2-21-11768/120 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11768

Kohtuasi

GMBH Varad OÜ hagi Restoran Dominic OÜ ja X

vastu X tagasikutsumiseks Restoran Dominic OÜ

juhatusest ning Restoran Dominic OÜ juhatuse

asendusliikme määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.03.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

GMBH Varad OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja GMBH Varad OÜ (registrikood 10987193),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla

Kostja Restoran Dominic OÜ (registrikood 11305033),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada GMBH Varad OÜ määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.03.2023 määrus osas, millega maakohus jättis

menetluskulud GMBH Varad OÜ kanda, mõistis GMBH Varad OÜ-lt Restoran

Dominic OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustas GMBH Varad OÜ-d

tasuma menetluskulude hüvitiselt viivist (määruse resolutsiooni p-d 2–4). Teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud

Restoran Dominic OÜ kanda.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Restoran Dominic OÜ kanda.

4. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon järgmiselt:

4.1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus.

4.2. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Restoran Dominic OÜ

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-21-11768

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. GMBH Varad OÜ (hageja, vähemusosanik) esitas 27.07.2021 Harju Maakohtule hagi

(täpsustatud 14.01.2022, 19.01.2022, 08.02.2022) Restoran Dominic OÜ (kostja I, osaühing) ja

X (kostja II, juhatuse liige) vastu, milles palus kutsuda kostja II juhatusest tagasi ja määrata

juhatuse asendusliikmeks Q, Y või kohtu äranägemisel sobiv isik.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 40% osaühingu osalusest ja Siracusa Holding OÜ-le

(enamusosanik) 60% osalusest. Kostja II on nii osaühingu kui ka enamusosaniku juhatuse liige,

samuti viimase osanik. Kostja II on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust,

sh võtnud alusetult kostja I pangakontolt raha välja, esitanud raamatupidajale võltsitud

pangakonto väljavõtted ning maksnud kostja I arvel alusetult raha Garganega OÜ-le ja

Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi OÜ, mistõttu tuleb ta juhatuse liikme kohalt tagasi

kutsuda ja määrata tema asemele asendusliige. Kostja II ei ole nõus tagasi astuma. Hagejal

vähemusosanikuna ei ole võimalik kohtu poole pöördumata otsustada kostja II tagasikutsumist.

2. Hageja esitas 28.07.2021 hagi tagamise taotluse, milles palus hagi tagamise korras kutsuda

kostja II juhatuse liikme kohalt tagasi ja määrata asendusliikmeks Q või Y ning keelata

osaühingu juhatuse liikmetel ning registripidajal juhatuse liikme tagasikutsumist puudutavate

toimingute tegemine.

3. Kostjad vaidlesid hagi tagamise taotlusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja II

ei ole toime pannud talle etteheidetud rikkumisi ning tema tagasikutsumine ei ole põhjendatud.

Hageja ei ole pöördunud osaühingu juhatuse poole nõudega kutsuda kokku osanike koosolek,

et kutsuda kostja II juhatusest tagasi. Juhatus saatis osanikele teate osanike koosoleku

kokkukutsumiseks 02.09.2021 ning koosoleku päevakorras on juhatuse liikme tagasikutsumine

ja uue juhatuse liikme valimine. Enamusosanik ei välista töörahu taastamise huvides kostja II

juhatusest tagasikutsumist, kui koosolekul seatakse üles sobiv kandidaat. Hageja pakutud

asenduskandidaadid ei ole sobivad. Kostja II ei ole äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 5 alusel esitatava

hagi kohane kostja ning tema vastu esitatud hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.

4. Harju Maakohus jättis 09.08.2021 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ja võttis

17.08.2021 määrusega hagi menetlusse, kohustades kostjaid hagile vastama.

5. Kostjad esitasid 25.08.2021 taotluse, milles palusid kohustada hagejat andma kostja I

menetluskulude katteks tagatist 4500 eurot ja kostja II menetluskulude katteks 5400 eurot.

