3-23-2853/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-23-2853

18. aprill 2024

Kadri Palm

X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses lühiajaliste kokkusaamistega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.

Muud võimalikud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X ja Y nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. mail 2024

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada

ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2853

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 11. oktoobril 2023. a Tartu Vanglale kahju hüvitamise

taotluse nr 1-13/214-1, milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et temale

on võimaldatud lühiajalisi kokkusaamisi klaasiga eraldamisega (digitaalse kohtutoimiku

leheküljed (dtl) 16-25).

2. Tartu Vangla jättis 13. detsembri 2023. a otsusega nr 1-13/214-2 kaebaja taotluse

rahuldamata (dtl 26-28).

3. Kaebaja esitas 12. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses pereliikmetega lühiajalistel

kokkusaamistel suhtlemisega läbi klaasist vaheseina ja sisetelefoni vahendusel (dtl 1-2, 12-

13). Lisaks esitas kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi

saamiseks (dtl 3-7).

4. Tartu Halduskohus võttis 19. detsembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, vabastas

kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, tunnistas vastustajaks Tartu

Vangla ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 30-32). Sama määrusega jättis kohus

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

5. Tartu Vangla esitas 22. jaanuaril 2024. a vastuse kaebusele ja 23. veebruaril 2024. a

täiendava seisukoha (dtl 58-60, 98-99).

6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust

kokkuvõtvalt järgmiselt.

7.1. Tartu Vangla vastus nr 1-13/214-2 on väga üldistav ja ennast õigustav. Kannatanut

süüdistatakse selles, et ta ei tea enda õigusi ja ei oska enda õiguste eest seista. Kaebaja

on 21-aastane ja enda õiguste kaitsmine valmistab talle raskusi. Tartu Vangla ei ole

teavitanud kinnipeetavaid sellest, et vanglas on valminud ruum, kus saab perega kohtuda

ilma klaasist vaheseinata. Kaebaja kuulis teiselt kinnipeetavalt, et selline ruum on

olemas. Kaebaja ema on seaduskuulekas inimene ja kaebaja emani selline teave

vangidelt edasi ei saanud levida. Ka kodulehele ei ole Tartu Vangla vastavat infot

lisanud. Pere on kohtunud kogu aeg klaasist vaheseinaga ruumis ja kaebaja ei ole

selgeltnägija, et teab, et 20. novembril 2021. a valmis ilma eralduseta kokkusaamiste

ruum.

7.2. Kaebaja pidi kohtuma emaga ainult nii, et ta oli emast vaheseinaga eraldatud ja vestlus

käis läbi sisetelefoni.

7.3. Tartu Vanglal lasub kohustus hoida eriti hoolega peresuhteid. Tartu Vangla on olnud

ülbe ja üleolev, sest kohaldas kaebaja kohtumistel alati klaasist vaheseina ja

sisetelefoniga ruume. Tartu Vangla on teadlik, et selline ruum, kus pere saab tunda

reaalselt teineteise lähedust, kaitseb kinnipeetava peresuhteid paremini. Sellist ruumi

tuleks kohaldada automaatselt. Kaebaja on toonud välja Euroopa Inimõiguste Kohtu

(EIK) lahendi Kalda vs. Eesti, kus on vangla selline tegevus kinnitatud õigusvastaseks.

7.4. Tartu Vangla on kiivalt hoidnud saladuses, et kohtuda saab perega ka ilma klaasist

vaheseinaga eraldamata ja sisetelefonita. Kaebaja kuulis sellest esmalt teiselt

kinnipeetavalt, seega ei saa eeldada, et kaebaja pidi olema teadlik, et vangla seda infot

kuskil ei kajasta.

3-23-2853

7.5. Kaebaja esitas Tartu Vanglale 29. augustil 2023 teabenõude, millele vastati 9. oktoobril

2023 (rikkudes seadust juba ainuüksi vastamisele kulunud ajaga), et alates 29.

septembrist 2022 on lubatud ilma eraldamiseta kokkusaamised, kuid kahjunõude

vastuses rõhutatakse kuupäevaks 20. novembrit 2021 ehk ligi aasta võrra varasemaks.

8. Tartu Vangla jääb 13. detsembri 2023. a otsuses toodud seisukohtade juurde ja vastuses

kaebusele lisab järgmist.

8.1. Kaebajal on toimunud lühiajalised kokkusaamised ema Yga järgmistel kuupäevadel: 29.

jaanuaril 2021, 23. veebruaril 2021, 23. märtsil 2021, 23. aprillil 2021, 5. mail 2021, 27.

mail 2021, 17. juunil 2021, 13. juulil 2021, 27. juulil 2021, 6. augustil 2021, 28.

septembril 2021, 19. oktoobril 2021, 9. novembril 2021, 16. novembril 2021, 23.

novembril 2021, 30. novembril 2021, 14. detsembril 2021, 21. detsembril 2021, 23. mail

2023, 13. juunil 2023, 13. juulil 2023, 14. septembril 2023 ja 27. oktoobril 2023. Tartu

Vangla 9. oktoobri 2023. a vastuskirjast nr 6-24/3230-2 (dtl 38-40) nähtuvalt ei ole

kaebajal Tartu Vanglas toimunud klaasiga eraldamiseta lühiajalisi kokkusaamisi. Seega

vastab tõele, et kaebajal ei ole toimunud emaga lühiajalisi kokkusaamisi ilma klaasiga

eraldamiseta.

8.2. Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetavale lubatud vähemalt

üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega,

kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.

8.3. Vastavalt justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla

sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 31 lg-le 1 toimub lühiajaline kokkusaamine vangla

territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas

vanglateenistuja järelevalve all. Alates 1. jaanuarist 2015. a kehtiva VSkE § 31 lg 2

kohaselt eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas

kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga. Samuti näeb

alates 1. jaanuarist 2015. a kehtiv VSkE § 31 lg 21 ette juhud, mil vanglateenistus võib

otsustada kokkusaamise võimaldamise ilma vaheseinata eraldamiseta.

8.4. Vastavalt VSkE § 33 lg-le 3 peab kinnipeetav või kokkusaaja juhul, kui ta taotleb

kokkusaamist VSkE § 31 lg-s 21 sätestatud viisil, märkima taotluses kokkusaamise

põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil. Eeltoodud

õigusnormidest nähtuvalt ei toimu ilma klaasist vaheseinata kokkusaamine lubamine

kuidagi automaatselt või vangla initsiatiivil. Klaasist eraldamiseta kokkusaamist tuleb

kinnipeetaval või kokkusaajal selgelt taotleda ning seda ka põhjendada.

8.5. Kuigi kehtiv õigus annab võimaluse kohtuda piiratud isikute ringiga ka ilma klaasist

vaheseinaga eraldamiseta, siis otsustatakse sellise viisi üle isiku vastava tahteavalduse

alusel. Vangla hinnangul nähtub kehtivast õigusest arusaam, et üldjuhul võimaldataksegi

lühiajaline kokkusaamine klaasiga eraldatult, aga põhjendatud juhtudel võib seda teha ka

ilma klaasiga eraldamiseta. Kui klaasiga eraldamiseta kokkusaamine oleks norm ja

klaasiga eraldamine pigem erand, siis puuduks vajadus sätestada klaasiga eraldamiseta

kokkusaamiseks vastava taotluse põhjendamiskohustust.

8.6. Tartu Vangla dokumendihaldusregistri kohaselt ei ole kaebaja esitanud vanglale ühtegi

taotlust lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Seega ei ole võimalik rääkida

olukorrast, kus kinnipeetav oleks soovinud klaasiga eraldamiseta kokkusaamist ja vangla

oleks sellest keeldunud. Sellest järeldub, et lühiajalisi kokkusaamisi on taotlenud kaebaja

ema väljaspoolt vanglat kas telefoni või e-kirja teel. Tartu Vangla

dokumendihaldusregistrist nähtub, et 8. mai 2023. a taotluses nr 6-23/1113-1 (dtl 41-42),

24. mai 2023. a taotluses nr 6-23/1295-1 (dtl 43-44), 30. juuni 2023. a taotluses nr 6-

23/1580-1 (dtl 45), 3. juuli 2023. a taotluses nr 6-23/1589-1 (dtl 46-47) ja 1. septembri

3-23-2853

2023. a taotluses nr 6-23/2022-1 (dtl 48-49) ei ole kaebaja ema taotlenud lühiajalist

kokkusaamist ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta.

