2-24-1875/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-1875

Kohtuasi

Tallinna linna (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti

kaudu) avaldus X tahtest olenematu ravi kohaldamise

eesmärgil psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Tallinna

linn

(Tallinna

Sotsiaal-

ja

Tervishoiuameti kaudu)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13.03.2024 määrus muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-24-1875

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 07.02.2024 määrusega paigutati X (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse

korras tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliinikusse (psühhiaatriakliinik) kuni 10.02.2024 kell 15.42. Psühhiaatriakliiniku

raviarsti taotlusel pikendas maakohus 09.02.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes

kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani, st kuni 17.03.2024 kell

15.42. Maakohus märkis, et annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, sealhulgas psühhoosivastase, rahustava

ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustes juhul, kui isik vabatahtlikult

ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

2. Puudutatud isiku elukohajärgne kohalik omavalitsus Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu; avaldaja) esitas 06.03.2024 maakohtule avalduse, paludes jätkata

puudutatud isiku tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaiglas ja paigutada ta tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks haiglatingimustesse kuni kolmeks kuuks.

2.1. Avalduse kohaselt esitas psühhiaatriakliinik avaldajale taotluse puudutatud isiku suhtes

tahtest olenematu ravi jätkamiseks orienteeruvalt kuni kolmeks kuuks. Avalduse ja

psühhiaatrite arvamuse kohaselt on anamneesist teada, et puudutatud isik haigestus

esmakordselt 2011. aastal Inglismaal töötades: ta sattus ägeda psühhootilise episoodi tõttu

psühhiaatriahaiglasse Londonis, kus ta viibis 26.04–24.05.2011. Esmakordselt viibis

puudutatud isik statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil psühhiaatriakliinikus 15.08–26.08.2011.

Puudutatud

isikul

esinesid

nägemis-

ja

kuulmismeelepetted,

tähendusluul

ja

mõttelevielamused. Raviga seisund paranes ning ta siirdus ambulatoorsele ravile, kus ta käis

2017. aasta juunikuuni. Viimati hospitaliseeriti puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse 29.05–

07.07.2023, kui avaldas paranoilisi jälitus-ja mürgistusluulumõtteid, isoleerus teistest

pereliikmetest, käitus ebaadekvaatselt (põletas toas käbisid). Raviga haige seisund stabiliseerus

ning ta lubati kodusele ravile. Puudutatud isikule määrati toetusravi, ent seda ta püsivalt

tarvitanud ei ole.

2.2. Puudutatud

isik

toodi

06.02.2024

kiirabiga

psühhiaatriakliinikusse

psühhoosi

ägenemisega. Kiirabi kutsus puudutatud isikule tema ema tütre ebaadekvaatse seisundi tõttu.

Kiirabikaart ei ole nähtav, kuna haige on sulgenud kõik enda digiloo andmed. Valvetoas oli

puudutatud isiku mõttekäik jälgimatu, desorganiseerunud, sihipäratu, laialivalguv ja

paraloogiliste seostega. Kõnes esinesid neologismid ja "sõnasalat" ("Olin idandanud

maapähkleid ja kuivatatud komnbuseteaduse ja tahtsin minna EKA raamatukokku. Ma olen

Tiibeti rahu DVD-hoidja Londonist"). Ta kõneles kiiresti ning mõttekäigus esines stereotüüpiat.

Puudutatud isik oli dissimuleeriv ja sisulist kontakti ei kujunenud. Valvearst hospitaliseeris

puudutatud isiku raskest psüühikahäirest tuleneva teda ennast ohustava, ebaadekvaatse ja

ettearvamatu käitumise ja muu ravi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi korras 06.02.2024, mida pikendati Harju Maakohtu kohtumäärusel kuni 40

päeva.

2.3. Osakonnas hinnati puudutatud isiku käitumist ning leiti, et puudutatud isiku käitumine on

psühhootilistest elamustest juhitud ning tema kontakt reaalsusega on häirunud. Puudutatud

isiku mõttekäik oli desorganiseerunud, laialivalguv, sihipäratu ja paraloogiliste seostega.

Esinesid stereotüüpsed mõtteavaldused. Puudutatud isik kõneles monoloogina veganlusest,

looduskaitsest ning mesilastest. Puudutatud isiku kõnes esines rohkelt nn neologisme ja

"sõnasalatit". Haige avaldas paranoilise absurdse sisuga fragmentaalseid avaldusi: "Kuritahtlik

naissoost isik, kelle nimi on minu sünnitunnistusel, kutsus mulle kiirabi ja politsei. Ta on mind

2-24-1875

pritsinud rotimürgiga ja käskis 20 korda WC-poti kaant kinni panna, kuna ta tahab mind maha

suruda. Ta tappis enda rotveileri rotimürgiga." Lähtuvalt raskest psühhootilistest seisundist on

alustatud antipsühhootilist ravi ning suunatud ravi jätkamiseks üldpsühhiaatria osakonda.

Vaatamata ravile ei ole puudutatud isiku seisund oluliselt paranenud. Puudutatud isik on

teadvusel, igakülgselt orienteeritud. Tema kõne on kiirenenud, kõneleb monoloogina. Väliselt

on puudutatud isik energiline, pidevalt ebakohaselt muretu ja rõhutatult viisakas. Tema

mõttekäik on äärmiselt stereotüüpne, keskendunud vaid väga kitsale teemaderingile. Oma

mõtete edastamisel kõne kiireneb ja muutub kohati seosetuks sõnavalinguks. Puudutatud isik

ei näi ka korduval küsitlemisel ja tähelepanu juhtimisel küsimuste tegelikku sisu mõistvat, vaid

vastab teemast mööda, korrates omavahel seosetuid fraase. Spontaanselt kõneleb kunstist,

muusikast, tervislikest eluviisidest, kuid ka oma valitud teemade esitlemisel jääb mõtte sisu

tegelikult ebaselgeks. Esineb rohkelt neologisme, kasutab meelsasti keerukaid laensõnu, mis

konteksti ei sobitu. Meeleolu hindab heaks, enesekahjustusemõtteid eitab. Käitumise jälgimisel

ilmestub mõttekäiguhäirest tingitud desorganiseeritus, mille tõttu ei ole käesolevaga

väliskeskkonnas toimetulev. Pidevalt kirjutab arvutis, nimetades kirjutatut "kunsti tekstiks".

Eesmärgiks on kaitsta mesilasi ja mahetoidu kasvatajaid. Haiguskriitika puudutatud isikul

puudub. Kuulmis- või nägemismeelepetteid spontaanselt ei avalda ning suunitletud küsitlemisel

eitab.

2.4. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – muu mitteorgaaniline psühhootiline häire

(RHK 10 järgi F28). Tal puudub haiguskriitika ja seisundist lähtuvalt võime adekvaatselt

hinnata ravivajadust. Ravita jäämisel võib ta psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu

käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta

võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks

teadvat nõusolekut. Puudutatud isiku seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole

tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes 40-päevase haiglaravi järgselt.

Temal esineva raske psüühikahäire tõttu vajab puudutatud isik pikaajalist psühhiaatrilist

haiglaravi ja kestvat viibimist tugevalt kontrollitud ning tagatud turvalisusega ravikeskkonnas.

3. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 07.02.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamisel.

Puudutatud isik avaldas enda kohta järgmist: „Minu nimi on X. Ma heameelega loeks seda kirja,

mille alusel mind hulluks tembeldatud on, siis on mul lihtsam enda arvamust kujundada. Ma

eeldan, et see on sisekorra eeskiri? Miks praegu erinevate diplomite poole ma räägin. Patsiendi

jutt on seosetu, nn sõnasalat. Kaks varianti, et üheti on minu kui sotsiaalkindlustuse omanikul

