Legislator Case Law & Legislation
2-22-5613/25 AI generated

2-22-5613/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-5613/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Pärnu Maakohtu 07.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-22-5613/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Pärnu Maakohtu 07.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

Keywords

AI generated
satisfaction of claim untimely notification of defects pension rights equalization opt-out clause opposition to divorce divisible obligation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5613

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Pärnu kohtutäituri

Rannar Liitmaa, Aktiva Finance Group OÜ ja Era

Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi vastu jaotuskava

vaidlustamiseks täiteasjas nr 175/2018/564

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.11.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

5590,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja SE

Kostja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

Kostja Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi

Osaühing Aktiva Finants) (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja SR

Kostja

Era

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts

(registrikood 10625474), lepinguline esindaja KV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 07.11.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

4. Määrata Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 360 eurot ja mõista see summa Aktsiaseltsilt PlusPlus

Capital Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

2-22-5613

5. Määrata Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsile hüvitatavate menetluskulude

suuruseks apellatsioonimenetluses 357,50 eurot ja mõista see summa Aktsiaseltsilt

PlusPlus Capital Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi kasuks välja.

Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses

sätestatud

määras

viivist

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

6. Pärnu

kohtutäituril

Rannar

Liitmaal

rahaliselt

kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.04.2022 Pärnu Maakohtule kohtutäituri

Rannar Liitmaa, Aktiva Finance Group OÜ (endise ärinimega Osaühing Aktiva Finants) ja Era

Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi vastu hagi, milles palus tühistada kohtutäituri Rannar

Liitmaa 30.03.2022 täiteasjas nr 175/2018/564 koostatud jaotuskava ning koostada uus

jaotuskava ja jaotada tulem sundtäitmisega ühinemise avalduste esitamise järjekorda

arvestades. Hageja palus jätta menetluskulud kohtutäituri Rannar Liitmaa kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt esitas hageja 2018. a kohtutäiturile Heimo

Vilpuule avaldused täitemenetluse alustamiseks X (võlgnik) suhtes tsiviilasjades nr 2-18-

106483, nr 2-18-120808 ja nr 2-18-120809 rahuldatud nõuete täitmiseks. Kohtutäitur alustas

täitemenetlust 2018. aastal. Samaaegselt viis võlgniku suhtes täitemenetlust läbi kohtutäitur

Rocki Albert, kes arestis XXX asuva võlgnikule kuuluva korteriomandi (registriosa

number XXXXXXX) (korter). Täiteasjades nr 039/2018/1041 ja nr 039/2018/1042 hageja

nõudeid täitev H. Vilpuu edastas 03.01.2019 R. Albertile sundtäitmisega ühinemise avaldused.

Kuigi R. Albert ei esitanud küsimusi ega nõudnud täiendavate dokumentide esitamist,

vormistas ta alles 19.02.2020 otsuse, millega lubas hagejal menetluses osaleda. Kohtutäitur

R. Albert lõpetas mõni aeg hiljem täitemenetluse ja kustutas korterile seatud keelumärke korteri

müüki korraldamata. R. Albert teavitas 07.06.2021 e-kirjaga kohtutäiturit Rannar Liitmaad

keelumärke kustutamisest ja edastas sundtäitmisega ühinemise avaldused. R. Liitmaa arestis

korteri ja müüs selle 11.01.2022 enampakkumise aktiga.

1.2. Kohtutäitur R. Liitmaa ei rahuldanud hageja nõudeid korteri müügist saadud tulemist ja

jättis koostamata jaotuskava. Hageja esitas R. Liitmaa tegevuse peale kaebuse, mille R. Liitmaa

rahuldas ja koostas 30.03.2022 jaotuskava.

2-22-5613

1.3. Jaotuskavas said hageja nõuded täiteasjades nr 039/2018/1041 ja nr 039/2018/1042 koha

täituri otsuse vormistamise kuupäeva järgi (19.02.2020), kuigi sundtäitmisega ühinemise

avaldus esitati rohkem kui aasta varem (03.01.2019). Viidatud hageja nõuded peaksid

jaotuskavas olema eespool Osaühingu Aktiva Finants ja Era Liisingu Inkassoteenused

Aktsiaseltsi järgmistest nõuetest:

-

täiteasi nr 175/2019/573, kohtutäitur R. Liitmaa, sissenõudja Osaühing Aktiva Finants,

ühinemise kuupäev 19.03.2019, nõude summa 3995,27 eurot;

-

täiteasi

nr 175/2019/934,

kohtutäitur

R. Liitmaa,

sissenõudja

Era

Liisingu

Inkassoteenused Aktsiaselts, ühinemise kuupäev 13.05.2019, nõude summa

2167,64 eurot;

-

täiteasi nr 175/2019/1686, kohtutäitur R. Liitmaa, sissenõudja Osaühing Aktiva

Finants, ühinemise kuupäev 09.09.2019, nõude summa 1201,50 eurot.

Osaühingu Aktiva Finants nõude kohta tehti maksekäsk alles 21.02.2019 ja esitati

sundtäitmisega ühinemise avaldus 20.03.2019. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaseltsi nõude

kohta tehti maksekäsk alles 21.02.2019 ja esitati sundtäitmisega ühinemise avaldus 13.05.2019.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 149 lg 1 I lauses nimetatud otsuse tegemine selle kohta, et

ühinemisavalduse esitaja võib menetluses osaleda, on formaalne toiming. Seejuures peab

kohtutäitur tegema otsused avalduste saabumise järjekorras. Isegi kui kohtutäitur seda ei tee,

tuleb seaduse mõtte kohaselt nõuded tulemist rahuldada ja neid jaotuskavas arvestada avalduste

saabumise järjekorrast lähtudes. Viidatud tõlgendust toetab ka prior tempore potior iure

põhimõte, s.o esimene ajas, paremus õiguses, millest on lähtutud näiteks TMS § 119 lg-s 1.

Samuti viitavad avalduste järjekorrale näiteks TMS § 149 lg 3 viimane lause ja TMS § 149 lg 4.

Viimase kohaselt ei muutu sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ka siis, kui sama

kinnistu arestib uus kohtutäitur.

Kostjate vastuväited ja menetluse edasine käik

2. Kohtutäitur R. Liitmaa (kostja I, kohtutäitur) palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohtutäitur lähtub kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamisel TMS § 174 alusel täituri otsuste

tegemise ajast, mitte sundtäitmisega ühinemise avalduste esitamise ajast. Vastupidine tõlgendus

muudaks sisutuks TMS § 149 lg-s 1 sätestatud otsuse tegemise kohustuse ja tähendaks, et

sundtäitmisega on ühinenud ka sissenõudjad, kelle puhul ei ole menetlusega ühinemise

eeldused täidetud. Eeltoodud seisukohta toetab ka Riigikohtu 27.10.2021 asjas nr 2-20-7322

tehtud lahend.

3. Aktiva Finance Group OÜ (kostja II) palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

3.1. Hageja ei järginud TMS § 109 lg-s 1 ettenähtud 15-päevast tähtaega jaotuskava

vaidlustamiseks, kuivõrd kinnitas jaotuskava kättesaamist 11.04.2022, kuid esitas hagi

13.05.2022.

3.2. Hageja sai täitemenetlusega ühinenud sissenõudjaks 19.02.2020, mil kohtutäitur R. Albert

tegi otsuse lubada hagejal osaleda menetluses. Asjakohatu on asjaolu, et kohtutäitur H. Vilpuu

esitas R. Albertile sundtäitmisega ühinemise avaldused 2019. a jaanuaris. Riigikohus on asjas

nr 2-20-7322 tehtud lahendis märkinud, et sundtäitmisega on ühinetud, kui kohtutäitur on

2-22-5613

TMS § 149 lg 1 järgi teinud otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Avalduse

saanud kohtutäitur peab enne otsuse tegemist kontrollima saadud dokumente ja nende vastavust

seaduses sätestatud tingimustele. Kui hageja arvates viivitas R. Albert põhjendamatult otsuse

tegemisega, on hagejal võimalik esitada nõudeid R. Alberti vastu.

4. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (kostja III) palus jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Hageja sai täitemenetlusega ühinenud sissenõudjaks 19.02.2020, mil kohtutäitur R. Albert tegi

otsuse lubada hagejal osaleda menetluses. Sundtäitmisega ühinemise avalduse esitamise ajal ei

ole asja lahendamisel tähtsust.

5. Maakohus selgitas 13.07.2022 kirjas vastuseks kostjale II, et taotlust hagi läbi vaatamata

jätmiseks ei ole alust rahuldada, sest hageja esitas hagi (küll puudustega) 14.04.2022.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Maakohus jättis 07.11.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning

määras kindlaks kostjatele hüvitatavate menetluskulude suuruse.

6.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastab kohtutäitur R. Liitmaa koostatud jaotuskava

nõuetele.

Vaidlusalustele nõuetele on jaotuskavas määratud õige rahuldamise järjekord. Riigikohtu

praktika kohaselt loetakse ühinemise avalduse esitanud sissenõudja sundtäitmisega ühinenuks

ajal, mil kohtutäitur teeb otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses (RKTKo

27.10.2021, 2-20-7322, p 13.1). Kohtutäitur hindab otsuse tegemisel, kas eeldused

sundtäitmisega ühinemiseks on täidetud. Võimalik on ka ühinemise avalduse rahuldamata

jätmine (RKTKm 29.01.2014, 3-2-1-164-13, p 13). Kohtutäitur R. Albert tegi otsuse, millega

lubas hagejal, kelle nõudeid täideti täiteasjades nr 039/2018/1041 ja nr 039/2018/1042,

menetluses osaleda 19.02.2020.

Hageja saab teha etteheiteid üksnes kohtutäiturile, kes on põhjendamatult viivitanud

sundtäitmisega ühinemise avalduse lahendamisega.

Asjakohatu on hageja viide TMS § 149 lg-tele 3 ja 4, kuivõrd need jõustusid alles 19.04.2021,

s.o pärast täitemenetluse alustamist ja R. Alberti otsuste tegemist.

6.2. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Kostjate II ja III põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu

vastavalt 540 eurot ja 605 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista.

Apellatsioonkaebus

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub

jätta menetluskulud kostjate kanda.

7.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus seisukoha võtmata hageja väidete ja

tõendite ning õiguslike põhjenduste kohta. Kohtutäituri otsus lubada sundtäitmisega ühinemise

avalduse esitajal osaleda menetluses on seotud avaldusega ja jaotuskavas nõuete järjekorra

2-22-5613

määramisel tuleb lähtuda avalduste saabumise järjekorrast. Täitemenetluses kehtiva prior

tempore potior iure ehk prioriteedipõhimõttega ei ole kooskõlas, et kohtutäitur saab mõjutada

tulemi jaotamist näiteks valides, millise sissenõudja avalduse alusel ta alustab varem menetlust

või millise sissenõudja sundtäitmisega ühinemise avalduse ta varem rahuldab.

7.2. Maakohtu viide Riigikohtu asjas nr 2-20-7322 tehtud lahendile on asjakohatu. Viidatud

asjas oli küsimus, kas on olemas täituri otsus kui tõend, millest nähtub asjaolu, et sissenõudja

oli teatud ajahetkel menetlusega ühinenud ja seega õigustatud jätma tasumata tagatisraha

enampakkumisel. Selles asjas ei käsitletud küsimust, mis tähendus on täituri otsusel nõuete

rahuldamise järjekorra määramisel.

7.3. Maakohtu käsitlus, et kohtutäitur teeb sundtäitmisega ühinemise kohta sisulise otsuse, on

ekslik. Kuna TMS § 149 lg 1 I lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette

diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda

menetluses või mitte, peab kinnisasja arestinud kohtutäitur ühinemisavalduse rahuldama.

7.4. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja viide TMS § 149 lg-tele 3 ja 4 on asjakohatu.

Viidatud sätted toetavad seisukohta, et oluline on ühinemisavalduste saabumise järjekord.

Kohtutäitur R. Albert teavitas nendele sätetele tuginedes 07.06.2021 kohtutäiturit R. Liitmaad

arestimise võimaluse üleminekust ja edastas hageja sundtäitmisega ühinemise avaldused.

Samuti koostati jaotuskava pärast kõnealuste sätete jõustumist. Ka seaduseelnõu (291 SE)

seletuskirjast ilmneb, et järjekorra määramisel on oluline avalduse laekumine ja kohtutäituri

otsusega üksnes fikseeritakse lisandunud sissenõudja asja arestinud kohtutäituri menetluses.

7.5. Maakohus jättis tähelepanuta, et jaotuskava on ekslik ka seetõttu, et sundtäitmisega

ühinenud kohtutäituri tasunõue ei kuulu rahuldamisele eelisjärjekorras. Samuti lähtus

kohtutäitur R. Liitmaa enda täidetava nõude osas ühinemisavalduse esitamise kuupäevast, mitte

kohtutäituri R. Alberti otsuse kuupäevast. Nimelt esitas R. Liitmaa täiteasja nr 175/2020/331

osas sundtäitmisega ühinemise avalduse 06.02.2020 ja R. Albert koostas otsuse lubada osaleda

menetluses 03.03.2020. Kuigi R. Albert tegi täiteasjade osas, milles hageja nõudeid täideti,

otsuse 19.02.2020, siis on täiteasjas nr 175/2020/331 esitatud nõue jaotuskavas hageja

vaidlusalustest nõuetest järjekorras eespool.

Vastustajate seisukoht

8. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus

jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

10. Hageja on esitatud hagiga vaidlustanud kohtutäituri R. Liitmaa täitemenetluses korteri

müügist laekunud tulemi jaotamiseks 30.03.2022 koostatud jaotuskava. R. Liitmaa arestis

korteri pärast seda, kui kohtutäitur R. Albert oli lõpetanud täitemenetluse korteri müüki

korraldamata. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et R. Albert tegi 19.02.2020 otsuse, millega

lubas menetluses osaleda hagejal, kelle nõudeid täideti täiteasjades nr 039/2018/1041 ja

nr 039/2018/1042. Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et jaotuskavas nõuete

rahuldamise järjekorra määramisel oleks tulnud lähtuda sundtäitmisega ühinemise avalduse

2-22-5613

esitamise ajast, s.o 03.01.2019 (tl 32). Sellisel juhul oleks hageja nõuded (jaotuskavas

järjekorranumbritega 13–14; tl 6) eespool kostjate II ja III nõuetest, mida täideti täiteasjades

nr 175/2019/573, nr 175/2019/934 ja nr 175/2019/1686 (jaotuskavas järjekorranumbritega 8–

10). Kostjate II ja III nõuete osas esitati sundtäitmisega ühinemise avaldused hiljem kui hageja

nõuete osas, s.o vastavalt 20.03.2019, 13.05.2019 ja 09.09.2019, kuid kohtutäitur R. Albert tegi

otsused lubada neil menetluses osaleda varem, s.o vastavalt 27.03.2019, 13.06.2019 ja

18.09.2019 (tl-d 125–127).

11. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja nõuete tulemist rahuldamise ja

nende jaotuskavas arvestamise puhul on põhjendatult lähtutud ajast, mil kohtutäitur tegi otsuse

lubada hagejal osaleda menetluses.

11.1. Hageja viitab iseenesest õigesti, et täitemenetluses kehtib prioriteedipõhimõte, s.o

esimene ajas, paremus õiguses. Kinnisasja müügist saadud raha jaotamisel on TMS § 174 järgi

määravaks kinnistusraamatusse kantud õigused ja nende järjekohad ning seejärel arestimise või

sundtäitmisega ühinemise aeg. Hageja vaidlusalused nõuded osalevad TMS § 174 lg 3 p 3 järgi

tulemi jaotamisel koos teiste sissenõudjate nõuetega, mille tagamiseks on toimunud arestimine

või on ühinetud sundtäitmisega, kusjuures sama paragrahvi lõike 4 järgi on eesõigus sellel

sissenõudjal, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega. Seega on

sundtäitmisega ühinemisel otsustav ühinemise aeg.

11.2. Sundtäitmisega ühinemine on toimunud, kui kohtutäitur on teinud otsuse lubada avalduse

esitajal osaleda menetluses, misjärel saab ühinenud sissenõudjat nimetada sissenõudja

õigustega menetlusosaliseks.

TMS § 149 lg 1 I lause sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse

pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse

esitajal osaleda menetluses. Maakohus viitas siinjuures lisaks Riigikohtu 27.10.2021 asjas nr 2-

20-7322 tehtud lahendile. Hageja arvates on maakohtu viide asjakohatu. Kolleegium hageja

seisukohaga ei nõustu. Viidatud asjas esitas isik (Q) täitmisavalduse 07.04.2020.

Kordusenampakkumisele registreerimine lõppes 13.04.2020 ja selleks ajaks oli isik end

kordusenampakkumisele registreerunud, kuid ei olnud tasunud tagatisraha, mille maksmisest

on TMS § 83 lg 4 p 2 alusel vabastatud sissenõudja. Ringkonnakohus leidis, et kuna isik oli

esitanud

täitmisavalduse

07.04.2020,

siis

oleks

täitur

pidanud

lubama

tal

kordusenampakkumisel osaleda. Riigikohus selle seisukohaga ei nõustunud, sest

kordusenampakkumisele registreerimise lõpu seisuga ei olnud täitur teinud TMS § 149 lg 1

I lauses nimetatud otsust menetluses osalemise lubamise kohta ja kõnealuse isiku avalduse

alusel alustati täitemenetlust 21.04.2020. Seega ei olnud isik kordusenampakkumisele

registreerumise lõpu seisuga (13.04.2020) vaidlusaluse täitemenetlusega ühinenud sissenõudja

ja seega tagatisraha maksmisest vabastatud (p-d 13–13.2). Kõnealusele Riigikohtu lahendile

tuginemist ei välista see, et viidatud asjas oli vaidluse all, kas isik oli kordusenampakkumisele

registreerimise ajal sissenõudjaks ja sai ilma tagatisraha tasumata kordusenampakkumisel

osaleda, kuid praeguses asjas on küsimus selles, millises järjekorras rahuldada nõudeid tulemist

ja arvestada neid jaotuskavas. Mõlemas asjas on avalduse esitamise ja täituri otsuse tegemise

vahel ajaline erinevus. Nõue, et isiku saab lugeda menetlusega ühinenuks pärast täituri otsuse

tegemist, tagab, et isikul on sissenõudja õigused, sh õigus osaleda kinnisasja müügist saadava

tulu jaotamises, pärast seda, kui kohtutäitur on kontrollinud, kas sundtäitmisega ühinemise

eeldused on täidetud.

Kohtutäituril on sundtäitmisega ühinemise avalduse saamisel kohustus kontrollida

täitemenetluse alustamise eelduseid. Hageja märgib iseenesest õigesti, et Riigikohus selgitas

2-22-5613

29.01.2014 asjas nr 3-2-1-164-13 tehtud lahendi p-s 12, et TMS § 149 lg 1 I lause ei näe

kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada

avalduse esitanud isikul menetluses osaleda. Nimelt on TMS § 149 üks eesmärk vältida ühe

kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses. Samal ajal märkis Riigikohus viidatud

lahendi p-s 13, et TMS § 149 järgsele avaldusele peavad olema lisatud juurde samasugused

dokumendid nagu TMS § 23 järgsele täitmisavaldusele. Sellest järeldub, et kinnisasja arestinud

kohtutäitur peab eelkõige nägema sissenõudja täitedokumente (TMS § 23 lg 4) ja kui neid

avaldusele lisatud ei ole, võib kohtutäitur jätta ühinemisavalduse rahuldamata.

11.3. Hageja arvates toetavad ka TMS § 149 lg-d 3 ja 4 tema väidet, et jaotuskava oleks tulnud

koostada ühinemisavalduste esitamise kuupäevadest lähtudes. Kolleegiumi hinnangul on ekslik

maakohtu põhjendus, et hageja tuginemine nimetatud sätetele on asjakohatu üksnes seetõttu, et

need jõustusid 19.04.2021, s.o pärast seda, kui kohtutäitur R. Alberti tegi otsused lubada

ühinemisavalduse esitajatel osaleda menetluses. Kolleegium muudab selles osas maakohtu

otsuse põhjendusi. Samas ei nõustu kolleegium hageja käsitlusega, et TMS § 149 lg-te 3 ja 4

põhjal saab asuda seisukohale, et nõuete tulemist rahuldamise ja nende jaotuskavas arvestamise

järjekorra määrab ära sundtäitmisega ühinemise avalduste esitamise kuupäev.

TMS § 149 lg 3 sätestab, et kui pärast sundtäitmisega ühinemist lõpetatakse täitemenetlus

kinnisasja müüki korraldamata, teavitab täiteasja menetlenud kohtutäitur sellest sundtäitmisega

ühinemise avalduse esitajat. Kui sundtäitmisega ühinemise avalduse on esitanud mitu

sissenõudjat, teavitab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisest avalduse esitajat, kes ühines

sundtäitmisega ajaliselt varem. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt edastab täiteasja menetlenud

kohtutäitur tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja käesoleva

TMS § 149 lg-s 1 nimetatud otsused kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Sissenõudja loetakse

sundtäitmisega ühinenuks menetluses, milles kinnisasi arestiti, kui ta ei ole loobunud

sundtäitmisega ühinemisest. Sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ei muutu.

Asja materjalide kohaselt teavitas R. Albert 07.06.2021, s.o pärast viidatud sätete jõustumist

kohtutäiturit R. Liitmaad keelumärke kustutamisest ja edastas sundtäitmisega ühinemise

avaldused (tl 52). Kolleegium on seisukohal, et kõnealustest sätetest, sh need kehtestanud

seaduse eelnõu (291 SE) seletuskirjas avaldatust, ei järeldu, et nõuete tulemist rahuldamisel ja

nende jaotuskavas arvestamisel tuleks lähtuda ühinemisavalduste esitamise ajast. Seletuskirja

kohaselt oli muudatuse eesmärgiks säilitada sundtäitmisega ühinemise järjekord ka järgmises

täitemenetluses, kus kinnisasi arestitakse. See tähendab, et varasema sundtäitmisega ühinenud

sissenõudjad loetakse sundtäitmisega ühinenuks ka selles menetluses, milles kinnisasi

järgmisena arestitakse ning uue sundtäitmisega ühinemise avalduse esitamine ega kohtutäituri

otsuse tegemine ei ole vajalik. TMS § 149 lg 4 näeb ette, et selleks edastab varasemat täiteasja

menetlenud kohtutäitur kinnisasja järgmisena arestinud kohtutäiturile nii tema menetluses

esitatud ühinemise avaldused kui ka TMS § 149 lg-s 1 nimetatud otsused.

11.4. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele, et kohtutäitur ei peaks saama mõjutada

tulemi jaotamist näiteks valides, millise sissenõudja avalduse alusel ta alustab varem menetlust

või millise sissenõudja sundtäitmisega ühinemise avalduse ta varem rahuldab, märgib

kolleegium järgmist.

Avaldaja leiab, et nõuded tuleks tulemist rahuldada ja neid tuleks jaotuskavas arvestada

ühinemisavalduste esitamise kuupäevadest lähtudes. Samas võib ka ühinemisavalduse

esitamine sõltuda kohtutäiturist. Sageli esitab sissenõudja eest ühinemisavalduse kohtutäitur,

kellele sissenõudja esitas TMS § 23 järgse täitmisavalduse, kuivõrd kohtutäituril on

eelduslikult hõlpsam kui sissenõudjal saada infot selle kohta, kas võlgniku kinnistu on juba

2-22-5613

arestitud. Seega ei soodustaks tulemi jaotamisel ühinemisavalduse esitamise, mitte täituri

otsuse tegemise, ajast lähtumine tingimata nõude varem täitmisele esitanud võlausaldajat.

Hageja tõi esile, et tema eest esitas samuti ühinemisavalduse kohtutäitur H. Vilpuu. Ka

arestimise puhul võib näiteks juhtuda, et kuna nõudeid täidavad eri kohtutäiturid, siis sõltuvalt

kohtutäituri büroo töö efektiivsusest vara ja sissetuleku arestimisel ning uute arestitavate varade

ja nõudeõiguste avastamisel, võivad hiljem alustatud nõuded saada varasema arestimise

järjekoha.

12. Hageja märgib apellatsioonkaebuses samuti, et maakohus jättis tähelepanuta, et

sundtäitmisega ühinenud kohtutäituri tasunõue ei kuulu rahuldamisele eelisjärjekorras.

Kolleegiumi hinnangul ei saa hageja sellele väitele ringkonnakohtus tugineda. Hageja ei ole

oma väidet ka põhistanud. TsMS § 652 lg-st 3 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses uusi

asjaolusid esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. Seejuures peab pool uue asjaolu

esitamise lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu

esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kolleegium nõustub kostjate

seisukohaga, et hageja ei ole maakohtus tuginenud asjaolule, et menetlusega ühinenud

kohtutäituri tasunõue oleks rahuldatud eelisjärjekorras. Seetõttu ei saanud maakohus selles osas

jaotuskava õiguspärasust kontrollida. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses põhjendanud, mis

takistas tal selle väite maakohtus esitamist. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle väite

tähelepanuta.

13. Hageja tugineb esmakordselt apellatsioonkaebuses ka sellele, et kohtutäitur R. Liitmaa

lähtus täiteasjas nr 175/2020/331 esitatud Renovum OÜ nõude jaotuskavas arvestamisel

ühinemisavalduse esitamise, mitte kohtutäituri R. Alberti otsuse tegemise ajast. Hageja ei ole

esitanud hagi Renovum OÜ vastu ning kolleegiumi hinnangul puudub hagejal õigustatud huvi

jaotuskava vaidlustamiseks selles osas, sest seeläbi ei ole hagejal võimalik oma vaidlusaluste

nõuete katteks midagi enamat tulemist saada. Jaotuskava kohaselt ei piisanud korteri müügist

saadud rahast ka täiteasjas nr 175/2020/331 esitatud Renovum OÜ nõude katteks ehk viidatud

nõue on jaotuskava kohaselt jäänud samuti rahuldamata. Seega, isegi kui kõnealune nõue peaks

paiknema jaotuskavas hageja nõuetest tagapool, ei saaks hageja vaidlusaluste nõuete

rahuldamiseks endale osa enampakkumise tulemist. Seetõttu ei aitaks selles osas jaotuskava

muutmine hageja soovitud tulemuse saavutamisele kaasa.

14. Ülaltoodud põhjendusi arvestades ei ole hageja apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad

apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

16. Maakohus määras kindlaks kostjate II ja III menetluskulude suuruse maakohtus ning

kohtutäituril puudusid maakohtus hüvitatavad menetluskulud. Hageja ei ole kostjate II ja III

menetluskulude

vajalikkust

ja

põhjendatust

maakohtus

TsMS § 175

lg 1

mõttes

apellatsioonkaebuses vaidlustanud, seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata.

17. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, määrab

menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 3 kohaselt kindlaks ka ringkonnakohus. Kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

2-22-5613

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175

lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17.1. Apellatsioonimenetluses palus kostja II välja mõista lepingulise esindaja kulu

360 eurot (km-ta). Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja

kostjat II esindades tunnitasuga 120 eurot (km-ta) apellatsioonimenetluses toiminguid kokku

3 tunni ulatuses, sh maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse

koostamine 2,75 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kostja II

kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud

on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kolleegiumi hinnangul on

kostja II menetluskulude nimekirjadest nähtuvad toimingud ja nende ajakulu vajalik ja

põhjendatud, olles kooskõlas asja sisu ja mahuga ning vastates ka menetluse käigule. Samuti

on kostja II lepingulise esindaja tunnitasumäär põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kostja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

apellatsiooniastmes 360 eurot, mis tuleb hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele kostjale II

hüvitada. Kostja II ei taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10).

Lisaks peab hageja tulenevalt kostja II taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Kostja II on palunud ka määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub hageja kandma

menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole, märkides makse tegemisel ka ära

menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud viitenumbri. Kolleegiumi hinnangul ei

ole kostja II taotlus põhjendatud. Kostja II ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, mille tõttu

tuleks otsuse täitmise kord eraldi kindlaks määrata. Riigikohus on leidnud, et sellesisuline

lahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotlus ei ole põhjendatud (vt RKTKm 16.04.2021,

2-20-4817, p 20).

17.2. Apellatsioonimenetluses palus kostja III välja mõista lepingulise esindaja kulu

357,50 eurot (km-ta). Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja

kostjat III esindades tunnitasuga 110 eurot (km-ta) apellatsioonimenetluses toiminguid kokku

3,25 tunni ulatuses, sh maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendiga

nõupidamine 2 tundi, vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1 tund ning menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,25 tundi. Kostja III kinnitas, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kolleegiumi hinnangul on kostja III

menetluskulude nimekirjadest nähtuvad toimingud ja nende ajakulu vajalik ja põhjendatud,

olles kooskõlas asja sisu ja mahuga ning vastates ka menetluse käigule. Samuti on kostja III

lepingulise esindaja tunnitasumäär põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Seega on kostja III põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsiooniastmes

357,50 eurot, mis tuleb hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele kostjale III hüvitada.

Kostja III ei taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10). Lisaks

peab hageja tulenevalt kostja III taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

17.3. Kohtutäitur ei esitanud menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu, et tal

oleks apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Seetõttu jäävad

kohtutäituri menetluskulud kindlaks määramata.

2-22-5613

18. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)