8.7. Olukorras, kus kinnipeetav ise ega külastaja ei ole vanglalt taotlenud kokkusaamise

võimaldamist ilma klaasist vaheseinata eraldamiseta, ei olnud vanglal ka alust sellisel

viisil kokkusaamist korraldada. Ei ole võimalik rääkida vangla õigusvastasest tegevusest

või tegevusetusest. Kui kaebaja soovis emaga lühiajalist kokkusaamist ilma klaasiga

eraldamiseta, siis pidanuks tema või tema ema esitama ka sellekohase selge taotluse.

Vanglale teadaolevalt ei ole ka peale kahju hüvitamise taotluse esitamist kaebaja

esitanud vanglale taotlusi võimaldada emaga lühiajaline kokkusaamine ilma klaasiga

eraldamiseta. Kaebaja ema on küll esitanud vanglale 13. oktoobril 2023, 24. novembril

2023 ja 5. jaanuaril 2024 taotlused (dtl 50-55) lühiajaliste kokkusaamiste

võimaldamiseks, kuid üheski neist ei sisaldu soovi võimaldada kokkusaamine ilma

klaasiga eraldamisega ega ka asjakohaseid põhjendusi.

8.8. Tartu Vangla tunnistab, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus on lahendatud RVastS § 18

lg-s 1 sätestatud 2-kuulist menetlustähtaega ületades. Tartu Vangla tunnistab, et selline

tähtaja ületamine on õigusvastane. Tartu Vangla on menetlustähtaja ja sellega kaasnenud

ebameeldivuste pärast otsuses vabandanud ning selgitanud, et see oli tingitud

töökoormuse suurenemisest. Vaatamata sellele, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus on

lahendatud tähtaega ületades, ei saa see muuta hinnangut hüvitamisnõude eelduste

täidetusele. Nimetatud asjaolu ei anna alust hinnata vangla tegevust õigusvastaseks. On

küll kahetsusväärne, et taotluse lahendamine on mõned päevad viibinud, kuid see ei anna

alust kaebaja hüvitamisnõude rahuldamiseks.

8.9. Kaebaja viitab kaebuse täienduses, et tema sai teada klaasiga eraldamiseta lühiajalise

kokkusaamise võimalustest kaaskinnipeetava käest. Kaebaja ei avalda täpsemalt, millise

kinnipeetava käest ta sellise teabe sai, mistõttu on vastustajal keeruline selliseid

asjaolusid kontrollida. Ei saa siiski välistada, et kaebajale on sellised asjaolud teatavaks

saanud seoses poolelioleva kohtuvaidlusega (haldusasi nr 3-22-72), kus halduskohus

mõistis 17. augusti 2023. a otsusega ühe Tartu Vangla kinnipeetava kasuks välja rahalise

hüvitise klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Erinevus käesoleva vaidlusega seisneb siiski

selles, et kaebaja haldusasjas nr 3-22-72 oli vanglale esitanud 2021. a taotlusi lühiajalise

kokkusaamise võimaldamiseks klaasiga eraldamiseta ning vangla oli sellest keeldunud.

Seetõttu võib iseenesest vastata tõele see, et kaebaja sai klaasiga eraldamiseta

kokkusaamise võimalusest teada kaaskinnipeetava käest, kuid sellisest

suhtlemisvõimalusest teada saamine kaaskinnipeetava kaudu ei muuda vangla tegevust

õigusvastaseks.

8.10.

See, millised õigused on kinnipeetaval vangistuse tingimustes, on reguleeritud nii

vangistusseaduses kui ka vangla sisekorraeeskirjas. Esmalt tuleb kinnipeetaval endal

välja selgitada, millised õigused ja kohustused temale vangistust reguleerivatest

õigusaktidest tulenevad. Vanglal tuleb võimaldada kinnipeetavatele õigusaktidega

tutvumist (ja selline võimalus on temale antud nii Viru Vanglas kui ka Tartu Vanglas),

kuid vanglale ei tulene kohustust anda detailset ülevaadet kõigist kinnipeetavale

laienevatest õigustest. Seega saanuks kaebaja õigusaktidega tutvumise raames selgeks

teha, millised on õigusaktides lubatud viisid lähedastega suhtlemiseks ja mida selliste

suhtlemisviiside kasutamiseks teha tuleb.

8.11.

