4-11-1826/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-1826

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2011 a Tallinn

Väärteoasja number 4-11-1826 (2317,11,003017) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann, Natalia Senkevitš Väärteoasi

U.N-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Lõuna politseiosakonna

menetlusteenistuse väärteomenetleja Ivika Kuusmaa

27.04.2011 otsusele nr 2317,11,003017 U.N-i

karistamises AS § 70 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12 eurot. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivo Tamla

Menetlusalune isik: U.N, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta U.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna

politseiosakonna menetlusteenistuse väärteomenetleja Ivika Kuusmaa 27.04.2011 otsusele

nr 2317,11,003017 U.N-i karistamises AS § 70 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12 eurot, rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseiosakonna menetlusteenistuse

väärteomenetleja Ivika Kuusmaa 27.04.2011 otsus nr 2317,11,003017 U.N-i karistamises AS § 70 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12 eurot, muutmata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 10.06.2011. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 11.07.2011.

2

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Lõuna politseiosakonna menetlusteenistuse

väärteomenetleja Ivika Kuusmaa 27.04.2011 otsusega nr 2317,11,003017 karistati U.N-i

AS § 70 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12 eurot selles, et

menetlusalune isik 28.03.2011 kell 04.25 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna 5. kilomeetril, viibides avalikus kohas, tarvitas alkohoolset jooki õlu Rock, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, millega pani toime AS § 70 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas U.N kaebuse, milles märkis, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist vene rahvusest isikuga, kes ei valda eesti

keelt. Väärteoprotokollis ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis puuduvad märked selle kohta, et menetlusalusele isikule oleks rikkumise kirjeldus ja tema antud ütlused tõlgitud ja et ta on kõigest aru saanud ja tõlki ei vaja. Keele mittevaldamist näitab ka menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokolli märgitud lause. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega V™S § 150 lg 1 p 9 mõttes. Kohtuväline menetleja üritab kõikvõimalikke viise

kasutades mööda hiilida seaduses sätestatud kohustuslikust tõlgi kaasamise kohta kui väärteoasja menetlemine toimub keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Isegi kui oletada, et

kohtuväline menetleja tõlkis menetlusalusele isikule menetlusdokumente, ka siis ei saa politseiametnikku käsitleda tõlgina KrMS § 161 mõistes.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik oma kaebuse juurde ning seletas, et läks mööda

kõnniteed koju, kaasas oli spordikott, samuti Rock õlu, mis oli mütsi sees. Tarvitas

kaasasolnud õlut. Eelnevalt oli ära joonud ühe või kaks õlut. Peeti kinni, viidi politseijaoskonda. Seal kontrolliti joovet. Temaga suheldi ainult eest keeles ja põhimõtteliselt ainult eesti keeles. Öeldi, et kirjuta alla ja kuna usaldab politseid, siis kirjutaski. Kui oleks mõnes teises riigis, siis alla ei kirjutaks, nõuaks tõlki. Ütles politseinikule, et ei saa aru, mida räägivad, aga nemad põhimõtteliselt rääkisid eesti keeles edasi. Kokku oli politseinikke 3-4, ainult üks rääkis vene keeles. Väärteoprotokollis tutvus venekeelsete õigustega.

Tunnistaja Mart Meriküll seletas, et teab kaebuse esitajat varasemast ajast seoses

liiklusjärelevalvega. Sõitsid koos paarimehega politseivärvides autoga kaebuse esitajast mööda. Kaebuse esitaja liikus kergliiklusteel 5-10 m kaugusel sõiduteest ja politseiautot nähes

lehvitas ning hoidis käes õllepurki. Rohkem kedagi läheduses ei olnud. Isikul olid välised

joobetunnused ning isikuga suheldes tarvitas isik õlut politseiametnike nähes. Kohapeal oli

menetlustoimingute läbiviimine raskendatud ja isik toimetati politseijaoskonda joobe tuvastamiseks. Alguses suhtles isikuga eesti keeles, sai aru, et tegemist on venekeelse isikuga

ning edasi suhtles isikuga vene keeles. Kaebuse esitaja tõlki ei nõudnud. Algselt, kui oli politseiametnike juuresolekul õlle tarvitamine, oli kohal ka teine politseiekipaaž, kellega koos

teostati liiklusjärelevalvet. Menetlustoimingud viidi läbi vene keeles, tutvustati õigustega,

kohustustega, märkusi toimingute kohta ei olnud. Ütlused kirjutas üles oma emakeeles, küsimusele, kas on arusaadav, vastas menetlusalune isik, et lugeda ta oskab ning isik tahtis ise protokollile alla kirjutada eesti keeles, et protokoll on tema sõnade järgi koostatud.

Tunnistaja Erkki Roosileht seletas, et kaebuse esitajaga on kokkupuuteid olnud seoses tööga.

Pidasid isiku kinni. Sõitsid ja isik tuli vastu ning lehvitas õllepurgiga. Käitumine tundus imelik, avalikus kohas. Isik tundus olevat joobes ning tarvitas õlut avalikus kohas. Vestlesid

temaga vene keeles, isik tõlgi osalemist ei nõudnud. Politseiametnike juuresolekul tarvitas õlut edasi. Kohapeal joovet ei mõõdetud, toimetati politseijaoskonda ja tuvastati joove 0,86 mg/l vist.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tunnistajate ütlustega on väärteo toimepanemine

tõendatud, kaebuse esitaja ise ei eita, et tarbis alkoholi. Isikuga vesteldi nii eesti kui vene

keeles. Määratud on minimaalne karistus ilmselt seetõttu, et teda ei ole varem samalaadse

3

väärteo toimepanemise eest karistatud. Väärteoasja materjalid on koostatud korrektselt ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tunnistajate ütlused, kontrollinud väärteoasja materjale, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 12 eurot, so seaduses ettenähtud

sanktsiooni alammääras. Seejuures ei vaidlusta menetlusalune isik alkoholi tarvitamist kõnniteel, so avalikus kohas, samuti ei vaidlusta seda, et temal tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, leides, et kuivõrd ta ei saanud aru riigikeelsetest menetlusdokumentidest, menetlusse ei kaasatud tõlki

ning politseiametnik ei saa menetlejana täita tõlgi ülesandeid, siis on menetluse nõudeid

rikutud ja väärteootsus tuleks tühistada. Samas seletas kaebuse esitaja, et ta allkirjastas menetlusdokumendid, kuivõrd usaldas politseid.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja väited ei ole usaldusväärsed. Kaebuses on

märgitud, et kaebuse esitaja ei valda eesti keelt, ometigi kasutas kaebuse esitaja selgituste

andmisel ja küsimustele vastamisel kohtuistungil eestikeelseid väljendeid, vastates küsimusele tõlki ära kuulamata. Väärteoprotokollist nähtuvalt on menetlusalune isik tutvunud

oma õigustega, mis olid väärteoprotokolli tagaküljel venekeelsetena ning kaebuse esitaja

kinnitas seda asjaolu kohtuistungil. Seega tutvus ta ka õigusega teha menetlustoimingu

tingimuste, käigu, menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse, samuti

vaidlustada kohtuvälise menetleja menetlustoiming. Vaatamata õigustega tutvumisele

emakeeles ei ole menetlusalune isik ühelegi tema poolt allkirjastatud menetlusdokumendile

lisanud avaldusi selle kohta, et ta ei saa aru, mis dokumendiga on tegemist või mida on dokumendis fikseeritud. Ta on hoopis tema menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollile alla kirjutades kirjutanud mitte vene keeles, et see on kirjutatud tema sõnade järgi, vaid on

selle kirjutanud eesti keeles. Seega sai ta aru sellest, mida ta ise kirjutab ja sellest, millist

informatsiooni sisaldas tema ütluste alusel koostatud protokoll. Viide sellele, et kirjavead tõendavad eesti keele mittevaldamist, ei ole kohtu arvates asjakohane, kuivõrd eesti keeles, olgugi, et vigadega, kirjutamine näitab just vastupidist ja nimelt seda, et isik saab eesti keelest aru ja püüab seda tõestada ka omakäeliste avaldustega protokollis. Juhul, kui oleks tegemist

olukorraga, kus isik ei valda keelt, kirjutaks isik avalduse protokolli oma emakeeles ning

avaldaks seda, et ta ei saa aru menetlustoimingu sisust, menetlusdokumendi sisust ning ta

vajab tõlki. Kuni kaebuse esitamiseni ei ole aga menetlusalune isik sellist avaldust ühegi

menetlustoimingu ega –dokumendi kohta teinud. Seega ei saanud kohtuvälisel menetlejal

tekkida kahtlust, et menetlusalune isik ei saa menetlustoimingutest aru ja et menetlusalune

isik vajab tõlki. Tunnistajatena üle kuulatud politseiametnikud M.Meriküll ja E.Roosileht

selgitasid samuti, et suhtlus kaebuse esitajaga oli vene keeles ja menetlusalune isik ei

nõudnud tõlki, ei selgitanud, et ei saa aru ning kui isikule tutvustati tema ülekuulamise

protokolli, siis väitis ülekuulajale, et ta loeb ise ja saab aru. Seega ei ole enne vastulause esitamist mitte mingisugust informatsiooni kogu väärteomenetluse kestel avaldatud, et isik ei saanud aru toimunud väärteomenetlusest. Seega ei saanud kohtuvälisele menetlejale tekkida arusaama sellest, et menetlusalune isik ei saa toimuvast aru, sest menetlusalune isik tõestas oma objektiivse käitumisega vastupidist.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja enese käitumine kohtuistungil näitas seda, et ta on võimeline ka eesti keelest aru saama, rääkimata siis vene keelest, milles temaga suheldi ning

kaebuse esitamine otsuse tühistamiseks otsitud ja tegelikkusele mittevastaval motiivil on

kantud muudest põhjustest, mida kohtuistungil ei avaldatud. Sellisele järeldusele saab tulla seetõttu, et menetlusalune isik ei eita väärteo toimepanemist, tunnistades nii avalikus kohas

joobes olemist kui ka alkoholi tarvitamist. Arvestades aga asjaolu, et tunnistajate ütlustest

4 tulenevalt oli isiku kinnipidamise põhjuseks isiku enese imelik ja väljakutsuv käitumine, mis

ilmselgelt tulenes isiku joobeastmest, siis oli selline käitumine mitte üksnes ühiskondlikku moraalitunnet ja inimväärikust alandav käitumine, vaid ka solvav käitumine ametiülesandeid täitvate võimuesindajate suhtes, keda ametiülesannete täitmisel alkoholiga tervitati.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud AS § 70 ettenähtud väärteona ning kohus ei ole väärteoasja kaebemenetluses

tuvastanud väärteomenetlusõiguse normide rikkumisi, rääkimata siis olulistest rikkumistest, mis tingiks väärteoasjas koostatud otsuse tühistamise või muutmise. Mis puudutab kaebuse

esitanud isiku suhtes kohaldatud karistuse määra, siis arvestades asjaolu, et isikut on karistatud ettenähtud sanktsiooni alammääras, puudub kohtul võimalus tõstatada ka küsimust karistuse vastavusest või mittevastavusest süü suurusele.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming kohtunik