3-23-2822/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-2822 Määruse kuupäev

18. aprill 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XX (X) kaebus Politseija Piirivalveameti vastu kahju hüvitamise nõudes RESOLUTSIOON Tagastada kaebus haldusasjas 3-23-2822. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 9. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu seonduvalt PPA vastuskirjaga nr 2.1-3/40514-2. Kaebaja osutas, et PPA Lõuna sisekontrollitalitus edastas talle kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate nr 23210000086. Samas vastuskirjas selgitati, et sisekontrolli ametnik leidis, et abipolitseinik Riho Adamson rikkus

12. septembril 2023 abipolitseinikuna oma ülesannete täitmisel korrakaitseseaduse § 76, kuna kaebaja käitumises ei esinenud olulist või kõrgendatud ohtu, mis oleks andnud aluse vahetu sunni kasutamiseks. Vastuskirja kohaselt ei tuvastatud kaebaja käitumises korrarikkumist, mida oleks olnud vaja kõrvaldada. Sellest tulenevalt leidis sisekontrolli ametnik, et sunni kasutamine ei olnud kaebaja suhtes põhjendatud, kuid abipolitseiniku rikkumine ei olnud sedavõrd oluline, et ta ei saaks abipolitseinikuna jätkata.

Kaebaja ei nõustu vastuskirjaga. Kaebaja selgitab, et kui sisekontrolli ametnik küsis nii patrullpolitseinik Lauri Lillo kui ka abipolitseinik Riho Adamsoni käest selgitusi, siis mõlemad andsid valeütlusi, arvates, et kaebaja oli video nende vägivallatsemiste ja nõudmiste peale kustutanud. Väide, et peale korraldust filmimine lõpetada ja video kustutada kaebaja rahunes ning istuti koos sõbralikult pingil, on vale. Peale filmimist hakkas abipolitseinik Riho Adamson kaebajat mõnitama, solvama, ähvardama ning alandama. Sündmuskohalt lahkudes abipolitseinik ähvardas, et tuleb peale vahetuse lõppu tagasi. Patrullpolitseinik Lauri Lillo vaatas sündmust pealt ja irvitas selle peale. Kaebaja osutab, et samade isikutega toimus intsident ka 26. mail 2023, kuid siis isikud pääsesid puhtalt, kuna kaebajalt oli vägivallaga telefon ära võetud ning politseinikutel ei töötanud pardakaamera, rinnakaamera ega ka kongikaamera. Politseiametnikud andsid ka tol korral valeütlusi.

3-23-2822

Kaebaja palus tuvastada, kas PPA on otsuse teinud õigesti. Samuti palus kaebaja mõista Eesti riigilt välja tema kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3200 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 15. detsembri 2023. a määrusega XX kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

3. Kaebaja esitas 15. detsembril 2023 kohtule pöördumise pealkirjaga vastus kohtunõudele. Kaebaja selgitas, et soovib tuvastada, kas abipolitseinik Riho Adamson ja patrullpolitseinik Lauri Lillo on võimelised teenistuses jätkama, kui nad on toime pannud õigusrikkumised, sh mõnitamine, alandamine, vägivallatsemine ja tööalaselt saadud info edasi rääkimine tuttavatele. Seoses esitatud hüvitamisnõudega osutab kaebaja, et abipolitseinik rikkus eraelu puutumatust, kui avaldas tuttavatele ja sõpradele töö käigus teatavaks saanud infot tema kohta. Täiendavalt osutas kaebaja, et abipolitseinik kägistas teda nii kõvasti, et tema kael hakkas valutama ning ta kaotas korraks teadvuse. Päev pärast kägistamist hakkas abipolitseiniku tuttav kaebajat Facebookis mõnitama ja alandama.

4. Tartu Halduskohus jättis 18. veebruari 2024. a määrusega XX kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus osutas, et mõistab, et lisaks tuvastamisnõudele (tuvastada, kas abipolitseinik Riho Adamson ja patrullpolitseinik Lauri Lillo sobivad teenistusülesandeid täitma) on kaebaja esitanud kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt abipolitseinik Riho Adamsoni tegevusega. Täpsemalt mõistis kohus, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et abipolitseinik avaldas talle töö käigus kaebaja kohta teatavaks saanud infot kolmandatele isikutele, misläbi rikuti kaebaja eraelu puutumatust, ning selle eest, et 12. septembril 2023 toimunud intsident (kägistamine) põhjustas kaebajale valu ja teadvusekaotust. Kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tuli kaebajal kohtule teatada erinevate kahjuosade suurused ja esitada tervisekahju tekkimist kinnitavad tõendid.

5. Kaebaja esitas 19. veebruaril 2024 ja 4. märtsil 2024 taotlused kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Kohus rahuldas vastavad taotlused ning kaebajal tuli halduskohtu 18. veebruari 2024. a määruses toodud puudused kõrvaldada hiljemalt 8. märtsil 2024.

6. Kaebaja esitas 12. märtsil 2024 kohtule kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja hinnangul rikkus abipolitseinik Riho Adamson tööülesannete käigus kaebaja kohta teatavaks saanud infot jagades tema eraelu puutumatust ning õigust sõnumi saladusele. Kaebaja osutas, et ei saa kohtule sellekohast tõendit esitada, kuna tal ei ole internetile ligipääsu. Kaebaja taotleb kodu ja eraelu puutumatuse rikkumise eest hüvitist summas 3000 eurot ning sõnumi saladuse rikkumise eest 3000 eurot.

7. Tartu Halduskohus tagastas 21. märtsi 2024. a määrusega kaebuse tuvastamisnõude osas ning osas, milles kaebaja taotles tervisekahju hüvitamist seonduvalt 12. septembril 2023 toimunud intsidendiga (abipolitseinik kägistas). Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning andis riigilõivu summas 180 eurot tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest arvates.

8. Kaebaja esitas 26. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule taotluse võimaldada tal tasuda riigilõiv osade kaupa (10 kuu jooksul igas kuus 18 eurot). Kaebaja palus vabastada end

3-23-2822

riigilõivu tasumise kohustusest, kuni ta viibib vanglas ja pärast vanglast vabanemist veel

30 päeva.

9. Tartu Halduskohus jättis 3. aprilli 2024. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu osamaksetena tasumise võimaldamiseks rahuldamata.

10. Kaebaja esitas 13. aprillil 2024 kohtule taotluse, milles palub mõista talle hüvitise kohtu äranägemisel ning sellest tulenevalt arvutada uuesti välja riigilõivu summa.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus märgib esmalt, et ei pea põhjendatuks lubada kaebajal muuta taotletava hüvitise suurust. Kohus selgitab, et kui kaebaja taotleks mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel õiglases suuruses, siis kuuluks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lõike 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lõike 3 kohaselt kaebuselt tasumisele riigilõiv 350 eurot. Seega tuleks kaebajal kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu tunduvalt rohkem kui antud ajal, mil ta taotleb hüvitist kokku summas 6000 eurot, mille pealt kuulub tasumisele riigilõiv 180 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja ei ole suutnud isegi väiksemas summas riigilõivu tasuda.

12. HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

13. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lõike 1 punkt 4 ning § 104 lõiked 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 21. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni punktiga 3 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 4 kaebuselt tasuma riigilõivu 180 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja kolm päeva arvates määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest. Kaebaja sai nimetatud kohtumääruse kätte 26. märtsil 2024. Tartu Halduskohtu 21. märtsi 2024. a määruse resolutsiooni punkti 3 peale määruskaebuse esitamise tähtpäev saabus

10. aprillil 2024 ning see jõustus edasikaebamata 11. aprillil 2024. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema 12. aprillil 2024 ning riigilõiv tuli tasuda hiljemalt

15. aprillil 2024 (HKMS § 67 lõike 4 teine lause). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja kohtute infosüsteemist nähtuvalt riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)