Harju Maakohus jättis 07.09.2021 määrusega taotluse rahuldamata.

6. Kostjad esitasid 09.09.2021 taotluse, milles palusid siinse asja menetluse peatada kuni

menetluse lõppemiseni kriminaalasjas nr 21730000019. Harju Maakohus jättis 20.09.2021

2-21-11768

määrusega taotluse rahuldamata, pikendas hagile vastamise tähtaega ja juhtis tähelepanu

sellele, et kostjad näivad soovivat menetlust venitada.

7. Kostjad palusid 04.10.2021 hagivastuses jätta hagi rahuldamata ning kostjate menetluskulud

hageja kanda. Kostja II vastu esitatud hagi palusid kostjad jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

läbi vaatamata ja menetluses seni kostja II kantud menetluskulud hageja kanda, sest kostja II

kostjana menetlusse kaasamiseks ei ole alust. Kostja II ei ole osaühingu osanik. Osaühingu

osanikud on 40% osas hageja ja 60% osas Siracusa Holding OÜ. Hageja vaidles kostja II osas

hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele vastu, leides, et kostja II tuli Riigikohtu praktika järgi

menetlusse kaasata, kuna ta on enamusosaniku juhatuse liige ja osanik.

8. Harju Maakohus märkis 29.11.2021 istungil, et võttis menetlusse hagi kostja II vastu ja kui

kohus nõustub kostjate käsitusega, jätab kohus hagi kostja II vastu rahuldamata. Samuti juhtis

maakohus tähelepanu sellele, et hagi alus ei ole selge, ning määras hagejale tähtaja hagi aluse

täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Hageja esitas 14.01.2022 täpsustatud hagiavalduse ja

19.01.2022 hagiavalduse täienduse. Kostjad palusid 31.01.2022 maakohtul kohustada hagejat

esitama hagiavalduse tervikteksti või pikendada kostjate seisukoha esitamise tähtaega. Harju

Maakohus kohustas 31.01.2022 hagejat esitama hagiavalduse tervikteksti ning märkis, et hageja

on kohtu korralduste täitmata jätmisega takistanud asja menetlust, põhjustades sellega asjatut

töökoormust kostjale ja kohtule. Hageja esitas 08.02.2022 hagiavalduse tervikteksti. Kostjad

esitasid 25.02.2022 taotluse pikendada hagi tervikteksti kohta seisukoha esitamise tähtaega ja

lükata eelistung edasi. Harju Maakohus pikendas 25.02.2022 seisukoha esitamise tähtaega ja

tühistas eelistungi aja. Hageja juhtis 04.03.2022 kohtu tähelepanu sellele, et kostjad on asunud

menetlust põhjendamatult venitama. Harju Maakohus juhtis 20.04.2022 kirjas tähelepanu

enamusosaniku võimalusele teha juhatuse koosseisus muudatusi ning märkis, et seni esitatu

põhjal ei näi hagi olevat hageja kui väikeosaniku huvide kaitsmise meetmena efektiivne –

hagejal oleks põhjust kaaluda pigem erikontrolli taotlemist ühingule väidetavalt põhjustatud

kahju väljaselgitamiseks ja, selle tulemustest sõltuvalt, asuda tegutsema kahju hüvitamise

saavutamiseks.

9. Kostjad esitasid 19.08.2022 taotluse, milles palusid kohustada hagejat andma kostja I

menetluskulude katteks tagatist 2880 eurot ja kostja II menetluskulude katteks 3456 eurot.

Harju Maakohus rahuldas 02.09.2022 määrusega taotluse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas

17.11.2022 määrusega maakohtu määruse ja jättis taotluse rahuldamata.

10. Kostjad esitasid 06.12.2022 taotluse, milles palusid jätta hagi läbi vaatamata ja mõista

hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 16 112 eurot koos kohustusega tasuda

sellelt seadusjärgses määras viivist.

Taotluse kohaselt on kostja I enamusosanik Siracusa Holding OÜ (enamusosanik) otsinud

menetluse kestel korduvalt hagejaga ühisosa erimeelsuste lahendamiseks, eesmärgiga taastada

ettevõtte töörahu ja võimaldada ettevõtte restoranil tegeleda põhitegevusega. Kuna see ei ole

õnnestunud, oli enamusosanik sunnitud leidma lahenduse ühepoolselt. 02.12.2022 toimus

osanike koosolek, mille raames otsustas osanike koosolek kutsuda kostja II juhatusest tagasi ja

valis uueks juhatuse liikmeks F. Kuna kostja II on juhatusest tagasi kutsutud, ei ole hagi

rahuldamine enam võimalik. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostjad ei ole hageja

nõuet rahuldanud. Juhatuse liikmete valimine kuulub osanike kompetentsi ega ole kostjate, s.o

äriühingu ja juhatuse liikme pädevuses.

11. Harju Maakohus määras 08.12.2022 kohtuistungil hagejale tähtaja osanike otsust

puudutava seisukoha esitamiseks 03.01.2023 ja kostjale vastuväidete esitamiseks 17.01.2023.

2-21-11768

Hageja palus 03.01.2023 menetlusdokumendis jätta kostjate taotluse rahuldamata, sest osanike

otsus on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühine. Kostja palus

17.01.2023 menetlusdokumendis jätta hagi läbi vaatamata ning esitas täiendava

menetluskulude nimekirja.

12. Harju Maakohus selgitas 24.01.2023 kirjas pooltele, et hagi läbi vaatamata jätmine on

ilmselt põhjendatud, kuna kostja II kutsuti juhatusest tagasi ning hageja väited osanike

koosoleku otsuse tühisuse kohta on esmahinnangul alusetud. Hageja tegevus osanike koosoleku

otsuse kehtivuse eitamisel on vastuoluline ja rikub hea usu põhimõtte järgimise kohustust.

Kohtu esmahinnangul ei ole tegemist hageja nõude rahuldamisega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 tähenduses ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

13. Hageja vaidles 02.02.2023 menetlusdokumendis jätkuvalt vastu kostjate hagi läbi

vaatamata jätmise taotlusele ning esitas hagist loobumise avalduse, milles palus võtta hagist

loobumise vastu, lõpetada menetluse, jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate

kanda ning mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena lepingulise esindaja

kulu 17 685 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu.

Hageja nõustus maakohtu käsitusega, et kostja II juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine vastab

hageja taotletud eesmärgile, st tegemist on olukorraga, kus kostjad on hageja nõude rahuldanud

ning hagejal on mõistlik hagist loobuda. Kuna hageja kohtusse pöördumine oli põhjendatud,

tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.

14. Kostjad nõustusid 06.02.2023 menetlusdokumendis hagist loobumisega, kuid vaidlesid

vastu menetluskulude jaotusele ning palusid jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hagist

loobumise tõttu hageja kanda.

Kostjad ei ole hagi mingiski ulatuses rahuldanud. Juhatuse liikme tagasikutsumine ei ole

kostjate pädevuses. Otsuse võttis vastu enamusosanik, kes ei ole siinse menetluse osaline.

Juhatuse liikme mõjuval põhjusel tagasikutsumist menetlusvälistel asjaoludel ei saa pidada

TsMS § 168 lg 5 tähenduses haginõude rahuldamiseks. Juhatuse liikmel on võimalik

kohtumenetluse kestel taanduda menetlusvälisel põhjusel juhatusest omal soovil, samuti võib

osanike enamus olla huvitatud juhatuse koosseisu muutmisest. Hagejale menetluskulude

hüvitamine tekitaks olukorra, kus ühing ei tohiks teha kohtumenetluse ajal juhatuses muudatusi,

kui ta soovib vältida menetluskulude kandmist.

Menetluskulusid ei saa jätta kostjate kanda ka seetõttu, et hageja ei pöördunud kohtusse

põhjendatult. Hageja pöördus kohtusse, et tuvastada juhatuse liikme toime pandud rikkumisi.

Kohus ei tuvastanud menetluses rikkumisi ega saa neid tuvastada, kuna hageja loobus hagist.

Hageja hagist loobumise avaldus on esitatud reaktsioonina maakohtu selgitusele ning

eesmärgiga vältida menetluskulude kandmist juhul, kui hagi jääb läbi vaatamata. Kuigi

maakohus selgitas hagejale, et hagi on perspektiivitu, ei esitanud hageja varem hagist loobumise

avaldust ning sundis kostjaid ligi kahe aasta vältel menetlusse panustama. Sellises olukorras

oleks menetluskulude kostjate kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 tähenduses ebaõiglane ja

ebamõistlik.

Hageja menetluskulud on ülemäärased ning hageja peab esitama menetluskulusid tõendavad

dokumendid.

2-21-11768

Maakohtu määrus ja põhjendused

15. Harju Maakohus võttis 03.03.2023 määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja

menetluse, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulude hüvitise 17 982 eurot ning kohustas hagejat alates määruse jõustumisest kuni

määruse kohase täitmiseni tasuma hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.

15.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja

menetlus otsust tegemata TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada. Maakohus selgitas 24.01.2023,

et hagi on tõenäoliselt perspektiivitu. Hagi menetlemise jätkamine ei aitaks kaasa hageja

õiguspäraste huvide edendamisele ja see tooks tõenäoliselt hagejale kaasa järjest suureneva

menetluskulude hüvitamise kohustuse.

15.2. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda.

Kostjad ei ole hageja nõuet TsMS § 168 lg 5 tähenduses rahuldanud. Kostjad on hagile

järjepidevalt vastu vaielnud. Osaühingul on oma osanike kaudu õigus igal ajal otsustada

juhatuse koosseisu üle, kuna juhatuse liikmed on äriühingu seaduslikud esindajad ja tegu on

äriühingu seisukohalt olulise küsimusega. Kui juhatuse koosseisus hagi menetlemise ajal

muudatuste tegemist käsitada haginõude rahuldamisena, piirab see juhatuse õigust otsustada

juhatuse koosseisu üle, sest menetluskulude hüvitamise kohustus TsMS § 168 lg 5 mõttes

piiraks sisuliselt selle õiguse teostamist.

Menetluskulude hageja kanda jätmine ei ole ebaõiglane. Hageja on olnud asjaajamises väga

hooletu ning põhjustanud kostjatele ja kohtule asjatut vaeva. Hagi alust tuli korduvalt

täpsustada, kohus on lükanud arvukalt tõendeid asjakohatuse tõttu tagasi ning hageja vaidlustas

juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse kehtivust meelevaldselt ja vastuoluliselt.

15.3. Hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 17 982 eurot koos

kohustusega tasuda hüvitiselt seadusjärgses määras viivist. Kostja I ei ole menetluskuludest

teatanud.

Kostja II menetluskuludeks on õigusabikulud (lepingulise esindaja töömaht 111,7 tundi, millest

106,2 tundi tunnitasuga 160 eurot (käibemaksuta) ja 5,5 tundi tunnitasuga 180 eurot

(käibemaksuta). Toimingutele kulunud aeg on põhjendatud. Üksikute toimingute kaupa

menetluskulude põhjendatuse hindamine on kohtule liialt koormav ja piirab advokaadi

vabadust kliendi huvide kaitsmisel. Üksikute toimingute hindamine on asjakohane vaid siis, kui

tehtud oleks ilmselgelt alusetuid menetlustoiminguid. Hageja ei ole väitnud, et kostjad oleksid

alusetuid menetlustoiminguid teinud. Samuti on hageja teinud edutuid toiminguid, nt taotlenud

hagi tagamist ning ekspertiisi määramist, millest hiljem loobus. Arvestades hageja lepingulise

esindaja kulude suurust (17 685 eurot), ei ole menetlusosaliste kulud õigusabile oluliselt

erinevad. Hageja teostas menetluses oma õigusi viisil, mis põhjustas kostjatele asjatut

töökoormust.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

16. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulude hüvitise, ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud kostjate kanda,

mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 17 685 eurot, samuti tagastada

hagejale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

2-21-11768

16.1. Määruskaebuse väidete kohaselt on hagist loobumise vastuvõtmisel asjakohatu, aga ka

nõuetekohaselt põhjendamata maakohtu järeldus, et hagi on tõenäoliselt perspektiivitu, ei aita

kaasa hageja õiguspäraste huvide edendamisele ja tooks kaasa suureneva menetluskulude

hüvitamise kohustuse.

16.2. Maakohus jättis vääralt menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Maakohus

ei põhjendanud nõuetekohaselt, miks ei ole kostjad hageja nõuet TsMS § 168 lg 5 tähenduses

rahuldanud, ning läks vastuollu enda 24.01.2023 selgitusega. Menetluskulude jaotuse

otsustamisel ei ole tähtsust sellel, kas kostjad vaidlesid hagile vastu, ega osanike õigusel

otsustada juhatuse koosseisu üle. Maakohus ei arvestanud vähemusosaniku õigusega nõuda

kohtu kaudu lojaalsus- või hoolsuskohustust rikkunud juhatuse liikme tagasikutsumist ja sellise

nõude täitmise korral vähemusosaniku õigust menetluskulude hüvitamisele. TsMS § 168 lg 5

selline kohaldamine on vastuolus sätte eesmärgiga ja rikub poolte võrdsuse põhimõtet.

Menetluskulude hageja kanda jätmine oleks ka äärmiselt ebaõiglane. Hageja nõude täitmine

sõltus kostjatest, mitte hagejast. Kostjad oleksid saanud täita hageja nõude kohe pärast hagi

esitamist, et vältida menetluskulude tekkimist, kuid tegid seda alles pärast pikalt kestnud

kohtumenetlust. Arusaamatuks jääb kostjate motiiv hagile vastu vaielda, kuid sellel ei ole

tähtsust. Kui kostjad ei oleks esitanud mitmeid põhjendamatuid rahuldamata jäänud taotlusi,

sh hagi läbi vaatamata jätmise taotlus, menetluse peatamise taotlus ja menetluskulude katteks

tagatise määramise taotlus, ega otsinud formaalseid põhjuseid, et sisulisi vastuväiteid mitte

esitada, oleksid menetluskulud olnud oluliselt väiksemad. Kostjad venitasid asja lahendamist.

16.3. Maakohus jättis alusetult kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamata ja

määruse ka selles osas põhjendamata.

17. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad jäid

06.02.2023 esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks määruskaebuse väidetele märkisid kostjad

täiendavalt järgmist.

17.1. Maakohus jättis õigesti menetluskulud hageja kanda.

Hagi perspektiivikusel on menetluskulusid TsMS § 162 lg 4 alusel jaotades tähtsust. Kuigi

maakohus sellele ei tuginenud, oleks hagi perspektiivitust arvestades äärmiselt ebaõiglane jätta

sellise hagi menetlemise kulud kostjate kanda. Maakohus selgitas hageja nõude perspektiivitust

20.04.2022 kohtumääruses, 08.12.2022 kohtuistungil ja 24.01.2023 selgituskirjas. Sellest

hoolimata vaidles hageja hagi läbi vaatamata jätmise taotlusele vastu. Hagejal ei olnud vajadust

pöörduda perspektiivitu ja pahatahtliku hagiga kohtusse. Sellises olukorras ei saa kostjatele ette

heita, et nad hagi ei tunnistanud ja õigeks ei võtnud. Kui enamusosanik oleks hagis näinud

perspektiivi, oleks kostja II kutsutud varem juhatusest tagasi. Kostjad ei saanudki seda teha,

sest juhatuse liikme tagasikutsumine on ühingu osanike, s.o enamusosaniku pädevuses.