Ka kaebaja emal oli võimalik õigusaktidega tutvudes välja selgitada, millised on

lubatud viisid kinnipidamisasutuses viibiva pojaga suhtlemiseks. Viited selle kohta,

millised õigusnormid reguleerivad lühiajalist kokkusaamist ning kus on võimalik

nendega tutvuda, on välja toodud ka vastuskirjas kaebaja ema taotlusele. Seega ei

pidanud kaebaja ema lootma kinnipeetavate kaudu info levimisele ning tal olid igati

asjakohased võimalused oma õiguste ja võimalustega tutvumiseks.

3-23-2853

8.12.

Vastustajal ei ole enam tagantjärele võimalik tõsikindlalt tuvastada, milline teave oli

avaldatud külastajatele veebilehel. Siiski on üldteada, et 2020. a kevadel puhkes

koroonaviiruse epideemia ning sellega seonduvalt kohaldati erinevaid piiranguid, sh ka

kokkusaamistele vanglas. Tartu Vangla 27. oktoobri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/132 (dtl

62-66) otsustati jätkata VSkE § 31 lg 21 p-s 3 nimetatud kokkusaamiste avalduste

vastuvõtmisega, kokkusaamiste registreerimisega ja kokkusaamiste toimumisega.

Vanglal puudub põhjus kahelda, et teavet kokkusaamistele seatud piirangute kohta ei

olnud veebilehel külastajatele avaldatud. Piirangud kokkusaamistele lõpetati 4. mai

2021. a käskkirjaga nr 1-1/58 (dtl 68-73), mil kokkusaamiste toimumine jätkus

tavapärases korras. Tartu Vangla 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 (dtl 75-78)

kohaldati alates 16. augustist 2021. a kokkusaamisele saabuvatele külastajatele

tingimused vanglasse sisenemiseks. Nii näiteks on käskkirja p-s 1.1 seatud tingimused

pikaajalisele kokkusaamisele ja klaasiga eraldamiseta lühiajalisele kokkusaamisele

tulijatele. Nii nähtub ka 13. jaanuari 2022. a vangla.ee veebilehe väljatrükist (dtl 79-80),

et alajaotises „Vangile ja külastajale“ on viidatud selgelt ka klaasita ruumi lühiajalisele

kokkusaamisele seatud tingimustele. Seega ei saanud olla ka vangla veebilehega

tutvujale teadmata võimalus kohtuda lühiajalise kokkusaamise raames ka klaasiga

eraldamiseta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu seoses lühiajaliste

kokkusaamistega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebajale on võimaldatud lühiajalisi

kokkusaamisi, kuid kokkusaamistel on kaebaja ja temaga kokkusaamisele tulnud isik

eraldatud klaasist vaheseinaga. Kaebaja väidab, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et Tartu

Vanglas on ruum, kus on lubatud lühiajalised kokkusaamised klaasist vaheseinaga

eraldamiseta. Vastustaja on seisukohal, et teavitamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks

tegevusetuseks.

10. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse

rahuldamiseks puuduvad alused, kuna kahju hüvitamise eeldused on täitmata.

11. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda õigusvastaselt

tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel

tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7

lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega (st esitades kehtetuks tunnistamise, keelamis- või

kohustamisnõude). RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise

korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju

tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise

raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid

asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud.

RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete

korral (Riigikohtu 9. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-42-15, p 29).

3-23-2853

12. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui

haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalikõiguslikus suhtes, tegemist

on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid

õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo

ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite

kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

13. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vanglal lasub kohustus hoida peresuhteid. Nii sätestab

VangS § 23, et kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava

kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava

sotsiaalsete sidemete katkemist (lg 1). Vanglateenistus soodustab kinnipeetava vanglavälist

suhtlemist (lg 2).

14. VangS § 24 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve

all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole

vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. VangS § 24 lg 2 näeb ette, et kokkusaamiste kord

sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. VSkE § 31 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et lühiajaline

kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks

ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all (lg 1). Kokkusaamisruumis või muus

kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud

isik klaasist vaheseinaga (lg 2).

15. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vanglal on kohustus lühiajalised kokkusaamised teha

automaatselt klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Nagu vastustaja on selgitanud, võib VSkE §

31 lg-s 2 sätestatud viisil eraldamiseta võimaldada kokkusaamisi VSkE § 31 lg 21 sätestatud

juhtudel. Samuti näeb VSkE § 33 lg 3 ette, et kui kinnipeetav või kokkusaaja taotleb

kokkusaamist VSkE § 31 lg-s 21 sätestatud viisil, peab ta taotluses märkima kokkusaamise

põhjuse ja selgitama, miks ta vajab kokkusaamist nimetatud viisil. Seega ei toimu ilma

klaasist vaheseinata kokkusaamised vangla initsiatiivil. Klaasist eraldamiseta kokkusaamist

tuleb kinnipeetaval või kokkusaajal endal selgelt taotleda ning seda ka põhjendada.

Riigikohus on leidnud, et lühiajaliste kokkusaamiste normistiku legitiimseks eesmärgiks on

julgeolekuriskide vähendamine. VSkE §-ga 31 antud diskretsiooni kasutamisel tuleb vanglal

hinnata eelkõige konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohuriski. Sellise ohuriski

määratlemisel saab arvestada muu hulgas kinnipeetava isikut, tema eelnevat käitumist, aga ka

ohte kinnipeetava suhtes. Taotluse lahendamisel tuleb hinnata ka kinnipeetavaga kohtuvast

isikust lähtuva ohu tõenäosust. Ohuriskide olemasolul tuleb hinnata ka piiranguvaba

kohtumise põhjendatust ja muid olulisi asjaolusid (Riigikohtu 30. jaanuari 2015. a otsus nr 3-

3-1-40-14, p-d 15 ja16).

16. Vaidlust ei ole, et ei kaebaja ega kaebajaga kokkusaamisele tulnud isik, ei esitanud

vanglale taotluseid lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Seega ei

ole võimalik rääkida olukorrast, kus kinnipeetav oleks soovinud klaasiga eraldamiseta

kokkusaamist ja vangla oleks sellest keeldunud. Seetõttu ei ole vastustaja eksinud ka VangS §

23 lg-s 2 sätestatud põhimõtte vastu soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist.

17. Vangistuses viibimine tähendab mingiks ajaks kogu elukorralduse allutamist vanglale ja

see piirab seetõttu väga mitmete põhiõiguste kasutamist, sh ka perekonnaelu puutumatust.

Riigivõimu sekkumine PS §-s 26 sätestatud õigusesse perekonnaelu puutumatusele ei tähenda

veel selle õiguse rikkumist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 4. aprilli

3-23-2853

2011. a otsus asjas nr 3-4-1-9-10, p-d 44 ja 47). Seega ei ole perekonnaelu puutumatus

absoluutne õigus, sest seaduses sätestatud juhtudel ja korras võib sellesse sekkuda. Isik,

pannes toime kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, peab paratamatult leppima

sellega, et tema võimalus elada perekonnaelu endale sobival viisil on piiratud.

18. Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et vangla ei ole teda teavitanud sellest, et valminud

on ruum, kus saab perega kohtuda ilma klaasist vaheseinata. Kaebaja kuulis seda teiselt

kinnipeetavalt. Ka kodulehele ei ole Tartu Vangla vastavat infot lisanud. Vastustaja on

kohtumenetluses selgitanud, et esimesed võimalused klaasist vaheseinata eraldamiseta

lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamiseks loodi Tartu Vanglas 2021. a novembrikuus.

Samuti on vastustaja möönnud, et menetluse käigus ei ole ilmnenud selgeid tõendeid või

asjaolusid, et kinnipeetavaid teavitati sellisest võimalusest. Vastustaja on siiski seisukohal, et

isegi, kui vastustaja ei teavitanud eraldiseisvalt kinnipeetavaid sellise ruumi valmimisest, siis

ei ole alust pidada seda õigusvastaseks tegevusetuseks. Kohus nõustub vastustaja

seisukohaga, et haldusorganile saab tegevusetust ette heita siis, kui haldusorganil oli kas

õigusnormist või üldisest hoolsuskohustusest tulenev tegutsemise kohustus.

19. Vastustaja on seisukohal, et vanglal ei ole kohustust teavitada kinnipeetavaid ühe või teise

ruumi või mingi õigusaktiga antud õiguse realiseerimiseks vajalike tingimuste loomisest.

Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et kui kõrgemalseisva õigusaktiga on kinnipeetavatele

antud kindla sisuga õigus (nt võimalus taotleda kokkusaamist klaasiga eraldamiseta), siis ei

saa vastava ruumi puudumine õigustada kokkusaamise mittevõimaldamist. Ka Riigikohus on

8. mai 2014. a määruses asjas nr 3-3-1-12-14 p-s 14 selgitanud, et vangla ehituslik eripära ei

saa olla eraldamisvajaduse piisavaks põhjenduseks. Selline tõlgendus tuleneb VSkE 8. ptk

teistest sätetest ja on kooskõlas EIK praktikaga. Seega, kuna VSkE § 31 lg 21, mis annab

võimaluse kohtumiseks ka klaasiga eraldamiseta, jõustus juba 1. jaanuaril 2015, siis tekkis

juba 1. jaanuaril 2015. a kinnipeetavatel õigus nõuda vanglalt VSkE § 31 lg 21 alusel klaasiga

eraldamiseta kokkusaamisi (ja seda vaatamata asjaolule, et selline ruum võis valmida alles

2021. a novembris).

20. Vastustaja esitas kohtule kaebaja ema esitatud taotlused kokkusaamise võimaldamiseks

(dtl 42, 44, 47, 49, 51, 53, 55). Kohtu hinnangul on vastustaja kaebaja emale piisavalt

selgitanud lühiajalisi kokkusaamisi reguleerivaid VangS ja VSkE sätteid. Seejuures on

vastustaja edastanud lingi elektroonilisele Riigi Teatajale (dtl 41, 43, 46, 48, 50, 52, 54).

Viidatud sätetest nähtub selgelt, et kinnipeetaval või kokkusaajal tuleb endal esitada

põhjendatud taotlus lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta.

Vastustajale ei saa ette heita, et kinnipeetavaga kokkusaaja ei ole vaatamata vastustaja

selgitustele selliseid taotluseid esitanud.

21. Asja materjalidest nähtub samuti, et Tartu Vangla kehtestas 13. augusti 2021. a

käskkirjaga nr 1-1/104 (dtl 88-91) lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele tulijatele piirangud.

Viidatud käskkirja p-s 1.1 on välja toodud, et Tartu Vangla direktor lubab vanglasse siseneda

pikaajalisele ja klaasiga eraldamiseta lühiajalisele kokkusaamisele tulnud vanema kui 12-

aastase külastaja, kes vastab käskkirja p-des 1.1.1–1.1.3 välja toodud tingimustele. Kohtul

pole põhjust kahelda vastustaja selgituses, et käskkirja väljaandmise järgselt tuli üksuse

juhtidel korraldada selle tutvustamine kinnipeetavatele. Ka oli sellekohane teave kindlasti

avaldatud vangla veebilehel. Vastustaja on selle kinnituseks esitanud väljavõtted 13. jaanuaril

2022. a vangla veebilehel külastajatele avaldatud infost (dtl 92-97). Vangla seisukohta

toetavad ka asjaolud, et perioodil 24. juuli – 23. august 2021. a paiknes kaebaja E-2 osakonna

kambris nr 1058. Tegemist on suletud eluosakonnaga ning vangla praktikas antakse

3-23-2853

tutvustamist vajavad haldusaktid kinnipeetavatele kambritesse. Ei ole ühtegi põhjust arvata, et

käskkirja nr 1-1/104 puhul see nii ei olnud. Kohus nõustub vastustajaga, et seega oli kaebajal

võimalik nimetatud käskkirjaga tutvuda ning käskkirjas sisalduvast selgest viitest sellele,

millistele tingimustele peab vastama klaasiga eraldamiseta kokkusaamisele tulev isik, pidi

andma kaebaja arusaama, et ka sellisel viisil on kokkusaamised võimalikud. Eelnevast nähtub,

et sõltumata sellest, kas vangla teavitas kinnipeetavaid (sh kaebajat) klaasiga eraldamiseta

lühiajalise kokkusaamise ruumide valmimisest või mitte, pidi kaebaja sellise võimaluse

olemasolust teada saama 13. augusti 2021. a käskkirjaga nr 1-1/104 tutvudes.

22. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kaebaja kahjunõude rahuldamine, kuna RVastS-st

tulenevad eeldused (vastustaja õigusvastane tegevusetus) ei ole täidetud.

23. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi

saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei

mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja 19. detsembri 2023. a määrusega vabastas,

Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1

alusel tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda,

sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls

4).

24. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja ja tema ema nimed asendada tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik