3-23-1379/50 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-1379

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-1379

Määruse kuupäev ja koht

18.04.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

G.H kaebus Tartu Vanglale ja Justiitsministeeriumile

kohustavate ettekirjutuste tegemiseks

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus kohustamisnõude osas kohustada

Tartu Vanglat hoidma kaebajat kambris üksinda ja

jätta vastavas osas esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

2. Tagastada kaebus kohustamisnõude osas kohustada

Justiitsministeeriumit läbi vaatama kaebaja

19.04.2023 vaie ja jätta vastavas osas esialgse

õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi

initsiaalidega.

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Muus osas

on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. G.H pöördus 20.06.2023 Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles taotles

Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemist läbi vaadata kaebaja 19.04.2023

pöördumine (vaie), Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist määrata kaebajale teine

inspektor-kontaktisik ja võimaldada viibida kambris üksinda. Koos kaebusega esitas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse, milles esitas kaebuse nõuetega sarnased abinõuded.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.06.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja

määras kaebajale aja õiguskaitse taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks.

3. Kaebaja esitas kohtule 17.07.2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et tal

puuduvad rahalised vahendid ja palus määrata talle riigi õigusabi, et advokaat aitaks aru

saada, mida kaebajalt tahetakse.

3-23-1379

4. Tartu Halduskohus tagastas 20.07.2023 määrusega kaebuse tervikuna (määruse

resolutsiooni punkt 1), jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (määruse resolutsiooni punkt

2) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (määruse resolutsiooni punkt 3).

Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 20.07.2023 määruse peale määruskaebuse.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 15.11.2023 määrusega määruskaebuse osaliselt ja tühistas

Tartu Halduskohtu 20.07.2023 määruse osas, milles kohus tagastas kaebuse

Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes vaadata kaebaja 19.04.2023

vaide uuesti läbi ja Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes võimaldada

kaebajal viibida kambris üksinda. Ringkonnakohus saatis halduskohtule haldusasja tagasi

kaebuses sisaldava kahe nõude menetlusse võtmise otsustamiseks ja kaebaja esialgse

õiguskaitse ja menetlusabi taotluste lahendamiseks.

6. Tartu Halduskohus jättis 21.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja

kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama taotluses

esinenud puudused (määruse resolutsiooni punkt 1) ja jättis rahuldamata kaebaja riigi õigusabi

taotluse (määruse resolutsiooni punkt 2). Esialgse õiguskaitse taotluse osas selgitas kohus

kaebajale, et ei näe vajadust kohustada Justiitsministeeriumit vaatama esialgse õiguskaitse

taotluse raames kaebaja 19.04.2023 vaie läbi. Seega tegi kohus kaebajale ettepaneku esialgse

õiguskaitse taotluse muutmiseks – taotleda Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist

võimaldada kaebajal olla kambris üksinda koos põhjendustega, miks kaebaja seda vajab just

halduskohtumenetluse ajal. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline seda selgitama kohtule

iseseisvalt. Sel põhjusel jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tartu

Halduskohtu määrus jõustus 1.02.2024.

7. Kaebaja esitas 5.02.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles taotles kohtult

kohtupsühholoogilise ekspertiisi määramist, kuna kaebaja ei ole võimeline ennast kaitsma

haldusasjas nr 3-23-1379. Ühtlasi palus kaebaja pikendada haldusasja nr 3-23-1379

menetluslikud tähtajad taotluste lahendamiseni.

8. Tartu Halduskohus jättis 6.03.2024 määrusega läbi vaatamata kaebaja riigi õigusabi

taotluse (määruse resolutsiooni punkt 1); jättis rahuldamata kaebaja taotluse

kohtupsühholoogilise ekspertiisi määramise taotluse (määruse resolutsiooni punkt 2); jättis

esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest kõrvaldama taotluses esinenud puudused (määruse resolutsiooni punkt 3).

Kaebajal tuli selgitada, mis põhjusel on talle kambris üksinda viibimine vajalik.

9. Kaebaja esitas 28.03.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja rõhutas, et ei saa

tervislikel, sotsiaalsetel ja usulistel põhjustel olla kambris teiste kinnipeetavatega ja soovib

olla kambris üksinda mitte ainult halduskohtumenetluse ajaks, vaid kogu vangistuse ajaks.

10. Tartu Halduskohus kohustas 5.04.2024 kohtunõudega Tartu Vanglat esitama kohtule

seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas.

11. Tartu Vangla seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele laekus kohtusse 10.04.2024.

Vangla teatas, et kaebajal pole läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus kohustamisnõude osas

seonduvalt kambris üksinda olekuga ja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata

ja kaebus tagastada. Alternatiivselt palus vangla jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata,

kuna vangla arvates puudub kaebajal õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vangla selgitusel ei

ole kaebajal fikseeritud meditsiinilisi vastunäidustusi selleks, et viibida kambris koos teise

3-23-1379

kinnipeetavaga. Lisaks kehtiv õigus ei anna kinnipeetavale võimalust otsustada, kas ta

paikneb kambris üksinda või kahekesi. Kaebaja viited usulistele, olmelistele ja sotsiaalsetele

põhjustele ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuigi kaebaja on selgitanud,

miks selliste asjaoludega seonduvalt on tal parem üksinda kambris paikneda, ei selgu tema

taotlusest siiski, millised on need pöördumatult kahjulikud tagajärjed, mille tõrjumiseks oleks

vajalik esialgset õiguskaitset kohaldada.

Kohtu seisukoht

12. Kohus selgitab, et praeguses menetluse staadiumis on kaebuses kaks nõuet: 1) kohustada

Tartu Vanglat lubama kaebajal olla kambris üksi; 2) kohustada Justiitsministeeriumit vaatama

kaebaja 19.04.2023 vaie läbi. Esialgse õiguskaitse taotluses on kaks samasisulist abinõuet.

Kohus kontrollib kaebuse ja esialgse õiguskaitse lubatavust seoses nõudega kohustada vanglat

hoida kaebajat kambris üksinda koos esialgse õiguskaitse taotlusega (I), seejärel kontrollib

kaebuse ja esialgse õiguskaitse lubatavust seoses Justiitsministeeriumile kohustava

ettekirjutuse tegemise nõudega (II) viimasena otsustab kohus menetluslike taotluste

lubatavuse üle (III).

I

13. Kaebaja taotles kohtult Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist hoida teda

üksinda kambris. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8

kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

13.1. Tartu Vangla teatas kohtule, et kohustamisnõude osas olla kambris üksinda on kaebajal

läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Vangla selgitas, et kaebaja ei ole esitanud

vanglale vaiet, mille esemeks oleks kambris üksinda viibimine.

13.2. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või

vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav,

arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktikas on

leitud, et kohustamisnõude esitamise osas peab kinnipeetaval olema läbitud kohustuslik

kohtueelne menetlus. 1

13.3. Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et kohustamisnõude osas kohustada vanglat hoidma

kaebajat üksinda kambris on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Haldusasja

materjalide kohaselt on kaebaja esitanud Tartu Vanglale 19.04.2023, 11.05.2023 ja

16.06.2023 taotlused, mille esemest on võimalik aru saada, et kaebaja taotleb vanglalt üksinda

kambris viibimise võimaldamist. Kuigi kohus ei saa nõustuda vanglaga, et tegemist oleks

kaebaja poolt esitatud märgukirjadega, on siiski õige vangla järeldus, et kaebaja ei ole

1 RKHKm 3-3-1-70-09, p 13.

3-23-1379

esitanud vanglale peale eelpoolnimetatud taotluste mitte ühtegi vaiet. Kohus on seisukohal, et

kaebaja 11.05.2023 ja 16.06.2023 taotlusi ei ole võimalik tõlgendada vaideks esmalt

19.04.2023 esitatud taotluse osas. Kaebaja on küll esitanud 19.04.2023 Justiitsministeeriumile

vaide, kuid selleks ajaks ei olnud kaebajal läbitud tavaline taotluse läbivaatamise menetlus

esmalt 19.04.2023 esitatud taotluse osas hoida kaebajat kambris üksinda, rääkimata

11.05.2023 ja 16.06.2023 esitatud taotlustest. Seega, isegi siis, kui Justiitsministeerium oleks

edastanud kaebaja vaide vanglale kui selle lahendamiseks pädevale haldusorganile, siis ei

oleks selleks hetkeks olnud vaide esemeks vajalikku vangla keelduvat otsust. Lisaks märgib

kohus, et kaebaja oli ise võimeline eristama vaide taotlusest (kaebaja esitas 19.04.2023

Justiitsministeeriumile vaide). Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja tegelikuks

tahteks oleks esitada vanglale 11.05.2023 ja 16.06.2023 vaided. Sellest tulenevalt on kohus

seisukohal, et kaebajal on kohustamisnõude osas hoida teda üksinda kambris nõuetekohaselt

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu ei ole tema kaebus vastavas osas lubatav.

13.4. Kohus rõhutab täiendavalt, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda kambris

üksinda hoidmist. Haldusasja materjalide kohaselt ei ole kaebajal fikseeritud ka tervislikke

vastunäidustusi kambri jagamiseks teise kinnipeetavaga. Pelgalt kaebaja poolt kirjeldatud

ebamugavused seoses kambris paiknemisega koos teise kinnipeetavaga ei anna alust jaatada

kaebajal kaebeõigust. Seega esineb kohtu hinnangul ka teine kaebuse tagastamise alus.

Kuivõrd on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega imperatiivse kaebuse

tagastamise aluse kõrval, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mitte HKMS §

121 lg 2 p-i 1 alusel. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab

kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

14. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse

esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.

Kaebaja taotles kohtult esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist hoida teda üksinda

kambris. Kohus tagastas kaebuse selles osas, mistõttu ei käi enam esialgse õiguskaitse eseme

osas ei vaide- ega halduskohtumenetlust. Järelikult ei ole esialgse õiguskaitse taotlus enam

lubatud. HKMS § 249 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab

kohus taotluse läbi vaatamata. Pidades silmas, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

kambris üksinda viibimist, aga samuti seda, et kambri jagamine koos teise kinnipeetavaga ei

ole talle meditsiiniliselt vastunäidustatud, ei näe kohus erakorralist vajadust kohaldada

esialgset õiguskaitset hoolimata sellest, et kaebus oli kohustamisnõude käesoleva määrusega

tagastatud. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel.

II

15. Kaebaja taotles kohtult Justiitsministeeriumile kohustava ettekirjutuse tegemist – vaatama

kaebaja 19.04.2023 vaide läbi. HKMS § 121 lg 2 p-i 21 sätestab, et kohus võib tagastada

kaebuse kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 121 lg 2 p-i 21

järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse

riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema

kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene

tõenäosus.2

2 RKHKm 3-21-1411, p 12.

3-23-1379

15.1. VangS § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või

toimingu peale esitatud vaideid. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku

haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 11 lg-d 1 ja

2 sätestavad, et direktori pädevuses on teha otsus VangS § 15 lg 4, § 28 lg 4, § 33 lg-te 1 ja 2,

§ 39 lg 4, § 72 lg 11, § 88 lg 1 ja § 99 alusel ning otsustada kinnisest vanglast kinnipeetava

väljapoole vanglat õppima või tööle lubamine VangS § 22 alusel käesolevas määruses

sätestatud korras. Direktor vaatab läbi vaide, mis on esitatud üksuse juhi otsuse peale või

seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, kinnipeetava avavanglasse või tagasi

kinnisesse vanglasse paigutamisega, välja arvatud juhul, kui otsuse on teinud vangla direktor,

ning muu vanglas töötava, kuid üksuse koosseisu mittekuuluva isiku, välja arvatud Viru

Vangla haldusosakonna koosseisu kuuluva isiku, haldusakti või toimingu peale.

15.2. Kaebaja esitas 19.04.2023 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles Tartu Vangla

kohustamist määrata talle uus inspektor-kontaktisik, võimaldada maksimaalselt kõrgepalgalist

tööd, aga samuti hoida kaebajat üksinda kambris. Justiitsministeerium loobus 17.05.2023

kirjaga nr 11-7/2938-2 kaebaja pöördumisele vastamisest viidates Eesti Vabariigi Põhiseaduse

§-le 6, keeleseaduse §-dele 10 ja 12 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-dele 1 ja 2,

aga samuti märgukirjade- ja selgitamistaotlustele vastamise seaduse § 5 lg 9 p-dele 5 ja 11,

kuna kaebaja pöördumine oli võõrkeelne. Ühtlasi palus Justiitsministeerium kaebajal esitada

pöördumise eestikeelne tõlge.

15.3.

Kohus selgitab, et nende toimingute sooritamine, mida kaebaja taotles

Justiitsministeeriumilt, ei kuulu vastavalt VSKE § 11 lg-de-le 1 ja 2 vangladirektori

otsustuspädevusse. Seega puudus kaebajal vastavalt VangS § 11 lg-le 41 õigus esitada

19.04.2023 Justiitsministeeriumile vangla toimingute peale vaiet, mistõttu kuuluks kaebaja

vaie niikuinii tagastamisele vastavalt HMS § 79 lg-le 1. Kuigi VSKE § 491 näeb ette

võimaluse esitada ka võõrkeelse vaide riigikeele oskuse ja rahaliste vahendite puudumisel, ei

riku Justiitsministeeriumi poolt kaebaja vaide menetlemata jätmine 17.05.2023 kirjaga nr 11-

7/2938-2 intensiivselt kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal on võimalus pöörduda vaidega

vangla poole, kelle pädevuses on lahendada selliseid vaideid (sh võõrkeelseid) vastavalt

VangS § 11 lg-le 41. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et antud juhul riivab

Justiitsministeeriumi 17.05.2023 kiri nr 11-7/2938-2 kaebaja õigusi väheintensiivselt. Samas

on kohustamisnõude rahuldamine vähetõenäoline, kuna Justiitsministeeriumi pädevusse ei

kuulu selliste vaiete läbivaatamine. Sel põhjusel ei saa kohus kohustada Justiitsministeeriumit

vastama sisuliselt kaebaja 19.04.2023 vaidele, kuna sellist kohustust Justiitsministeeriumil ei

ole (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).

15.4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse

kohustamisnõude osas kohustada Justiitsministeeriumit vaatama kaebaja 19.04.2023 vaide

sisuliselt läbi.

16. Seoses kaebuse tagastamisega jätab kohus HKMS § 249 lg 3 alusel kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

III

17. Hetkeseisuga on liitkaebus kohtu poolt tervikuna tagastatud ja esialgse õiguskaitse taotlus

jäetud tervikuna läbi vaatamata. Sellel alusel jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi

3-23-1379

taotluse kaebuse ja esialgse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustuse

vabastamiseks.

18. Vastavalt HKMS § 175 lg-le 3 ja § 178 lg-le 3 asendab kohus avaldatavas kohtumääruses

kaebaja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)