Kostjad on taotlenud kostja II suhtes hagi läbi vaatamata jätmist menetluse algusest saati.

Menetluskulusid ei saa välja mõista isikult, kes on hagis ebaõigesti kostjaks märgitud.

Hageja käsitus menetluskulude jaotamisel rajaneb ekslikul eeldusel, et enamusosaniku poolt

menetluse ajal juhtorganites mistahes muudatuste tegemine kvalifitseerub hageja nõude

rahuldamiseks.

Hageja on käitunud menetluses vastuoluliselt, kuna pidas osanike 02.12.2022 otsust tühiseks,

samas leiab, et sellega on ta oma eesmärgi saavutanud.

2-21-11768

Menetluskulude jaotamisel ei ole tähtsust sellel, kas kostjad on esitanud põhjendamatuid

taotlusi. Sellel võib olla tähtsust menetluskulude kindlaksmääramisel.

17.2. Hüvitatavate

menetluskulude

suurust

määrates

ei

ole

maakohus

ületanud

diskretsioonipiire ja ringkonnakohtul puudub alus sekkuda.

17.3. Hageja taotletud menetluskulude hüvitis on põhjendamatult suur. Hagejalt tuleb nõuda

kulusid tõendavate dokumentide esitamist.

Menetluse edasine käik

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tuleb menetluskulude jaotuse ning

kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

jätab menetluskulud Restoran Dominic OÜ kanda. Menetluskulude jaotuse tühistamise tõttu

tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi tühistada maakohtu määrus ka osas, millega maakohus

mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda

hüvitiselt viivist.

20. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ja väljamõistmise

osas. Kumbi pool ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, millega maakohus võttis vastu

hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas ega vasta määruskaebuse etteheidetele hagist

loobumise vastuvõtmist puudutavate maakohtu määruse põhjenduste kohta.

21. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus vääralt seisukohale, et hagist loobumise tõttu tuleb

asja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda, sest kohtumenetluse ajal osanike

otsusega juhatuse liikme tagasikutsumist ei saa pidada hageja nõude rahuldamiseks

TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses.

21.1. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja loobub hagist, kannab ta TsMS § 168 lg 4 järgi

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud.

Riigikohus on leidnud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks

kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude

senise menetlemisega seotud kulud (vt RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703, p 11.2). Hagi

esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja

pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja

on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 09.03.2016,

3-2-1-182-15, p 13; RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul saab

kohtumenetluse ajal osanike otsuse vastuvõtmist, millega osanikud kutsuvad juhatuse liikme

tagasi ja määravad uue juhatuse liikme, pidada juhatuse liikme tagasikutsumist ja

2-21-11768

asendusliikme määramist taotlenud hageja nõude rahuldamiseks, kui osanike otsuse tulemusena

saavutab hageja hagiga taotletud eesmärgi.

21.2. Siinsel juhul esitas hageja 27.07.2021 hagi, milles palus kutsuda kostja II juhatuse liikme

kohalt rikkumiste tõttu tagasi ja määrata juhatusse enda nimetatud või kohtu äranägemisel

valitud asendusliikme. Kostjad teatasid kohtule 06.12.2022, et 02.12.2022 toimus kostja I

osanike koosolek, mille raames otsustas osanike koosolek kutsuda kostja II juhatusest tagasi ja

valis uueks juhatuse liikmeks F. Osanike otsuse vastuvõtmise tulemusena saavutas hageja

soovitud olukorra, st kostja II ei ole enam juhatuse liige ning tema asemele on määratud uus

juhatuse liige. Seega rahuldas osaühing (kostja I) oma organi (osanike koosolek) otsusega

hageja nõude TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses. Asjaolu, et otsuse võttis vastu osaühingu

enamusosanik Siracusa Holding OÜ, ei tähenda seda, et osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist

ei saaks omistada osaühingule (kostja I). Juriidilise isiku organi tegevus loetakse

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 järgi juriidilise isiku tegevuseks. Õige on aga kostjate

väide, et osaühingu juhatuse liige (kostja II) ei ole hageja nõuet rahuldanud. Osaühingu osanike

koosoleku otsuse vastuvõtmist ei saa omistada osaühingu juhatuse liikmele, kes juhatuse

otsusega tagasi kutsuti. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi ÄS § 184 lg 1 I lause

järgi osanike poolt. Seejuures võib osanike otsusel juhatuse liikme ÄS § 184 lg 3 I lause järgi

tagasi kutsuda sõltumata põhjusest, st juhatuse liige ei osale ega saa mõjutada selliste otsuste

vastuvõtmist. Seega ei saanud kostja II rahuldada hageja nõuet kutsuda ta juhatuse liikme kohalt

tagasi ja määrata tema asemele uus juhatuse liige.

Lisaks ei saaks kohus igal juhul jätta kostja II kanda juhatuse asendusliikme määramise

nõudega seotud menetluskulusid, sest teda ei saa selle nõude osas pidada menetlusosaliseks.

Kuigi kostjat II saab Riigikohtu praktika kohaselt pidada ÄS § 184 lg 5 alusel esitatud juhatuse

liikme tagasikutsumise hagi puhul kohaseks kostjaks (vt RKTKo 18.12.2019, 2-17-10474, p 12;

RKTKm 15.04.2020, 2-19-13966, p 17 ja 19), ei saa kostjat II pidada ÄS § 184 lg 6 alusel

esitatud juhatuse asendusliikme määramise avalduse lahendamisel asjast puudutatud isikuks

TsMS § 198 lg-te 2 ja 3 tähenduses.

21.3. Ülaltoodud põhjendusi arvestades leiab kolleegium, et 02.12.2022 osanike otsuse

vastuvõtmisega rahuldas kostja I pärast hagi esitamist hageja nõuded TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

tähenduses, mistõttu tuleb maakohtus kantud hageja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel

kostja I kanda ning kostjate menetluskulud kummagi kostja enda kanda.

22. Kostja I ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et hageja

menetluskulude kostja I kanda jätmine oleks praegusel juhul äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162

lg 4 tähenduses.

22.1. Kohus võib TsMS § 162 lg 4 jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Riigikohtu praktika kohaselt saab TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamisel arvestada ka

kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg 4 (vt RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-

142-10, p 9). Kostjal on TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud olukorras võimalik esile tuua asjaolud,

mille põhjal saaks järeldada, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane

TsMS § 162 lg 4 järgi (vt RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p-d 9–10). Viidatud sätte

kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on

kõrgendatud standard, mille järgi peab olema menetlusosaliselt menetluskulude väljamõistmine

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega (vt nt RKTKo

2-21-11768

15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 61; RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15). Seejuures ei ole

TsMS § 162 lg 4 alusel põhjendatud jätta hageja menetluskulusid TsMS § 168 lg 5 järgi kostja

kanda siis, kui hageja nõude rahuldamine oleks olnud välistatud (RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-

28-12, p 15).

22.2. Siinses asjas ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et hageja menetluskulude kostja I

kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Hageja esitatud nõudeid ei saa pidada õiguslikult perspektiivituks ning seda pole arvanud ka

maakohus. Hageja esitas kostja I vastu nõude juhatuse liikme tagasikutsumiseks, tuues esile, et

juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja tekitanud sellega osaühingule kahju. Sellise nõude

saab kohus ÄS § 184 lg 5 alusel lahendada. Samuti esitas hageja avalduse osaühingule

tagasikutsutud juhatuse liikme asemele asendusliikme määramiseks olukorras, kus osaühing

jääks juhatuse liikmeta. Sellise nõude saab kohus ÄS § 184 lg 6 alusel lahendada. Seejuures ei

ole maakohus enne 02.12.2022 osanike otsusest teada saamist pidanud hagi perspektiivituks.

Maakohus märkis 20.04.2022 kirjas, et seni esitatu põhjal ei näi hagi olevat hageja kui

väikeosaniku huvide kaitsmise meetmena efektiivne ja pidas hageja õiguste ja huvide kaitseks

efektiivsemaks õiguskaitsevahendiks erikontrolli taotlemist, kuid sellest ei saa järeldada, et

maakohus oleks pidanud hagis esitatud nõudeid perspektiivituks. Maakohtu hinnangul muutus

hagi perspektiivituks pärast 02.12.2022 osanike otsuse vastuvõtmist, millega juhatuse liige

tagasi kutsuti ja nimetati uus juhatuse liige, kuid see ei tähenda, et hagi esitamise järel ei oleks

olnud kohtul võimalik hagi rahuldada. Nõude rahuldamine kohtumenetluse ajal toob loomuliku

tagajärjena endaga kaasa selle, et kaob õiguskaitsevajadus ning hagi rahuldamiseks ei ole enam

alust. Menetluse käigust ja asja materjalidest ei saa järeldada ka seda, et hageja oleks esitanud

kostja I vastu pahatahtlikult alusetu hagi, mis oleks selgelt jäänud kohtumenetluses

rahuldamata. Sellel, et maakohus hagist loobumise tõttu enam hagi sisuliselt ei lahenda, ei ole

menetluskulude jaotamist otsustades tähtsust.

Hageja menetluskulude jätmist hageja kanda ei õigusta ka kostja I väide selle kohta, et

menetluskulude osaühingu kanda jätmine oleks vastuvõetamatu olukorras, kus osaühingu

osanik võtab menetlusvälistel põhjustel vastu otsuse juhatuse koosseisu muutmiseks. Iseenesest

võib see asjaolu anda alust jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel erinevalt TsMS §

168 lg-s 5 sätestatust, kuid siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et juhatuse liige

kutsuti tagasi ja tema asemele määrati uus juhatuse liige muudel põhjustel kui siinne

kohtumenetlus. Kostjad ei ole toonud esile, et osanike koosolek võttis otsuse vastu

menetlusvälistel asjaoludel. Kostjad viitasid hagi läbi vaatamata jätmise taotluses sellele,

enamusosanik on otsinud menetluse kestel korduvalt hagejaga ühisosa erimeelsuste

lahendamiseks, eesmärgiga taastada ettevõtte töörahu ja võimaldada ettevõtte restoranil

tegeleda põhitegevusega, kuid see ei ole õnnestunud, mistõttu oli enamusosanik sunnitud

leidma lahenduse ühepoolselt. Seega ei olnud tegemist menetluse välistel põhjustel juhatuse

koosseisus muudatuste tegemisega.

Ka see, et hageja pidas alguses 02.12.2022 osanike koosoleku otsust koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühiseks ning pärast maakohtu selgitust otsustas seda

aktsepteerida ja loobus hagist, ei näita hageja pahatahtlikku ega vastuolulist käitumist, mis

võiks õigustada menetluskulude teistsugust jaotust. Olukorras, kus maakohus selgitas

08.12.2022 kohtuistungil ja 24.01.2023 selgituskirjas hagejale tema nõude perspektiivi

muutunud õiguslikus olukorras, oli hagejal õigus hagist loobuda sõltumata sellest, et enne seda

oli ta seadnud 02.12.2022 osanike koosoleku otsuse kehtivuse kahtluse alla.

2-21-11768

22.3. Eelnevat arvestades ei ole ringkonnakohtul alust järeldada, et menetluskulude kostja I

kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

23. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt, tühistab

maakohtu määruse vaidlustatud osas ning teeb ise uue määruse, millega jätab menetluskulud

kostja I kanda. Vastavalt maakohtu menetluskulude jaotusele tuleb jaotada ka

määruskaebemenetluse kulud.

24. Kuna maakohus määras kindlaks kostjate, mitte hageja menetluskulude rahalise suuruse,

määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse TsMS § 177 lg 1 p 2

ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest

(RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 21–23).

(allkirjastatud digitaalselt)