2-23-4903/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-4903

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. aprill 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

X.H hagi Vintehnic OÜ vastu töövaidlusasjas nr x-x/xx/xx

Tsiviilasja hind

2400 eurot 90 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X.H (ik XXX, e-post xxxx

Hageja lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (e-post XXX )

Kostja: Vintehnic OÜ (rk 14457559),

seaduslik esindaja E.Z (e-postxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et Vintehnic OÜ ülesütlemisavaldus X.H-ga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks

TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on tühine.

3. Lõpetada X.H ja Vintehnic OÜ vahel 01.10.2020 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel

alates 01.02.2023. Kohustada Vintehnic OÜ tegema vastav kanne töötamise registrisse.

4. Mõista Vintehnic OÜ-lt X.H kasuks välja hüvitis 1600,60 eurot. Välja mõistetud summa on

brutosumma, millest Vintehnic OÜ peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud

maksud ja maksed.

5. Jätta menetluskulud Vintehnic OÜ kanda.

6. Mõista Vintehnic OÜ-lt X.H kasuks välja menetluskulud 960 eurot.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

EELNEV MENETLUS

1. X.H esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Vintehnic OÜ vastu. Töötaja taotles

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg

2 alusel, hüvitist, töötamise registri kannete muutmist, töötasu, kahju- ning haigushüvitist.

2. TVK tegi 16.03.2023 otsuse, millega:



luges tuvastatuks, et poolte vahel 01.10.2020 sõlmitud tööleping ei ole lõppenud (töösuhe

kestab);



jättis rahuldamata taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel;



töövaidluskomisjoni juhatajat kohustati kustutama käesoleva otsuse jõustumisel töötamise

registrist kanded X.H ning VINTEHNIC OÜ vahel 01.10.2020 sõlmitud töölepingu

lõppemise kuupäeva ning õigusliku aluse osas;



jättis rahuldamata X.H poolt VINTEHNIC OÜ vastu TLS § 109 lg 1 alusel esitatud

hüvitise nõue summas 2400,90 eurot (bruto);



mõistis välja VINTEHNIC OÜ-lt X.H kasuks haigushüvitis summas 70,46 eurot (bruto);



jättis rahuldamata X.H poolt VINTEHNIC OÜ vastu esitatud kahju hüvitamise nõue

summas 123,28 eurot (bruto).

3. Tööandja esitas kohtusse taotluse, milles palus töötaja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata

ning töötaja esitas avalduse töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas (TVK otsuse

punktide 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 osas).

Asjaolud ja hageja nõue

4. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse. Hagi ja täpsustatud nõude (tl 34-35) järgi

palus hageja tuvastada X.H ja Vintehnic OÜ vahel 01.10.2020 sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisus. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses summas 2400,90 eurot. Lõpetada X.H ja VINTEHNIC OÜ vahel 01.10.2020

sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.01.2023. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja selgitas, et ta loobub 70,46 euro suurusest haigushüvitisest ja 123,28 euro suurusest

kahjuhüvitisest.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X.H (hageja) ja Vintehnic OÜ (kostja, tööandja) 01.10.2020

töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle autojuhina. 19.12.2022 avati töötajal

töövõimetusleht. 21.12.2022 sai töötaja Maksu- ja Tolliameti vahendusel teada tööandja poolt

töölepingu lõpetamisest TLS § 88 lg 1 p 2 alusel 19.12.2022. Tööandja esitas 02.01.2023 oma

e-kirjas ülesütlemisavalduse, millega andis töötajale teada, et „Teid vallandati 19.12.2022 TLS

§ 88 lg 1 p 2 alusel sobimatuse tõttu“. Lõpparve väljamakse tegi tööandja 26.12.2022.

Töölepingu lõpetamisele eelnenud 6 kuu keskmine töötasu oli 800,30 eurot. Töötaja ja

tööandja leidsid, et 02.01.2023 e-kiri on käsitletav töölepingu erakorralise ülesütlemise

avaldusena. Lepingu lõpetamiseks puudus alus, mille tõttu töölepingu ülesütlemine on tühine.

Hageja keskmine töötasu oli 800,3 eurot, seega hüvitise suurus TLS § 109 lg 1 alusel on

2400,90 eurot.

5. Kostja vaidles hagile vastu. Töötaja võeti tööle autojuhi ametikohale, kusjuures töö sisuks

oli C-kategooria ning CE-kategooria veokitega kaubaveo ning kullervedude teenindamine Eesti

Vabariigi piires. Tööandja sai 16.12.2022 kolmandatelt isikutelt teada, et tervisekontrolli

mitteläbimise tõttu on töötaja juhtimisõigus peatunud. Raskeveokijuhi töö on selline, mille

puhul halvenenud tervislikus seisundis mootorsõiduki juhtimine loob väga tõsise ohu nii

veokijuhile, teistele liiklejatele kui paljude inimeste varale. Arvestades, et töötaja ei olnud

tervisekontrolli tähtaja saabumisest ning juhtimisõiguse peatumisest tööandjat pikema perioodi

vältel teavitanud, olnuks täiesti asjakohane töösuhte erakorraline ning etteteatamisaega eirav

lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 (usalduse kaotus) alusel. Tööandja on seisukohal, et halvenenud

terviseseisundit ning juhtimisõiguse peatamist tööandja eest varjanud raskeveoki juhi töösuhte

lõpetamist tuleb õiguslikult aktsepteerida sõltumatult töösuhte lõpetamise vormistamisel tehtud

formaalsetest rikkumistest. Mistahes hüvitise väljamõistmine ei vasta ühiskonna ootustele ning

annab hagejale ebaõige signaali tema käitumisviisi lubatavuse osas. OÜ Vintehnic palub jätta

rahuldamata tuvastusnõue X.H ja OÜ Vintehnic vahel 01.10.2020 sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisuse osas ning nõue hüvitise väljamõistmiseks töötaja kolme kuu töötasu

ulatuses. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Kohus loeb TVK-le esitatud tõendid ja seisukohad poolte taotlusel asja juurde võetuks.

8. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:



X.H ja Vintehnic OÜ sõlmisid 01.10.2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja

juures tööle autojuhina;



19.12.2022 avati töötajal töövõimetusleht;



21.12.2022 sai töötaja Maksu- ja Tolliameti vahendusel teada tööandja poolt töölepingu

lõpetamisest TLS § 88 lg 1 p 2 alusel 19.12.2022;



tööandja on 02.01.2023 e-kirjas andnud töötajale teada, et „Teid vallandati 19.12.2022

TLS § 88 lg 1 p 2 alusel sobimatuse tõttu“;



lõpparve väljamakse tegi tööandja 26.12.2022.

Tõendid on lisatud TVK-le 13.01.2023 töötaja esitatud avaldusele, TVK toimiku kaustas 4-

1_83_23-1 Töövaidlusavaldus ja täpsustatud töövaidlusavaldusele, TVK toimiku kaustas 4-

1_83_23-3, Täpsustatud töövaidlusavaldus.

9. Töötaja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping

TLS § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2400,90 eurot.

10. Kohus leiab, et tööandja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist avalduses,

töövaidluskomisjonis ega kohtus piisavalt põhjendanud ning välja toodud põhjuseid tõendanud.

Töötaja sai 21.12.2022 Maksu- ja Tolliameti vahendusel teada tööandja poolt töölepingu

lõpetamisest TLS § 88 lg 1 p 2 alusel 19.12.2022. Töötaja palus 02.01.2023 e-kirjas tööandjal

töötaja vallandamist põhjendada. Tööandja esitas 02.01.2023 oma e-kirjas ülesütlemisavalduse,

millega andis töötajale teada, et „Teid vallandati 19.12.2022 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel

sobimatuse tõttu“.

TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine on tühine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või

tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et töötaja ei saanud 19.12.2022 töölepingu ülesütlemise avaldust.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-160-09 selgitanud, et TLS ei näe ette töölepingu faktilist

lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist vormistamata. Kuna töölepingu ülesütlemise

õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava

kujundusõigusega, siis piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-21-14). Töölepingu

ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud. Sellisel

juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud.

Tööandja teatas 02.01.2023 oma e-kirjas, et „Teid vallandati 19.12.2022 TLS § 88 lg 1 p 2

alusel sobimatuse tõttu“. Riigikohus on lahendis 2-17-6507 selgitanud, et ülesütlemine on

tühine, sest see tehti tagasiulatuvalt. VÕS-ist ja TLS-ist ei tulene võimalust öelda lepingut üles

tagasiulatuvalt. Seega sai ülesütlemine, juhul kui kostja võis töölepingu üles öelda ilma

hoiatamata, muutuda kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69

lg 1 esimene lause). Kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on

tagasiulatuv ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Kohtu hinnangul ei ole tööandja

02.01.2023 e-kiri, kus tööandja annab töötajale teada, et „Teid vallandati 19.12.2022 TLS § 88

lg 1 p 2 alusel sobimatuse tõttu“ käsitletav töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena,

kuna nimetatud e-kirjast nähtub üksnes asjaolu, et tööandja on töölepingu lõpetanud, mis ei ole

Riigikohtu hinnangul käsitletav ülesütlemisavaldusena.

Samas on nii töötaja kui ka tööandja leidnud, et 02.01.2023 e-kiri on käsitletav töölepingu

erakorralise ülesütlemise avaldusena. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine saab olla

ainult edasiulatuv, siis saab lugeda poolte poolt vastava fakti omaksvõtuga tuvastatuks, et

töölepingu erakorralise ülesütlemiseavaldus esitati muul ajal, st 02.01.2023.

