4-10-4258/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuni 2011. a Võru kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4258 Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Väärteoasi

P.O,

isikukood xxx, elukoht

xx.x.xxxxxxxxxxx xx-xx xxxx xxxx, kaebus PPA Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja 28.10.2010.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,10,014824 Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja ametnik

Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Triinu Riigor Menetlusalune isik P.O Kaitsja jurist Feliks Luiksaar RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 1, 133, 134 lg 3, 135 kohus

o t s u s t a s : jätta kohtuvälise menetleja - PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja 28.10.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2302,10,014824 muutmata ja P.O kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule (Võru kohtumaja) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud pool esitada kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2

.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuvälise menetleja otsus

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja 28.10.2010.a. otsusega

väärteoasjas nr 2302,10,014824 karistati P.O Liiklusseaduse § 74 22

lg 2 alusel rahatrahviga 25 trahviühikut s.o 1500 krooni (95,87 eurot) selle eest, et tema 02.oktoobril 2010.a.

kella 21:20 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 23.kilomeetril Rae vallas Harju maakonnas juhtis

mootorsõidukit, pukseeris pukseerimisseadmega reg.märgiga xxx xxx

teist sõidukit registreerimismärgiga xxx xxx, mis oli esisillaga kinnitatud pukseerimisseadme külge, kiirusega 92 +/- 3 km/h , kui lubatud sõidukiirus pukseerimisel on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h.

Menetlusaluse isiku kaebus

Kaebuse esitaja P.O kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele seoses väidetava väärteo tunnuste puudumisega P.O käitumises, kuna

kohtuvälise menetleja poolt on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja oluliselt rikutud väärteomenetlusnormi.

I. Menetlusaluse isiku hinnangul on kohtuväline menetleja alusetult ja ebaõigesti käsitlenud tema

tegevust sõiduauto vedamisel pukseerimisena, nimetades kaevatavas otsuses kasutatud sõiduki vedamise vahendit (sõidukit) pukseerimisseadmeks.

Väärteokirjelduses nimetatud seadme näol on tegemist veo-, mitte pukseerimisseadmega, st sõidukiga, millele on välja antud sõiduki registreerimistunnistus xx xxxxxx ja mille kohta on olemas ka sõiduki valmistamistunnistus. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on nimetatud sõiduki kasutusalaks . sõiduki vedu Sõiduki veoks ettenähtud sõidukile paigutatakse veetav sõiduk nii, et sõiduki peal on vaid veetava

sõiduki esirattad, mis sõiduki külge kinnitatakse. See ei muuda aga sõiduki veoks ettenähtud sõidukit pukseerimisvahendiks. Vastasel juhul ei oleks ARK saanud sellele teise sõiduki vedamiseks ettenähtud sõidukile vastavat sõiduki registreerimistunnistust väljastada. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetlusalune isik kaevatavas otsuses nimetatud ajal ja kohas pannud

toime sõiduki pukseerimist. Ta ei kasutanud pukseerimisseadmeid, st liikluseeskirja §-s 218 nimetatud ükskõik mis tüüpi ühenduslüli, vaid teise sõiduki veoks ehitatud ja ettenähtud sõidukit,

mille kasutusalana ongi ka selle sõiduki registreerimistunnistuses nimetatud teise sõiduki vedu. Tema kiirus teise sõiduki veol oli antud teelõigul lubatud sõidukiiruse – 90 km/h piirides ning temal ei olnud kohustust sõita kiirusega kuni 50 km/h.

Kohtuvälise menetleja poolt ei

ole kaevatavas otsuses esitatud ühtegi tõendit ega põhjendust

tõendamaks, et tegemist oli pukseerimisega ja et leidis aset selleks vastava pukseerimisseadme (ühenduslüli) kasutamine.

II. Menetlusaluse isiku suhtes on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, kuna tema suhtes on tehtud süüstav otsus ilma, et teda asjas üle oleks kuulatud. P.O ei ole menetlusaluse isikuna antud väärteoasjas saanud realiseerida oma õigust anda ütlusi. Menetlusalune isik on konstateerinud 02.10.2010.a. koostatud väärteoprotokolli AB 1167265 ütluste

lahtri ridadel, et ta on protokolliga tutvunud ning et antud teelõigul on haagisega teise sõiduki

3 vedamisel lubatud kiiruseks 90 km/h. Teadmata väärteomenetluses ütluste andmise korda, mis on sätestatud V™S §-s 65, avaldas ta soovi anda oma ütlused saates need kohtuvälisele menetlejale e-postiga 15 päeva jooksul. Kohtuväline menetleja ei ole ilmselt menetlusalusele isikule tema õigusi selgitanud, sest vähemalt P.O käes oleval väärteoprotokolli eksemplaril on tema allkirjad puudu. Või kui õigused

isegi on tutvustatud, pidanuks kohtuvälise menetleja ametnik menetlusalusele isikule ütluste andmise korda selgitama, sh ka seda, et ütluste andmine e-postiga ei ole võimalik, kuna tegemist on menetlustoiminguga.

Kuna P.O sõnumist protokolli ütlustelahtri kolmel real nähtub tema soov anda ütlusi ja sisulisi ütlusi ta väärteoprotokollis andnud ei ole andnud, siis tulnuks kohtuvälisel menetlejal isik ütluste andmiseks ja selle menetlustoimingu kohta eraldi protokolli vormistamiseks välja kutsuda.

Kohtuvälise menetleja ametnikul lasus kohustus selgitada menetlustoimingut, selle eesmärki, menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi seonduvalt toiminguga, sh ka kaitseõigust. Ka tulnuks KrMS § 75 lg 2 ja V™S § 2 koostoimes P.O-le kui menetlusalusele isikule selgitada tema õigusi, mis on sätestatud KrMS § 75 lg –s 2

Eeltooduosas on kohtuväline menetleja jätnud täitmata V™S §-s 5 sätestatud kohustused.

Menetlusaluse isiku ülekuulamata jätmisega on rikutud tema V™S § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud kaitseõigust ja V™S § 19 lg 1 p 4 sätestatud õigust anda ütlusi.

Eelnimetatuga on kaitsja hinnangul kohtuvälise menetleja poolt oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust V™S § 150 lg 2 tähenduses.

Kaebuses palutakse tühistada kohtuvälise menetleja kaevatav otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, tühistades kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetades väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal.

Kui kohus peab võimatuks lahendada kaebus V™S § 119 alusel, lahendada asi kirjalikus menetluses juhul, kui sellega nõustub ka kohtuväline menetleja.

Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele koopiad väärteomenetluse otsusest, väärteoprotokollist, sõiduki registreerimistunnistusest sõiduki valmistamistunnistusest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Kohus, tutvunud Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroolt saadud väärteoasja nr 2302,10,014824 materjalidega, leidis, et väärteoasi tuleb lahendada kohtuistungil.

Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusaluse isiku P.O ütluste kohaselt juhtis ta väärteootsuses toodud ajal ja kohas s.o 2.oktoobril 2010 kella 21:20 ajal Tallinn-Tartu Luhamaa maantee 23.kilomeetril Rae vallas Harju

maakonnas mootorsõidukit xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx, millel taha oli ühendatud autoveohaagis, mis passis on lausa veokina kirjas. Selle järelhaagise peal oli sõiduauto VAZ 2106, mis kaalub tonni ringis. Kui auto on treileri peal, siis on ka vedamine, aga sealt tuleneb

seadusandja lünk, see ei ole seaduses täpselt kirjas. Registreerimistunnistusel on sõiduki kategooriaks märgitud O1. Leiab, et seadus peaks ära ütlema, mis asi see O1 on.. Politseiametnik väitis, et ta pukseerib, aga tema kindlasti ei pukseerinud. Leiab, et trahv tehti olematu asja eest.

Müüjafirma ütles, et selle sõidukiga võib sõidukit vedada ja selle jaoks ongi sihtotstarve. Paigutades auto esiotsa peale ja kinnitades selle koormarihmadega, siis tohib vedada teist sõiduautot selle haagisega. Ei ole õiguserikkumist toime pannud. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 110

4 km/h, aga sõitis siiski 90 km/h, et asi ohutum oleks. Sel päeval kui registreeris haagise ARK-is, küsis peaspetsialisti käest Võru ARK-i osakonnas, kui suure kiirusega seda haagist kasutades üldse sõita võib ja vastati et nii, nagu tee peal lubatud sõidukiirus on. Öeldi veel, et veetaval sõidukil ei pea olema numbrimärki ega kindlustust. Need asjad on täpselt meeles.

Tunnistaja M. M. ütlustest nähtub, et käesoleval juhul oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduk

esisilda pidi kinnitatud pukseerimisseadmele, üks sild toetas vastava seadme külge, teine lohises

mööda maad järele. Sellisel juhul ei ole tegemist sõiduki veoga. Sõiduk, mis taga oli, ei olnud

kinnitatud konkreetselt haagise platvormi peale, mis muudaks sõiduki monoliitseks haagisega, mistõttu oli tegemist pukseerimisega. Vastavalt teeseadusele ning teedeja sideministri määrusele

peavad koorma ja sõidukite mõõtmed kui ka massid ning teljekoormused vastama kehtestatud nõuetele. Vedava sõiduki, haagise ja selle peal oleva sõiduki kogupikkus ületas lubatud normi. Kui antud juhul oleks tegemist olnud koorma veoga, oleks tarvis olnud veoluba, kuna nii teljekoormused

kui ka mõõtmed ületasid selle, mis on lubatud ilma teevaldaja loata. Koorem ei olnud tähistatud

välja ulatuva veose tunnusmärgiga tähistus oli omane pukseerimisele. Kuna tegemist oli ,

haakeseadme küljes oleva sõidukiga , reflektortuled olid olemas ning sellel konksu küljes oleval

haagisel, millega sõidukit pukseeriti olid olemas küljel gabariidituled ning ees oli registreerimisnumber, siis olid pukseerimisel vajalikud nõuded täidetud.

Väärteoprotokollis toodud väärteokirjelduse kohaselt (väärteotoimik lk 1) arvatakse P.O-le

süüks seda, et ta 02.oktoobril 2010.a. kella 21:20 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt

23.kilomeetril Rae vallas Harju maakonnas juhtides mootorsõidukit xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx, pukseeris pukseerimisseadmega reg.märgiga xxx xxx teist sõidukit registreerimismärgiga xxx xxx, mis oli esisillaga kinnitatud pukseerimisseadme külge, kiirusega 92 +/- 3 km/h, lubatud 50 km/h, millega rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) § 217 sätteid ja ületades sõidukiirust mitte vähem kui 39 km/h, pani toime liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Autoveoseaduse § 2 p 1 kohaselt mõistetakse autoveo all sõitjate või veose kohaletoimetamist selleks ettenähtud ja kehtestatud korras registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist.

Seega ei ole autoveo mõiste samastatav auto vedamise mõistega. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle ning menetlusaluse isiku P.O ja tunnistaja M. M. ütluste ,fototabelite (väärteotoimik lk 4-9) ning liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise

protokolliga (väärteotoimik lk 2) on tõendatud, et 02.oktoobril 2010.a. kella 21:20 ajal juhtis

P.O Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu maantee 23.kilomeetril mootorsõidukit xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx, mille taha oli ühendatud haagis ning sellele kinnitatud esisillaga teine sõiduk – VAZ 2106 registreerimismärgiga xxx xxx, kiirusega 92 km/h.

Seega käesoleva väärteoasja lahendamiseks tuleb leida vastused küsimustele, kas väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas P.O enda juhitud sõiduautole taha kinnitatud haagisega vedas või pukseeris haagisele ainult esisillaga kinnitatud sõiduautot VAZ 2106 ning kas P.O on LS § 74 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi.

Menetlusaluse isiku P.O ütluste kohaselt haagise registreerimistunnistusel märgitud sihtotstarbest tulenevalt on sõiduki AMOR näol tegemist autoveohaagisega, mis tema arvates on mõeldud teiste autode veoks, sest sõiduki registreerimistunnistusel on nii kirjas.

Nähtuvalt Maanteeameti vastusest menetlusaluse isiku kaitsja päringule on Maanteeamet rõhutanud,

5

et sõiduki registreerimistunnistusele märgitud kasutusala kirje ei ole otseses seoses sõiduki kasutamisega mõnes konkreetses olukorras - registreerimistunnistusele kantud kirje ei välista muul otstarbel kasutamist. Kasutusala kirje eesmärgiks on võimaldada liiklusregistrisse kantud andmete põhjal arusaamist, milline on sõiduki kere ehitus. Sõiduki andmetesse kantakse kasutusala kirje vaid juhul, kui sõiduki keretüüp ei ole üldlevinud ning sel juhul kantakse andmeväljale „Kere tüüp“ kirje

„Sihtotstarbeline“ ning andmeväljale „Märkused“ täiendav kere ehitust selgitav kirje, mille esimeseks sõnaks on tavapäraselt „kasutusala“ .

Ka märgitakse Maanteeameti vastuses menetlusaluse isiku kaitsja päringule, et sõiduki registreerimistunnistusele kantakse andmeid vastavalt liiklusregistrisse kantud andmetele, need

omakorda määratakse eelkõige sõiduki tüübikinnitusega. Antud juhul on sõiduki

registreerimistunnistusele kantud andmed määratud vastavalt sõiduki valmistajatehase poolt

tüübikinnituse taotlusega kaasas olnud dokumentatsioonile. Tootja on oma materjalides antud haagise kere ehituse defineerinud kui „autoveok“. Sellest lähtuvalt on tolleaegne Autoregistrikeskus märkinud tüübikinnitusse kasutusalana „sõiduki vedu“ (tl 29).

Sõiduki registreerimistunnistusest (tl 6-

7), mille kohaselt O1 kategooria sihtotstarbelisena

registreeritud sõiduki AMOR 075 registreerimismärgiga xxx xxx

, millel puuduvad mootor, võimsus ja istekohad, mille tühimass on 150, täismass 750 ja kandevõime 600 kg

ning O A M

poolt 21.04.2010.a. väljastatud sõiduki valmistamistunnistusest (tl 8) mille kohaselt sõiduk ei oma kütusepaaki ning pidurdamine ei ole rakendatav, nähtuvalt on sõiduki AMOR 075 (mis oli 02.oktoobril 2010.a. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt

23-l kilomeetril haagitud P.O

poolt juhitud mootorsõiduki xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx taha), näol tegemist väikehaagisega. Liikluseeskirja § 2 lg 8

kohaselt haagise all mõistetakse tulenevalt „Liiklusseaduse“ lisast 1 mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohaldatud sõidukit, lg-s 16 sätestatu kohaselt kerghaagise all mõistetakse tulenevalt „Liiklusseaduse“ lisast 1 haagist, mille registrimass ei ületa 750 kg.

Nähtuvalt sõiduki registreerimise tunnistusest on sõiduki Amor 075 kategooria O1. Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse on ära toodud Teedeja sideministri 18.mai 2001.a. määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisas 1 , mille p-s 5 on märgitud, et O kategooria sõidukid on haagised ning O1 kategooria on haagis, mille täismass

ei ületa 0,75 t. Seega ei ole tõsiselt võetav menetlusaluse isiku P.O poolt kohtuistungil avaldatud etteheide, et seadus peaks ära ütlema, mis asi on see sõiduki kategooriaks märgitud O1 .

Kohtu hinnangul näitab asjaolu, et P.O ei ole endale selgeks teinud mida tähendavad sõiduki kategooriad, tema ükskõikset suhtumist liiklusega seotud õigusaktidesse ning annab aluse kahelda P.O ütlustes, et ta aeg ajalt loeb liiklusseadust ja liikluseeskirju.

LS § 12 lg 1 kohaselt liiklusseaduse tähenduses on sõiduk teel liiklemiseks ette nähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul, lg 2 kohaselt mootorsõiduk on mootori jõul liikuv sõiduk.

Vastavalt LS § 13 lg-s 2 sätestatule mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ja omama vastavat riiklikku registreerimismärki.

Teedeja Sideministri 18.05.2001.a. määruse nr 50 01.09.2010.a. „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ (edaspidi „Määrus“) 01.09.2010.a. , hetkel kehtiva redaktsiooni § 3 p-s 26 sätestatu kohaselt haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohaldatud sõiduk.

Määruse p 50 kohaselt registrimass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõidukile registreerimisel määratud suurim mass, mis ei või ületada valmistaja lubatud suurimat massi;

6 p 66 kohaselt tegelik mass on sõiduki mass antud hetkel koos juhi, sõitjate ja veosega ning p 74

kohaselt täismass on juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass, mida lubab valmistaja.

Nähtuvalt fotodest (väärteotoimik lk 4-9) on veetav sõiduk registreerimismärgiga xxx xxx toetatud esisillaga haagisele, mitte ei ole täielikult haagisel.

Kohus märgib, et kuigi sõidukina registreeritud haagise registreerimistunnistusel on kasutusalaks märgitud sõiduki vedu, ei anna see alust arvata, et antud haagisega on võimalik vedada mistahes sõidukeid või nagu menetlusalune isik väitis, ongi haagis ette nähtud sõiduautode veoks. Sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on P.O poolt 02.oktoobril 2010 oma mootorsõiduki taha ühendatud haagise tühimass 150 kg ja täismass 750 kg. Seega on ilmselge, et sellise haagisega, millel puuduvad pidurid ei saa vedada mootorsõidukit VAZ 2106, mille kaal menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt on ligikaudu tonn

Kohus leiab, et kui mootorsõiduki järele ühendatud kerghaagisele on osaliselt, s.o ühe teljega laaditud teine mootorsõiduk, on tegemist pukseerimisega.

Kohus märgib, et ka Maanteeamet on menetlusaluse isiku kaitsja päringule saadetud vastuses

märkinud, et kui seadmele laaditakse ühe teljega pukseeritav sõiduk, siis hakkavad kehtima LE 22.peatüki nõuded ja selle kohaselt on tegemist „jäiga ühenduslüliga pukseerimisega“. Maanteeamet rõhutab, et sõiduki registreerimistunnistusele märgitud kasutusala kirje ei ole otseses

seoses sõiduki kasutamisega mõnes konkreetses olukorras – registreerimistunnistusele kantud kasutusala kirje ei välista sõiduki muul otstarbel kasutamist (tl 28-30 ).

Maanteeameti nõuniku kt vastusest kohtuvälise menetleja päringule nähtub samuti, et sõiduki

registreerimistunnistusel oleva kasutusala märke puhul on tegemist vabavormilise kirjega, mis annab informatsiooni sõiduki kasutamise otstarbe – osaliselt toetatud sõiduki pukseerimise – kohta. Märke teksti ei tule võtta kirjena, mis omab õiguslikku tähendust mingi seaduse mõttes (tl 37).

Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et käeso

leval ajal kehtivas liiklusseaduses ega liikluseeskirjades ei ole defineeritud pukseerimise mõistet, kuid mõisted vedamine ja veos on lahti

seletatud teistes liiklusalastes õigusaktides. Näiteks kuigi Teedeja Sideministri 28.09.2000.a. määrusega nr 81 „Autoveoseaduse“ § 23 alusel kehtestatud autoveol veose laadimise ja kinnitamise

eeskirjaga kehtestatakse veose laadimise ja kinnitamise nõuded autoveol veoautole ja veoauto haagisele, on nimetatud määruse § 5, mille kohaselt veose mass ei tohi ületada sõiduki kandevõimet, § 8 lg 1 mille kohaselt veose mass peab jaotuma võimalikult ühtlaselt sõiduki kere põhjale, määruse lg 2, mille kohaselt veos peab olema laaditud sõidukile nii, et tema raskuskese oleks võimalikult madalal ja veos moodustaks ühtse terviku, kohtu arvates asjakohased ka käesoleval juhul. Ka on kohus seisukohal, et objektiivse tavalise elukogemuse järgi on mõistetav, et vedamise korral veos - reisijad, loomad, esemed jne asetsevad vedamist teostavas sõidukis, kusjuures sõiduki täismass ei tohi ületada lubatut, pukseerimine on aga käsitletav millegi järele vedamisena.

Kohus märgib, et menetlusalune isik P.O, kes väidab, et kerghaagis AMOR 075 ongi ette nähtud sõiduautode veoks ja selliselt, et esisild kinnitatakse haagisele, ei ole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis tema väidet kinnitaks.

Hinnanud väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, loeb kohus tuvastatuks, et P.O 02.oktoobril 2010.a. kella 21:20 ajal Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt 23.kilomeetril Rae vallas

Harju maakonnas juhtides mootorsõidukit xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx

kasutades haagist AMOR 075 pukseerimisseadmena ja pukseeris sõidukit registreerimismärgiga

7 xxx xxx, mis oli esisillaga kinnitatud pukseerimisseadme külge.

Liikluseeskirja § 217 sätestab, et pukseerida ei tohi kiiremini kui 50 km/h.

Menetlusaluse isiku P.O ütlustega, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli 90 km/h ning liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ( väärteotoimik lk 2) , millest nähtub,

et 02.oktoobril 2010.a. kell 21:20 on kasutades taadeldud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet

Stalker DSR 2X mõõdetud P.O poolt Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu mnt

23.kilomeetril juhitud mootorsõiduki xxxx xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx xxx kiiruseks

mõõdetud 92 km/h, on tõendatud, et P.O pukseeris sõidukit VAZ 2106 registreerimismärgiga xxx xxx , arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/- 3 km/h ületades lubatud sõidukiirust – 50 km/h mitte vähem kui 39 km/h. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on P.O poolt LE § 217 rikkumine, mis seisnes lubatud kiiruse ületamises , õigesti kvalifitseerinud väärteona liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et P.O pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt

ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, lg-s 3 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüdeokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et P.O pani väärteo toime hooletusest. Isikuna , kes enda ütluste kohaselt tegutseb firmas, kus sõidukitega palju tegeldakse palju ning sealhulgas tegeleb ka käesolevas asjas

käsitletava haagise väljarentimisega, oleks pidanud ette nägema, et vedades enda juhitud mootorsõiduki taha ühendatud haagisele esisillaga kinnitatud teist mootorsõidukit, mille tagaosa ei ole haagise peal, kasutab ta haagist pukseerimisseadmena ning pukseerib sõiduautot, mitte ei teosta selle vedu. Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku ütlustes, mille kohaselt sõidukit AMOR

075 registreerides küsis ta ARK-i Võru osakonnas küsis ta, kui suure kiirusega seda haagist kasutades sõita võib ja talle vastati, et nagu tee peal lubatud. Kohus märgib, et mootorsõidukile

Ford Galaxy järelehaagitud tühja haagise või haagise täismassi mitte ületava veose puhul ei kehtesta liiklusseadus ega selle alusel Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruse alusel kehtestatud

liikluseeskiri tõepoolest kiirusepiirangut ning seega vastati ARK-i Võru osakonnas P.O

küsimusele õigesti. Enda ütluste kohaselt aeg ajalt liiklusseadust ja

liikluseeskirju jälgivale

menetlusalusele isikule ei saanud olla teadmata, et LE ptk 22 sätestab nõuded mootorsõiduki pukseerimisele. Kohus leiab, et kui P.O ei saanud aru, mida tähendab sõiduki pukseerimine

ja mis vahe on vedamisel ( mille definitsioon kehtivas liikluseeskirjas samuti puudub, aga millest P.O väidab aru saavat) ja pukseerimisel, oli tal kohusetundlikuma suhtumise korral,

tagamaks nii enda ja kui

äriühingu klientide, kellele menetlusaluse isiku sõnade kohaselt

käesolevas väärteoasjas käsitletavat järelhaagist renditi, õiguskuulekas käitumine, võimalik

pädevatelt ametisikutelt järele pärida, kas ka sellisel juhul kui teine mootorsõiduk, mis kaalub ligikaudu tonn on kinnitatud järelhaagisele, mille täismass on 750 kg üksnes esisillaga, on ikkagi tegemist sõiduki veoga.

P.O kaebuses märgitakse, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlusõigust

oluliselt rikutud kuna kohtuväline menetleja ei ole selgitanud menetlusalusele isikule ütluste

andmise korda sh seda, et ütluste andmine e-postiga ei ole võimalik, kuna tegemist on

menetlustoiminguga. Omakäelised ütlused antakse menetleja juuresolekul ja just nimelt

omakäeliselt, mitte arvutikirjas trükkides ja e-postiga saates. Kuna P.O sõnumist

protokolli ütlustelahtri kolmel real nähtub tema soov anda ütlusi ja sisulisi ütlusi ta väärteoprotokollis andnud ei ole, siis tulnuks kohtuvälisel menetlejal isik ütluste andmiseks ja selle

menetlustoimingu kohta eraldi protokolli vormistamiseks välja kutsuda. Kohtuvälise menetleja

8 ametnikul lasus kohustus selgitada menetlustoimingut, selle eesmärki, menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi seonduvalt toiminguga, sh ka kaitseõigust. Kohtuistungil jäi P.O kaitsja selle juurde, et kohtuvälise menetleja ametniku poolt ei kuulatud

väärteomenetluse käigus menetlusalust isikut sisuliselt üle, sest väärteoprotokolli märgitud kaks lauset ei käsitle asja sisu ja P.O-le ei olnud tagatud sisuliste ütluste andmine.

Kohus kaitsja väitega ei nõustu. Menetlusaluse isiku P.O allkirjaga väärteoprotokollis on tõendatud, et talle tutvustati menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust kaitsja abile ning õigust anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi.

Kohtuistungil P.O kohtu küsimusele, kas talle kohtuvälise menetleja poolt õigusi

tutvustati, ei vastanud. Pärast kohtu poolt väärteoprotokolli avaldamist kinnitas P.O, et on andnud allkirja õigustega tutvumise kohta ning kaitsja selgitas, et kaebuses ei ole kategooriliselt väidetud, et õigusi pole tutvustatud.

Väärteoprotokolli (väärteotoimik lk 1) alajaotuses „ÜTLUSED“ pärast protokollil trükitud teksti: Juhtunu kohta annan järgmised ütlused on P.O omakäeliselt kirjutanud, et on protokolliga

tutvunud. ARK andmetel on antud teelõigul sihtotstarbelise autoveo haagisega teise sõiduki vedamisel lubatud sõidukiirus 90 km/h. Oma seletuse annan 15 päeva jooksul e-maili teel.

P.O kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas oli tema juhitud mootorsõidukil Ford Galaxy reg.märgiga 906 BBS taga autoveo haagis, selle peale paigutatud sõiduauto VAZ 2106. Midagi valesti ta ei teinud. Lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 110 km/h, aga tema sõitis siiski 90 km/h, et asi ohutum oleks. ARKi ametniku käest oli küsinud ja talle oli vastatud, et selle seadmega võib sõita kiirusega nagu tee peal lubatud kiirus on.

Eeltoodust nähtub, et sisuliselt ei lisanud menetlusalune isik ka kohtuistungil ütlusi andes midagi

olulist oma varasematele, kohtuvälisele menetlejale 02.10.2010.a. omakäeliselt antud ütlustele. Erinevus on ainult selles, et kui 02.oktoobril 2010 on ta märkinud, et antud teelõigul oli lubatud

sihtotstarbelise autoveo haagisega teise sõiduki vedamisel kiiruseks 90 km/h, siis kohtuistungil väidab, et sellel teelõigul lubatud kiiruseks oli 110 km/h, aga tema sõitis ohutuse mõttes kiirusega 90 km/h. Menetlusalune isik P.O selgitas kohtuistungil, et politsei seisukohast oli nii suur hämming, et ei saanud kontsentreeruda ja enne ei osanud midagi öelda, kui juristilt abi sai.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 65 lg-s 1 sätestatule füüsilisest isikust menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse ülekuulamisprotokolli plangil või käesoleva

seadustiku § 69 lõike 2 punkti 3 kohaselt väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Kohus leiab, et menetlusalusel isikul võimaldati ütlusi anda ja seda võimalust ta ka kasutas. Asjaolu, et P.O on ütlusi andes märkinud, et oma seletuse ( mitte ütlused nagu väidab kaitsja)

annab ta 15 päeva jooksul emaili teel, näitab seda, et varem menetlusaluse isikuna

väärteomenetluses osalenud P.O oli teadlik õigusest esitada kohtuvälisele menetlejale

väärteoasjas 15 päeva jooksul vastulause, mis sisuliselt ongi enamal juhul menetlusaluse isiku selgitus või seletus oma käitumisele. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest tegelikult P.O vastulauset ega seletust e-maili teel ei

esitanud. Kohtule teadaolevalt on kohtuvälised menetlejad aktsepteerinud ka e-postiga saadud

vastulauseid. Kohtu küsimusele, miks ei pidanud vajalikuks vastulauset esitada, vastas menetlusalune isik, et nagunii ei ole vahet, küsimusele, mille põhjal ta väidab, et tal ei võimaldatud

ütlusi anda, P.O ei vastanud, muutes teemat ja seletades, et teine kord on palju targem kui tahetakse selle eest karistada, mida teinud ei ole; tema viga, et kaitsjat ei kutsunud, kuna arvas, et asjad käivad lihtsamalt; juristi juurde järjekorrad olid suured, ei jõudnud vastulauset koostada. Veidi hiljem seletab P.O, et politseiametnik ütles, et kirjuta alla, siis saad väiksema trahvi, kui

9 läheb teistmoodi, saad suurema trahvi. Tema väärteoprotokollile alla ei kirjutanud, tahtis õigusabi.

Allkiri on, et on tutvunud, aga ei olnud nõus ja ütlused pidi hiljem andma. Mida kohtuvälisele menetlejale täiendavalt veel öelda tahtis, P.O kohtule ei selgitanud.

Kohus ei tuvastanud P.O teo õigusvastasust, tema süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt või mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P.O vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 74 22

lg 2 järgi s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40

kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohtuvälise menetleja otsusega on P.O karistatud sanktsiooni 1/4 määras

s.o 25 trahviühiku ehk 1500 kroonise rahatrahviga, tema suhtes ei ole kohaldatud võimalikku lisakaristust LS § 74 22 lg 4 alusel.

Vastavalt V™S § 30 lg-s 2 sätestatule menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on lahendis 3-1-1-146-03 märkinud, et kuna V™S ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, tuleb need kriminaalmenetluse analoogia alusel tuletada KrMS §-st 202. Seega võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui

avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kohus ei pea võimalikuks olukorras, kus menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust 39 km/h seoses vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumisega väärteomenetlust V™S § 30 alusel lõpetada. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus P.O kaebuse rahuldamata ning Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja 28.10.2010.a. otsus väärteoasjas nr 2302,10,014824 muutmata.

Kohtunik