Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-09-7077/44 AI generated

1-09-7077/44 · 1-09-7077/44 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-09-7077/44
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)

AI generated

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-7077 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 juuni 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 08 juunil 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-7077 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme Anna Jänes Prokurör Ruti Kilg Taotlus F.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu...

Headnote / Official Regeste

AI generated
1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-7077 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 juuni 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 08 juunil 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-7077 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme Anna Jänes Prokurör Ruti Kilg Taotlus F.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-09-7077/44

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-7077

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10 juuni 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 08 juunil 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-7077 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Tõlk Viivi Kalme

Anna Jänes Prokurör Ruti Kilg Taotlus

F.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu F.D

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Vabastada F.D (isikukood xxx) talle Tartu Maakohtu 14.05.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7077 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada F.D täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxx

linn,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks,

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

2 (4) vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata F.D-le katseajaks järgmised kohustused:

1) võtta ennast arvele Töötukassas või leida endale ametlik töö mitte hiljem kui 2

(kaks) nädala jooksul vabanemisest;

2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

3) pöörduda erialaspetsialistikonsultatsioonile karske eluviisi alustamiseks mitte

hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest ja läbida ravikuur;

4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva

nõusolekuta;

5) osaleda sotsiaalprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel.

Määrus F.D suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnale Tartu linna talitusele.

Vabastada süüdimõistetu F.D karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.05.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-7077 KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4, 7, 8, § 263 p 1, 4 ja § 275 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõistetud 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Raul

F.D tunnistati samuti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi ning karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.02.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 5 kuud

12 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 10 kuud 12

päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.04.2009.a ja lõpeb 25.04.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.04.2011.a. Tartu Vangla edastas 21.04.2011.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 08.06.2011.a seisuga on F.D kandmata karistusaeg 10 kuud 17 päeva vangistust. F.D on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 07.03.2007.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 järgi 1 kuu 9 päeva vangistust

tingimisi 18-kuulise katseajaga, täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 23.08.2007.a. määrusega;

2) 09.01.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 6 kuud vangistust;

3) 28.03.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 3 kuud vangistust,

lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 1 alusel 7 kuud vangistust;

4) 09.04.2008.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 202 lg 2 p 1 järgi 4

kuud vangistust;

3 (4)

5) 09.02.2009.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 6 kuud vangistust, mis

KarS § 69 alusel asendati 360 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab F.D tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja märgib, et arvestades süüdimõistetu eelnevat elukäiku, on selge, et ta vajab resotsialiseerumiseks järjepidevat kontrolli, nõustamist ja tuge.Sunnitus oma elu planeerima ja teatud raamidesse sobitama, võiks tema puhul anda häid tulemusi. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. F.D kuritegude dünaamika on muutunud

järjest raskemaks, ta kannab kolmandat vangistust. F.D oli määratud üldkasulikule tööle, millest ta hoidis kõrvale ja pani toime uusi kuritegusid. Samasugune negatiivne tulemus oli ka

eelmisel korral, kui ta rikkus kohustust, ei elanud kindlas elukohas. Ennetähtaegsel vabastamisel F.D asuks elama õe juurde ja selle elukohaga kaasnevad teatud riskid, võivad tekkida pinged, õde ei ole suuteline oma venda üleval pidama. Isikul on kõrge risk alkoholi tarvitamisele ja kuriteod on samuti toime pandud alkoholijoobes. Vanglas on teda karistatud distsiplinaarkorras 4 korral, see näitab seda, et hoiakutes ei ole toimunud muudatust korrale allumisel. F.D ise selgitab, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Elama asuks ta esialgu õe juurde, kes on lubanud aidata kinnipeetavat ka töö leidmisel. F.D kinnitab, et tal oli probleeme alkoholi tarvitamisega vangistuses. Kuid nüüd on ta läbinud vangistuses vastava programmi ja

kavatseb vabaduses enam alkoholi mitte tarvitada. Ta on valmis võtma kohustusi, mis

kriminaalhooldaja on ette pannud, s.h alkoholi tarvitamise keelu ja erialaspetsialist poole pöördumise. F.D ise hindab võimalust tööd leida heaks, kuna ta on ka enne vangistust töötanud ja teeb seda ka kinnipidamise ajal.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

F.D on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kuigi F.D on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja 2 varem määratud käitumiskontrolli ei ole olnud tulemuslikud, peab kohus võimalikuks kinnipeetava vabastada enne tähtaega. Kohus nõustub kriminaalhooldaja poolt märgituga, et F.D on isik, kes

vajaks vabanemisel professionaalset kõrvalist tuge, et kohaneda eluga vabaduses ja

seaduskuulekalt jätkata. Vaatamata sellele, et F.D on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, saab väita, et ta on oma käitumist muutnud ja võiks olla teinud vajalikke ümberhinnanguid oma varasema kuritegeliku tegevuse osas. Rikkumised, mille eest teda on karistatud, on suhteliselt kerget laadi, mistõttu on teda karistatud noomitusega. Lisaks

nähtub vangla materjalidest, et ta on osalenud pakutud programmides – F.D ise on

kinnitanud, et on tegelenud alkoholi kuritarvitamise probleemi lahendamisega ja on valmis seda ka vabaduses jätkama. Lisaks nähtub, et F.D on vangistuse aja töötanud, mistõttu võiks ka töö leidmine olla kergem, kuna isikul on säilinud tööharjumus. Kinnipeetava noorem

õde on kinnitanud valmidust F.D enda juurde elama võtmiseks teatud ajaks ja tema abistamiseks töö leidmisel. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse näol oleks võimalik osutada F.D-le vajalikku tuge ja

samas teostada järelevalvet tema üle. Taoline võimalus puudub, kui isik vabaneks peale karistusaja lõppu.

4 (4)

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et F.D vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja

lõppemist on põhjendatud. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb F.D-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal

eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus pöörduda kahe nädala jooksul peale vabanemist

erialaspetsialisti poole karske eluviisi alustamiseks. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb F.D KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada

kahe nädala jooksul võtta ennast arvele Töötukassas või leida ametlik töö. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumismustrit kuritegude toimepanemisel, tuleb tal KarS § 75 lg 2 p 7 alusel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja

eelneva nõusolekuta. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb kohustada F.D osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavatest sotsiaalprogrammides.

Kuna KarS § 76 lg 4 alusel tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mida arvestatakse käesoleva kohtumääruse jõustumisel F.D vangistusest vabastamisest.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik