1-24-1323/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2024, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-24-1323 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 21. märtsi 2024. a otsus Sulev Pengi süüditunnistamises KarS § 423 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Sulev Pengi (Penk; ik 36303236511), kaitsja Toomas Alp, apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Sulev Pengi kaitsja Toomas Albi apellatsioon Tartu Maakohtu 21. märtsi 2024. a otsuse peale kriminaalasjas nr 1-24-1323 läbi vaatamata ja tagastada see esitajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohus tunnistas 21. märtsi 2024. a otsusega Sulev Pengi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi ning karistas teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, kui S. Penk ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu. Katseaja algust arvestatakse KarS § 78 p 1 alusel kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus lisakaristusena S. Pengilt ära sõiduki juhtimise õiguse 5 kuuks. Kannatanu kasuks mõisteti S. Pengilt välja 3618,81 eurot varalise kahju katteks.

2. S. Pengi kaitsja Toomas Alp esitas 5. aprillil 2024 Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni. KarS § 50 lg 2 kohaselt on keelatud võtta ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigust isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Eesti Töötukassa 08. märtsi 2022. a otsusest nr TVH/22/009848 tulenevalt on Sulev Penk töövõimetu ja tal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on suhkurtõbi, liigtoitumine, polüneuropaatia, veresoonte haigused ja artroosid. Sellest tuleneb, et tegemist on liikumispuudega invaliidiga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. S. Penk ei saanud aru, et mootorsõiduki juhtimisõigus võetakse ära reaalselt. Seega ei olnud lisakaristuse kohaldamine tema tõelise tahte avaldus.

2(2) Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et S. Pengi kaitsja T. Albi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

4. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 järgi võib kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada apellatsiooni, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega või juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

5. KrMS § 318 lg 4 teise lause kolmandas alternatiivis („kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe“) peetakse eeskätt silmas olukorda, kus kohus on kokkuleppemenetluses karistust mõistes väljunud talle seadusega antud kaalutlusruumi piiridest. Sellise juhtumiga on tegemist näiteks siis, kui karistusseadustiku eriosa säte, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, ei näe üldse ette seda liiki karistust, mis isikule on mõistetud, või kui mõistetud karistus ületab asjakohase sanktsiooni ülemmäära. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

4. märtsi 2015. a määrus asjas nr 3-1-1-12-15, p 10).

6. S. Pengi kaitsja T. Alp soovib vaidlustada S. Pengile mõistetud lisakaristust. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi saab kohus KarS § 423 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest kohaldada süüdistatavale lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. S. Penk mõisteti süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja talle mõisteti lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. Seega ei ole maakohus karistust mõistes väljunud kaalutlusruumi piiridest ja S. Pengile mõistetud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol on seaduslik ja põhjendatud.

7. Süüdistatavale mõistetud karistuse liik ja määr on KrMS § 245 lg 1 p 9 alusel kokkuleppe osaks. Kohtutoimikust nähtub, et kokkuleppe sõlmisid S. Penk, tema kaitsja Aivar Kello ja prokurör Meelis Juursoo 29. veebruaril 2024. Kokkuleppe kinnitas S. Penk enda allkirjaga. Samuti kinnitas

S. Penk 21. märtsi 2024 kohtuistungil, et kokkulepe on arusaadav, ta sõlmis selle vabatahtlikult ja kõike vajalikku talle kokkuleppe sõlmimisel selgitati. Kohus küsis S. Pengilt eraldi ka lisakaristusena juhtimisõiguse 5 kuuks äravõtmise kohta ning S. Penk kinnitas, et on ka sellest aru saanud ja midagi lisada ei soovi. Seega väljendas S. Penk kohtuistungil selgesõnaliselt, et on nii põhikui lisakaristusest aru saanud ja on sellega nõus. Maakohus järgis KrMS § 247 lg-s 2 sätestatud nõudeid, tehes kindlaks, et S. Penk on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, väljendades oma tõelist tahet.

8. Eeltoodud põhjustel ei ole maakohus rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid ning asjas ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Samuti ei ole S. Pengi kaitsjal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust lisakaristuse osas vaidlustada.

9. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole S. Pengi kaitsjal KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimustes vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt)