3-23-338/112 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.04.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-338

Haldusasi

X kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.01.2023

otsusele nr 1

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald, esindaja PP

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde X poolt 28.06.2023 esitatud dokumentaalsed

tõendid (dtl 934).

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 29.05.2023 otsus

haldusasjas nr 3-23-338 muutmata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.05.2024.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi

soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-338

2(9)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja-Pärnumaa Vallavalikogu otsustas 18.01.2023 otsusega nr 1 Pärnjõe Kooli

ümberkorraldamise järgmiselt:

1) kooli tegevus korraldatakse ümber alates 01.09.2023;

2) kooli tegutsemise vormi muudetakse selliselt, et koolitustegevus lõpetatakse kolmandal

kooliastmel (7. –9. klass);

3) alates 01.09.2023 on kooli tegutsemise vorm põhikool-lasteaed, kus õpe põhikoolis toimub

I ja II kooliastmel;

4) vallavalitsusel tuleb ümberkorraldavad tegevused teostada vahemikus 01.07. –31.08.2023.

Otsuse põhjendused sisaldusid otsusele lisatud seletuskirjas. Selle järgi oli kooli

ümberkorraldamise peamiseks põhjuseks piirkonnas koolituskohtade nõudluse oluline langus

ja õpilaste arvu vähenemine. Kuigi 2022/2023. õppeaastal kasvas õpilaste arv kolme võrra, on

tervikuna koolis õpilaste arv kiiresti kahanenud. 10.09.2022 seisuga õppis kooli üheksas

klassis kokku 46 õpilast.

Kogukonna usaldust kooli vastu peegeldab kaudselt ka õpiränne. Kooli piirkonnast õppis

01.09.2022 seisuga väljaspool 29 õpilast.

Eesmärgiks on ressursside otstarbekam kasutamine. Õpetajate ja koolijuhtide töötasu ning

toetuse hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks annab riik toetusfondi kaudu. See antakse

õpilaste arvu alusel vallale tervikuna. Kehtestatud õpetajate palgamäärast kinnipidamine

eeldab klasside täituvust vastavalt normidele. Pärnjõe kooli arvestuslikud tööjõukulud olid

01.09.2022 seisuga 259 060 eurot, kuid riik andis õpilaste arvu põhiselt tööjõukuludeks

133 641 eurot. Seega on kooli näol tegemist väga suure kohaliku eelarve vahendite

toetusvajadusega kooliga.

Kooli ümberkorraldamisel on koolitransport tagatud koolibusside ja ühistranspordiga

kõikidele 7. –9. klassi õpilastele Vändra Gümnaasiumisse. Praegused ja tulevased õpilased

jõuavad kooli kõige kauem 41 minutiga.

Ümberkorraldamine mõjutab 01.09.2023 praeguse kooli 17 põhikooli õpilast. Vändra

Gümnaasiumis moodustuvad paralleelklassid, mis on õpetamise ja õppimise vaates pigem

positiivne, sest saab moodustada tasemerühmad. Kolmanda kooliastme õppeks on Vändra

Gümnaasiumis paremad võimalused (karjääriõpe, ainekabinetid, tehnoloogilised vahendid,

labor).

Kooli vahetus ei pruugi ei pruugi laste vaimsele tervisele halvasti mõjuda. Lapse vaimne

tervis sõltub suures osas siiski perekonna ja ka kooli poolsest toetamisest. On oluline, kuidas

muutusi lapsele selgitatakse. Koolivahetus ei ole ühiskonnas seniolematu nähtus.

Koolis said 2022/2023. õppeaastal nõustamismeeskonna määratud tuge kolm õpilast. Kui

õpilased jätkavad õpinguid Vändra Gümnaasiumis, on tugimeetmed jätkuvalt tagatud. Samas

on võimalik pöörata enam tähelepanu ka andekamatele õpilastele.

2. X esitas 16.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

18.01.2023 otsuse nr 1 tühistamiseks.

Arvestada tuleb ka kogukonna (lapsevanemad, koolipere, õpilased, vilistlased) mure ja

huviga. Kooli juures on lasteaiarühm, mille kasutamisest võivad teised lapsevanemad

loobuda. Ka kaebaja noorimad lapsed võiksid alustada sügisel Pärnjõel lasteaias käimist.

3-23-338

3(9)

Vald ei ole arendanud välja kava õpilaste transpordiks ja selle maksumus on hüpoteetiline.

Kaebajal on keeruline transportida pere lapsi erinevatesse asulatesse. Kaebaja lapsed ei pea

võimatuks ühistranspordi kasutamist ning kasutavadki koolis käimiseks enamasti

ühistransporti. See on lihtsalt raskendatud ja keerukas.

Kaebaja lapsed on keskmisest nõrgema tervisega, mõlemal on ärevushäire ehk kergem

sotsiaalne puue. Neile on igasugune suurem rahvahulk, müra ja tähelepanu vastunäidustatud.

Kaebaja lastel on ka liigeste hüpermobiilsus, käevärinad, astma jms. Nende probleemidega on

kaebaja pöördunud arsti vastuvõtule (endise perearsti asemel) 2023. a aprilli lõpus. Kaebaja

proovis probleemidega pere keskis niisama toime tulla. Ärevushäire on hüppeliselt kasvanud

viimase 4 aasta jooksul seoses erinevate kriisidega. Lapsed on soovinud, et ärevusele keegi

pidevalt ei viitaks. Koolid alles kohanevad, kuidas kohelda ärevushäiretega õpilasi.

Lähim kool kuhu minna, oleks Vändra Gümnaasium, kuid seal esineb palju koolikiusu ja

viletsat suhtumist väljastpoolt tulnud õpilaste osas. Vändra Gümnaasiumis on suur puudus

tugispetsialistidest. Lisaks õpilastele ei soovi ka õpetajad sinna tööle asuda. Koolikiusust ei

julge inimesed rääkida.

Kooli säilimine on vajalik laste vaimsele tervisele. Pärnjõe kool on vallas tuntud kui vaikne

kool. Koolis ei ole koolikiusu, tunnid on vaiksed ja rahulikud, koolimaja on avar ning kõik

õppeklassid on esimesel korrusel. Pärnjõe koolis õppides on kaebaja laps olnud olümpiaadidel

esikolmikus, samas kui Vändra Gümnaasiumi õpilasi esikolmikus ei ole. Kooli sulgemine

mõjub halvasti kogu kooliperele ja õppeedukus kipub langema.

Kooli sulgemise protsess algas juba 2022. aasta oktoobris. Vallavalitsus ei võimaldanud

kaasarääkimist. Rahvaalgatusele ei järgnenud mingit reaktsiooni. Otsuse tühistamise eelnõu ei

menetletud. Kooli sulgemisele eelnenud analüüs on üldsõnaline ning koostatud enne COVID-

pandeemiat, Euroopas sõja puhkemist ja vaimse tervise teemade teravaks muutumist.

Kogukond oli leidnud sponsori, kuid seda varianti ei arutatud. Vald on teinud kulutusi mujale

– uute sõidukite ostuks jne, ning valla eelarvest nähtuvalt ei ole vaja kokkuhoidu planeerida.

Lisaks on tõstetud vallavalitsuse liikmete palkasid. Kooli ülalpidamiseks vajalikud summad

on võimalik leida targemalt majandades. 2023. aastaks koolile koostatud eelarve on piisav, et

kataks napilt ära kogu tööjõukulu, mis näitab, et vald on valmis, et kool võib jätkata

kolmeastmelisena.

3. Põhja-Pärnumaa vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses ja selle

seletuskirjas toodud seisukohtade juurde.

4. Tallinna Halduskohus jättis 29.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus

vaidlustatud haldusakti põhjendustega (HKMS § 165 lg 2).

Kaebuse saab esitada üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (PS § 15 lg 1 ja HKMS § 44

lg 1). Praeguses asjas on kaebaja kui lapsevanema õiguste kaitsega hõlmatud ka tema kahe

lapse õiguste kaitse, kes käivad Pärnjõe koolis. Kaebaja lapsed on kohtuotsuse tegemise ajal

lõpetamas 7. klassi ning peaksid järgmisel aastal õpinguid jätkama 8. klassis. Kaebaja peres

on veel kaks last, kes on minemas lasteaeda. Kuivõrd kaebaja noorimatele lastele tekiks mõju

III kooliastme sulgemisest alles kümne või enama aasta pärast, nende osas kaebajal

kaebeõigus puudub. Kõrvale tuleb jätta ka kaasõpilaste ja nende vanemate, õpetajate,

koolitöötajate, vilistlaste ja muu kogukonna liikmete õiguste kaitse küsimused.

Lapsel on õigus kvaliteetsele ja kättesaadavale (põhi)haridusele, millest võrsub ka

lapsevanema õigus, et tema lapsele oleks selline haridus kättesaadav ning lapsevanemale ei

tekiks oma lastele hariduse kättesaadavaks muutmiseks ülemäärast raha- ja ajakulu.

Eeltoodust ei võrsu aga lapsevanema või lapse õigus kindlatele kooliruumidele, kindlale

personalile (õpetajale, direktorile vms), samuti mitte soovitud õppemetoodikale või

3-23-338

4(9)

maailmavaatelisele või religioossele käsitlusele, eriti kuivõrd tegemist on avaliku teenusega,

mida rahastatakse ühisest eelarvest. Neid õiguseid saab kaitsta ennekõike õigusega luua

erakoole. PS § 37 lg-d 2 ja 3 aga ei anna lapsevanemale subjektiivset õigust nõuda, et kohalik

omavalitsus jätkaks mõne konkreetse kooli ülalpidamist, sh senistel tingimustel, vaid kohaliku

omavalitsuse üksustel on koolivõrgu kujundamise küsimuses laialdane autonoomia.

Lapsevanemal on subjektiivne õigus nõuda, et lapse haridust puudutav avaliku sektori

kaalutlusotsus oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu. Kohalik omavalitsus peab

kooliastme sulgemisel kaaluma erinevaid huve ja otsuse mõju. Kaebaja saab tugineda oma

õiguste kaitsel ka põhiõigusele heale haldusele (PS § 14).

Vaidlustatud otsuse seletuskirjas on selgitatud, et kooli ümberkorraldamisel on koolitransport

tagatud koolibusside ja ühistranspordiga kõikidele 7.–9. klassi õpilastele Vändra

Gümnaasiumisse. Kaebaja elab koos lastega Pärnjõe koolist 3,8 kilomeetri kaugusel ning

kaebaja lapsed kasutasid Pärnjõe kooli jõudmiseks maakonnaliinibussi. Vändra Gümnaasium,

mis võiks olla kaebaja esimene eelistus laste haridustee jätkamisel, asub kaebaja elukohast

orienteeruvalt 5,6 kilomeetri kaugusel (kuid teises suunas). Õpilasvedu on nõudepõhine, st iga

õppeaasta alguses koostatakse sõiduplaan, et igale õpilasele oleks tagatud kooli jõudmine.

Kuna kaebaja lapsed kasutavad juba praegu ühistransporti, ei nähtu, et transpordi

kättesaamatuse tõttu võiks neile muutuda põhiharidus kättesaamatuks. Ühistranspordiga 5,6

km läbimist, sh vajadusel ka peatustega, ei saa pidada ülemääraseks ajaliseks koormuseks. III

kooliastmes peab õpilane olema niipalju iseseisev, et suudab koolibussiga liikuda alla kümne

kilomeetri kaugusel olevasse kooli. Kui kaebaja lapsed vajavad ühistranspordiga või kooliga

kohanemiseks tugiisikut, on vastustajal kohustus korraldada selle teenuse tagamine

(sotsiaalhoolekande seaduse §-d 23 ja 24).

Õpilasele tuleb tagada koolis talle vajalik tugi (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 46

jj). Otsuse seletuskirjas on toodud (lk 8), kuidas on vajalikud tugimeetmed tagatud õpilastele,

kes jätkavad õpinguid Pärnjõe asemel Vändra Gümnaasiumis. Kaebaja lapsed ei ole Pärnjõe

koolis olnud õpilasteks, kellele oleks olnud seni tagatud kooli poolt määratud tugi. Vastustaja

on kinnitanud, et temani ei jõudnud koolist mistahes teavet kaebaja laste täiendava toe

vajaduse kohta. Ei saa välistada, et laste klassijuhataja, kes on samal ajal haridusliku

erivajaduse (HEV) koordinaator, tegi laste õppetöös jooksvalt kohandusi, kuid see ei ole tugi

PGS § 46 jj mõttes, mis oleks määratud asjakohast menetlust järgides. Eeltoodust tulenevalt

pidi vastustaja lähtuma sellest, et kaebaja lastel on tavapärane PGS-is reguleeritud õpe.

Kaebaja on toonud välja laste diagnoosid, mille tõttu kaebaja leiab, et lastel on vajalik jätkata

nimelt Pärnjõe koolis. Osad diagnoosidest või abivahenditest on sellised, mida võib pidada

laialt levinuks – nt prillid või breketid ja neid tingivad diagnoosid, need ei saa tingida laste

vajadust eraldi toe järele. Kaebaja on oma laste terviseseisundi kohta asunud tõendeid koguma

ja ravi saama alles kohtumenetluse ajal. Kui lapse terviseseisund on välja selgitamata,

tervishoiuteenuse

osutajalt

koolile

suunised

saamata

(vajadusel

kaasates

HEV

nõustamismeeskonna, Rajaleidja jne) ning kool teavitamata, siis ei ole võimalik vastustajal

tagada tuge Pärnjõe koolis ega ka mistahes muus elukohajärgses või vanema valitavas koolis

tulevikus. Kaebaja laste väidetavad erivajadused või tervisest tulenevad eripärad olid seega

koolile teadmata ning nagu nähtub kaebaja toodust, sellist eraldi tuge lapsed (ja selle kaudu ka

vanem) ei soovinudki. Kaebaja oli piisavalt menetlusse kaasatud, sh on vastustaja kirjeldanud

esimest küsimustikku oktoobris 2022.

Ka siis, kui lapsed on harjunud väiksema kooliga, kus konkreetne klassijuhataja teeb

kohandusi õppes, ei loo see kaebajale subjektiivset õigust olukorra jätkumisele, sh

õpetamisele konkreetse õpetaja poolt ega ka õppele konkreetses koolihoones. Määrav on

üksnes see, et elukohajärgses koolis, sh pärast vaidlustatud otsuse täitmist oleksid uues koolis

3-23-338

5(9)

võimalused õpilase arengu toetamiseks sellised, et (vähemalt) põhiharidus saaks omandatud.

Toodud materjalidest ei nähtu, et juhul kui kaebaja lapsed vajaksid HEV õpilasele ettenähtud

abi, jääks nad Vändra Gümnaasiumis ilmselgelt abita. Ka juhul, kui õppes Vändra

Gümnaasiumis on mingid puudujääke, ei loo see nõudeõigust, et Pärnjõe kooli III aste peab

säilima. Sellest võib tulla subjektiivne nõudeõigus konkreetse kooli vastu, mitte aga valla

vastu koolivõrgu kindlal kujul säilitamiseks.

Muutustega kohanemine võib olla keerukas, sh sõltumata sellest, kas muutus on paratamatu,

isiku enda valikutest tulenev või kellegi teise valikutest tulenev. Eeltoodu ei tähenda, et

koolivõrgus ega kooli korralduses on keelatud muutuste tegemine. Muutustega kohanemisel

on väga oluline see, kuidas täiskasvanud alaealise ümber ise muutusele reageerivad ning

kohanemismehhanisme rakendavad.

Koolivõrgu korraldamine on suures osas väärtuspõhine ja otstarbekusele tuginev otsustus,

mida piirab ka avaliku sektori finantsvõimekus. Seadusega antud raamides saab kohalik

omavalitsus otsustada, kui palju väikekoole ja millise tihedusega on kohalik omavalitsus

võimeline üleval pidama nii, et tagatud on koolihariduse kvaliteet ja ka kättesaadavus.

Otstarbekuse ja poliitiliste valikute üle teostavad kohalikud elanikud kontrolli ennekõike

korralistel kohalike omavalitsuse volikogu valimistel. Koolivõrgu ümberkujundamiseks

peavad siiski olema mõistlikud ja asjakohased põhjendused. Nii on tagatud, et

ümberkorraldamine ei ole meelevaldne suvaotsus ega ilmselgelt pahatahtlik.

Vastustaja põhjendused koolivõrgu ümberkorraldamise avaliku huvi kohta ei ole ilmselgelt

puudulikud ega õigusvastased. Lisaks rahaliste ressursside otstarbekale kasutamisele

(õppevahendid, ruumid vms) on avalikuks huviks ka kvalifitseeritud õpetajate olemasolu,

seda enam III õppeastmes, kus ainetel on eraldi kvalifikatsiooniga aineõpetajad. Vastustaja on

välja toonud pikema perspektiivi vallaülese haridusvõrgu arendamisel, sh võimaluse

mitmekesistada

õpet

Vändra

Gümnaasiumis

paralleelklasside

olemasolul;

ning

progümnaasiumi õpilaste juurdetoomisega gümnaasiumi tugevdamise. Gümnaasiumi

säilitamine on valla põhimõtteline poliitiline valik, arvestades gümnaasiumi olulisust

kogukonnale. Seletuskirja kohaselt suunatakse vabanev raha haridusvaldkonda tagasi

(täiendavad õpetajad). Need on otstarbekuse alusel tehtavad otsused, mis ei ole ilmselgelt

meelevaldsed ega ebamõistlikud.

Rahandusministeeriumi andmeanalüütik on toonud välja, et võrdlustes naabervaldadega on

Põhja-Pärnumaa vallas õpetajate keskmine töötasu 200–300 eurot madalam ning oluline on

koolivõrk lähiajal korrastada ning vältida olukorda, kus koolide ülalpidamine käib

omavalitsusele üle jõu.

Avalikuks huviks on ka vastustaja ratsionaalsed kulutused haridusele. Laste arvu vähenedes

suureneb kooli ülalpidamiskulu lapse kohta, mis tuleb teiste laste ja hariduskulutuste arvelt.

Kaebaja leiab, et aluseks olnud uuringud on meelevaldsed ja rahvastikutrend on viimaste

aastate jooksul muutunud. Arvandmed seda ei kinnita. Vastustaja andmetest nähtub

rahvastiku vähenemise pikaajaline trend . Lühiajaline kõikumine ei pruugi seda ümber lükata.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada koolivõrgu pidamine. Koolivõrgu pidamise

osaks on ka selle optimaalne lahendus – ühelt poolt kvaliteetse hariduse andmine, teiselt poolt

üleliigsete kulutuste vältimine. Kohalikul omavalitsusel on koolivõrgu kujundusõigus ka siis,

kui seda ei tingi vajadus hoida kokku raha, vaid koolivõrgu kujundamisel võib olla

asjakohaseks mistahes mõistlik põhjus, sealjuures kvaliteedi tõstmine, laiemate võimaluste

pakkumine, gümnaasiumihariduse säilitamine vms. Ka võib ja peabki kohaliku omavalitsus

teatud ulatuses toimima ettevaatavalt. Vastustaja ei pea ära ootama, kuni rahvastikuprognoos

halveneb veelgi, vaid muudatusi on trende jälgides võimalik teha juba praegu.

3-23-338

6(9)

Kuna eelarveliste kulutuste tegemine on oluline osa poliitiliste otsuste rakendamisest, ei sekku

kohus sellesse küsimusse, sh kas ja kuidas võiks raha muul viisil kasutada.

Vastustaja ei käitunud õigusvastaselt, kui jättis arvestamata väitega, et kooli jätkamist

soovinud toetaja oleks olnud valmis tasuma kooli jätkamiseks kohaliku omavalitsuse

eelarvesse vajaliku summa. Kaebaja väidetud toetaja isik on jätkuvalt teadmata. Eraannetuse

eest munitsipaalkooliteenuse ostmine (st annetuse tegemine kindla vastutasu eest) asub

õiguslikult n-ö hallil alal. Kui keegi soovib vabatahtlikult kooli rahastada, on võimalik

asutada erakool.

Õigus kvaliteetsele õppele ei tähenda, et lapse senine õppekorraldus, sh klassi suurus ei võiks

muutuda. Kohalik omavalitsus vaatab haridusvõrku oma territooriumil tervikuna ja korraldab

seda viisil, mis vastab ühelt poolt kogukonna huvidele ja teiselt poolt kohaliku omavalitsuse

majanduslikele võimalustele.

Pärnjõe kooli õpilaste ja klasside arvu arvestades õpib seal klassis keskmiselt 5 õpilast (46

õpilast 9 klassi kohta. Kaebajal ega tema lastel ei ole subjektiivset õigust nõuda, sh kvaliteetse

hariduse tagamise eesmärgil, et tema laste õpe tagataks sisuliselt klassisuurusega, mis on

väiksem või võrdne eriklassi laste arvuga (PGS § 26 lg 5). Vaidlustatud otsuse seletuskirja

kohaselt on Vändras 9. klassis kokku 4 paralleelklassi (lk 7), millest kaks on väikeklassid

(vastavalt 6 ja 1 õpilast). Asjaolu, et Vändra Gümnaasium on kaebaja hinnangul liiga suur, ei

ole õiguste rikkumiseks piisav sedastus. Tegu pole Eesti mõttes suure kooliga. Arvestades

kaasava kooli põhimõtet, ei nähtu, et kaebaja lastele jääks kvaliteetne ja kättesaadav haridus

mõnes teises koolis, sh Vändra Gümnaasiumis tagamata.

Kaebaja on tõstatanud Vändra Gümnaasiumis kiusamise küsimuse. Need väited on

tõendamata viisil ja määral, mis tooks kaasa kaebuse rahuldamise. Koolikiusamine nähtusena

Eesti koolides esineb ja võib esineda ka Vändra Gümnaasiumis. Ainuüksi koolikiusamise

esinemine kuskil ei saa aga tuua kaasa seda, et konkreetne kool tunnistatakse kõlbmatuks.

Vändra Gümnaasium on liitunud KiVa programmiga ja kaebaja esitatud tõendite kohaselt

raporteeritakse koolis koolikiusamist Eesti keskmisega võrdluses samaväärsena või pigem

vähem. Kiusamisjuhtude esinemine pole aluseks selleks, et kooli ei tohiks õpilasi lisanduda

või teist kooli ei tohiks ümber korraldada. Otsuse seletuskirjast nähtub, et mitmed õpilased

Pärnjõe külast õpivad hetkel Vändra Gümnaasiumis, mis ei viita sellele, et konkreetse

kogukonna lapsi kiusataks. Soovi korral saavad kaebaja lapsed õpinguid jätkata ka Juurikaru

Põhikoolis.

Esitatud dokumentidest ei nähtu ilmselgeid puudujääke haldusmenetluses. Samuti ei nähtu, et

kaebaja ja tema lastega seotud olulised asjaolud oleksid jäänud arvestamata. Kaebaja osales

aktiivselt haldusmenetluses. Ärakuulamist või kaasamist ei saa lugeda puudulikuks, kui

vastustajale olid koolipere vastuväited teada, kuid vastustaja ei nõustunud nende

vastuväidetega. Otsuse seletuskirjas on kõiki siinses asjas olulisi küsimusi piisavalt käsitletud.

Varasemate või hilisemate rahvaalgatuste menetlemisel tekkinud küsimused ei muuda

18.01.2023 haldusakti õigusvastaseks. Elanike algatuse puhul ei saa olla aga õigustatud ootust

ega subjektiivset õigust nõuda, et volikogu ja valitsus selles esitatud ettepaneku tingimata

õigusaktina vastu võtaks; tegemist on omavalitsuse kaalutlusotsusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. X palub apellatsioonkaebuses (täiendatud 21.03.2024 menetlusdokumendiga) Tallinna

Halduskohtu 29.05.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Halduskohtu otsus on õigusvastane. Kohus ei võtnud arvesse Põhja-Pärnumaa valla koolide

kvaliteeti ja kõne all oleva kooli III astme sulgemisega tekkivat sundseisu, kus koolivõrk ja

3-23-338

7(9)

haridussüsteem on korrastamata ning vallal pole suletava kooliosa laste vanematele pakkuda

alternatiivi. Kohus jättis arvestamata, et Vändra Gümnaasiumi tugivõrgustik on olematu,

pedagooge ja kvalifitseeritud spetsialiste on puudu. Kogukond ja vald on kursis koolis

toimuva kiusamisega.

