2-22-1375/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1375

Tsiviilasi

V Bi (B) hagi AS LTH-Baas vastu töötasu väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

37 935,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V B (isikukood xxx), lepinguline esindaja A B

Kostja AS LTH-Baas (registrikood 10449400), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Viimase kohtuistungi aeg

05.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata V Bi hagi mõista AS-lt LTH-Baas välja töötasu 37 935,95 eurot

2. Jätta menetluskulud V Bi kanda. Mõista V Bilt AS-i LTH-Baas kasuks välja

menetluskulud 7757,50 eurot (käibemaksuta). Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni tuleb V Bil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (18.04.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. V B (hageja/töötaja) esitas 06.07.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse AS-i LTH-

Baas (kostja/tööandja) vastu paludes mõista tööandjalt enda kasuks välja töötasu 55 884 eurot,

millest 20 007 eurot oli tasu tööga kindlustamata aja eest ja 35 877 eurot oli tasu ületunnitöö

eest.

2. TVK rahuldas 30.12.2021 otsusega töötaja avalduse osaliselt. TVK mõistis tööandjalt töötaja

kasuks välja töötasu 37 935,95 eurot, millest 5394,35 eurot oli tasu tööga kindlustamata aja eest

ja 32 541,60 eurot oli tasu ületunnitöö eest. Ülejäänud osas jättis TVK töötaja avalduse

rahuldamata.

3. Tööandja esitas 27.09.2021 Harju Maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt TVK-le esitatud

avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.

4. Hageja esitas 16.02.2022 Harju Maakohtule hagi paludes mõista kostjalt enda kasuks välja

töötasu 37 935,95 eurot, millest 5394,35 eurot on tasu tööga kindlustamata aja eest ja 32 541,60

eurot on tasu ületunnitöö eest. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.07.2018 tähtajatu töölepingu. Hageja asus kostja

juures tööle tootmisjuhi ametikohale. Tööleping lõppes 10.05.2021. Hageja selgitas, et kostja ei

kindlustanud juunis–juulis 2020 töötajat tööga. Hageja palus mõista kostjalt välja keskmise

töötasu 5394,35 aja eest, kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud. Hageja avaldas, et

ajavahemikul 09.07.2018–20.03.2020 tegi ta tööd üle kokkulepitud tööaja 1456 tunni ulatuses.

Hageja palus mõista kostjalt välja tasu ületunnitöö eest 32 451,60 eurot.

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja avaldas, et hageja töötasu nõue 5394,35 eurot tööga kindlustamata aja eest juunis–juulis

2020 on alusetu. Hageja ei ole mainitud perioodil tööd teinud. Mainitud perioodil viibis hageja

vaheldumisi lapsepuhkusel, tasustamata puhkusel ja haiguslehel. Tegemist ei ole olukorraga, kus

kostja ei oleks hagejat tööga kindlustanud. Lisaks oleks kostjal hagejale tööd anda, kui hageja

oleks tööle ilmunud.

Kostja selgitas, et hagejal ei ole õigust nõuda tasu ületunnitöö tegemise eest. Pooled ei ole

sõlminud kokkulepet ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö rahas hüvitamise kohta. Lisaks ei ole

hageja teinud tööd üle kokkulepitud tööaja.

Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

7. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 09.07.2018 tähtajatu töölepingu. Hageja

asus kostja juures tööle xxx (I kd, tl 21-22). Tööleping lõppes 10.05.2022 (I kd, tl 23).

Töölepingu järgi pidi hageja tööülesandeid täitma Tallinnas. Samas puudub vaidlus, et

vaidlusalusel perioodil tegi hageja tööd välismaal viibides. Pooled nõustusid, et vaidluses

kohaldub Eesti õigus (08.02.2023 istungi protokoll, ajamärk 00:01:07 (I kd, tl 168–172).

8. Töötaja on hagis palunud mõista tööandjalt enda kasuks välja tasu tööga kindlustamata aja

eest ning tasu ületunnitöö eest. Alljärgnevalt lahendab kohus töötaja esimese nõude.

9. Hageja selgitas, et ajavahemikul 08.06–22.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 ei kindlustanud

kostja hagejat tööga. Hageja palus mõista kostjalt välja keskmise töötasu mainitud perioodi eest

kokku 5394,35 eurot. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja selgitas, et hageja viibis

vaidlusalusel ajal vaheldumisi lapsepuhkusel, tasustamata puhkusel ja haiguslehel.

10. Hageja nõude aluseks on töölepingu seaduse (TLS) § 35, mis sätestab, et tööandja peab

töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui

töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku

toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata

jätmise on põhjustanud töötaja süü.

11. Kostja on esitanud andmed personaliarvestusprogrammist xxx, millest nähtuvalt viibis hageja

08.06–10.06.2020 lapsepuhkusel ning perioodil 11.06–24.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 kasutas

hageja tasustamata puhkust (I kd, tl 190). Tööandja kohustuseks on pidada töötaja tööaja

arvestust (TLS § 28 lg 2 p 4). Kostja on vastava kohustuse täitnud ja registreerinud erinevate

puhkuseliikide kasutamise hageja poolt. Asjaolu, et hageja kasutas 08.06–10.06.2020

lapsepuhkust kinnitavad Sotsiaalkindlustusameti andmed, mille järgi viibis töötaja mainitud

perioodil lapsepuhkusel (I kd, tl 191). Seadus näeb ette võimaluse leppida kokku tasustamata

puhkuse kasutamises (nt TLS §-d 64-65, § 67 lg 2, § 68 lg 2). Kohtule esitatud

personaliarvestusprogrammi andmetest nähtub, et hageja on enne vaidlusalust ajavahemikku kui

ka pärast seda kasutanud võimalust tasustama puhkusel viibida (I kd, tl 190). Asja materjalide

järgi ei ole hagejal kostjale peale vaidlusaluse perioodi (st 11.06–24.06.2020 ja 06.07–

23.07.2020) etteheiteid tasustamata puhkusel viibitud aja osas. Mainitud asjaolu kinnitab, et

pooled sõlmisid kokkuleppe selle kohta, et töötajal on õigus tasustamata puhkust kasutada.

12. Kostja personalijuht P J andis 05.02.2024 istungil ütlusi ja selgitas, et hageja avaldas suvel

2020 soovi lapsepuhkust ja tasustamata puhkust kasutada. Tööandaja võimaldas töötajale

puhkusi kasutada. Sellel ajavahemikul ei pidanud töötaja tasustamata puhkuse saamiseks

kirjalikku avaldust esitama. Piisas sellest, kui töötaja oli oma juhile avaldanud soovi tasustamata

puhkust kasutada (II kd, tl 25–29).

13. Kohus leiab, et personaliarvestusprogrammi andmed, Sotsiaalkindlustusametile esitatud

andmed ning tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja kasutas 08.06–10.06.2020 lapsepuhkust

ning perioodil 11.06–24.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 oli töötaja tasustamata puhkusel. Kohtu

hinnangul on kostja esitatud tõendid usaldusväärsed. Seda kinnitab asjaolu, et dokumentaalsetes

tõenditest ja tunnistaja ütlustes sisalduv teave riimub. Puhkuse viibimise ajal on töötajal õigus

keelduda töö tegemisest (TLS § 19 p 1). Kuivõrd hageja viibis vaidlusalusel ajal puhkusel, ei

pidanud tööandja teda tööga kindlustama ning hagejal ei ole õigust nõuda tasu tööga

kindlustamata aja eest. Alusetud on hageja etteheited, et kostja pidanuks tasustamata puhkusel

viibimise ajaks registreerima töötamise registris töötamise peatamise. Õiguskirjanduses

selgitatakse, et peatamist ei pea töötamise registris registreerima, kui töötaja on aja- või

asendusteenistuse õppekogunemisel (kordusõppustel) või kui töötaja on tasustamata puhkusel

vähem kui üks kalendrikuu (Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde, Egle

Käärats jt, Tallinn, 2024, § 19 kommentaar, p 5). Vaidlusalusel perioodil viibis hageja

tasustamata puhkusel vähem kui üks kuu järjest, mistõttu ei pidanud kostja töötamise registris

töötamise peatumist registreerima.

14. Olukorras, kus töötaja nõuab tööandjalt tasu maksmist tööga kindlustamata aja eest, on

tööandjal õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd

anda, kui viimane oleks tööle tulnud (Riigikohtu 07.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p

19). Tunnistaja P J selgitas, et suvel 2020 oli kostjal hagejale tööd pakkuda. Mainitud ajal olid

projektid xxx ja xxx, xxx üksuse projekt ning kolm projekti xxx. Tööandja pakkus hagejale tööd

teistel projektidel. Tunnistaja rääkis hagejaga telefoni teel. Tunnistaja pakkus töötajale tööd xxx

projektil, sellest hageja keeldus, sest ta ei saanud projektijuhiga läbi. xxx projektidele ei saanud

kostja hagejat planeerida, sest kui hageja töötas xxx projektil, siis laeva turvamees tabas ta

alkoholijoobes ja ta pandi musta nimekirja. Samal ajal oli kostjal käigus xxx projekt, kuhu osad

töötajad ja töödejuhatajad läksid. Juunis 2020 oli uus ehitusprojekt xxx. Kostja rakendab hageja

hariduse/kogemisega töötajaid ka selliselt, et kontoris eelarvestatakse projekte ja tehakse

pakkumisi potentsiaalsetele uutele klientidele. Tol hetkel oli kostjal pakkuda erialast tööd.

