1-11-4386/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4386 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Sten Lind ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär T Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 06.juuni 2011, Tallinn Kriminaalasi

N.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 04. mai 2011 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav N.B Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Enge Selge Süüdistatav

N.B, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 14.12.2010 Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 04. mai 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-4386, N.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi muutmata.

2 Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. N.B süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on Harju Maakohtu poolt 22.02.2010 karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, uuesti

- 16.10.2010 kell 12.00 kuni 12.40 Tallinnas, Madara 33/2 asuvas Madara saunas, võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära jope taskust O N’le kuuluva sularaha 3083.47 eurot ( 2700.00 eurot ja 6000.00 krooni).

- 16.10.2010 a kella 21.34 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket AS-le

kuuluvas kaupluses Kristiine Prisma, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist kaupa kogumaksumusega 7.92 eurot (123.90 krooni), peitis kauba kaasas olnud kotti ning möödus kassade rivist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Osaliselt rikutud kaup tagastati kauplusele.

-26.11.2010 kell 11.00 kuni 14.00 Tallinnas, Sütiste tee 42 asuvas 53 Keskkooli kabinetis nr 304, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära T K’le kuuluva

rahakoti maksumusega 31.96 eurot (500 krooni), milles oli kaks ID-kaarti, Swedbank

kaart, kliendikaardid ja sularaha 44.74 eurot (700 krooni), vara koguväärtusega 76.69 eurot (1200 krooni).

-03.12.2010 a kell 14.00 kuni 18.30 Tallinnas, Sõle 16 asuvast lukustamata töökabineti

riidekapist, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära M K’le

kuuluva rahakoti maksumusega 6.39 eurot (100 krooni), mille sees oli Swedbank deebetkaart, Swedbank krediitkaart, Hansapanga visa deebetkaart, Hansapanga Marevek

OÜ deebetkaart, nimekaardid ja sularahaga 9.59 eurot (150 krooni). Peale varguse

toimepanemist oli kannatanule kuuluva Swedbank krediitkaardiga kannatanu kontolt välja võetud sularaha 954.68 eurot (14937. 50 krooni): Kannatanule tekitati kahju koguväärtusega 970.66 eurot (15187.5 krooni).

-09.12.2010 kell 15.00 kuni 16.00 Tallinnas, Vilde tee 72 asuvas Eurogümnaasiumi puhvetis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ära käekotist I B’le

kuuluva rahakoti maksumusega 100.34 eurot (1570 krooni), selle sees olevad

dokumendid, Tallinna ühistranspordi piletid 10 tk kogumaksumusega 5.11 eurot (80

krooni) ning erinevas valuutas sularaha 379.51 eurot (4373.39 krooni). Vara

3 koguväärtusega 384.96 eurot (6023.39 krooni)

-11.12.2010 a kell 14.00 kuni 14.30 Tallinnas, Kopli tn 8 asuva Päästearmee hoone teisel korrusel asuvast lukustamata riietusruumist, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, võttis ära S P’le kuuluva rahakoti maksumusega 6.39 eurot (100 krooni),

dokumendid, ühistranspordi sõidupiletid kogumaksumusega 2.56 eurot (40 krooni),

sularaha 2.88 eurot (45 krooni). Peale vargust on S P’le kuuluva Swedbank

deebetkaardiga välja võetud kannatanu kontolt sularaha kogusummas koos teenustasudega 205.09 eurot (3209.00 krooni): Kannatanule tekitati kahju koguväärtusega 216.92 eurot (3394 krooni).

Seega N.B olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt

kaks vargust, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas N.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas N.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta. KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja alguseks 14.12.2010.

APELLATSIOON:

3. Apellant leiab, et mõistetud karistus on liialt range. Tunnistab süüd, kahetseb. Tunnistas üles oma teod juba uurijale, millega aitas kaas uurimisele. Soovib jätkata õpinguid, seetõttu palub vähendada karistust nii et saaks 01 septembril kooli minna. Palub jätta osa kohtukulusid riigi kanda. Kui peab kõik väljamõistetud tsiviilhagid ise ära tasuma tekib tal raskusi uue elu alustamisega.

VASTUSED APELLATSIOONILE:

4. Kannatanud S.P ja M.K on esitanud oma seisukohad apellatsioonile, kus on leidnud, et igal juhul tuleb süüdlasel tekitatud kahju täies ulatuses võimalikult kiiresti heastada. M.K ei vaidle vastu taotlusele kooli mineku võimaldamise suhtes, kuid leiab, et võiks süüdlast narkosõltuvuse puhul ravida.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

5. Apellantsüüdistatav toetab esitatud apellatsiooni ja palub tähtajalise vangistuse lühendamist.

4

Kaitsja toetab apellatsiooni ja leiab, et mõistetud karistus on liialt range, ei vasta süü suurusele ja pole kooskõlas kohtupraktikaga.

Prokuröri arvamuse kohaselt on mõistetud karistus kooskõlas KarS § 56 sätestatuga.

Kohus on karistust piisavalt põhistanud. Palub jätta otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud

menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Maakohus on mõistetud karistust piisavalt põhjendatud ja apellatsioonis esitatud taotlus tähtajalise vangistuse lühendamiseks rahuldamisele ei kuulu.

KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku

karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse

kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne

määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.

Süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav juhul, kui

tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust.

Maakohus on N.B-le mõistnud karistuseks 1 aasta ja 6 kuulise vangistuse, mis on

KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääv karistus. Maakohus on

kooskõlas KarS § 56 lg 2 põhistanud ka miks N.B pole võimalik karistada kergemaliigilise - rahalise karistusega. Apellant pole vaidlustanud karistuse liiki seega ei pea apellatsioonikohus vajalikuks sellel aspektil peatuda. Apellant on taotlenud lühemaajalise vangistuse mõistmist seoses sellega, et tunnistas oma süüd, kahetseb. Aitas kaas uurimisele.

Maakohus ei ole karistust kergendava asjaoluna süüdlase puhtsüdamlikku kahetsust

arvestanud. Kohus on oma seisukohta ka põhistanud. Maakohtul tekkinud siseveendumust sellest, et järjepidevalt kuritegusid toimepannud isiku poolt väljendatud kahetsus pole siiras, ei ole võimalik ringkonnakohtu poolt kahtluse alla seada. Maakohus

on oma järeldust piisava selguse ja põhjalikkusega argumenteerinud ning kolleegium sellise põhistatud järeldusega ka nõustub.

Maakohus on karistuse määra valikul arvestanud eelkõige kuriteo tehiolusid ning õigustatult leidnud, et süüdlase käitumine oli suunatud sihipäraselt võimalikult suure kasu

saamisele ja kannatanutele olulisel määral kahju tekitamisele kõikidel kuuel juhtumil. Apellatsiooni väited süü tunnistamisega kuriteo avastamisele aktiivse kaasaaitamise osas

5

märgib ringkonnakohus, et N.B on küll oma süüd tunnistanud kahtlustatavana

ülekuulamisel, kuid süü passiivne tunnistamine pole iseenesest hinnatav kuritegude

avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Kriminaalasjas oli piisavalt selleks ajaks juba

kogutud tõenduslikku materjali nii kuriteosündmuse kui kurjategija osas. Seega maakohus seaduslikult ei arvestanud sellise karistust kergendava asjaoluga.

Apellandi soov jätkata õpinguid on küll kiitust väärt, kuid samas pole 26 aastane isik

põhjendanud miks ta pole aastaid õppinud ega töötanud vaid valinud enda elustiilist

varguste toimepanemise. Kohtukolleegium nendib, et ka vangistust kandvatele kinnipeetavatele võimaldatakse soovi korral õpingute jätkamist, seega pole vangistuses viibimine õppimisele takistuseks.

Kohtukolleegium leiab, et arvestades faktidega, et süüdlane on toime pannud 6 võõra vara vargust, tekitanud kannatanutele olulisel määral kahju, on maakohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 6 kuuline vangistus kooskõlas süü suurusega.

Ka isiku arvestamisel on oluline, et ta on varem kolmel korral karistatud, paneb

süstemaatiliselt vargusi toime, vaid pärast mõne kuu möödumist eelmise karistuse

kandmiselt vabanemist jätkas uute varavastaste kuritegude toimepanemisi. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt vastab mõistetud karistus ka süüdlase isikule.

Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et mõistetud 1 aasta ja 6 kuuline vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning seega seaduslik ja tühistamisele ei kuulu.

7. Süüdistatava taotlus osa menetluskude riigi kanda jätmiseks rahuldamisele ei kuulu. Apellant pole põhistanud miks ta pole võimeline menetluskulusid tasuma.

Kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju kuulub süüdlaselt väljamõistmisele ja ka

heastamisele olenematult süüdlase varalisest seisundist. KrMS § 180 lg 1 kehtestab

põhimõtte, et ka menetluskulud kuuluvad süüdimõistva otsusega süüdistatavalt väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 kehtestab küll võimaluse osa kulude jätmiseks riigi kanda, kuid selline taotlus peab olema põhistatud ja vaid asjaolu, et 26 aastane terve isik ei lähe tööle vaid

elatub vargustest pole asjaoluks, mis annaks seadusliku aluse osa menetluskulude riigi kanda jätmiseks.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 04. mai 2011 otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA STEN LIND MALLE PREIMER