2-21-2704/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2024.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2704

Tsiviilasi

X.T hagi HetEst OÜ vastu HetEst OÜ 27.11.2020.a

osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X.T (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margit

Lahevee,

e-post:

margit.lahevee@eversheds-

sutherland.ee

Kostja: HetEst OÜ (registrikood 11403043)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen

Laus, e-post: klen.laus@triniti.ee

Asja lahendamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSION

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Tunnistada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunktide 1 ja 3 all vastu

võetud otsused kehtetuks.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 1/3 ulatuses hageja ja 2/3 ulatuses kostja kanda.

5. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Rahuldada

kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

rahaline suurus on 2019,20 eurot.

7. Määrata kindlaks, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

rahaline suurus on 1000 eurot.

8. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuksvälja

menetluskulud 1019,20 eurot.

9. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hageja kasuks

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1019,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas kohtule järgneva nõude:



tuvastada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosolekul päevakorrapunktide 1-3 all vastu võetud

otsuste tühisus



alternatiivselt tuvastada, et otsused pole vastu võetud või tunnistada need otsused kehtetuks.

2. Hageja on kostja osanik ja juhatuse liige. X.T (hageja) on HetEst OÜ (kostja) osanik. Talle kuulub

osalus nimiväärtusega 1 143.00 EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist. Ülejäänud

osanikeks on F.F (osa nimiväärtusega 1 143.00 EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist) ja

Q (osa nimiväärtusega 254 EUR, mis moodustab 10% kostja osakapitalist). X.T ja F.F on ka kostja

juhatuse liikmed. 23Käesolevas hagis esitatud nõuded on suunatud kostja 27.11.2020 osanike

koosoleku otsuste puudumise tuvastamisele või alternatiivselt kehtivuse lõpetamisele, kuid asjas

omab tähendust ka sellele koosolekule eelnenud koosolekute ja nende kokkukutsumise

kronoloogia. Seega toome mh välja asjakohaste koosolekute ja nende kokkukutsumise ajalise

ülevaate.

3. Käesoleva vaidluse esemeks oleva 27.11.2020 koosolekuga sama päevakorraga osanike koosolek

kutsuti juhatuse liikme F.F poolt juhatuse nimel esmalt kokku 30.09.2020 edastatud teatega, mille

kohaselt pidi koosolek toimuma 09.10.2020. Teade sisaldas osanike koosoleku päevakorda, sellele

oli lisatud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pakkumine kostjale õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas

nr 2-20-9614 (X.Ti hagi F.Fi HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes) ning Assertum Audit

pakkumine erikontrolli läbiviimiseks HetEst OÜ-s.

4. Osanikud X.T ja Q esitasid 05.10.2020 vastuväited seoses kavandatava koosoleku kokkukutsumise

korraldusega ning samuti oma vastuväited otsuse eelnõude osas. Muu hulgas heideti ette asjaolu, et

juhatuse liige F.F on kostja juhatuse kui kollektiivse organi nimel osanike koosoleku

kokkukutsumisel rikkunud ÄS § 171 lg 1 nõuet. Nimetatud sätte kohaselt saab osanike koosoleku

kokku kutsuda juhatus ehk kollektiivne organ ühiselt, mitte iga üksik juhatuse liige. Tähelepanu

juhiti asjaolule, et F.F kui osanik saab teha juhatusele ettepaneku koosolek kokku kutsuda vastavalt

ÄS § 171 lg 2 p 3. Seega 30.09.2020 F.Fi poolt esitatud teade rikub oluliselt osanike koosoleku

kokkukutsumise korda. Selline osanike koosolek ei ole õigustatud otsuseid vastu võtma.

5. 09.10.2020 koosolekule ilmusid kohale kõik osanikud. Olenemata kõigi osanike kohalolekust ei

saanud koosolekut sisuliselt pidama hakata, kuna koosolekul ei valitud koosoleku juhatajat ega

protokollijat. F.F, kes oli otsustanud ainuisikuliselt juhatuse nimel osanike koosoleku kokku

kutsuda, oli ühtlasi ainuisikuliselt määranud koosoleku juhatajaks ja protokollijaks vastavalt oma

lepingulised esindajad SM ja GVi.

6. Osanikud X.T ja Q nõudsid koosoleku juhataja ja protokollija valimist koosolekul osalevate

osanike vahel läbiviidava hääletamise teel. Hoolimata X.Ti ja Qi vastuväidetest keeldusid

koosoleku kokkukutsuja poolt määratud juhataja ja protokollija juhataja ja protokollija valimiseks

hääletamise läbiviimisest. 7Eelnimetatud põhjustel ei saanud 09.10.2020 koosolekut pidada (ja

seda olenemata kõigi osanike kohal viibimisest), mistõttu kõik osalejad lahkusid koosolekult.

7. 19.10.2020 teatega kutsuti kostja juhatuse nimel F.Fi poolt kokku osanike korduskoosolek, mis

pidi toimuma 18.11.2020 Advokaadibüroo TRINITI ruumides. Koosolek jäeti kokkukutsuja poolt

ära.

8. 28.10.2020 teatega kutsuti X.Ti poolt kokku uue päevakorraga osanike koosolek, mis pidi toimuma

05.11.2020 bnt Advokaadibüroo ruumides. Koosolek jäeti osanike kokkuleppel ära.

9. 18.11.2020 edastas F.F osaühingu juhatuse nimel taas kostja osanike korduskoosoleku

kokkukutsumise teate, mille kohaselt pidi osanike koosolek toimuma 27.11.2020. Teade sisaldas

osanike koosoleku päevakorda, sellele oli lisatud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pakkumine

kostjale õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 (X.Ti hagi F.Fi HetEst OÜ juhatusest

tagasikutsumise nõudes), Assertum Auditi pakkumine erikontrolli läbiviimiseks HetEst OÜ-s ning

kostja osanike 09.10.2020 koosoleku protokoll.

10. 23.11.2020 esitas X.T 27.11.2020 koosoleku päevakorra täiendamise nõude ja ühtlasi ka vastuväite

saabuva koosoleku korduskoosolekuks lugemise osas. Nimelt, osanike koosolekut oli teates

korduskoosolekuks nimetatud põhjendusel, et 09.10.2020 toimuma pidanud osanike koosolek ei

olnud vastavalt kostja põhikirja punktile 3.2. otsustusvõimeline. Koosoleku kokkukutsuja F.F

väitis, et 09.10.2020 toimuma pidanud koosolekul oli esindatud 1 143 häält, mis moodustab 45%

kõigist hääleõiguslike osadega määratud häältest, mistõttu esines alus lugeda 27.11.2020 toimuvat

koosolekut korduskoosolekuks vastavalt ÄS § § 171 lg 6.

11. Nagu eelpool öeldud, 27.11.2020 koosolekuga sama päevakorraga koosoleku oli F.F ainuisikuliselt

juhatuse nimel kokku kutsunud juba 09. oktoobriks 2020. Koosoleku pidamise ebaõnnestumise

põhjuseks ei olnud ÄS § 171 lg 6 sätestatud olukord. Samuti ei olnud täidetud eelnimetatud sättes

kehtestatud tingimus, et korduskoosoleku teade peab olema saadetud mitte hiljem kui kümnendal

päeval pärast esimest koosolekut.

12. Nii mainitud 09.10.2020 koosoleku kui 27.11.2020 koosoleku päevakorras olid järgmised punktid:

HetEst OÜ-le esindaja määramine tsiviilasjas nr 2-20-9614; Juhatuse liikme ja osaniku X.T ja

osaniku Q vastu nõuete esitamise otsustamine. Osanikuga õigusvaidluse pidamise korral selleks

esindaja määramine; Erikontrolli läbiviimise otsustamine. Erikontrolli läbiviimise korral selle

läbiviija määramine.

13. 27.11.2020 koosoleku päevakorda esitasid X.T ja Q omalt poolt täiendavad punktid, kuid neid

keelduti päevakorda võtmast tuginedes asjaolule, et korduskoosoleku päevakorda ei saa vastavalt

ÄS § 171 lg 6 muuta. Samas, nagu eelpool kirjeldatud, et olnud seadusest tulenevalt tegemist

korduskoosolekuga. Osanikud X.T ja Q esitasid juba 05.10.2020 ka vastuväited ja seisukohad

koosoleku otsuste eelnõude ja hääletamispiirangute kohaldamise küsimuses. Samasid vastuväiteid

korrati 27.11.2020 koosoleku päevakorra osas.

14. 27.11.2020 koosolek toimus Advokaadibüroo TRINITI ruumides. Kõik kolm osanikku olid kas

isiklikult kohal või esindatud. Koosolekul osales ka notar Siret Paavel-Margna, kes tõestas

koosoleku protokolli ja esitas notari tähelepanekute aruande koosolekul toimunu osas.

15. Samamoodi nagu 09.10.2020 koosolekul, tekkis ka seekord vaidlus küsimuses, kas koosoleku

juhatuse nimel ainuisikuliselt kokku kutsunud juhatuse liige saab ainuisikuliselt otsustada ka

koosoleku juhataja ja protokollija isikute üle või tuleb need koosolekul osalejate poolt hääletamise

teel valida. X.T esindaja ML esitas vastuväite, mille kohaselt ei saa koosolekut läbi viia, kui

nõuetekohaselt pole valitud koosoleku juhatajat ja protokollijat. F.F oli määranud koosoleku

juhatajaks ja protokollijaks vastavalt SM ja MJ, kes jäid seisukohale, et koosoleku kokkukutsujal

on õigus ka juhataja ja protokollija määrata. ML selgitas, et kuna koosolekul päevakorras olevate

otsuste vastuvõtmisel kohaldub hääletamispiirang ja osanike vahel on juba tekkinud vaidlus selle

rakendumise üle konkreetsete osanike suhtes, on koosoleku juhataja ja protokollija roll ka sisuline,

mitte üksnes formaalne. Olukorras, kus otsuste vastuvõetuks lugemise ja häälte arvestamise üle on

vaidlus, sõltub otsuste vastuvõetuks lugemine ja formuleerimine otseselt koosoleku juhataja ja

protokollija otsustest. ML palus protokollida vastuväite, et selliselt ei saa koosolekut pidada, see on

vastuolus seaduse ja osaühingu väljakujunenud praktikaga. Koosoleku läbiviimiseks tuleb osanikel

valida koosoleku juhataja ja protokollija. Valimise protseduuri läbi ei viidud, koosolekuga läksid

edasi juhataja ja protokollija, teised lahkusid.

16. Samuti oli tekkinud vaidlus selle üle, kas 27.11.2020 koosolekut saab lugeda 09.10.2020

koosoleku korduskoosolekuks. ML esitas selles osas vastuväite, sama vastuväite olid osanikud X.T

ja Q esitanud ka kirjalikult 23.11.2020. Vastuväite kohaselt ei ole 27.11.2020 koosoleku näol

tegemist 09.10.2020 toimuma pidanud koosoleku korduskoosolekuga, kuna 09.10.2020 osanike

koosolek ei saanud toimuda põhjusel, et koosoleku kokkukutsuja rikkus seaduses ettenähtud korda

koosoleku juhataja ja protokollija valimisel ning keeldus juhataja ja protokollija määramise

küsimuses osanike hääletamise läbiviimisest. Koosolek ei jäänud ära tulenevalt asjaolust, et kohal

ei olnud piisav arv osanikke, kuna kõik olid kohale tulnud. Ka 18.11.2020 ära jäänud koosoleku

puhul ei ole tegemist ÄS § 171 lg 6 tähenduses olukorraga, kus koosolek jäi ära häälte puudumise

ja sellest tuleneva otsustusvõimetuse tõttu. Seega vastuväite kohaselt oli 27.11.2020 koosoleku

näol tegemist tavapärase osanike koosolekuga ning mitte korduskoosolekuga. Notar on oma

selgitustes notariaalaktile juhtinud tähelepanu, et tal pole võimalik anda hinnangut, kas 27.11.2020

koosolek on osanike esmane koosolek või korduskoosolek, kuid vaatamata sellele soovib osaleja

protokolli tõestamist notari poolt

17. Koosoleku protokolli järgi võeti koosolekul vastu järgmised otsused: -kostjale esindaja määramine

tsiviilasjas 2-20-9614 (X.Ti hagi F.Fi HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes), sh

õigusabilepingu sõlmimine. Vaatamata ÄS § 177 lõikest 1 tuleneva hääletamispiirangu

kohaldumisele võeti otsuse tegemisel arvesse F.Fi hääl. Kui hääletamispiirangut oleks kohaldatud,

ei oleks otsust saanud vastu võtta. Osanike X.T ja Q osas õigusvaidluse pidamine, hagi esitamine

kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise ja alusetult makstud dividendi

tagastamise nõudes. Erikontrolli määramine vastavalt ÄS § 191 lg 1. Erikontrolli läbiviijaks

määrata Assertum Audit OÜ.

18. 04.12.2020 edastas F.Fi esindaja SM ülejäänud osanikele notariaalselt tõestatud 27.11.2020

koosoleku protokolli. 16.12.2020 esitasid osanikud X.T ja Q kirjalikud vastuväited HetEst OÜ

27.11.2020 osanike koosoleku ja sellel vastu võetud otsuste osas, mis olid täienduseks juba enne

koosolekut ja koosolekul suuliselt esitatud. 15.12.2020 tegi F.F HetEst OÜ kontolt esimese

väljamakse Advokaadibüroole TRINITI summas 1800 eurot tuginedes talle kohalduvat

hääletamispiirangut rikkudes tehtud osanike otsusele.

19. Hageja leiab, et otsused on tühised, kuivõrd:

koosoleku on kokku kutsunud üks juhatuse liige, aga selle oleks saanud kokku kutsuda ainult

juhatus kui organ tervikuna;

koosolek kutsuti kokku korduskoosolekuna, kuid tegu ei olnud seaduse mõttes korduskoosolekuga;

koosolekul ei antud osanikele võimalust valida juhatajat ega protokollijat – nad nimetati

kokkukutsuja poolt.

20. Kui kohus peaks leidma, et otsused ei ole tühised, palub hageja tuvastada otsuste puudumine või

tunnistada otsused kehtetuks, kuna:

Vastu võetud otsused rikuvad hea usu põhimõtet ja ei ole tehtud osaühingu, vaid osanik F.Fi

huvides ja kantuna osanike vahelistest erimeelsustest;

koosolekul on ebaõigesti rakendatud hääletamispiirangut;

otsuse 2 osas (nõuete esitamine Q ja X.T vastu) on otsus täiendavalt ka sisuliselt põhjendamata ja

üldsõnaline – puudus teave, mille põhjal otsustust teha.

Kostja seisukohad

21. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

22. ÄS § 171 lg 1 sätestab, et osanike koosoleku kutsub kokku juhatus. ÄS § 181 lg 1 kohaselt

osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette

nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes

kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Seadus ei sätesta osanike

koosoleku kokkukutsumisel nõuet, et koosoleku kutsuvad kokku kõik juhatuse liikmed ühiselt või

organi tasandil. Juhul, kui juhatuse liikmel on ainuisikuline esindusõigus, on vastav juhatuse liige

pädev kokku kutsuma ka osanike koosolekut.

23. Hageja on asunud seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et 27.11.2020 koosoleku juhataja ja

protokollija oli määratud koosoleku kokkukutsuja poolt ning vastavaid isikuid ei valitud

hääletamise teel, oleks justkui rikutud koosoleku läbiviimise ja otsuste tegemise korda. Hageja

väited ei tugine kehtival õigusel. Hagiavaldusest ei nähtu samas, millise normi kohaselt on

kohustuslik valida osaniku koosolekule juhataja ja protokollija hääletamise teel. Sellist normi

äriseadustik (ega ükski teine kehtiv õigusakt) ette ei näe. Vastupidi, koosoleku juhataja ja

protokollija määramine on koosoleku kokkukutsuja pädevuses, analoogselt koosoleku toimumise

koha, aja ja päevakorra määramisele. Eeltoodut kinnitab ÄS § 171 lg 5 koostoimes ÄS § 304 lg 1.

Nimelt sätestab ÄS § 304 lg 1 p-des 1-4, mis andmed kantakse protokolli.

P-s 3 on märgitud, et protokolli kantakse koosoleku juhataja ja protokollija nimed. Võrdlusena, ÄS

§ 305 lg 1 p 5 sätestab, et koosolekul vastuvõetud otsused kantakse protokolli koos

hääletamistulemustega. Juhul kui seadusandja tahe oleks olnud teha koosoleku protokollija ja

juhataja valimine hääletamise teel kohustuslikuks osanike koosoleku elemendiks, oleks ka ÄS §

304 lg 1 p-s 3 toodud täpsustus, et protokolli kantakse valitud koosoleku juhataja ja protokollija

nimed koos hääletustulemsutega. Sellist normi ei ole. Järelikult on seadusega kooskõlas juhataja ja

protokollija määramine koosoleku kokkukutsuja poolt.

24. Hagiavalduse kohaselt on rikkumiseks asjaolu, et 27.11.2020 osanike koosolekule kohaldus ÄS §

171 lg 6 ehk korduskoosoleku regulatsioon. Oma väidet põhjendab hageja asjaoluga, justkui nn

algsel 09.10.2020 koosolekul otsustati ühiselt, et koosolekut ei saa hoolimata osanike kohalolekust

pidada. Hageja eksitab kohut. 09.10.2020 koosoleku protokollist nähtub üheselt, et „koosolek ei

olnud vastavalt Ühingu põhikirja punktile 3.2 otsustusvõimeline.“ Ühingu põhikirja p 3.2 sätestab,

et osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle kahe kolmandikku osadega

esindatud häältest. 09.10.2020 osanike koosoleku otsust ei ole vaidlustatud, ÄS § 178 lg-s 1

sätestatud otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Järelikult on jõustunud osanike koosoleku

otsusega üheselt sedastatud, et 09.10.2020 osanike koosolek ei olnud otsustusvõimeline, mitte et

koosolekul otsustati ühiselt koosolekut mitte pidada. Seega sai 09.10.2020 koosolekule pidada

korduskoosolekut, mida 27.11.2020 ka tehti. Järelikult ei ole koosoleku läbiviimisel rikutud

mistahes

koosoleku

läbiviimise

regulatsiooni

ning

ÄS § 1771 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

25. ÄS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist

ja õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. 2.21 Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas 2-20-

9614 on õigusvaidlus X.Ti ja HetEst OÜ vahel ning X.Ti ja F.Fi vahel. Järelikult, õigusvaidluses

HetEst OÜ-ga ei kehti F.Fi kui osaniku suhtes hääletamispiirangut ja 27.11.2020 otsuse päevakorra

punkti hääletamispiirangut. 1 osas ei ole rikutud Hageja on hagiavalduse punktis 51 esitanud

käsitluse, mille kohaselt on sisuline vaidlus üksnes X.Ti ja F.Fi vahel ning HetEst OÜ on

menetluses üksnes formaalselt. Sellest tulenevalt on hageja tuletanud konstruktsiooni, et F.F on

seega tsiviilasjas 2-20-9614 järelikult huvide konfliktis. Hageja käsitlus on otseses vastuolus ÄS

regulatsiooni ja eesmärgiga õigusvaidluste pidamisel osanike ja ühingu vahel.

26. Veel enam, on tähelepanuväärne, et väites, et F.F on justkui tsiviilasjas 2-20-9614 kostjana huvide

konfliktis, ei näe hageja enese tegevusel ühelt poolt hagi esitanud osanikuna ja teiselt poolt hagi

HetEst OÜ nimel juhatuse liikmena õigeks võtnud juhatuse liikmena vähimatki huvide konflikti.

Hageja kuritarvitab massiliselt oma õigusi kõikides kohtumenetlustes, kus hageja osaleb. Hageja

säärane käitumine ei vääri õiguskaitset ning on läbivalt taunitav.

27. Ainetud on hageja väited sellest, et kui 27.11.2020 osanike koosoleku otsus nr 1 ei ole tühine, on

see alternatiivselt kehtetu. Hagiavaldusest ei nähtu, milles konkreetselt seisneb rikkumine, mis toob

väidetavalt kaasa kehtetuse. Otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud ühtegi seaduse ega põhikirja

punkti. Otsus on kooskõlas nii seaduse kui põhikirjaga. Järelikult ei ole koosoleku läbiviimisel

rikutud mistahes koosoleku läbiviimise regulatsiooni ning ÄS § 1771 ega § 178 kohaldamise

eeldused ei ole täidetud. V F.F ei ole kuritarvitatud oma hääleõigust Hagiavalduse punkti 2.3

kohaselt olevat F.F kuritarvitanud oma hääletusõigust ning 27.11.2020 kuuluvat kehtetuks

tunnistamisele TsÜS § 32 ja § 38 alusel. Hageja väited on alusetud, mistahes kuritarvitamist ei ole

toimunud. Asjaolu, et hagejale vastuvõetud otsused ei meeldi, ei tähenda, et F.F oleks

kuritarvitanud oma õigusi.

28. Hageja etteheited päevakorra punkti 1 osas ehk tsiviilasjas nr 2-20-9614 osas mõlemale kostjale, st

nii F.File kui HetEst OÜ-le samade esindajate nimetamiseks eesmärgil F.Fi õigusabikulud suunata

ühingule on pahatahtlikud ning tõendamata. Hagejad isegi ei põhista, veel vähem ei tõenda F.Fi

väidetavat kavatsust isiklikult õigusabikulusid mitte kanda. Tegemist on alusetu fabritseeritud

etteheitega, milline ei anna alust TsÜS § 32 ega § 38 alusel 27.11.2020 osanike otsuste kehtetuks

tunnistamiseks. Sama sisutud on hageja etteheiteid päevakorra punkti 2 osas. Sisustamata on väide,

et otsus X.Tga ja Qga õigusvaidluse pidamiseks täidaks TsÜS § 32 ja § 38

kohaldamisekriteeriumid. Etteheited, justkui sooviks F.F HetEst OÜ kulul lahendada

osanikevahelisi erimeelsusi, on sisustamata. Teisalt iseloomustavad sellistes kategooriates

arutlemised üheselt hagejat ja tema arusaamist osanikuna ja juhatuse liikmena käitumisest ning

ühingu kasutamisest oma isiklikes huvides. Kõige ilmekam näide pärinebki tsiviilasjast nr 2-20-

9614, kus hageja on proovinud samaaegselt osanikust hageja ja kostjast osaühingu juhatuse liikme

rollis läbi hagi õigeksvõtu saavutada enda soovitud tulemust ehk F.Fi juhatusest eemaldamist.

Osanikevahelises vaidluses püüab ühingut ja juhatuse liikmeks olemist enda huvides ära kasutada

just hageja. Hageja etteheited jätkuvad ka päevakorrapunkti nr 3 ehk erikontrolli osas. Hageja ei

sisusta samas, mil viisil erikontroll juhatuse liikme tegevuse kontrolliks saab ka teoreetiliselt

kahjustada ühingut ning täita TsÜS § 32 ja § 38 kohaldamise eeldusi.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

29. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja osanik, kellel on õigus nõuda osanike üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist. Hageja on muu hulgas tuginenud mitte-

otsuse olukorrale. Kohus ei tuvastanud, et otsuseid ei oleks vastu võetud. Seega kohtu hinnangul

mitte-otsuse olukorda ei esine. Alljärgnevalt analüüsib kohus esmalt otsuste võimalikku tühisust ja

seejärel (kui otsused ei ole tühised) nende kehtetuks tunnistamise aluste esinemist.

30. ÄS § 1771 lg 1 kohaselt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks

või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui

rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise või otsuse tegemise korda. Hageja

leiab, et kõik kostja 27.11.2020 osanike koosoleku otsused on tühised, kuna rikuti oluliselt nii

osanike koosoleku kokkukutsumise kui otsuste tegemise korda.

31. Esiteks on hageja seisukohal, et koosoleku kutsus juhatuse kui kollektiivse organi asemel kokku

üks juhatuse liige, kuigi seadus sellist võimalust ette ei näe (ÄS § 171 lg 1). Ta märgib, et ÄS

eristab erinevate õiguste ja kohustuste sisustamisel selgelt juhatust kui organit ja üksikut juhatuse

liiget (nt ÄS § 178 lg 3, mis annab osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse mh

juhatusele ja igale juhatuse liikmele eraldi). Ka osaühingu põhikiri ei näe ette iga üksiku juhatuse

liikme õigust osanike koosolekut kokku kutsuda. Seega hageja hinnangul oleks F.F osanikuna

saanud teha juhatusele ettepaneku koosolek kokku kutsuda vastavalt ÄS § 171 lg 2 p 3.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute

tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed

esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Seadus ei sätesta osanike koosoleku kokkukutsumisel

nõuet, et koosoleku kutsuvad kokku kõik juhatuse liikmed ühiselt. Juhul, kui juhatuse liikmel on

ainuisikuline esindusõigus, on vastav juhatuse liige pädev kokku kutsuma ka osanike koosoleku.

32. Teiseks leiab hageja, et otsused on tühised, kuivõrd kostja 27.11.2020 osanike koosoleku

päevakorra kujundamise ja koosoleku läbiviimise (sh otsuste vastuvõtmise) puhul rakendati ÄS §

171 lg 6 sätestatud korduskoosoleku regulatsiooni, kuigi tegu ei olnud korduskoosolekuga ÄS

mõttes. Kohus nõustub, et tegu ei olnud 09.10.2020 koosoleku korduskoosolekuga, kuivõrd

järgitud ei ole ÄS § 171 lg-s 6 sätestatut (uue koosoleku kokkukutsumise teade peab olema

saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui

kümnendal päeval pärast esimest koosolekut). Kohus käsitleb koosolekut esmase koosolekuna.

Kohus tuvastas hageja omaksvõtu alusel, et koosoleku kutse edastati osanikele 18.11.2020 ehk

järgitud oli (uue) koosoleku kokkukutsumise ajalist kriteeriumit (kutse kättesaamine vähemalt

nädal enne koosolekut). Samuti oli pooltele vähemalt nädal enne koosolekult edastatud otsuste

vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Seda küll osaliselt juba enne 18.11.2020 kutse välja saatmist,

aga kohtu hinnangul puudus vajadus neid peale ära jäänud koosolekuid korduvalt edastada. Kohus

on seisukohal, et osanike X.T ja Q esitatud täiendavate päevakorra punktide päevakorda mitte

lülitamine (viidates asjaolule, et korduskoosolek viiakse vastavalt ÄS § 171 lg-st 6 tulenevalt läbi

sama päevakorraga nagu algne koosolek) oli rikkumine, kuid mitte oluline rikkumine. Osanikel oli

võimalus enda soovitud punktid lülitada järgmise koosoleku päevakorda, paludes vajadusel ise uue

koosoleku kokkukutsumist. Sealjuures on hageja X.T ka ise juhatuse liige, kes saab uue koosoleku

kokku kutsuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et koosoleku nimetamine korduskoosolekuks ei

too kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisust.

33. Kolmandaks on hageja seisukohal, et koosoleku läbiviimise ja otsuste tegemise korda on oluliselt

rikutud ka seeläbi, et koosolekule ei valitud nõuetekohaselt juhatajat ega protokollijat, vaid need

määras ainuisikuliselt juhatuse liige (ja vähemusosanik), kes koosoleku kokku kutsus. Kostja leiab,

et koosoleku juhatajat ega protokollijat ei pidanudki valima, kuivõrd ÄS § 304 lg 1 p-s 3 on

märgitud, et protokolli kantakse koosoleku juhataja ja protokollija nimed (võrdlusena, ÄS § 305 lg

1 p 5 sätestab, et koosolekul vastuvõetud otsused kantakse protokolli koos hääletamistulemustega).

Kohus leiab, et ainuüksi seaduse sõnastusest, mille kohaselt juhataja ja protokollija nimed kantakse

protokolli, ei saa teha järeldust, et neid ei tuleks valida. Kõik koosolekul vastu võetavad otsustused

langetatakse hääletamise teel. Seal hulgas koosoleku korraldust puudutavad otsustused. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et ka protokollija ja juhataja tulnuks valida hääletuse teel. Nende

nimetamine koosoleku kokkukutsuja poolt oli koosoleku läbiviimise korra rikkumine. Samas leiab

kohus, et tegu ei olnud olulise rikkumisega, mis oleks kaasa toonud otsuste tühisust.

Hääletustulemused ei sõltu protokollijast ega juhatajast (kuigi nad saavad vähesel määral mõjutada,

kuidas midagi kirja pannakse).

34. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsused ei ole tühised. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas

esinevad alused otsuste lugemisel mitteotsusteks või nende kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg

1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga

vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist

võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel

hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste

osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Sama

paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise

isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle

vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele

tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Lg-s 4 on sätestatud, et organi liige, kes otsuse

tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud

protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleval juhul on hageja esitanud oma vastuväite kõigile

otsustele. Kohus kontrollib, kas esinevad ka sisulised alused otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

35. Päevakorrapunkti 1 otsuse (HetEst OÜ-le esindaja määramine tsiviilasjas nr 2-20-9614)

vaidlustamisel palub hageja teise alternatiivina (st kui otsuse tühisust ei tuvastata) tuvastada, et

vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud või see on kehtetu. ÄS § 177 lg 1 esimese lause kohaselt ei

või osanik hääletada, kui otsustatakse mh osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või

osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja

määramist. ÄS § 177 lg 1 teise lause järgi esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

Hääleõiguse piirangu rikkumine toob kaasa piiranguga vastuolus antud hääle tühisuse ja see

avaldab mõju otsuse enese kehtivusele juhul, kui hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust

või otsuse sisu (TsÜS § 33 lg 3). Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja osanike 27.11.2020

koosoleku otsus kostjale esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 vastu võetud

hääletamispiirangut rikkudes. Nimelt otsustati esindaja määramist tsiviilasjas, mille sisuks oli X.Ti

hagi F.Fi tagasikutsumiseks HetEst OÜ juhatusest. Päevakorrapunkti 1 osas leidsid X.T ja Q, et

vastupidiselt otsuse eelnõus märgitule ei saa nimetatud küsimuses hääletada osanik F.F, kuna

tsiviilasi, milles osaühingule esindajat määratakse on suunatud F.Fi tagasikutsumisele osaühingu

juhatusest. Nimetatud vaidluses vastanduvad F.Fi kui kostja huvid otseselt osaühingu huvidega,

kuna hagi on suunatud F.Fi ja osaühingu vahelise õigussuhte lõpetamisele. Kohus jagab hageja

seisukohta, et selle otsuse vastuvõtmisel oleks tulnud piirata F.Fi hääleõigust. Seda ei tehtud.

Vastupidi - otsuse vastuvõtmine on protokolli kantud üksnes osanik F.Fi poolthäälte alusel, kellele

kohaldus hääletamispiirang. Seega kehtivalt ei saanud vastav otsus ühtegi häält. Hääleõiguse

piirangu mõte on ühingu huvide kaitse liikme erihuvide eest ning selle eesmärgiks on osaniku ja

osaühingu huvide konflikti vältimine, sest osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma

majanduslikke huve ühingu omadele (vt selle kohta ka RKTKm 3-2-1-144-11, p 13). Kuivõrd

otsuse vastuvõtmisel on rikutud hääletamispiirangut, tuleb otsus tunnistada kehtetuks.

36. Päevakorrapunkti nr 2 all tehtud otsuse osas (X.Ti ja Qiga õigusvaidluse pidamiseks, hagi

esitamiseks kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise ja alusetult makstud

dividendi tagastamise nõudes) leidis hageja, et see on vastu võetud ilma sisuliste põhjendusteta ja

avaldamata ühtegi selgitust väidetavate nõuete vm etteheidete sisu kohta. Kohus tuvastas

koosoleku notariaalse protokolli alusel, et X.Ti ja Qi vastu esitatava nõude sisu on järgmine - hagi

kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise nõudes ning alusetult makstud

dividendi tagastamise nõudes. Kohus nõustub, et otsus on pigem üldsõnaline ja ei ole esitatud ei

põhjendusi ega nõude sisu, ei selgu, milles täpsemalt on rikkumised seisnenud ja millises summas

soovitakse esitada kahjunõuded. Samas on kohus seisukohal, et sellise otsuse vastuvõtmine ei ole

keelatud. Kohus ei tuvastanud, et otsus oleks seaduse, põhikirja või hea usu põhimõttega vastuolus.

Kohus jätab nõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

37. Päevakorrapunkti 3 osas läbiviidud hääletus (erikontrolli määramine) on hageja hinnangul

eesmärgistatud üksnes ühe juhatuse liikme tegevuse kontrollimiseks. Ta leiab, et see on osanik F.Fi

poolne õiguste kuritarvitamine ja ülejäänud osanike pahatahtlik survestamine. Kohus nõustub

hageja etteheidetega, et käesoleval juhul ei olnud selge, miks üksnes ühe juhatuse liikme tegevust

peaks erikontrolli abil kontrollima ning miks on välistatud ainult ühe osaniku/juhatuse liikme (X.T)

hääleõigus antud küsimuses. Pooled ei vaidle selle üle, et nii F.F kui X.T on mõlemad olnud

vaidlusalusel perioodil osaühingu juhatuse liikmed. ÄS § 187 lg-s 2 on sätestatud, et juhatuse

liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud

kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Enne erikontrolli teostamist ei ole võimalik ühel

juhatuse liikmel välistada oma puutumust väidetavalt osaühingule kahju tekitanud tehingute või

muude juhtimisega seotud tegevuste osas. F.Fil on juhatuse liikmena X.Tga samaväärne

esindusõigus ja juurdepääs osaühingu raamatupidamisele ja otsuste vastuvõtmisele nii juhatuse kui

osanike tasandil. Seetõttu ei ole erikontrolli läbiviimine ainult ühe juhatuse liikme(X.T) suhtes

õigustatud ning isegi kui selle üle osanike koosolekul otsustada, siis tulenevalt ÄS § 177 lg 1

sätestatud piirangutest, ei ole kummalgi juhatuse liikmel (X.Til ega F.Fil) osanikena antud

küsimuses hääleõigust. Hääleõiguse piirang on jäetud F.Fi osas ebaõigesti kohaldamata. Vastupidi

- otsuse vastuvõtmine on protokolli kantud üksnes osanik F.Fi poolthäälte alusel, kellele kohaldus

hääletamispiirang. Seega kehtivalt ei saanud vastav otsus ühtegi häält. Kohus leiab, et selline otsus

on seadusega vastuolus ja tuleb kehtetuks tunnistada.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

38. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

39. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõude 3 otsuse

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende puudumise tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks. Kohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades 3 otsusest kehtetuks 2 otsust. Eeltoodus

tulenevalt jätab kohus menetluskulud 1/3 ulatuses hageja ja 2/3 ulatuses kostja kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg

1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg

1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus

selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid

õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

Hageja menetluskulud

41. Hageja on esitanud kohtule 18.03.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja

menetluskulud riigilõivust 300 eurot ja lepingulise esindaja kulust 2728,80 eurot.

42. Järgevalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas.

Hageja palub hüvitada riigilõivu summas 300 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel

kontrollimisel kohtute infosüsteemist ning tegemist on põhjendatud kuluga. Kohus rahuldab selle

nõude vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 2/3 ulatuses, st 200 euro ulatuses.

43. Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 16 h vältel tunnihinnaga 140

eurot ja hiljem 160 eurot (millel lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et

hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas

aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud

toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Arvestades asja olemust,

vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ja nende

kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud

ajakuluks maakohtus 16 tundi. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude

(õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 2728,80 eurot, millest hagi rahuldamise ulatusele

vastavalt kuulub hüvitamisele 2/3 ehk 1819,20 eurot.

44. Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse vastavalt hagi rahuldamise

ulatusele osaliselt ning määrab vastavalt menetluskulude jaotusele hagejale hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 + 1819,20 = 2019,20 eurot.

Kostja menetluskulud

45. Kostja on 18.03.2024 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja

menetluskulud lepingulise esindaja kuludest 3000 eurot.

46. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu.

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele õigusabi 12 h 54 min tunnihinnaga 230 eurot

(millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja kohtupraktikas

aktsepteeritava tunnitasuga. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus, kontrollinud kostjate menetluskulude

nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik

menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja

vajalikud. Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh

menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus kogumis

kostja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 12 h 54 min. Seega hindab kohus

hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud suuruseks vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele (1/3 x 3000) 1000 eurot.

Menetluskulude nõuete tasaarvestamine

47. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded

ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis

poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt

otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust

määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

2019,20 - 1000 = 1019,20 eurot.

48. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

49. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024. a otsusega nr 2-21-2704.