Nendele töötajale, kellele ei olnud erialast tööd pakkuda, pakuti tööd madalamal positsioonil (II

kd, tl 25–29).

15. Tunnistaja P J ütlused tõendavad, et juunis–juulis 2020 oleks kostjal olnud hagejale tööd

anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja andis

ütlusi järjekindlalt ja need ei sisalda vastuolulisi väiteid. Ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib

ka see, et tunnistaja andis sarnaseid ütlusi juba TVK 14.10.2021 istungil (dtl 221–224). Kohus

leiab, et kostja ei pidanud vaidlusalusel ajal hagejale tööd pakkuma ja temaga kontakti otsima.

Hageja vastupidised väited on alusetud.

16. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt

ajavahemiku 08.06–22.06.2020 ja 06.07–23.07.2020 eest keskmist töötasu põhjusel, et tööandja

ei ole tööd andnud. Kohus on tuvastanud, et vaidlusalusel perioodil viibis hageja puhkusel.

Lisaks oleks kostjal olnud hagejale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Mainitud asjaolud

välistavad töötaja õiguse nõuda tööandjalt tasu tööga kindlustamata aja eest. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja töötasu 5394,35 eurot.

17. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt enda kasuks välja tasu ületunnitöö

eest. Hageja selgitas, et perioodil 09.07.2018–20.03.2020 tegi ta tööd üle kokkulepitud tööaja

1456 tundi ja tal on õigus nõuda kostjalt ületunnitöö hüvitamist rahas kokku 32 541,60 eurot.

Kostja vaidles hageja nõudele vastu, selgitades, et esiteks ei leppinud pooled kokku ületunnitöö

tegemises ja selle rahas hüvitamises ning teiseks ei teinud hageja ületunnitööd tema väidetud

mahus.

18. Ületunnitöö tegemine eeldab, et tööandaja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja kohustub

tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (TLS § 44 lg 1 esimene lause). Tööandja hüvitab

ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö

hüvitamist rahas (TLS § 44 lg 6).

19. Tunnistaja P J selgitas 05.02.2024 istungil, et kostja juures kehtib sama ületunnitöö tegemise

ja selle hüvitamise kord nagu seadus ette näeb. Tunnistaja sõnul lepitakse eelnevalt kokku

ületunnitöö tegemises ning seejärel lepitakse kokku selles, kuidas ületunnitöö kompenseeritakse.

Tunnistaja väitel eelistatakse kostja juures ületundide hüvitamist tasustatud vaba aja andmisega

ning teine võimalus on hüvitada rahas (II kd, tl 25–29).

20. Hageja selgitas, et hageja ja kostja leppisid kokku ületunnitöö tegemises ning et tööandja

maksab korra kvartalis ületunnitöö eest preemiat (16.02.2022 hagiavalduse p 3 (I kd, tl 16–20);

25.04.2022 menetlusdokumendi p 19 (I kd, tl 106–108). 08.02.2023 istungil selgitas hageja, et

enne kirjaliku töölepingu sõlmimist toimus kohtumine tööandjaga, kus hageja ja kostja juhatuse

liige leppisid suuliselt kokku, et hageja on valmis üle kokkulepitud tööaja tööd tegema ning

kostja hüvitab ületunnitöö rahas (08.02.2023 istungi protokoll, ajamärk 00:33:54–00:40:08 (I kd,

tl 168–172).

21. Kohus toob välja, et hageja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks 08.02.2023 istungil esitatud

väiteid. Seega on tõendamata hageja väide, et enne töölepingu sõlmimist leppisid töötaja ja

tööandja kokku, et hageja teeb tööd üle kokkulepitud tööaja ning kostja hüvitab ületunnitöö

rahas.

22. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja juhatuse 08.03.2019 otsus maksta hagejale heade

töötulemuste eest ühekordselt tasu 400 eurot (I kd, tl 41, tõlge tl 42 pöördel) ning 15.01.2019

maksekorraldus hagejale 1542,40 euro tasumise kohta selgitusega „preemia“ (I kd, tl 43)

ületunnitöö tegemise kokkulepet ja ületunnitöö rahas hüvitamise kokkulepet. Viidatud otsusest

nähtub, et tegemist on ühekordse tasuga heade töötulemuste eest. Kostja esitas maksekorralduse

aluseks olnud 15.01.2019 käskkirja, mille kohaselt maksti hagejale ühekordne lisatasu töötajate

ettevõttesse liitmise eest (I kd, tl 98). Kostja esitatud käskkiri näitab, et hagejale 15.01.2019

makstud preemia ei ole seotud ületunnitöö tegemisega. Dokumentides puuduvad igasugused

viited töö tegemisele üle kokkulepitud tööaja ja ületunnitöö hüvitamisele rahas. Kohtule esitatud

asjaoludest ei nähtu ka see, et pooled oleksid konkludentselt sõlminud kokkuleppe ületunnitöö

tegemise ja selle rahas hüvitamise kohta.

23. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet

ületunnitöö tegemise kohta ja ületunnitöö hüvitamisest rahas.

24. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.1 järgi töötab hageja täistööajaga 40 tundi nädalas (I kd,

tl 21-22). Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2).

25. Hageja on soovinud tõendada ületunnitöö tegemist 1456 tunni ulatuses teiste töötajate

kirjalike selgitustega. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt töötas hageja koos teistega 10–

12 tundi päevas ilma nädalavahetuseta kokku 56 tundi nädalas (I kd, tl 43–46, tl 126–134; dtl

283–294, dtl 351, dtl 354-355). Kostja vaidles hageja esitatud tõenditele vastu, selgitades, et

kirjalikke selgitusi esitanud töötajad allusid hagejale, töötajad ei saa kinnitada hageja töötundide

arvu, kuna hageja oli kontoritöötaja ning selgitusi andnud isikud olid töölised, kes ei viibinud

kogu aeg hagejaga koos (kostja 08.04.2022 menetlusdokumendi p 2.4.3.2 (I kd, tl 64–69). Kohus

selgitas 08.02.2023 istungil hagejale, et tema poolt esitatud teiste isikute kirjalike selgituste

usaldusväärsus ja seega tõendusjõud võib olla madalam, kui hageja ei paku ei kohtule ega

vastaspoolele võimalust selgituste koostajale tunnistajana küsimuste esitamiseks ja selgituste

koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu 12.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p

26). Hageja kasuks kirjalikke selgitusi andnud isikud ei ole kohtumenetluses andnud tunnistajana

ütlusi hageja tööaja kestuse kohta. Kohus ei arvesta hageja esitatud V K 13.10.2021 selgitust,

kuna see ei sisalda teavet hageja tööaja kestuse kohta (I kd, tl 47-47 pöördel).

26. Kostja on hageja väidete ümberlükkamiseks esitanud vaidlusaluse perioodi (09.07.2018–

20.03.2020) kohta koostatud tööajatabelid, millest nähtuvalt ei teinud hageja tööd rohkem kui

kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas (I kd, tl 73–97). Tunnistaja P J selgitas 05.02.2024

istungil, et kostja kasutab personaliarvestusprogrammi xxx, mis ongi arvestuse tarkvara, kus

täidetakse tööajatabelid. Tööajatabelid jõuavad personaliosakonda Excel vormis erinevatelt

projektidelt. Hageja pidi täitma tööajatabeli tema ja tema alluvuses töötavate inimeste kohta.

Hageja esitas tabeli A P, kes oli xxx projekti vanemprojektijuht ja A saatis need andmed

personaliosakonda. Personaliosakond sisestas andmed xxx. Töötunnid kantakse

personaliarvestusprogrammi. xxx peavad olema kaks asja. Esiteks, kui inimene on tööl, siis tema

töötunnid ja teiseks, kui inimene viibib töölt eemal, siis peab olema sisse kantud töölt

eemalviibimise põhjus (II kd, tl 25–29). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärne

tõend. Tunnistaja avaldas enda seisukohti järjekindlalt ja need ei sisalda vastuolusid. Tunnistaja

ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib ka see, et tunnistaja andis sarnaseid ütlusi TVK

14.10.2021 istungil (dtl 221–224). Tunnistaja ütlused tõendavad, et hageja tööajatabelid täideti

hagejalt saadud andmete põhjal ning on ebausutav, et kui hageja oleks ületunnitööd teinud, oleks

ta vastava teabe kostjale edastamata jätnud.

27. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja kasuks kirjalikke selgitusi andnud isikud ei ole

kohtumenetluses tunnistajana ütlusi hageja tööaja kestuse kohta andnud, kostja on aga esitanud

usaldusväärsed tõendid oma väidete (hageja tööaeg ei ületanud töölepingus kokkulepitud aega)

kinnitamiseks, tuleb kostja tõendeid hageja tõenditele eelistada. Hageja esitatud teiste töötajate

kirjalike selgituste kui usaldusväärsusete tõendite kahjuks räägib ka see, et teiste töötajate tööaeg

oli teistsugune kui hagejal. Kostja esitatud hageja poolt koostatud tööajatabelid näitavad, et

kirjalikke seletusi andnud inimesed töötasid teistsuguse graafiku alusel kui hageja (I kd, tl 73–

97). Kostja selgituse järgi oli neil summeeritud tööaja arvestus. Seega ei klappinud hageja ja

teiste töötajate töögraafikud, mistõttu ei pruugi teistel töötajal olla õiget ettekujutust hageja

tegeliku tööaja kestuse kohta.

28. Kostja poolt esitatud tööajatabelitega ja tunnistaja P J ütlustega loeb kohus tõendatuks, et

perioodil 09.07.2018–20.03.2020 tegi hageja tööd töölepingus kokkulepitud mahus, st kaheksa

tundi päevas ja eelduslikult 40 tundi nädalas. Tõendamata on, et hageja oleks vaidlusalusel

perioodil teinud tööd üle kokkulepitud tööaja.

29. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet

ületunnitöö tegemise ja ületunnitöö rahas hüvitamise kohta. Tõendatud ei ole ka see, et hageja

oleks vaidlusalusel ajal teinud tööd üle kokkulepitud tööaja. Kohus jätab rahuldamata hageja

nõude mõista kostjalt välja tasu 32 541,60 eurot ületunnitöö eest.

30. Hagi jääb tervikuna rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

31. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 08.03.2024. Kostja menetluskuluks on kulud

lepingulisele esindajale 8612,50 eurot (käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et ta on

käibemaksukohuslane ja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei taotle

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

32. Kohus, tutvunud kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et

kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus

põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

33. Esmalt märgib kohus, et TVK menetluses kantud kulude näol on tegemist kohtuväliste

kuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 4 kohaselt.

34. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale käesolevas tsiviilasjas

vandeadvokaadist esindaja poolt õigusabiteenust kuni 30.09.2023 tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta) ning alates 01.10.2023 osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 160 eurot

(käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti

esindaja kvalifikatsiooni, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja

tunnitasumäärad mõistlikud, põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et tunnitasumäärad on

kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlikud ning nimetatud

tunnitasumäärasid on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

35. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid

töövaidluskomisjoni menetluses ning kohtumenetluses kokku mahus 56,5 tundi. Hinnates ja

analüüsides kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja

menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu

ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja

mahuga ning menetluses toimunud istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et

menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on

põhjendatud ja vajalik osaliselt.

36. Kohus leiab, et osaliselt ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt perioodil

31.03.2022 kuni 08.04.2022 tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg. Menetluskulude

nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal nimetatud perioodil menetlustoimingutele kokku

10,75 tundi. Analüüsides ja hinnates käesolevas asjas hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse

koos lisadega ning kostja poolt 08.04.2022 esitatud hagivastuse koos lisadega sisu ja mahtu, asub

kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud perioodil 31.03.2022 kuni

08.04.2022 on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 9 tundi. Kohus leiab, et osaliselt ei ole

põhjendatud ka 30.01.2023, 07.02.2023 ning 02.02.2024 menetlustoimingutele kulunud aeg.

Kohtu hinnangul tuleb asja sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks

08.02.2023 istungiks ettevalmistumisele (sh ka enne istungit taotluste esitamise vajaduse

tuvastamine) kokku 2 tundi. Arvestades sh hageja poolt 03.10.2023 ja 02.02.2024 esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja

ajakulu 02.02.2024 menetlustoimingule on põhjendatud ja vajalik ajamahus kokku 2 tundi.

Lisaks eeltoodule leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu

menetluskulude nimekirja koostamiseks (14.02.2024 menetlustoiming) mahus 1,5 tundi. Kohtu

hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks menetluskulude nimekirja koostamiseks

lugeda 0,5 tundi.

37. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja

menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud ajamahus kokku 51 tundi.

38. Arvestades kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäärasid, määrab kohus kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 7757,5 eurot [(40,25 x 150) + (10,75 x 160)], mis

tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.

39. Kostja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

40. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik