1-11-4951/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (5) Kriminaalasi nr 1-11-4951

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.juunil 2011.a. Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-4951 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Kriminaalasi

Süüdimõistetu J.Z tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

J.Z, ik XXX, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, KarS § 76 lg 2, maakohus m ä ä r a s :

Vabastada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega J.Z

elektroonilise järelevalve alla.

KarS § 76 lg.4 alusel määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o. kuni 06.01.2018.a. Määrata elektroonilise järelevalve tähtaeg 6 (kuus) kuud.

Kohustada katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud J.Z kontrollnõudeid: 1. elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3. esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5. saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

2 (5) KarS § 75 lg.2 p.2,3,4, alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused:

1. Mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. 2. asuda tööle 21 päeva jooksul alates vabanemisest, selle võimatuse korral võtta ennast töötuna arvele Töötukassas. 3. asuma omandama eriala hiljemalt 14 kuu jooksul vabanemisest ja omandama eriala valitud õppekava normaalaja jooksul. 4.mitte omama, kandma ja kasutama relva. 5.osaleda kriminaalhooldaja pakutavas sotsiaalprogrammis.

Määrata kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna J.Z juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu J.Z Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 78 lg.2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva J.Z kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva J.Z kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik. J.Z mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 07.03.2005.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 288/04 KarS § 114 p 3, 5 - § 25 lg 1, 2 järgi ja karistati 13 aasta vangistusega ning KarS § 418

lg 1 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 13 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja algus 07.07.2004.a ja lõpp 06.01.2018.a.

Tartu Vangla on esitanud kohtule J.Z kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabanemise võimalus avanes 06.04.2011.a. Tartu Vangla toetab J.Z vabastamist vangistusest enne tähtaega koos allutamisega

käitumiskontrollile. Iseloomustuses on kirjas, et J.Z on karistatud kriminaalkorras

kahel korral, kannab esimest korda vangistust. Kuritegu on toime pandud rahalise või

majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuse ajal on kinnipeetav asunud õppima

(käesoleval ajal õpib 12. klassis), on töötanud majandustöödel ning läbinud

sotsiaalprogrammid „Motiveeriv intervjuu“ ja „Vihajuhtimine“. Vangistuse ajal

distsiplinaarkorras karistatud 7 korral, kehtivaid karistusi 1. Vabanemise järel töökoht

puudub. Rahalisi nõudeid ei ole. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õde ja vend, kellega

suhtleb regulaarselt kokkusaamiste raames ning telefoni ja kirja teel. Suhtlusringkonda ei

kuulu kriminaalkorras karistatud isikuid. Enne vangistust tarvitas alkoholi harva. Tervislik seisund hea, psüühilisi probleeme täheldatud ei ole. Isik on võimeline adekvaatselt kuritegu analüüsima, teadvustab oma vigu. Vangistuse ajal on demonstreerinud tugevat motivatsiooni

õppida paremini oma emotsioone valitsema ja teadvustada oma kriminogeenseid riske. Kinnipeetava elustiil on üldjuhul ühiskonda arvestav, samas võib pingeolukordades käituda ettearvamatult, mõtlemata tagajärgedele. Süüdimõistetu on motiveeritud vabanedes alustama õiguskuulekat elu.

3 (5)

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta J.Z ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna ligipääs kinnipeetava elukohale puudus ja ei olnud

võimalik võtta kõigi täiskasvanud pereliikmete nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, siis puudub võimalus elektroonse valve kohaldamiseks kinnipeetava suhtes aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond.

Kohus arutas J.Z vabastamise küsimust kaugkohtuistungil 27.04.2011.a. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et anda võimalus kontrollida J.Z võimalikku elukohta xxxxx talu ja sinna elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise võimalust. Kriminaalhooldaja kontrollis tulevast elukohta xxxxx talu. Elamu omanik andis nõusoleku, et J.Z elab selles majas nii kaua kui soovib. Kõik J.Z pereliikmed andsid

nõusoleku elektroonse valve seadme paigaldamiseks ja valveseadme paigaldamise tingimused on majas olemas. Ka kinnitasid õde xxxxxxxxxxxx ja isa xxxxxxxxxxxxx, et nad on nõus vabanejat nii materiaalselt kui ka moraalselt, seega igati, toetama. Elukohta on sisse kirjutatud ka J.Z ema ja vend, kes töötavad Soomes ja käivad kodus harva. Kriminaalhooldusametnik kohtus Tartu Vanglas ka J.Z-iga. J.Z arvas, et ta on valmis kandma karistust vabaduses ja täitma elektroonilise valve tingimusi. Loodab leida

tööd arvutite alal. On valmis tegema pingutusi, et jätkata seaduskuulekalt. Alkohol probleemiks ei ole. Varasemast kriminaalhooldaja ettekandest näeb ametnik, et varem oli J.Z pere poolt küllaltki omapäi jäetud ja pidi vaatama, kuidas ise hakkama saab. Kriminaalhooldaja arvamusest, mis on esitatud 30.märtsil, nähtub, et J.Z isa on säilitanud suhted pojaga, käib teda vanglas külastamas. Vabanemisel J.Z töökohta ei ole. Seetõttu teeb ametnik ettepaneku, et tuleb määrata lisakohustus võtta arvele töötukassas. Kuriteo sooritamise ajal oli J.Z töökoht ja seaduslik elatise teenimise võimalus. Kuriteole kallutas J.Z ilmselt materiaalsete vahendite nappus ja soov elada üle jõu. Pingeolukorras võib käituda riskantselt ja tagajärgedele mõtlemata.

Kohus arutas J.Z vabastamise küsimust uuesti 09.juunil 2011. J.Z teatas, et ta on nüüdseks lõpetanud vanglas kooli, 12 klassi, 21.juunil on lõpupidu ja peaks tunnistuse saama. Karistusi ei ole juurde tulnud. On lähedastega arutanud, mida tegema hakkab kui vabaneb. Soovib õppima minna Tallinnasse TÜ-sse mehhatroonikat. Kui tuleb elektrooniline järelevalve, lükkub õppima minek edasi. Praegu töökohta teada ei ole, kuna J.Z ei usu, et teda vanglast telefonikõne peale tööle võetakse. J.Z arvates on tal väga head arvutialased teadmised ja selles vallas võiks ta tööd saada. Toimetulekul aitaks algul pere. Ka

vabanemisfondis on raha. Pere rahaline olukord on toetamiseks piisav. Elektroonilise järelevalve tingimusi teab, suudab neid nõudeid täita. J.Z sõnul on ta vangistuse kestel aru saanud, mille on ta kuriteo tõttu kaotanud, see on muutnud ka tema lähedaste elu. Ta tuli vabaduses hästi toime ja seetõttu hakati temalt veel rohkem nõudma. Ja siis tegi oma lollid valikud. Vangistuses olles on suhelnud xxxxxxja xxxxxxxxxx, hakkab nendega suhtlema ka vabanemisel, rohkem sõpru vabaduses ei ole. Ka praegu suhtleb tihedalt pereliikmetega.

Vabanemisel hakkaks tihedamalt suhtlema ilmselt isa ja õega, kes hakkab rohkem kodus olema. xxxxx on lubanud sinna elama tulla. J.Z arvates on talle nüüd pere poolt antud võimalus ja peresidemed on tugevnenud. 27.aprillil andis J.Z seletuse, et tema rahalised kohustused on vangistuse ajal tasutud, vabaduses midagi kuritegelikku ei hakka tegema. Tal on olnud piisavalt aega järele mõelda ja pere ei andestaks.

Prokurör ei toeta J.Z vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kannab karistust esimese astme kuriteo eest, eesmärk oli majandusliku kasu saamine. Ta on oma heaolu nimel

võimeline sooritama kuriteo, ta tegutses eesmärgi nimel ettekavatsetult. Tegelikkuses kooli

4 (5)

minna võimalik ei ole, sest on elektrooniline järelevalve. Vabastamine praegu oleks väga

ennatlik ja riivaks väga tugevalt õiglustunnet. 12 klassi lõpetamine vanglas on positiivne, kuid on ka kehtiv distsiplinaarkaristus. Ka vanglas peaks olema käitumine laitmatu. J.Z

ootused on liiga optimistlikud. Võttes arvesse kuriteo asjaolusid, on ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Kohtu seisukohad

J.Z on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.. Käesolevaks ajaks J.Z temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle poole ja andnud 15.03.2011.a

nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Pool karistusajast sai kantud 06.aprillil 2011. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et J.Z ennetähtaegse vabastamise otsustamisel omab erilist rolli KarS § 76 lg.3 tingimuste hulgas kuriteo toimepanemise asjaolud. Tegemist on kuriteoga, mis on toime pandud kahe või enama isiku suhtes, mis tähendab, et kuritegelik tahe oli suunatud rohkem kui ühe isiku vastu. Samas jäi kuritegu katse staadiumi. Neid asjaolusid ongi kohus

arvestanud, mõistes karistuse sanktsiooni keskmise lähedal. Just nende raskete asjaolude tõttu on tähtsal kohal ka ühiskonna õiglustunde kujunemine ja sellega arvestamine. Kohus on

seisukohal, et mõistetud karistus igati arvestab KarS § 56 lg.1 osutatud õiguskorra

kaitsmise huvidega, kuna katse staadiumi jäänud kuriteo eest on mõistetud väga pikk karistusaeg. Tuleks küsida, kas pärast kuue aasta 9 kuu vangistuse ärakandmist kuriteo eest,

mis jäi katse staadiumi (küll toimepanijast mitteolenevatel põhjustel) tuleb süüdimõistetul

teha veel mingeid tegusid, et ühiskonna õiglustunne rahuldatud saaks? Kohus leiab, et

ühiskonnal on õigus oodata süüdimõistetult, et ta käituks laitmatult, oleks ühiskonnale kasulik ja heastaks oma panusega ühiskonnaellu varasema süüteo. J.Z on valmis

seda tegemanii kinnitab ta vähemalt sõnades. Ta on valmis minema õppima, omandama eriala (eriala tal veel ei ole, on küll väidetavalt head oskused). Et vabanejal on tahe õppida, veenab kohut asjaolu, et kinnipidamiskohas on ta lõpetamas 12.klassi, s.t. on läbinud kogu gümnaasiumi õppekava. Kuna J.Z on vabaduses pereliikmed, kelle elulaadi ja

tegevuse kohta ei ole kohtule teada etteheiteid (venna varasem karistus kustunud), kes õpivadtöötavad ja tulevad endaga toime, on ootuspärane, et samasuguse elulaadi valib ka

J.Z ise. On õige, et J.Z on optimistlikud eluplaanid, kuid näiteks töölesaamise küsimuses on ta realistei ole loonud illusiooni, et keegi ta kuhugi kohe tööle võtab. Seetõttu tuleb talle ka kohustus määrata olla Töötukassa nimekirjas kui tööd ei leia.

Materiaalse toimetuleku tagamiseks on J.Z vabanemisfondis üle 800 euro, mida on kohtu hinnangul piisavalt, et lühiajaliselt toime tulla. Kõik pereliikmed on väljendanud samuti valmisolekut ja võimekust vabanejat materiaalselt toetada.

Kohus on arusaamisel, et J.Z kinnitused selle kohta, et ta on piisavalt järele mõelnud, on mõistnud oma vea suurust ja mõistnud, kui palju on ta elus kaotanud, on siirad.

Tihe suhtlemine oma pereliikmetega ka kinnipidamiskohas olemise ajal ilmselt on selle

5 (5) kaotuse suurust süvendanudta on selgelt teadlik vabaduses olevate pereliikmete (headest)

võimalustest ja teadlik, mille on kaotanud. Sama olukord ootab teda ka ennetähtaegsel

vabanemiselkäitumiskontrolli või elektroonilise järelevalve tingimuste rikkumisel ootab

teda kuueks aastaks 9 kuuks vangistusse tagasiminek. Vabaduses on olemas kõik

elektroonilise järelevalve ja katseajaga kaasneva käitumiskontrolli täitmiseks vajalikud

tingimused. J.Z on ka head sisemised (veendumuslikud) eeldused, et kõiki

ühiskonna ootusi temale täita, õppida, omandada eriala, olla kasulik. Kohus, kaaludes

vabastamise ja mittevabastamise vahel, leiabki, et J.Z saab temalt oodatavaid tulemusi, s.h. ka õppimist, eriala omandamist ja muul viisil ühiskonnale ja perele kasulik olemist, täita vaid vabaduses olles. Need ootused ei ole J.Z puhul vaid pelgalt

unistuslikud, vaid vastavad tema senistele võimetele, tehtud eeltööle, tema perekonna elulaadileehk realistlikud. Lisaks sellele, et veel edasiselt mitme aasta kestel vangistuses

olla ja sellega lükata edasi oma panust ühiskonnaellu, on pikaajaline vangistus soodusolukord demoraliseerumiseks. Asjaolu, et eesseisev katseaeg on väga pikk, tähendab vabanejale kindlate distsipliininõuete täitmist ametniku järelevalve all väga pikaks ajaks ja

see kaalub üles pikaajalise vangistuse jätkamise. On õige, et J.Z omab kehtivat

distsiplinaarkaristust. Samas ei tähenda kohtu hinnangul see isiku pöördumatut

paranematust. Kuna sooritatud kuritegu on seotud tulirelva kasutamisega, määrab kohus sellekohase keelu. Kohus on veendumusel, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine on J.Z jaoks distsiplineeriv, ennast õppima ja töötama sundiv ja sellega on J.Z hea võimalus ennast ühiskonna eest rehabiliteerida.

Neil asjaoludel peab kohus võimalikuks J.Z vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kohtunik Ülle Raag