11. Kohtu hinnangul ei vasta 02.01.2023 tehtud ülesütlemisavaldus nõuetele, kuna on tööandja

poolt põhjendamata (TLS § 95 lg 2). Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. 02.01.2023 e-kirjas ei ole lepingu lõpetamist põhjendatud, seal on ainult

toodud viide seaduse sättele. Töösuhte erakorralist ülesütlemist on tööandja põhjendanud

23.02.2023 töövaidluskomisjonil esitatud vastuses (TVK toimiku kaustas 4-1_83_23-7

Tööandja vastus, volikiri). Töövaidluskomisjonile esitatud vastusest tuleneb, et hageja vajas

tööülesannete täitmiseks C-kategooria ning CE-kategooria juhtimisõigust. Kostja sai

16.12.2022 teada, et hagejal on vastava kategooria juhtimisõigus peatatud, kuna tervisekontroll

oli läbimata. Vastava juhtimisõiguse peatamine ei võimaldanud hagejal enam oma

tööülesandeid täita.

TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Sama

lõike teise lause järgi ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa

kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. Seega eeldab töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel üldjuhul

töötaja hoiatamist. Poolte selgitustest ega ka esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks

hagejale andnud tähtaja tööülesannete täitmist takistava puuduse kõrvaldamiseks. Ajutine

viivitus seoses tervisetõendi saamisega ei saa olla lepingu lõpetamise aluseks. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et seadusest tuleneva aluse puudumisel on 01.10.2020 sõlmitud

töölepingu ülesütlemine tühine.

12. Hageja on esitanud taotluse töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ning palunud

lepingu lõpetada alates 19.01.2023. Kostja on seisukohal, et kuna kirjalik töölepingu

lõpetamise alust sisaldav teatis saadeti töötajale 02.01.2023, tuleb töösuhe lugeda lõppenuks

samal kuupäeval. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on

seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse,

et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus

lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

Riigikohus on lahendis 2-16-708 p 18 selgitanud, et TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või

töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu

põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2

sätestab, et kui esineb TLS § 107 lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või

töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et

kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks

lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (vt Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 20; 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16).

Tuvastatud on, et kostja teatas hagejale töösuhte lõppemisest 02.01.2023 ning pidi teatama

hagejale töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva (TLS § 97 lg 2 p 4). Kuna

ülesütlemisavaldus on esitatud 02.01.2023, siis ülesütlemise kehtivuse korral oleks leping

lõppenud 02.02.2023. Hageja on soovinud töölepingu lõpetamist 19.01.2023.

Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest

lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte

õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu 13. juuni 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-8794/42, p 10; 15. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21;

22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Seega tuleb ringkonnakohtul asja

uuel läbivaatamisel tuvastada, millal oleks tööleping ülesütlemise kehtivuse korral lõppenud.

Kuna tööleping oleks ülesütlemise kehtivuse korral lõppenud 01.02.2023, siis lõpetab kohus

töölepingu 01.02.2023. Kostjal tuleb teha vastav kanne töötajate registrisse.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 kuu hüvitis. Kostja ei nõustu hüvitist tasuma, kuna

tegemist on formaalse rikkumisega ning mistahes hüvitise väljamõistmine ei vasta ühiskonna

ootustele ning annab hagejale ebaõige signaali tema käitumisviisi lubatavuse osas.

Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja

mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust

muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Kohus leiab, et antud juhul esineb alus kõrvale kalduda seaduses sätestatud eelduslikust

hüvitisest 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja töötas veokijuhina, mistõttu oli C- ja CE-

kategooria juhiluba vajalik tööülesannete täitmiseks. Tuvastatud on, et hageja ei teavitanud

tööandjat juhtimisõiguse peatamisest seoses tervisetõendi väljastamise viivitusega. Töötaja

kohustuseks on tööandja soovil teavitada tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest

asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (TLS § 15 lg 2 p 8). Kohtu hinnangul on

veoautojuhina töötamise eelduseks C- või CE kategooria juhiloa olemasolu ning selle asjaolu

suhtes on põhjendatud tööandjal õigustatud huvi olemasolu. Eeltoodut arvesse võttes esineb

alus hüvitise vähendamiseks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu hüvitise.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja igakuine töötasu oli 800,30 eurot, seega tuleb

hüvitisena välja mõista brutosumma 1600 eurot 60 senti.

14. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud 960 eurot. Hagejale on osutatud õigusabikulu

hinnaga 120 eurot tund kokku 8 tunni ulatuses. Kostja ei ole oma seisukohta esitanud.

Hageja esindaja on esitanud hagiavalduse, tutvunud kostja vastusega, tutvunud materjalidega,

teinud ettevalmistusi TVK istungiks, esindanud hagejat TVK istungil, koostanud päringu ja

menetluskulude nimekirja. Kohus peab ajakulu põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks menetluskulu välja kogu ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik