2-23-12056/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. aprill 2024

Tsiviilasja number

2-23-12056

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi XX

vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): XX (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi

õigusabi korras advokaat Marina Kelpman

Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik (sotsiaalkindlustusameti

kaudu), esindaja Evelin Hahndorf

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX taotlus Tartu Maakohtu 21. veebruari 2024 otsuse peale apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Keelduda XX apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 21. veebruari 2024 otsuse peale

menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus XX tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda, välja arvatud

riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Eesti Vabariigile

(sotsiaalkindlustusameti kaudu) hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Vabastada XX apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu

50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Eesti Vabariik (rahandusministeeriumi kaudu) võib määruse peale menetlusabi andmise osas

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus rahuldas 21.02.2024 otsusega Eesti Vabariigi (sotsiaalkindlustusameti

kaudu) (hageja) hagi XX (kostja) vastu ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise

140,61 eurot ning jättis rahuldamata kostja taotluse rahalise kohustuse täitmise tähtaja

edasilükkamiseks

ja

ajatamiseks.

Menetluskulud

jäeti

kostja

kanda,

hüvitatavaid

menetluskulusid ei ole.

2. Kostja esitas 09.04.2024 oma riigi õigusabi korras esindaja, advokaat Marina Kelpmani

kaudu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada kostja taotlus rahalise

kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamiseks ja ajatamiseks. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja palub ennistada talle apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

Taotluse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta kostja taotluse otsuse vene keelde tõlkimiseks,

mistõttu tõlkis kohtuotsuse kostjale alguses suuliselt ja seejärel kirjalikult riigi õigusabi korras

määratud esindaja. Paberkandjal kohtuotsuse kättesaamisel 28.03.2024 avaldas kostja kohtule,

et ei nõustu maakohtu otsusega ja palub selle tühistada. Kohus tegi kostja 28.03.2024

pöördumise esindajale nähtavaks 05.04.2024. Apellatsioonkaebuse esitamine venis mõjuval ja

esitajast sõltumatul põhjusel. Maakohus ei edastanud kostjale kohtuotsuse tõlget, mistõttu sai

kostja tutvuda esindaja edastatud kirjaliku kohtuotsuse tõlkega alles 23.03.2024. Seega on

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus esitatud tähtaegselt.

Apellatsioonkaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus apellatsioonkaebuselt riigilõivu

tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt puuduvad kostjal rahalised vahendid riigilõivu

tasumiseks. Maakohus on 25.10.2023 kostja riigi õigusabi taotluse lahendamisel teinud

kindlaks, et kostja Swedbank AS kontol 18.10.2023 seisuga toimingud puudusid. Kostja kannab

vanglakaristust, tal puudub sissetulek ja selle teenimise võimalus. Kostja vanglasisese

vabakasutuskonto vaba jääk oli 01.03.2024 seisuga 3,65 eurot. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega

sõidukeid ning kostja ei ole ühegi äriühingu osanik ega juhatuse liige. Kostja suhtes on

algatatud mitmed täitemenetlused võlgnevuste sissenõudmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on vabastada kostja apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. Kostja apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu

tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

4. Kostja on esitanud ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 20 järgi tasutakse menetlustähtaja ennistamise

avalduse esitamisel hagimenetluses riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagihind on 140,61 eurot, millest veerand on

35,15 eurot. Seega tuleb tähtaja ennistamise avalduselt tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 20 ning lisa 1

kohaselt riigilõivu 50 eurot. Kostja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi

taotluse.

TsMS § 180 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest.

Menetlusabi taotlusest nähtuvalt on kostja kinnipeetav, kellel puuduvad sissetulekud ja vara.

Kostja vanglasisesel vabakasutuskontol on taotluse kohaselt 01.03.2024 seisuga 3,65 eurot.

Maakohus kontrollis kostja varanduslikku seisundit kostja riigi õigusabi taotluse lahendamisel,

rahuldas 25.10.2023 määrusega taotluse ning määras kostjale riigi õigusabi korras advokaadi

õigusdokumendi koostamiseks ja kohtus esindamiseks antud tsiviilasjas kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja kulud. Taotlusest nähtuvalt ei ole kostja majanduslik olukord vahepeal

oluliselt muutunud. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on vabastada kostja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu 50 eurot tasumisest.

5. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 66 näeb ette, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal

tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses

sätestatud tähtaega ei ennista. TsMS § 67 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline lasi

mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja

möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse

tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal

eelnimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud

tähtaja lõppemisest.

TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja,

toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes

esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kostja esindajaks antud tsiviilkohtumenetluses riigi

õigusabi korras advokaat M. Kelpman ja maakohtu 21.02.2024 otsus on vastavalt TsMS § 321

lg-le 1 avaliku e-toimiku kaudu esindajale kättetoimetatud 21.02.2024.

Seega saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 22.03.2024.

08.03.2024 on kostja saatnud maakohtule venekeelse kirja, kus soovis kohtuotsuse tõlget.

Kohtute infosüsteemis on registreeritud, et istungisekretär helistas 11.03.2024 M. Kelpmanile

ning telefonikõnest selgus, et esindaja on kostja 08.03.2024 avaldust näinud, on selgitanud talle

otsuse sisu telefonis ning edastanud kohtuotsuse koos kaaskirjaga, kus sisu on lühidalt vene

keelde tõlgitud.

24.03.2024 informeeris esindaja kohut e-kirjaga, et on tõlkinud kliendile kohtuotsuse vene

keelde ja saatnud paberkandjal tavapostiga vanglasse. Esindaja edastas ühtlasi kliendi telefoni

teel edastatud taotluse asendada kohtuotsuses kliendi initsiaalid X-ga. 26.03.2024 esitas

esindaja kohtule digiallkirjastatud taotluse asendada 21.02.2024 kohtuotsuses kostja nimi

tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

01.04.2024 saabus maakohtule kostja taotlus, kus ta teatab, et palub 21.02.2024 kohtuotsus

tühistada, sest tema ei olnud nõus midagi tasuma. Selleks ajaks oli apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg möödunud. Maakohus edastas kostja kirja ja selle tõlke 05.04.2024 kostja

esindajale teadmiseks.

Kostja esindaja esitas 09.04.2024 apellatsioonkaebuse ja selle esitamise tähtaja ennistamise

taotluse. Kostja on põhjendanud apellatsioonitähtaja möödalaskmist asjaoluga, et maakohus ei

edastanud kostjale kohtuotsuse tõlget, mistõttu sai kostja tutvuda esindaja edastatud kirjaliku

kohtuotsuse tõlkega alles 23.03.2024.

Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole põhistanud asjaolusid, mida võiks lugeda mõjuvaks

põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes. Mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja

möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille

tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (Riigikohtu seisukoht nt 23.05.2007

määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10).

Kostjale on määratud asjas riigi õigusabi korras esindaja. Esindaja käitumine ja teadmine

loetakse TsMS § 217 lg 6 kohaselt tsiviilkohtumenetluses võrdseks menetlusosalise käitumise

ja teadmisega. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, mis takistas kostja esindajal tähtaegselt

apellatsioonkaebust esitamast.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 33 lg 4 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise jaoks

kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et

menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude

kandmiseks. Kostja esindajaks antud tsiviilkohtumenetluses on riigi õigusabi korras advokaat

M. Kelpman. Seega kohtul ei olnud kohustust korraldada kostja jaoks kohtuotsuse vene keelde

tõlkimine ning asjas ei ole oluline, millal kostja oma esindaja kaudu kohtuotsuse tõlke kätte sai.

Kohtute infosüsteemist nähtub muu hulgas, et esindaja on vähemalt alates 11.03.2024 olnud

teadlik, et kostja soovib saada kohtuotsuse tõlget.

Eeltoodu põhjal puudub kostjal mõjuv põhjus apellatsioonitähtaja ennistamiseks ja kostja

taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. Kohus ei võta juhindudes TsMS § 637 lg 1 p-st 2 apellatsioonkaebust menetlusse, kuna

apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kui kohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole

esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kaebuse elektroonilise edastamise tõttu puudub vajadus selle

tagastamiseks.

7. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse

menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna

kostjale on Tartu Maakohtu 25.10.2023 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada

riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad ringkonnakohtus kantud riigi õigusabi tasu ja

kulud riigi kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

8. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja

sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral

menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval

põhjusel vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kostja on

kinnipeetav, kelle varanduslik olukord on halb ja tähtaja ennistamise taotluse esitas tema nimel

riigi õigusabi korras määratud esindaja, peab kohus võimalikuks vabastada kostja TsMS § 190

lg 7 alusel tähtaja ennistamise avalduse riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

(allkirjastatud digitaalselt)