õigus ja teisiti diplomite suunas. Ma ise olen sotsiaalselt kindlustatud Inglismaalt, just intellekti

valiku põhjal. Keskkonna arhiivis on minu kunstiteosed. Need on kaitse all. Ma olen väga

viisakas ja kirjutav tudeng. Ma töötan ka Stockholmis Inglismaal. Toitumiskava põhine

elamisviis. Sellest on teadlik ka Töötukassa töötaja, vanemjurist. Praegusel hetkel teeb mulle

kahju üks inimene. Praeguseks on väljendunud omapoolse, minu mõtlemine on korras,

rahumeelne, valimas ma ei käi. Ma olen varem võtnud ravimeid, aga siiski looduskaitse

kohaselt peaks olema inimestel võimalik toituda mahetoidust. 2035 peaks see suund olema

käsil. Kunst annab palju vabadust, erinevaid meetodeid. Oma intellekti kohaselt ma poleks

kunagi võtnud ravimeid. Kui on kaks elusorganismi. Praegusel hetkel võtsin siin nüüd ravimeid,

kui meid siia toodi. Siiani olen olnud toiduga ravim inimene. Ma räägiks endast kui

üksikisikuna. Minu intellekti valik on toituda ainult mahetoidust ja spordist. Teie puhul, kui te

olete juristi diplomil, siis esimene asi on rahu, aga ma arvan, et alati antakse õigus eluõiguse

alusel. Minu õigus peaks olema valida toit ja sport. Võib-olla on see inimene kuritahtlikult minu

suunas käitunud. Selle inimese nimi on mu sünnitunnistusel kirjas. Olin just suundumas

raamatukokku. Pesin enda pea ära ja siis mul koputati uksele ja ta küsis, et kas ta on mulle

viisakas maailmas kirjutanud. Eile kontrollisin EKA-s enda kirjakasti ja seal ei olnud teisi kirju.

Siis ma hakkasin end sättima ja ma nägin, et ta oli ukse tagant lahkunud ja kutsunud kiirabi ja

2-24-1875

politsei. See on minu eluviisi sekkuv. Ta on saanud minu poolt siiski parimad tervise nõuanded.

On meetodid, mida ei kasutata looduses elavate inimestena. Mul on töölepingud ja

tööpakkumisi. Miinimum töölepingu pakkumine on tööandja poolt 554 nädalat. Kaks päeva

vett, viis päeva toitu võimaldab elusorganismile elu. Inimese luustik taastub 8 aastat. Kui

inimene leiab töö, siis ta saab enda eest iseseisvalt hoolitseda. Juuksed ja hambad samamoodi

taastuvad. Kui tööandja annab kirjaliku tööülesande on kindlam. Ma elan üksi. Aastal 2018 ma

läksin arhitektuuriosakonda uuesti õppima. Ma olen nagu professor enda multikultuursusest

tulenevalt. Ma saan teise professoriga koos toimetades asju teha. Ma olen praegu soovinud enda

Eesti andmed korda seada. Olen selle saatnud Töötukassa vanemjuristile. ID-kaart ja pass teha.

Ma ei näe, et need kirjutised oleksid minu omad. Ma õpin EKA-S. Ma olen töötanud

garderoobis, piletis ja koristajana. Ma võtaksin ainult vastu sellised koristamistööd, kus ma

saaksin ainult kraaniveega puhastada, et see oleks looduskaitse kohane. Ilusat ja tervislikku

päeva.“

4. Maakohus kuulas 07.02.2024 ära ka arst-residendi psühhiaatria erialal Britha Kuldsaare, kes

leidis, et puudutatud isik on ohtlik, kuna talle määrati juulikuus toetusravi, mille ta on välja

ostnud, aga ei saa olla kindel, et ta seda võtnud on. Viimane kord juulis 2023 saadeti puudutatud

isik endokrinoloogi juurde, kuhu ta ei jõudnud. Ta võib ohtlik olla iseendale. Ta on enda digiloo

kinni pannud ja midagi sealt ei leia.

5. Maakohus määras 06.03.2024 puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise vajaduse

kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatria ekspertiisi. Ekspert esitas arvamuse 08.03.2024.

Ekspert leidis, et puudutatud isik on õigesti orienteeritud enda isikus, ajas, ja asukohas, kuid

situatsioonis on ta orienteeritud luululiselt. Vestluses on puudutatud isik rõhutatult viisakas,

kuid kontakt pole usalduslik. Tema mõttekäik on ataktiline ja resoneerne, vähese seoslikkusega.

Kõne tempo on tunduvalt kiirenenud, puudutatud isik on paljusõnaline, kasutab kõnes keerulisi

väljendeid ja neologisme ning räägib jututeemast „mööda“, kohati esineb nn sõnasalat. Mõne

küsimuse sisu ta ilmselt ei mõista, küsimust tuleb korrata, vestlust tuleb pidevalt suunata.

Avaldab paranoilisi kahjustus- ja mürgistusluulu mõtteid, on vaenulik ema suhtes, kes olevat

tema arengut pidurdanud. Meelepetteliste elamuste esinemist ekspertiisil ei tähelda.

Emotsionaalselt on puudutatud isik monotoonne ja tuimenenud, reaktsioonid ümbruses

toimuvale kohati ebaadekvaatsed. Ta on heatujuline ja muretu. Tahteelus ilmnevad püsimatus

ja sihipäratus, mõtlemine ja tegutsemine on luululiselt desorganiseeritud. Kognitiivsed võimed

on normipärasel tasemel, kognitsiooni primaarset alanemist ei tähelda. Ekspert määras

diagnoosiks paranoidse skisofreenia (F20). Tegemist on raske psüühikahäirega, mis avaldub

puudutatud isikul tajumise ja mõtlemise häiretes ning tahte- ja tundeelu muutustes. Selle raske

psüühikahäire tõttu ei ole puudutatud isik võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid

juhtima. Puudutatud isik on raske psüühikahäire tõttu ohtlik iseenda ja/või teiste isikute

turvalisusele ning elule ja tervisele. Käesoleval ajal ei ole võimalik kohaldada puudutatud isiku

suhtes muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaigla statsionaaris.

Puudutatud isik vajab tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi psühhiaatriahaiglas kuni kolme

kuu vältel arvestades tahtest olenematu ravi määramise otsusest.

6. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 11.03.2024 esitatud

seisukohas, et lähtuda tuleks eksperdi arvamusest. Esindaja kuulas puudutatud isiku

psühhiaatriakliinikus ära. Ta on paljusõnaline ja räägib vahet pidamata, kuid jutt ei haaku

küsimuste ega raviga. Kasutab sõnu, mis ei haaku muu tekstiga, räägib, et ei või petta temaga

äriga seotud inimesi, üürilepingust, looduskaitsest jm. Puudutatud isiku jutt ei moodusta mõtet,

lauset. Räägib enda ohustamisest. Ei vaidlusta ega nõustu ravi pikendamisega. Puudutatud isik

soovis enda seisukoha kirjalikult esitada, mille esindaja edastas kohtule.

2-24-1875

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 13.03.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja paigutas

puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks

kolmeks kuuks kuni 13.06.2024. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks

13.06.2024 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus andis

psühhiaatriakliinikule loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike

ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku suhtes kohaldatud esialgset

õiguskaitset tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Kuivõrd isiku seisund

ei ole sedavõrd paranenud, et tema ravi haiglas oleks võimalik lõpetada, lahendas maakohus

avaldust isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks TsMS § 533 lg 1 alusel.

7.2. Maakohus märkis, et tutvus puudutatud isiku enda koostatud kirjaga, mille talle määratud

esindaja kohtule edastas, ning tuvastas, et see sisaldab suuresti seosetut teksti, mis mingit

arusaadavat ja mõtestatud sisu ei moodusta. Advokaadi kirjalikult esitatud küsimusele selles ei

vastata (vähemalt kohtule arusaadaval viisil). Kohati on kasutatud väljamõeldud sõnu ja

termineid. Tekstis võib aru saada, et isiku kontakt tegelikkusega on mõjutatud tema luululisest

mõttemaailmast. Maakohus ei pidanud vajalikuks kuulata puudutatud isikut uuesti ära, kuna oli

seda teinud 07.02.2024 esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja ekspertiisist nähtuvalt ei ole

puudutatud isik võimeline enda seisundit ise adekvaatselt hindama. Maakohus ei pidanud

vajalikuks kohaliku omavalitsuse arvamuse suulist ärakuulamist, kuivõrd kohalik omavalitsus

on oma seisukohad kohtule avaldanud kirjalikes menetlusdokumentides. Maakohus leidis, et

kohaliku omavalitsuse kohtule esitatud andmed ja seisukohad on kohtu arvamuse

kujundamiseks piisavad. Samuti ei pidanud maakohus vajalikuks muude isikute ärakuulamist,

sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute

ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

7.3. Maakohus leidis psühhiaatrite arvamusele, eksperthinnangule, puudutatud isikule

määratud esindaja arvamusele ja puudutatud isiku ärakuulamisel tuvastatule tuginedes, et

avaldus kuulub rahuldamisele. Haiglasse paigutataval isikul esineb raske psüühikahäire ja tema

käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud. Isiku ohtlikkus lähitulevikus

on pigem kindel kui tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt püsib ta haiglaravita jäädes ohtlikuna

eelkõige iseendale. Maakohus veendus ärakuulamisel tuvastatu, arstide arvamuse ja

ekspertiisiakti põhjal, et isik ei mõtle hetkel selgelt ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käitudes

seada ohtu enda ja ümbritsevad. Oma haiguse tõttu ei ole isik praegu võimeline endaga

hakkama saama, ennast teistele arusaadavaks tegema ega enda eest hoolitsema. Maakohtu

hinnangul kujutab puudutatud isik ohtu iseendale eeskätt põhjusel, et tegutseb haiguse ajel

ebaadekvaatselt, võib jätta end hooletusse või panna olukordadesse, kus satub ohtu. Eelkõige

on isik ohtlik iseendale, kuivõrd praeguses seisundis ei ole võimalik aru saada, kuidas ta

ümbritsevat tajub ning mil moel enda eest hoolt kannab. Esineb tõsine kartus, et ta ei pruugi

olla võimeline enda eest elementaarsel tasemel hoolt kandma. Puudutatud isik on varem haiguse

mõjul olnud ka vägivaldne teiste suhtes. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline

tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Eksperdi arvamusele tuginedes leidis

maakohus, et põhjendatud on isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamine kolmeks kuuks.

Eksperdi arvamusest ja puudutatud isiku ärakuulamisest nähtuvalt puudub isikul haiguskriitika

oma psüühilise seisundi suhtes. Seega puudub tal ka ravisoostumus – ta peab end terveks ja

2-24-1875

leiab, et ei pea ravimeid tarvitama. Puudutatud isik ise leiab, et raviks piisab vaid tervislikust

toitumisest, veganlusest ja joogast. Eeltoodust tulenevalt ei ole isiku ravi kodustes tingimustes

(ka lähedaste koostöö puhul) võimalik teostada. Kodustes tingimustes ei ole võimalik ravimeid

isiku tahte vastaselt manustada. Seega vajab isik ravi haiglas.

Määruskaebus

8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isikul edaspidiseks plaanid ja kohustused teiste ees. Tal

ei ole tervise probleeme, vaid need on teistel inimestel, kes ei adu tegelikku elu. Vaidlustatud

määrus ei ole seaduslik ning tahtevastase ravi kohaldamine ei ole sellest tulenevalt põhjendatud.

Ta ei vaja ravi seisundi vastu, mida tal ei ole. Puudutatud isik ei ole ohtlik ei endale ega teistele.

Menetlusosaliste seisukohad

9. Psühhiaatriakliiniku juhataja esitas seisukoha, mille järgi on täidetud kõik tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused.

10. Avaldaja palub määruskaebuse jätta rahuldamata.

Menetluse edasine käik

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

13. Kohus menetleb TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta

või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi

kohaldamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku

paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise

tingimused psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-st 1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse

isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras

ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste

asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

14. Puudutatud isik on määruskaebusest nähtuvalt seisukohal, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud

eeldused ei ole tema suhtes täidetud. Kolleegium sellega ei nõustu ning on kõiki asjas esitatud

ja kogutud tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et viidatud eelduste esinemine puudutatud

isiku suhtes on isiku paigutamisel tahtest olenematule ravile olnud täidetud. Avalduse esitas

puudutatud isiku elukohajärgne linnavalitsus (PsAS § 13 lg 11), avaldusele oli lisatud

PsAS § 13 lg-s 3 nimetatud psühhiaatri arvamus, samuti oli maakohus enne vaidlustatud

määruse tegemist puudutatud isiku isiklikult ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1 ja § 5391 lg 2

analoogia; RKTKm 03.02.2020, 2-19-6222, p 16) ning maakohus määras kooskõlas

TsMS § 537 lg-ga 1 ekspertiisi. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul

2-24-1875

olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi

kohaldamiseks. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi

maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid täies ulatuses.

15. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet

oma käitumisest aru saada või seda mõista. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku määruskaebuse

väide, et tal ei ole terviseprobleeme. 08.03.2024 kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt on

puudutatud isikul diagnoositud paranoidne skisofreenia (RHK 10 järgi F20), mis avaldub

puudutatud isiku tajumise ja mõtlemise häiretes ning tahte- ja tundeelu muutustes. Nii

käesolevas asjas esitatud psühhiaatrite ja eksperdi arvamustest, kuid ka maakohtu ja puudutatud

isikule määratud esindaja seisukohtadest nähtub, et puudutatud isiku tegutsemine on luululiselt

desorganiseeritud, ta avaldab paranoilisi kahjustus- ja mürgistusluulu mõtteid, tema jutt ei

haaku küsimustega, ta kasutab kõnes ohtralt neologisme, esinevad stereotüüpsed

mõtteavaldused, mõttekäik on äärmiselt stereotüüpne ja keskendunud vaid väga kitsale

teemaderingile ning tema kontakt reaalsusega on häirunud. Oma mõtete edastamisel kõne

kiireneb ja muutub kohati seosetuks sõnavalinguks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt ei näi

puudutatud isik mõistvat küsimuste tegelikku sisu isegi korduval küsitlemisel ja tähelepanu

juhtimisel, vaid vastab teemast mööda, korrates omavahel seosetuid fraase. Viimati nimetatu

nähtub ka puudutatud isiku edastatud kirjadest talle määratud esindajale ja kohtule (dtl 85, 115,

135, 137). Puudutatud isik on endiselt hõivatud oma psühhootilistest elamustest ning tema

käitumine ja tulevikuplaanid on neist mõjutatud. Puudutatud isikul ei ole kujunenud

haiguskriitikat, mistõttu ei saa ta ravivajadusest aru. Ringkonnakohtu hinnangul oli psühhiaatri

ekspertiis küllaldane kinnitamaks puudutatud isikul raske psüühikahäire esinemist. Maakohus

tuvastas õigesti, et puudutatud isikul oli määruse tegemise seisuga raske psüühikahäire, mis

piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.

16. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt puudutatud isiku ohtlikkuse. Psühhiaatrite arvamusest

ja eksperthinnangust nähtub, et ta on ohtlik eelkõige endale, kuid ka ümbritsevatele. Kuivõrd

puudutatud isiku käitumine on psühhootilistest elamustest mõjutatud, ei ole ta käesoleval hetkel

võimeline iseseisvalt hakkama saama, ennast teistele arusaadavaks tegema ega enda eest

vastavalt esinevale vajadusele hoolitsema. Puudutatud isiku puhul esineb oht, et ta paneb end

tal esinevate luulumõtete tõttu väljaspool haiglakeskkonda olukordadesse, mida ta ei suuda

adekvaatselt hinnata ja seab sellega ohtu eelkõige iseenda tervise ja toimetuleku. Asjas esitatud

tõendite põhjal on põhjendatud arvata, et puudutatud isikul ei ole ohutu endaga iseseisvalt toime

tulla enne, kui tema psüühiline seisund ei ole paranenud. Maakohus leidis põhjendatult, et

praegu ei ole võimalik aru saada, kuidas puudutatud isik ümbritsevat tajub ning mil moel enda

eest hoolt kannab. Esineb tõsine kartus, et ta ei pruugi olla võimeline enda eest elementaarsel

tasemel hoolt kandma. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev

toimetulek kodustes tingimustes. Puudutatud isik on psühhiaatriakliinikus juba mitmendat

korda ning ta on talle määratud ambulatoorse ravi varasemalt pooleli jätnud. Eksperdile on

puudutatud isik avaldanud, et ta ei ole endal vaimse tervise häireid täheldanud, haiglaravi ei ole

vajalik ja ravimeid ta tarvitada ei soovi. Samuti nähtub määruskaebusest, et puudutatud isik

eitab tal esinevat psüühilist häiret ja sellest tulenevat ravivajadust. Ringkonnakohus märgib, et

isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või

tervist kahjustada (vt ka RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14). Riigikohus on selgitanud, et

isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma

haiguse tõsidusest (vt nt RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 18). Kuivõrd puudutatud isikul

puudub käesolevalt haiguskriitika, ei ole usutav ravi jätkamine väljaspool haiglat ja ravi

katkemisel võib puudutatud isiku seisund halveneda, mille tulemusel võib ta ebaadekvaatse

käitumisega panna ennast ohtu. Ringkonnakohtu arvates on põhjust arvata, et ravimite võtmata

jätmine ja kinnisesse asutusse paigutamata jätmine toovad tõenäoliselt kaasa puudutatud isiku

2-24-1875

tervise olulise halvenemise. Varasematel haigestumistel on psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt

puudutatud isiku seisund ravimite tervitamisel paranenud, kuid peale kodusele ravile suunamist

on puudutatud isik võtnud ravimeid ebapiisavalt või jätnud ravimid tarvitamata. Ravisoovituste

järgimata jätmisel on tal korduvalt võimendunud meelepetted ja luulumõtted, mis on tinginud

tema hospitaliseerimise. Kuna puudutatud isikul puudub arusaamine oma haiguse tõsidusest

ning tema reaalsustaju on oluliselt häirunud, võib ta kujutada ohtu teda ümbritsevatele ja

iseendale PsAS § 11 lg 1 p 2 mõttes.

17. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi

meetmetest. Asja materjalidest nähtuvalt käis puudutatud isik ambulatoorsel ravil kuni 2017.

aasta juunini, peale 2023. aastal hospitaliseerimist lubati ta kodusele ravile, kuid talle määratud

toetusravi ta püsivalt ei tarvitanud. Psühhiaatriakliiniku juhataja märkis vastuses

määruskaebusele, et puudutatud isikul puudub senini haiguskriitika ja ta ei mõista ravivajadust.

Arvestades puudutatud isiku varasemat ravisoovituste osaliselt järgimata jätmist, ei ole alust

arvata, et ta jätkaks raviga kodustes tingimustes. Puudutatud isik on ärakuulamisel, ekspertiisi

käigus ja ka talle määratud esindajale 10.03.2024 saadetud kirjas avaldanud, et haiglaravi

asemel soovib ta lähtuda tervislikest eluviisidest, ravida end toiduga, hoida end heas vormis

võimlemisega ning eelistab tegeleda kunstiga, lisaks loetles üles märksõnad: „uni 8 tundi,

hügieen, vegan toit ja kraanivesi- intiim artiklid, vegan spordid, töölepinguseaduse kohased

intellekt tööd kirjalike tööülesannetena omapoolselt.“ Ekspert on hinnangus toonud esile, et

käesoleval ajal ei ole võimalik kohaldada puudutatud isiku suhtes muud psühhiaatrilist abi

peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaigla statsionaaris. Maakohus asus seega põhjendatult

seisukohale, et puudutatud isikule ei ole võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul

moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades (PsAS § 11 lg 1 p 3).

18. Eeltoodule tuginedes olid täidetud tingimused puudutatud isiku kinnisesse asutusse

paigutamiseks, mistõttu tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

19. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Maakohus on 02.04.2024 määrusega lahendanud puudutatud isikule määratud esindaja

27.03.2024 esitatud riigi õigusabi tasu taotluse.

20. TsMS § 543 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)