmet ja kultusekivi vaatamas, kuid

aastal 2010 käis seal I N koos arheoloog T Jiga. Samuti käis seda kultusekivi, mis asub selle

sama põllu servas, 2019. aastal vaatlemas arheoloogianõunik A L. Sellest on olemas fotod,

kus on näha ka taamal olev kalme. Siis oli olukord selline, mis ei pälvinud nende tähelepanu

ega ei olnud vajalik kuidagi omaniku poole pöörduda.

Sellest konkreetsest juhtumist sai tema teada samal päeval, kui Muinsuskaitseametile laekus

teade L K, see oli siis 26. märts 2020, kui see edastati talle tollase arheoloogiamälestiste

osakonna juhi U K poolt. Siis oli tema tööks kohe minna kohale ja teha paikvaatlus ning

edastada see info nii menetlejale kui ka arheoloogia osakonna juhile. Ta tegi ka paikvaatluse

samal päeval. Paikvaatluse protokolli edastas ta tolleaegsele jurist-menetlejale M Dile, kes siis

tegi politseile kuriteoteate ja lisas selle alusdokumendina sinna kaasa. Politseile anti asi

menetlemiseks, sest tegemist on muinsuskaitseseaduse järgi suure kahjuga. Nad käisid

arheoloogia osakonna juhi U Kga ja osteoloog (luu-uurija) A Luga sama aasta aprillis seal

vaatamas seda maapinda üle, kus tuvastasid, et selles samas kokkulükatud kihis ja kalme

ümber on inimluid, savinõu kilde ja väga selgelt kalmele viitavaid elemente. Seal oli inimluu

– lõualuu hambaga, siis oli suurem savinõu ja oli näha ka mingisuguseid kivimoodustisi, mida

nad rohkem ei hakanud puutuma sellepärast, et see ei olnud sel hetkel nende ülesanne ega

eesmärk. Nad vormistasid paikvaatluse ja pildistasid neid leide, mis läksid kultuurimälestiste

registrisse. Need leiud jäid sinna samasse sellepärast, et nende kaasa võtmiseks ei olnud nad

ette valmistunud ja need jäid ootama uuringut, sest tol hetkel oli kindel teadmine, et nad

saavad need päästeuuringud läbi viia tolle aasta suvel. Varasemalt olid need luud, killud ja

moodustised selle sama mulla kamara all. Kui varasemalt see kalme oli maapinnast võib-olla

pool meetrit kõrge ja koosnes peamiselt sellistest nähtavatest kividest, seal peal kasvas

pihlakas juba mitukümmend aastat ja oli ka mälestise tähis, siis selleks hetkeks, kui tema

sinna jõudis, oli kalmele sinna piirkonda lükatud kokku päris palju äärmiselt suure

läbimõõduga põllukive ja kalme servadest või põllult oli lükatud ka pinnast sinna kivide

vahele, kivide peale. See kalme nägi välja selline 2-3 meetri kõrgune kivihunnik, kivivare.

Kui kultusekivile ka oli mingisugust prahti või sodi ladestunud, siis tolleks hetkeks ta seda

küll enam ei näinud. Enamus kalmeid ja kive, arheoloogiamälestisi on kaitse alla võetud juba

nõukogude ajast, 70-ndate lõpust peamiselt, kus siis kohalikud majandid – kolhoosid ja

sovhoosid oma vahenditest panustasid metallpostidega ja emailitud tahvlid koos kirjadega

tulid kohalikest emaili töökodadest. Need saadeti laiali ja majandite metoodikud pidid selle

eest vastutama, et metalltähised oleksid mälestistele pandud. Asukohad nendeks näitas ette

tavaliselt arheoloog, kes oli ka selle passi koostanud. Tema on näinud paari maa seest välja

kangutatud posti, mis on väga korralikud, tavaliselt rohkem kui poole meetri sügavusele

pandud ja tihtipeale on seal all kas keevitatud põiklatt või on sinna alla pandud tsemendist

taldmik. Niisama käega ei ole võimalik neid välja tõmmata. Ta on üritanud mõnda viltu olevat

püsti kangutada, et see oleks sirgem, aga seda ei õnnestu teha, et nad on väga, väga

kapitaalselt pandud. Piltidelt vaadates oli kivikalmel „Rootsi kuninga haud“ selline tähis

olemas ja passis on ka kirjeldus, et see tähis on seal olemas. Kui ta seal kohapeal käis, siis oli

see tähis olemas. See on olnud alates 70-ndatest üks ja sama tähis, sest seal on peal vana

number, mis koosneb neljast numbrist. 97-ndal aastal, kui võeti kõik Eesti Vabariigi

muinsuskaitseseaduse alusel uuesti kaitse alla, said need ka uued numbrid, mis koosnevad

viiest numbrist. See sama topelt number kajastub ka kultuurimälestiste registris, kus on need

mõlemad numbrid olemas. Teab, et nende jurist-menetleja esitas päringu maaomanikule, kes

ütles, et tema on selle maa andnud rendile, edastades ka rendilepingu ja andes ka rentniku

kontaktandmed, kelle käest siis jurist-menetleja küsis selgitusi, et mis toimus ja selle ta ka sai.

Tema käest küsis neid päringuid ja päringute vastuseid politseiuurija, kellele ta need edastas.

Politseis ülekuulamise käigus esitas ta menetlejale kivikalme passi, mis pärineb

kultuurimälestiste registrist ja mille on koostanud 79-ndal aastal arheoloog T T, ja kivikalme

aerofoto, mis on Maa-ameti fotolaos olemas. Arheoloogiamälestiste passid anti üle Ajaloo

Instituudi poolt 90-ndatel Muinsuskaitseameti arhiivi, kus nad digitaliseeriti 2000-ndatel ja on

nende ameti kasutatavatel tööketastel kaustades.

Ta on seda konkreetset kivikalmet käinud aastal 2020 vaatamas kas kaks või kolm korda,

aastal 2021 kaks korda, aprillis M Di palvel tegemas fotosid ja ühe korra siis

arheoloogiamälestiste osakonna juhi U Kga ning viimati sel esmaspäeval siis, kui valmistus

ette kohtuasjaks, et vaadata üle, mis seis seal on praegu. Praeguseks on maaomanik muutunud

ja selle uue maaomanikuga suhtlesid nad 2021. aastal meili teel, kui talle sai edastatud e-kiri,

et nad lähevad kalme ümber panema tokke mälestise ala ulatuses, mida on näha

kultuurimälestiste kitsenduste kaardilt ja palusid seal põllutöid mitte teostada, ei kündi, ei

külvi, ei midagi. Tokid on puidust, 1-1,5 meetri kõrgused, mille ots on värvitud metsapalkide

märgistamiseks kasutatud märkevärviga oranžiks. Need panid nad U Kga sellele alale, kus

nad eeldasid, et võiks olla veel kultuurkihti seal põllupinnase all säilinud. Neid sai rohkem kui

4 nurka pandud, kokku võis olla alla 10. Kui ta esmaspäeval seal kohal käis, siis neid tokke

seal ei olnud. Oli teostatud põllutöid, mis olid ära keelatud. Iga liigutamine kahjustab seda

kalmet ja segab kultuurkihti rohkem ja rohkem, et teaduslikku informatsiooni sealt enam

sellises õigsuses kätte ei saa, mis puudutab kalme konstruktsioone ja seal esemete paiknemist.

Nad on võtnud 2023. aasta kevadel hinnapakkumised nendeks päästeuuringuteks või

kaevamisteks ja ootavad siis otsust, mis ütleks, et neil on see summa olemas, et nad saavad

selle töö ära teha või õigemini tellida. Nad ise seda ei tee. Hinnapakkumised võttis

arheoloogiapärandi osakonna juht H K. Kui on olemas teo toimepanija, siis tema peaks olema

ka see, kes selle nii öelda kinni maksab. Nendes hinnapakkumistes oli täpselt lahti kirjutatud,

mis töid seal peaks teostama. Maapind tuleb arheoloogiliselt läbi uurida mingisuguse kihini,

vaadata kui palju on seal veel säilinud kalme konstruktsioone, millisel alal ja eemaldada kõik

leiud, mis on siis inimjäänused, ehtekatked, mis iganes hauapanused. Kõik see teaduslikult

dokumenteerida, leiud saata konserveerimisele. Osati on kindlasti vaja ka teostada

mingisuguseid dateerivaid uuringuid. See pinnas, mis on sinna kuhjatud, tuleb ka läbi uurida,

sest see on suure tõenäosusega sealt kokku lükatud ja sisaldab arheoloogilist materjali. On

suur tõenäosus, et kalme keskosas, suurte kivide all, on säilinud kalme suhteliselt heas korras.

See on siis see osa, mida ei ole traktoriga kokku lükatud. Arheoloogiamälestistele ei saa

hinnasilte juurde riputada. Tegemist on 19-nda sajandi lõpul avastatud kalmega ja juba siis

tulid sealt välja esimesed leiud. See võeti kaitse alla aastal 1925 esimest korda. Juba ka see, et

kalmele on rahvapäraselt antud nimi „Rootsi kuninga haud“ näitab selle kalme olulisust.

Kivikalmeid ja arheoloogiamälestisi on Lääne-Virumaal üle 800 ja ainult käputäis neist on

saanud eraldi nime. Kui seal oleks varem keegi midagi teinud või midagi rikkunud, siis oleks

info kindlasti jõudnud nendeni. Selle kivikalme juures arheoloogilisi uuringuid tehtud ei ole ja

tavaliselt ei tehtagi ühegi kalme juures lihtsalt niisama uuringuid. Peab olema teaduslikult

tõestatud, et miks sa soovid uurida mingit konkreetset kalmet mingist ajast. Kui kalme läbi

uurida, siis ta on hävitatud, siis teda enam ei ole, siis on temast järgi ainult see teaduslik

materjal ja need samad leiud. Taastada kahjuks arheoloogiamälestisi ei ole võimalik. Kui nad

on kokku lükatud, siis nad ongi selles mõttes hävitatud. Hävitatud on kalme servades olnud

kultuurkiht ja kivikonstruktsioonid, mida ei saa taastada sellepärast, et me ei tea, kuidas need

paiknesid ja mis seal vahel oli. M A selgitas, et politseile tema poolt 22.05.2020 saadetud e-

kirjas on viimases lauses /“Millal peab kinnistu omanik tellima kivikalme arheoloogilise

järeluuringu ning teostama kalme endise olukorra taastamise, see selgub loodetavasti

lähiajal.“/ puudu üks sõna – osaliselt. Selle kohta, kas tegemist on hävitatud mälestisega, on

pädev hinnangu andma arheoloog, tema ei ole arheoloog.

11. Tunnistaja M R, kes on olnud Muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja, andis

kohtuistungil ütlusi, millistest nähtub, et tõendamiseseme asjaoludest on tema teada saanud

oma kolleegidelt.

12. Tunnistaja A S kinnitas kohtuistungil, et tunneb Karlo Kookmaad ajast, kui Seemnevilja

Ühistut hakkasid Pandiveres moodustama, 2017. aastast äkki. KK Põld OÜ on Seemnevilja

Ühistu liige olnud algusest peale. Nad tegelevad mõlemad ühes piirkonnas põllumajandusega.

Seemnevilja Ühistul ja KK Põld OÜ-l on üks raamatupidaja, kelleks on H L. Rootsipõllu

kinnistu omanik on temale kuuluv ettevõte Xxxx, äkki septembrist 2020. Sellel kinnistul asub

kultuurimälestisi. Seal peaksid asuma üks kivikalme ja üks ohvrikivi. Teda teavitas sellest

Karlo, kui talle tuli päring Muinsuskaitseametist nende asjade kohta. Siis Karlo küsis tema

käest nõu, et mis teha ja kuidas vastata sellele päringule. See võis olla 2019, 2020 äkki. Seal

kivikalmes oli mingisuguseid töid tehtud, et selle kohta oli päring. Siis oli tal üks enda

sugulane ja perekonna tuttav, üks noorhärra Xxxx nimeline, kes nende asjadega oli eelnevalt

kokku puutunud juriidika poole pealt ja ta palus Karlot abistada selle kirja koostamisel. Karlo

näitas seda kirja ja ta palus K Xxxxl üle vaadata selle asja. See kiri sai talle saadetud ja siis K

aitas sinna mingi vastuse koostada. Neil olid ka Karloga omavahelised kontaktid. Vastus sai

koostatud ja ära saadetud sinna, kes seda vastust oli küsinud. Karlo Kookmaa üks ID-kaart oli

seal raamatupidaja käes, ta on seda näinud seal kontoris xxxx külas Rakvere vallas. Tema on

seda Rootsipõllu kinnistut rohumaana kasutanud, korjanud ainult heina ja silo loomasöödaks.

Ta on ise seal kinnistul kohapeal paaril korral käinud. Nad sõitsid Kiga sealt läbi, peale seda,

kui Karlo neile seda infot andis, et vaadata lihtsalt, millega üldse tegemist on, siis nad tahvlit

seal ei näinud. Nüüd hilisemalt ta näeb, et see tahvel on sinna püsti pandud, et see tahvel on

seal olemas. Tema arust on seal põllu peal kaks tahvlit. Seal päris tee ääres on kohe üks kivi,

millel on tahvel juures ja siis selle kalme juures on ka nagu tahvel täitsa näha. Tema ei ole

seal mingeid tokke näinud. A S kinnitas, kui talle näidati Muinsuskaitseameti päringut

13.04.2020, et tegemist oli selle sama päringuga. K R on õppinud juristiks ja tegelenud

Muinsuskaitse asjadega Tallinna linnas ja siis ta küsiski viimase käest nõu, nagu tuttavalt ja

sugulaselt, et mis tema arvab, et mismoodi selle asjaga ja kuidas läheneda. Karlo saatis talle

selle päringu edasi või andis talle paberil, ta täpselt ei mäleta ja tema näitas seda omakorda

Kile. Seoses Rootsipõllu kinnistuga on tal Muinsuskaitseametiga suhtlust olnud. Mingi

teavitus tuli, kui ta selle kinnistu ostis.

13. Tunnistaja K R kinnitas kohtuistungil, et tal ei ole olnud kokkupuudet OÜ-ga KK Põld. A

S on tema lapse kasuvanaisa ehk siis neil on perekondlikud sidemed. Rootsipõllu kinnistu

osas küsiti temalt 2020 aprillis, et kas ta saaks aidata. A pöördus tema poole, et on üks

kinnistu, kus kas kolleegil või tuttaval on mingi haldusõiguslik mure, viidates Karlole. A

küsis, et kas ta saaks teda aidata seoses sellel kinnistul oleva mingisuguse objektiga, mille

kohta on vaja kirjutada arvamus. Muinsuskaitseameti pöördumine tuli 15.04.2020 Männiku

Agro e-posti aadressilt tema e-posti aadressile. Ta sai Muinsuskaitseameti e-kirja, mille lisaks

oli paikvaatlusakt. Ta teab, et Männiku Agro on üks A Sa ettevõte. See oli

Muinsuskaitseameti digitaalselt allkirjastatud pöördumine, kus Muinsuskaitseamet soovis

selgitust selle kohta, et väidetavalt on Rootsipõllu kinnistul mingisugune muinsuskaitsealune

objekt ja seal on teostatud mingisuguseid töid. Muinsuskaitseamet soovis selgitust, et mis töid

seal tehtud on või mis seal teostatud on ja A küsiski temalt, et kas ta saab sellele vastata.

Tema oli tollel ajal 3. kursuse tudeng ja see tundus talle jõukohane väljakutse. Suhtlus A oli

neil igapäevane, sest nad elasid tol hetkel koos. Selle kaasuse puhul oli tema meelest vajalik

lihtsalt koostööd teha, et see haldusõiguslik arusaamatus ära lahendada. Sellest lähtuvalt

kirjutas ta oma arvamuse ja saatis selle PDF-ina sellele samale Männiku Agro e-posti

aadressile, kust talle see päring saadeti. Rendilepingut puudutava info osas küsis ta A käest,

kes ütles, et pangu ta praegu, et saadame kunagi hiljem või midagi sellist. Ta küsis A ka, et

mis seal tehti ja millal tehti ning A ütles, et märtsis keegi seal koristas midagi, et sealt tuli see

märts 2020, et millal neid asju tehti seal. Üks hetk ta küsis A selle kohta, et mis sellest asjast

sai ja A ütles, et ei tea, et kolleeg või tuttav tegeleb edasi. Vastuse koostas ta peamiselt oma

tolleaegsete haldusõiguslike teadmiste põhjal. Ta kasutas Maa-ameti geoportaali, kust ta võttis

siis selle, et kus see asi nagu asus, võrdles seda Muinsuskaitseameti registriga ja sai aru, et

seal on „Rootsi kuninga haud“ ja selle baasilt koostas vastuse. Ta sai aru, et seal oli

mingisugune probleem, et on teostatud mingeid töid, millele Muinsuskaitseamet ei ole andnud

vist kooskõlastust. Tema koostas vastuse selle mõttega, et Muinsuskaitseametiga diskussiooni

laskuda, sest nende mure oli see, et keegi ei hoolitse selliste kultuurimälestiste või

muinsuskaitsealuste objektide eest, mis asuvad põldudel, ja et saab mingisugusele

kokkuleppele, et kuidas see asi võiks korda saada. Temal ei ole Karlo Kookmaaga mingit

suhtlust kunagi olnud. K Rivis kinnitas, kui talle näidati Muinsuskaitseameti päringut

13.04.2020, et tegemist oli selle sama päringuga, millele ta hakkas vastust koostama

15.04.2020 peale lõunat. Samuti kinnitas K Rivis, kui talle näidati vastust päringule, et see on

tema poolt koostatud. Ta koostas selle Wordi dokumendina ja tegi sellest PDF-i, mille saatis

tagasi. Kui muidu tuleb sinna Wordi-faili nimi, siis ta võttis ära oma nime sealt. Ta kasutas tol

ajal MacBook arvutit. Pärast vastuse koostamist kunagi hiljem on ta A tõenäoliselt käinud

seda Rootsipõllu kinnistut vaatamas, kuid valgeid tahvleid, teavitustahvleid kultuurimälestiste

kohta selles kohas küll ei olnud.

14. Kinnistusraamatu väljatrükkidest Rootsipõllu kinnistu kohta (tõendid, lk 40-63) nähtub, et

süüdistuses tähendatud ajal – ajavahemikul 2020. aasta märtsi algus kuni 26.03.2020 oli selle

omanik Osaühing Kehra Agro ja alates 31.08.2020 on omanik OÜ Xxxx.

15. M Ai 26.04.2021 e-kiri, mis on saadetud e-posti aadressidele xxxx ja xxxx, subjekt:

Kivikalme Varudi-Vanakülas, Rootsipõllu.

Kinnistusraamatu andmetel on Xxxx OÜ katastriüksuse Rootsipõllu (t: xxxx, aadress: Lääne-

Virumaa, Rakvere vald, Varudi-Vanaküla) omanik. Kinnistul asub kaks arheoloogiamälestist

– Kultusekivi reg-nr 10523 ja Kivikalme „Rootsi kuninga haud“ reg-nr 10522 (kaart

manuses).

26.03.2020 tuvastas Muinsuskaitseamet, et kivikalme on osaliselt põllutööde käigus eelmise

kasutaja poolt kokku lükatud. Tegime selle kohta ka politseis kuriteo teatise. Kuna

Muinsuskaitseamet menetleb mälestise rikkumist ning kalme säilinud osades tuleb teostada

arheoloogilised uuringud, siis palume kalme piirides (kitsenduste kaardil tumesinine viirutus)

põllutöid (kündmine, külvamine) mitte teha. Kolmapäeval (28.04) paneme põllul mälestise ala

piiritlemiseks kalme välispiirile puust tikud, et oleks kindlustatud kalme arheoloogilise kihi

säilimine enne arheoloogide tulekut. Arheoloogiliste uuringute täpne toimumise aeg ei ole

veel selge, aga anname sellest eelnevalt kindlasti teada.

Kui teil on rohkem küsimusi, võtke palun ühendust alloleval numbril.

16. Äriregistri väljatrükkidest ettevõtja KK Põld OÜ (registrikood 12854894) kohta (tõendid,

lk 35-39, 118) nähtub, et nimetatud osaühingu põhitegevusalaks on teravilja- (v.a riis) ja

kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus. Ainuke juhatuse liige ja osanik on Karlo

Kookmaa.

17. Kivikalmest „Rootsi kuninga haud“ 22.11.2022 A Sa poolt tehtud 2 fotot (tõendid, lk 90-

91).

Kohtuotsuse põhjendused

18. Kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis leidis, et süüdistatavate süü neile esitatud

süüdistustes leidis kohtulikul uurimisel tõendamist.

19. KarS § 204 lg 1 näeb ette vastutuse kultuurimälestise, arhivaali, museaali või

muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Sama §-i

lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. KarS § 121

kohaselt, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo

ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt: 1)

oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Kaitstava hüve eripära arvestades

tuleneb oluline kahju kultuurimälestisele, arhivaalile, museaalile või muuseumikogule sageli

juba nimetatud objekti kahjustamisest endast (rääkimata hävitamisest) ning selle

ümberarvestamine rahaliseks kahjuks ei tarvitse alati olla võimalik ega ka vajalik.

20. Koosseisutüübilt on tegemist tagajärjedeliktiga. KarS § 204 objektiivne koosseis on seega

kultuurimälestise, arhivaali, museaali või muuseumikogu rikkumine või hävitamine, millega

tekitatakse oluline kahju. Mälestis on MuKS § 8 kohaselt käesoleva seadusega sätestatud

korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum,

maa-ala või ehituslik kompleks. MuKS § 11 lg 1 kohaselt mälestiste liigid on: 1)

ajaloomälestis; 2) arheoloogiamälestis; 3) ehitismälestis; 4) kunstimälestis; 5) ajalooline

looduslik pühapaik; 6) tehnikamälestis. Sama §-i lg 3 kohaselt arheoloogiamälestis on

inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise

mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning

inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline

kultuurkiht. KarS § 204 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust koosseisu asjaolude, sh ka

tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

21. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et OÜ Kehra Agrole kuulunud ja KK Põld OÜ-le

rendile antud Rootsipõllu kinnistul on täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus 2020. aasta

märtsi algus kuni 26.03.2020 hävitatud kultuurimälestis nr 10522 kivikalme „Rootsi kuninga

haud“, mis on Kultuuriministri 1. septembri 1997. a määruse nr 59 alusel tunnistatud

kultuurimälestiseks ja on sellest tulenevalt kaitse all. Kultuurimälestise õiguslikuks aluseks ei

ole erinevates registrites olevad kitsendused, vaid selleks on eelpool viidatud määrus, mida ei

ole kehtetuks tunnistatud. Mis puutub kaitsjate väitesse, et ainus tõend väidetava kivikalme

nimetusega „Rootsi kuninga haud“ olemasolu kohta on 1979. aastal arheoloog T T poolt

koostatud mälestise pass, mis on allkirjastamata, siis väärib märkimist, et erinevatel aegadel

on dokumentide vormistamisel olnudki erinevad nõuded.

22. 12.10.2020 ja 19.10.2021 on esitatud KK Põld OÜ-le kahtlustus KarS § 205 lg 2 järgi ja

Karlo Kookmaale KarS § 205 lg 1 järgi (tegemist on ettevaatamatusdeliktidega). Kohus ei

nõustu Karlo Kookmaa kaitsjaga selles, et Karlo Kookmaad ei ole kahtlustatavana üle

kuulatud, kuid möönab, et kahtlustatavana ülekuulamise protokolle kahtlustatavate andmete

osas oleks menetleja saanud selliselt vormistada, et vaidlust ei oleks tekkinud. Süüdistatavad

ei ole ennast kohtueelses menetluses ega ka kohtuistungil neile esitatud süüdistustes süüdi

tunnistanud ja kohtuistungil keeldusid ütluste andmisest. Samas on süüdistatavate kohtueelses

menetluses 12.10.2020 antud ütlustega tõendatud, et Karlo Kookmaa, olles OÜ-ga Kehra

Agro sõlminud 2020. aasta jaanuarist rendilepingu, millest üks osa hõlmas Lääne-Virumaal

Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas asuvat Rootsipõllu katastriüksust, käis Rootsipõllu

katastriüksusel põllutöid teostamas 2020. aasta varakevadel. Rootsipõllu maaüksuse heinamaa

kündis tema traktoriga üles, kuid tema ei märganud seal kivihunnikul mitte ühtegi silti, mis

viitaks muinsuskaitsele. Tema koristas traktoriga sodi ära ja lükkas kivihunniku koomale.

Üksiku kivi juures oli muinsuskaitse silt, aga selle suurema ala juures, kus rohkem kive oli, ta

silti ei näinud. Tunnistaja M Ai ütlustega on tõendatud, et kui varasemalt kalme oli

maapinnast võib-olla pool meetrit kõrge ja koosnes peamiselt sellistest nähtavatest kividest ja

oli ka mälestise tähis, siis selleks hetkeks, kui tema 26.03.2020 sinna jõudis, oli kalmele sinna

piirkonda lükatud kokku päris palju äärmiselt suure läbimõõduga põllukive ja kalme servadest

või põllult oli lükatud ka pinnast sinna kivide vahele, kivide peale. See kalme nägi välja

selline 2-3 meetri kõrgune kivihunnik, kivivare. Seega on tõendatud, et OÜ Kehra Agrole

kuulunud ja KK Põld OÜ-le rendile antud Rootsipõllu kinnistul teostas KK Põld OÜ huvides

märtsis 2020 põllutöid Karlo Kookmaa, kes lükkas põllutööde teostamise käigus traktoriga

kinnistul oleva kultuurimälestise nr 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“ n-ö

„hunnikusse“. Tunnistaja M Ai ütlustega on tõendatud, et kui nad käisid arheoloogia

osakonna juhi U Kga ja osteoloog A Luga sama aasta aprillis seal vaatamas seda maapinda

üle, siis tuvastasid nad, et selles samas kokkulükatud kihis ja kalme ümber on inimluid,

savinõu kilde. Kuna sel korral oli kaasas ka osteoloog, siis ei ole põhjust tunnistaja M Ai

ütlustes kahelda, et kalmest tuli välja ka inimluid, mis üheselt viitab matmispaigale. Nad

vormistasid ka paikvaatluse ja 23.04.2020 pildistasid neid leide, mis läksid kultuurimälestiste

registrisse.

23. Järgnevalt on vajalik tuvastada see, kas täidetud on lisaks süüteo objektiivsele koosseisule

ka subjektiivne koosseis. Kohus ei saa arvestada tõendina 15.04.2020 KK Põld OÜ seadusliku

esindaja juhatuse liikme Karlo Kookmaa poolt talle kuuluvalt e-posti aadressilt xxxx

digiallkirjastatult Muinsuskaitseametile saadetud K Xxxx poolt koostatud vastust päringule

(tõendid, lk 131-154), mille kohaselt nad olid teadlikud, et muinsuskaitsealused

kultuurimälestised asuvad nimetatud põllul ning seetõttu näitasid nad üles erilist hoolsust ning

vaatasid ette, et nad ei kaevaks ega eemaldaks pinnast nimetatud kultuurimälestiste

kaitsevööndist, sest 03.04.2020 oli Muinsuskaitseameti menetleja M D esitanud Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuurile süüteoteate kultuurimälestise rikkumise kohta. Kohus

nõustub kaitsjatega selles, et Muinsuskaitseamet jätkas iseseisvalt tõendite kogumist ka pärast

seda, kui oli esitanud süüteoteate politseile. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks

tõendina kasutatav, peab see olema KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt vormistatud.

Muinsuskaitseameti poolt 13.04.2020 KK Põld OÜ-le saadetud päringus ei informeerita selle

adressaati sellest, et politseile on esitatud süüteoteade, seega ei olnud isikul

kaasaaitamiskohustust (enese mittesüüstamise privileeg). Olenemata eeltoodust on

kriminaalasjas olemas tõendid, millistest nähtub, et mälestist tähistav valge tahvel, mis

paikneb raudtoru küljes, ja asub kalme W serval ehk lääne poolsel küljel (täpsemalt edelas),

oli seal olemas 26.03.2020. Nimetatu nähtub tunnistajate L K ja M Ai ütlustest, samuti nende

poolt tehtud fotodelt. Tunnistaja L K ütlustega on tõendatud, et enne 26.03.2020 võis ta seal

tee peal kõndida talvel, detsembris, kui oli kõva pinnas, ja siis oli kõik korras. Tunnistaja L K

väitel oli see mälestusmärgi silt, mis seal on kogu aeg olnud, viltu seal hunnikus ja oli näha, et

tahvel oli nihkunud, sest see oli enne kiviplatsi ääres, aga nüüd oli keskel, mitte päris hunniku

keskel, aga seal kivide vahel mulla hunniku sees. Eeltoodu on kohtu arvates seletatav sellega,

et kivikalme oli traktoriga n-ö „hunnikusse“ lükatud. Kohus nõustub prokuröriga selles, et

kaitsjate poolt esitatud kivikalmest 22.11.2022 tunnistaja A Sa poolt tehtud 2 fotot, on kohut

eksitavad, sest selle asemel, et teha fotod kalme kõigist neljast küljest, on täiesti teadlikult

tehtud fotod kalme idapoolsest küljest (täpsemalt kirdest ja kagust), kust ei ole mälestise tähist

näha. Samas on hoolikal vaatlemisel näha, et ühel fotol (tõendid, lk 91) on selle vasakus

servas näha tähise nurk. Kohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline ja eluliselt mitteusutav,

et Karlo Kookmaa traktoriga maad kündes, s.o põllutöid tehes nägi vaid ühte

kultuurimälestisele viitavat tahvlit („Kultusekivi“) ja teist tahvlit (kivikalme „Rootsi kuninga

haud“) ei näinud või et keegi oli vahepeal põllutööde tegemise ajaks tahvli eemaldanud ja

pärast põllutööde tegemist siis selle jälle tagasi pannud. Lisaks on kogutud tõenditega

tuvastamist leidnud, et kultuurimälestist tähistavad valged emailitud tahvlid on seal olnud

alates 70-ndatest, et need on väga kapitaalselt pandud ja seetõttu raskesti eemaldatavad. Kui

Karlo Kookmaa väitel nägi ta põllutöid tehes ühte kultuurimälestisele viitavat tahvlit

(„Kultusekivi“), siis tunnistaja L K ütlustega on tõendatud, et ka ohvrikivi („Kultusekivi“) ei

olnud 26.03.2020 selline nagu tavaliselt, sest sinna peale olid visatud vana rehv ja värsked

mulla mättad, millised ta käsitsi eemaldas. Lisaks sellele nähtub 27.03.2020 paikvaatluse

protokollist, et kui Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik M A 26.03.2020 paikvaatlust

teostas, siis ta tuvastas, et kultusekivi vahetus läheduses, selle kaitsevööndis, on (kagu küljel)

eemaldatud pinnast. Eeltoodud tõenditest järeldub, et ka kultuurimälestise („Kultusekivi“)

osas jättis Karlo Kookmaa tegevus soovida, ehkki selles osas süüdistust ei ole esitatud.

Tunnistajate A Sa ja K Xxxx ütlustele tuginedes ei ole eluliselt usutav, et kui nemad pärast

seda, kui Karlo Kookmaa oli saanud Muinsuskaitseametist päringu, koos Rootsipõllu

kinnistut vaatamas käisid, siis kultuurimälestisele viitavat tahvlit (kivikalme „Rootsi kuninga

haud“), ei olnud. Kohus märgib, et tunnistaja L K väitel asub kivikalme teest umbes 700-800

meetri kaugusel ja kui kohapeale ei minda, siis selle tahvli nägemine või mittenägemine

sõltub sellest, millisest kalme küljest vaadata. Samuti sai tunnistaja A S kalmest fotosid teha

nii, et tahvel ei jääks fotol näha. Samas ei saa kohus kogutud süüstavate tõendite pinnalt

tõsikindlalt järeldada, et süüdistatav Karlo Kookmaa pani teo toime teadlikult ja tahtlikult,

nagu on toodud süüdistuses, vaid süüteo subjektiivse koosseisu on ta täitnud vähemalt kaudse

tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

24. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Karlo Kookmaa süüdistuses tähendatud ajal kevadisi

põllutöid tehes lükkas traktoriga kivikalme äärtest kokku, tõi kivikalmele juurde kive ja

pinnast, kaevates segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes, millega rikkus ja hävitas

kivikalme struktuuri vähemalt osaliselt jäädavalt, eirates MuKS § 34 lg 1 p 3 tulenevaid

nõudeid, mis keelavad arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude

rikkumise, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine

selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks.

KarS § 204 koosseisuline tunnus on oluline kahju. MuKS § 34 lg 2 kohaselt on

arheoloogiamälestise puhul kahju oluline, kui kaevatud on segatud arheoloogilise kultuurkihi

või selle täitelise iseloomuga pealmistes ladestustes. MuKS § 34 lg 3 mõistes on

arheoloogiamälestise puhul kahju suur, kui kaevatud on segamata arheoloogilise kultuurkihi

ladestustes, pinnasest on võetud välja arheoloogilisi leide või on rikutud

ehituskonstruktsioonide, vrakkide ja muu sellise jäänuseid. Kuna kogutud süüstavad tõendid

viitavad sellele, et kaevatud on segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes, siis MuKS §

34 lg-st 3 tulenevalt on arheoloogiamälestise puhul kahju suur. Ehkki KarS § 204

koosseisuline tunnus on oluline kahju, siis ei välista see MuKS § 34 lg 3 mõttes suure kahju

tekitamist ehk oluline kahju on igal juhul olemas ja kaetud suure kahjuga. KarS § 205 näeb

ette vastutuse sama teo eest, kuid erinevalt KarS §-st 204 on tegemist ettevaatamatusdeliktiga

ning selle koosseisuline tunnus on suur kahju. Tegevuse käigus rikuti pöördumatult

kultuuripärandit, mis on taastumatu ressurss ning mille väärtustamine on ühiskonna ühine

kohustus (MuKS § 3 lg 1) ning hävitati olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti

Vabariigile, keda esindab Muinsuskaitseamet, suurt kahju. Kahju ümberarvestamine

rahaliseks kahjuks ei ole võimalik.

25. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis

on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise

isiku huvides. Sama §-i lg 2 sätestab, et juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo

toime pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist (enne 01.11.2023 kehtinud redaktsioon).

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud

(derivatiivse) vastutuse põhimõtte, mis tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema

organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest

juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline

isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja

käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid

(süüteokoosseis, õigusvastasus, süü). Tõendamist leidis, et Karlo Kookmaa tegu vastab

süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Äriregistri

väljatrükkidest nähtub, et eraõiguslik juriidiline isik KK Põld OÜ on registrisse kantud, seega

õigusvõimeline ja ka süüvõimeline, selle ainuke juhatuse liige ja osanik on Karlo Kookmaa.

Seega on Karlo Kookmaa pädev isik KarS § 14 lg 1 mõttes (praegu kehtivas redaktsioonis

KarS § 14 lg 1 p 1 mõttes). Seetõttu on Karlo Kookmaa tegu omistatav KK Põld OÜ-le. Karlo

Kookmaa ei tegutsenud mitte enda erahuvides, vaid vaieldamatult KK Põld OÜ huvides.

Seega oli tegu toime pandud juriidilise isiku huvides ehk juriidilise isiku tegevusega

seonduvalt. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et Karlo Kookmaa pani teo toime vähemalt

kaudse tahtlusega. KK Põld OÜ teos ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

26. Kohtulikul uurimisel leidis lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest tõendamist, et

Karlo Kookmaa, KK Põld OÜ juhatuse liikmena ja juriidilise isiku seadusliku esindajana,

tegutsedes äriühingu huvides, pani toime KarS § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti leidis tõendamist, et KK Põld OÜ juriidilise isikuna, äriühingu huvides tegutsenud KK

Põld OÜ juhatuse liikme Karlo Kookmaa tegevuse läbi, kes Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi

pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi, pani toime KarS § 204 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus

KarS § 204 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest

nähakse karistusena ette ühe- kuni viieaastane vangistus. KarS § 204 lg 2 näeb juriidilisele

isikule karistusena ette rahalise karistuse. KarS § 44 lg 8 sätestab, et juriidilisele isikule võib

kohus mõista rahalise karistuse 4000 – 16 000 000 eurot (enne 01.11.2023 kehtinud

redaktsioon).

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Eeltoodu tähendab seda, et

karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja

toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist

iseloomustavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdistatavate Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Süüdistataval Karlo Kookmaal kehtivad karistused puuduvad (tõendid, lk 117) ja

süüdistatavat KK Põld OÜ-d ei ole karistusregistrisse kantud (tõendid, lk 116). Seega on

süüdistatavaid iseloomustavad andmed positiivsed.

Arvestades eeltoodut ja süüdistatavate süü suurust, mis ei ole väike, samuti seda, et toimepandud

teost on möödunud enam kui neli aastat, peab kohus põhjendatuks: 1) karistada Karlo Kookmaad

vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 1 aasta 6

kuud ning millise karistuse võib KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata,

kui Karlo Kookmaa ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu; 2) karistada

KK Põld OÜ-d rahalise karistusega summas 8000 eurot, millise karistuse võib KarS § 73 lg 1 ja

3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui KK Põld OÜ ei pane 2 aasta pikkusel katseajal

toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtu hinnangul on lisaks karistuste eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud

ka üldpreventiivseid eesmärke.

Tsiviilhagi

Kannatanu Eesti Vabariik (Muinsuskaitseameti kaudu) on kohtueelses menetluses esitanud

tsiviilhagi (lk 6-8), milles palutakse mõista kuriteo toime pannud isikutelt Muinsuskaitseameti

kasuks välja 10 000 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel muu õiglane hüvitis.

Tsiviilhagi esemeks on rahaline nõue summas 10 000 eurot, millise rahasumma näol on

tegemist õiglase hüvitisega kultuurimälestise hävitamise eest. Varaline kahju seisneb selles, et

kuriteo toime pannud isikud on rikkunud oluliselt kultuurkihti ja hävitanud jäädavalt

olemuslikult hindamatu arheoloogiamälestise struktuuri. Muuhulgas on toime pandud

õigusvastase teo tõttu vajalik arheoloogilise uuringu tellimine, kivikalme säilinud ala

korrastamine ning sellele ladestatud prahi eemaldamise tellimine, mille hinnanguline kulu on

10 000 eurot. Kahjuhüvitise arvelt on võimalik eelnevat finantseerida. Ühtlasi märgitakse

hagiavalduses, et kuna kultuurimälestiste kivikalme „Rootsi kuninga haud“ ja „Kultusekivi“

rikkumise ning hävitamise tõttu tekkinud kahju suurust ei saa lõpptulemis ammendavalt

määrata, võib TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 alusel kohus otsustada kahju suuruse oma

siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on

tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud.

Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve

kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna

kriminaalmenetluses. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et

isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS

§ 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama §-i

lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS §

128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas

kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3

sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud

kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 1045 lg 1 p 5, 7 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või

valduse rikkumisega, seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1043

kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel

kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise

eest solidaarselt.

Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on

olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena

kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju

tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus.

KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või

avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi

vaatamata.

Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et pärast kuriteo toimepanemist kultuurimälestisel nr

10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“ arheoloogilisi uuringuid teostatud ei ole, sest esiteks

käib kriminaalmenetlus ja teiseks Muinsuskaitseametil puuduvad selleks rahalised vahendid.

Kultuurkiht, mis jääb maapinnast allapoole, ja kus on arheoloogilised leiud, on antud juhul

rikutud, sest rikutud pinnast koos kultuurkihiga ei saa tagasi rullida. Tsiviilhagi on esitatud

põhjusel, et kuriteo toimepanemise tõttu on vajalik arheoloogilise uuringu tellimine selleks, et

lasta läbi uurida kokkulükatud kivikalme servades olnud kultuurkiht, mis kalmele peale on

kuhjatud ja kivikonstruktsioonid, läbi uuritud pinnas korrastada nii, et kalme keskel suurte

kivide all olev seni eeldatavasti kahjustamata osa, millelt tuleks sinna kuhjatud kivid ära võtta,

jääks võimalikult terveks. Maapind tuleb arheoloogiliselt läbi uurida mingisuguse kihini, et

vaadata, kui palju seal on veel säilinud kalme konstruktsioone ja eemaldada kõik leiud –

näiteks inimjäänused, ehtekatked, hauapanused, kõik see teaduslikult dokumenteerida ja leiud

saata konserveerimisele. Kultusekivi ei ole kahjustatud ja selles osas Muinsuskaitseametil ei

ole etteheiteid. Arvestades seda, et kultuuripärand on taastumatu ressurss, siis ei ole kahju

ümberarvestamine rahaliseks kahjuks võimalik. Kahju tekitatud kalmele on saadud

hinnanguliselt ja see hinnang tugineb varasemale praktikale. 10 000 eurot on see kahju, mida

riik peaks kandma, kui hakkab ise mälestist uurima ja kuriteo toimepanemise tagajärjel

tekkinud olukorda taastama, nii palju kui see veel üldse on võimalik.

VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju

korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et kahju tekitamine on käesoleval juhul kindlaks

tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Tsiviilhagist ei selgu, millises osas

kannatanu nõue puudutab kultuurimälestist nr 10522 ja millises osas kultuurimälestist nr

10523, kui samas süüdistused puudutavad üksnes kultuurimälestist nr 10522 kivikalme

„Rootsi kuninga haud“. Arvestades asjaolu, et esitatud tsiviilhagi hõlmas ka kultuurimälestist

nr 10523 „Kultusekivi“, kuid selles osas kannatanul etteheiteid ei ole, siis kuulub esitatud

tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt summas 9000 eurot. Nimetatud summa kuulub

süüdistatavatelt Karlo Kookmaalt ja KK Põld OÜ-lt kannatanu kasuks välja mõistmisele

solidaarselt.

Menetluskulud

1) KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180

lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme

kuriteo puhul on KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot, mida

kohus, arvestades süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagi suurust, võimaldab

neil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

2) KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud

mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu on käsitatav

menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Tasu mõistliku suuruse üle

otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, kaitsja töö

kvaliteeti, ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse

vajalikkust.

Kannatanu Eesti Vabariik (Muinsuskaitseameti kaudu) on esitanud taotluse hüvitada neile

valitud lepingulistele esindajatele makstud õigusabikulud kokku summas 9580,72 eurot,

milline summa koosneb vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt Advokaadibüroost HansaLaw

OÜ kannatanu esindamisega seotud õigusabikuludest summas 2375,52 eurot (tõendid, lk 67-

68) ja vandeadvokaat Lembit Tedderi poolt Advokaadibüroost Cobalt kannatanu

esindamisega seotud õigusabikuludest kokku summas 7205,20 eurot (tõendid, lk 119-130).

Muinsuskaitseameti vastusest Karlo Kookmaa teabenõudele (tõendid, lk 92) nähtub, et

õigusteenuse osutajaks valis Muinsuskaitseamet Advokaadibüroo Cobalt nende usaldusväärse

maine tõttu ja arvesse võeti nende kogemust analoogsetes asjades ning kui kiiresti sai

advokaadibüroo reageerida ameti vajadusele. Riigihangete seadusest (§ 11 lg 1 p 11) lähtuvalt

on võimalus õigusteenust osta ilma riigihanget korraldamata. Amet on sõlminud

advokaadibürooga kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks järgmistel tingimustel: makstava

tasu tunnitasumäär advokaadil on 265 eurot ja tehnilise töö eest 85 eurot. Ameti teenistujatel

on õigus ametit kohtus esindada. Advokaadibürooga lepingu sõlmimise vajadus tulenes

asjaolust, et ameti juristid on peamiselt haldusõiguse ja halduskohtu kogemusega ning nende

töökoormus tingis täiendava õigusteenuse ostmise.

Puutuvalt vandeadvokaat Vahur Kivistikule Advokaadibüroost HansaLaw OÜ kannatanu

esindamisega kohtueelses menetluses makstud tasu osas summas 2375,52 eurot märgib kohus,

nõustudes kaitsjatega, et esitatud arvelt nr 1901929 22.04.2021 ei nähtu, et tegemist oleks

õigusteenuse osutamisega käesolevas kriminaalasjas, lisaks ei ole võimalik üksnes arve põhjal

ilma spetsifikatsioonita hinnata, milliseid menetlustoiminguid on tehtud 14 tunni ulatuses.

Lisaks väärib märkimist, et arve on esitatud Muinsuskaitseametile, aga selle on tasunud

Kultuuriministeerium.

Puutuvalt vandeadvokaat Lembit Tedderile Advokaadibüroost Cobalt kannatanu

esindamisega makstud tasu osas kokku summas 7205,20 eurot märgib kohus, nõustudes

kaitsjatega, et esitatud arvetelt ei nähtu, et tegemist oleks õigusteenuse osutamisega

käesolevas kriminaalasjas, samuti ei nähtu arvetelt osutatud õigusteenuse tunnihind. Lisaks

väärib ka nimetatud arvete puhul märkimist, et arved on esitatud Muinsuskaitseametile, aga

need on tasunud Kultuuriministeerium.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kannatanu taotluse valitud lepingulistele esindajatele

makstud tasu hüvitamiseks kokku summas 9580,72 eurot rahuldamata.

3) Käesolevas kriminaalasjas osales kohtumenetluses süüdistatava Karlo Kookmaa kaitsjana

vandeadvokaat Nele Tammemäe ja süüdistatava KK Põld OÜ kaitsjana vandeadvokaat

Kristiina Lee Advokaadibüroost Küllike Namm. Süüdistatavate lepingulised kaitsjad on

esitanud kohtule valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamise taotluse (lk 126-137). Karlo

Kookmaal ning KK Põld OÜ-l on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega – kohtumenetlus

kohtuasjas nr 1-23-678, kohtueelne menetlus kriminaalmenetluses nr 20259000247 –

järgmised kulud, millised seisnevad nende poolt valitud kaitsjatele (Advokaadibüroo Küllike

Namm vandeadvokaat Küllike Namm, vandeadvokaat Nele Tammemäe, vandeadvokaat

Kristiina Lee) makstud tasus, milliste kohta on esitatud OÜ Küllike Namm poolt järgmised

arved. Taotlusele on juurde lisatud:

- 03.11.2020 arve nr 20201329 KK Põld OÜ-le summas 425 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

1), milline hõlmab järgmist õigusteenust: materjalidega tutvumine (1,5 tundi); osalemine

menetlustoimingul 12.10.2020 /märkus: tegemist oli KK Põld OÜ kahtlustatava

ülekuulamisega/ (1 tund), kokku 2,5 tundi;

- 19.10.2021 arve nr 20202644 KK Põld OÜ-le summas 170 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

2), milline hõlmab järgmist õigusteenust: ettevalmistus ja osalemine 19.10.2021

menetlustoimingul /märkus: tegemist oli KK Põld OÜ kahtlustatava ülekuulamisega/, kokku 1

tund;

- 22.11.2022 arve nr 20204249 KK Põld OÜ-le summas 1360 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

3), milline hõlmab järgmist õigusteenust: kriminaaltoimikuga tutvumine (3,5 tundi); KrMS §

225 alusel taotluste koostamine (4,5 tundi), kokku 8 tundi;

- 14.03.2023 arve nr 20204614 KK Põld OÜ-le summas 1020 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

4), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 31.01.2023 süüdistusakti, 20.01.2023 tsiviilhagiga

tutvumine, kaitseakti koostamine, kokku 6 tundi;

- 24.03.2023 arve nr 20204658 KK Põld OÜ-le summas 510 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

5), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 23.03.2023 eelistungiks ettevalmistus (2 tundi),

23.03.2023 eelistungil osalemine (1 tund), kokku 3 tundi;

- 26.04.2023 arve nr 20204796 KK Põld OÜ-le summas 1445 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

6), milline hõlmab järgmist õigusteenust seonduvalt KK Põld OÜ juhatuse liikme Karlo

Kookmaa kaitsmisega: kriminaaltoimikuga, süüdistusaktiga, tsiviilhagiga, kohtuistungi

protokolliga tutvumine, kaitseakti koostamine, kokku 8,5 tundi;

- 03.05.2023 arve nr 20204812 KK Põld OÜ-le summas 1119,16 eurot (lisandub käibemaks)

(lisa 7), milline hõlmab järgmist õigusteenust: KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee

kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine 02.05.2023 eelistungil (3 h); Karlo Kookmaa

kaitsja Nele Tammemäe kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine 02.05.2023 eelistungil

(3 h), päringute tegemine Muinsuskaitseametile (35 min), kokku 6,58 tundi;

- 02.10.2023 arve nr 20205304 KK Põld OÜ-le summas 4080 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

8), milline hõlmab järgmist õigusteenust: KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee kohtuistungiteks

ettevalmistumine ja osalemine 27.09.2023 ja 29.09.2023 kohtuistungitel (12 h); Karlo

Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe kohtuistungiteks ettevalmistumine ja osalemine

27.09.2023 ja 29.09.2023 kohtuistungitel (12 h), kokku 24 tundi;

- 16.11.2023 arve nr 20205484 KK Põld OÜ-le summas 2295 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

9), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 15.11.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine (4,5 h);

15.11.2023 kohtuistungil osalemine (3 h) (Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe);

15.11.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine (3 h); 15.11.2023 kohtuistungil osalemine (3 h)

(KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee), kokku 13,5 tundi;

- 19.12.2023 arve nr 20205635 KK Põld OÜ-le summas 2805 eurot (lisandub käibemaks) (lisa

10), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 20.12.2023 kohtuistungiks kirjaliku kohtukõne

ettevalmistus, sh toimunud kohtuistungi protokollidega tutvumine – KK Põld OÜ kaitsja

Kristiina Lee osa 7 tundi; Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe osa 9,5 tundi, kokku 16,5

tundi.

Kokku on arvete saaja KK Põld OÜ osutatud õigusabi eest tasunud 15 229,16 eurot (lisandub

käibemaks). Summa on toodud ilma käibemaksuta, arvestades, et KK Põld OÜ on

käibemaksukohustuslane. Õigusabi on osutatud tunnitasuna 170 eurot, millele lisandub

käibemaks. Lisaks märgitakse taotluses, et arvetele lisandub 20.12.2023 kohtuistungil

osalemisega seonduv OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm arve. 21.12.2023 saatis

vandeadvokaat Nele Tammemäe kohtule 21.12.2023 arve nr 20205648 KK Põld OÜ-le

summas 1530 eurot (lisandub käibemaks), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 20.12.2023

kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine – KK Põld OÜ kaitsja Kristiina

Lee (4 h), Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe (4 h), 19.04.2024 (12.03.2024)

kohtuotsuse kuulutamisel osalemine KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee (0,5 h), Karlo

Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe (0,5 h).

Arvestades seda, et kohus ei teinud süüdistatavate Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ suhtes

õigeksmõistvat kohtuotsust, jääb KK Põld OÜ poolt valitud kaitsjatele Advokaadibüroost

Küllike Namm makstud tasu kokku summas 16 759,16 eurot KK Põld OÜ enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 19. aprilli 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ apellatsioonimenetluse kulu jätta nende enda kanda.

Riigikohtu 28.01.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta KK PÕLD

OÜ ja Karlo Kookmaa kaitsjate vandeadvokaatide Sander Potisepa ja Nele Tammemäe

kassatsioon menetlusse võtmata.

19.04.2024 kohtuotsus 1-23-678 jõustus 28.01.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.