Vaatamata kooli III astme sulgemisele, loodi Pärnjõe kooli väikeklass neljale HEV-õpilasele,

et nad saaksid oma koolimajas põhikooli lõpetada. Need õpilased nimetati Vändra

Gümnaasiumi koosseisu, neid õpetavad kaks õpetajat viidi palgaalluvuse ja töökoha nimetuse

poolest samuti Vändra Gümnaasiumi koosseisu. Tegemist on formaalse numbrite

ümbermängimisega, mitte kooli ümberkujundamisega. Pärnjõe koolist lahkuma pidanud

õpilastest läks vaid üks Vändra Gümnaasiumisse, ülejäänud 5 suundusid naabervaldade

koolidesse. Seega ei ole valla eelarves saavutatud mingit võitu. Toimunud haldusmenetlus oli

kaheldava väärtusega.

Vald oleks pidanud arvestama kogukonna korraldatud rahvahääletusega. Seda tähelepanuta

jättes rikkus vald PS §-i 46.

Valla finantskäitumisest ei nähtu, et vallal oleksid puudunud vahendid vaidlusaluse kooli

pidamiseks. Vallavanem seadis prioriteediks kultuuri toetamise ning nn kõrgkultuuri toomise

valda. Sellega seoses tehti mitmeid küsitavaid kulutusi ja investeeringuid. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 2 järgi peaks prioriteediks olema põhikoolide

ülalpidamine, mitte toreduslike projektide elluviimine.

Kogukond pakkus vallavalitsusele erarahastuse tuge kooli täismahus lahti hoidmiseks, kuid

vald keeldus sellest põhjendamatult.

6. Põhja-Pärnumaa vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega.

Halduskohus tuvastas õigesti, et Põhja-Pärnumaa koolides pakutakse kvaliteetset haridust ja

see on kaebaja lastele kättesaadav. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses selgitanud, millele

tuginedes oleks kohus pidanud jõudma teistsugusele seisukohale. Apellatsioonkaebusele

lisatud Põhja-Pärnumaa valla koolide rahuloluküsitlus oleks tulnud esitada juba

halduskohtule. Lisaks ei nähtu apellatsioonkaebusest, mida on kaebaja soovinud selle

dokumendiga näidata. Ta pole sellele teinud konkreetseid viiteid.

Täiendavas 21.03.2024 menetlusdokumendis tugines kaebaja põhjendustele, mida ta ei

esitanud apellatsioonkaebuses. See on vastuolus HKMS §-ga 183, sest kaebaja laiendas

apellatsioonkaebust neile kohtuotsuse osadele, mida algselt ei vaidlustatud. Lisaks sellele pole

kaebaja oma väiteid kuidagi tõendanud.

Pärnjõe kooli sulgemise põhjuseks ei olnud valla suutmatus seda ülal pidada. Põhjendused on

välja toodud vaidlustatud haldusakti seletuskirjas. Vajalik oli ressursikasutust optimeerida.

Põhjendamatu on etteheide, et koolis jätkub HEV-õpilaste õpe. Juba otsuse seletuskirjas oli

see võimalus ette nähtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja viitas apellatsioonkaebuses Põhja-Pärnumaa valla õppeasutustes toimunud

rahulolu-uuringutele. Ringkonnakohtule edastatud veebilingilt (dtl 934) avaneb vaade 12

uuringule, mis puudutab kuut erinevat valla õppeasutust. Ringkonnakohus võtab need

haldusasja materjalide juurde (HKMS § 198 lg 2 p 3). Kuna uuring toimus 2023. a kevadel

ning halduskohtule sai 11.05.2023 määruse kohaselt uusi tõendeid esitada kuni 18.05.2023, on

usutav, et vaidlusalused tõendid polnud kaebajale selleks ajaks kättesaadavad. Kaebaja esitas

3-23-338

8(9)

tõendid halduskohtule hilinenult 31.05.2023 ehk peale kohtuotsuse tegemist ning halduskohus

ei saanud nende juurdevõtmise üle enam otsustada.

Ringkonnakohus nõustub samas vastustajaga, et esitatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mis

tingiksid halduskohtu seisukohtade ebaõigsuse. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses teinud

uuringutele konkreetseid viiteid, kuid kontekstist võib järeldada, et ta soovib tõendada Vändra

Gümnaasiumi ebapiisavat taset. Ringkonnakohus märgib, et kuigi rahuolu Pärnjõe kooliga

võib olla Vändra Gümnaasiumiga võrreldes suurem, ei saa sellest järeldada, et Vändra

Gümnaasiumis ei pakuta nõuetekohast põhiharidust. Rahuolematus kooliga ei ole valdav.

Uuringutest ning nendes kajastatud lapsevanemate ja õpetajate subjektiivsetest hinnangutest ei

tulene vallavolikogu 18.01.2023 otsuse nr 1 õigusvastasust. Lisaks tuleb arvestada, et

uuringud koostati peale vaidlustatud haldusakti andmist, mistõttu ei saanud vallavolikogu

nendega arvestada. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS

§ 158 lg 2).

8. Põhjendatud pole vastustaja väide, et 21.03.2024 menetlusdokumendis esitatud

seisukohtadega on kaebaja apellatsioonkaebuse piiridest väljunud. Kaebaja vaidlustas

halduskohtu otsuse tervikuna. 28.06.2023 esitatud apellatsioonkaebusest ei nähtu, et kaebaja

nõustuks mingis osas vaidlustatud haldusaktiga või halduskohtu otsusega. 21.03.2024

menetlusdokument sisaldab kaebaja täiendavaid põhjendusi. Täiendavate õiguslike

argumentide ning tõendite esitamine on võimalik ka peale apellatsioonitähtaja möödumist.

Ringkonnakohus määras 21.02.2024 määruses sääraseks tähtajaks 21.03.2024 ning kaebaja ei

ületanud seda.

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on kaebaja vastuväidetele

igakülgselt vastanud ning pole neid jätnud tähelepanuta. Asjas pole esitatud tõendeid, mille

põhjal tekiks kahtlus, et Vändra Gümnaasiumis või teistes Põhja-Pärnumaa valla koolides pole

kaebaja lastel võimalik omandada põhiharidust, mis vastab PGS-i nõuetele. Halduskohus on

õigesti selgitanud, et koolivõrgu korrastamine on lubatav ka siis, kui see pole tingitud

eelarvevahendite puudusest. Kohus ei kontrolli, kas vald kasutab oma eelarvevahendeid

otstarbekalt ning kas haridusvaldkonda peaks suunama rohkem raha. Halduskohus analüüsis

vallavolikogu 18.01.2023 otsuses toodud põhjendusi ning järeldas õigesti, et need on

asjakohased, vald pole teinud kaalutlusvigu ega lähtunud meelevaldsetest argumentidest.

Samuti tõi halduskohus õigesti esile, et kui kaebaja lapsed suunduvad õppima Vändra

Gümnaasiumisse ning seal pakutav tugisüsteem pole väidetavalt piisav, tuleb probleem

lahendada konkreetses koolis. Ringkonnakohtul pole halduskohtu nendele põhjendustele

midagi lisada.

11. Toimunud haldusmenetlus oli nõuetekohane ning lapsevanemad piisavalt kaasatud.

Kaebajal oli samuti võimalik oma arvamus avaldada. Vastustajale oli kohalike inimeste

seisukoht teada. Seega ei ole asjakohased kaebaja viited kogukonnas toimunud

rahvahääletusele. See ei olnud vastustajale siduv ning vald pole rikkunud PS §-i 46.

12. Halduskohus leidis samuti õigesti, et väidetav erarahastuse võimalus ei kohustanud valda

III kooliastet lahti hoidma. Kooli ümberkorraldamine ei olnud tingitud üksnes rahaliste

vahendite optimaalse kasutamise vajadusest. Seda kõik on halduskohus põhjalikult

analüüsinud otsuse p-des 16–17. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks on halduskohtu

seisukoht ebaõige.

13. Vastustaja märkis õigesti, et vallavalitsuse otsuse seletuskirjas (lk 8) oli ette nähtud

võimalus, et HEV-õpilased jätkavad õpet Pärnjõe koolis. Sellist lahendust pole alust pidada

3-23-338

9(9)

formaalseks. Samuti ei oma otsuse kontekstist tähendust, et Vändra Gümnaasiumisse suundus

õppima vaid üks Pärnjõe kooli III kooliastme õpilane ning ülejäänud 5 läksid

naabervaldadesse. Koolivõrgu korrastamine on pikaajalise mõjuga protsess ning selle

tulemuslikkust ei saa hinnata vaid kõnealuse 6 pere valikutest lähtuvalt.

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)