1-21-3562/90

1-21-3562

1

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2024, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-3562 (21922500004) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Kriminaalasi Viru Vangla materjalid tingimisi enne V. C tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V C . isikukood ; kannab karistust Viru Vanglas XXX Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu V.C (videokonverentsi teel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 76 ja KrMS § dest 426, 432, 383, 384 kohus määrab: - -

Jätta . tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. V C

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

V.

C tingimisi enne tähtaega V. C vangistusest vabastamise otsustamiseks. karistusaeg algas 23.09.2022 20.06.2024 2 p 2 , see lõppeb ja KarS § 76 lg kohane tähtaeg saabus 29.03.2024. V.C tema ennetähtaegset isikuandmetele tuginedes vangla toetab vabanemist.

. V. ennetähtaegset vabanemist C

1-21-3562

2

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

b , märkides täiendavalt, et vabanedes läheb tööle ja töö kõrvalt hakka ettevõtlusega tegelema. Töökohagarantii on olemas.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

ära süüdimõistetu V. tuleb jätta tingimisi enne tähtaega C seisukohad, leiab, et

vangistusest vabastamata.

süüdi esimese C astme kuriteo toimepanemise eest. Riigikohus on 28.11.2018 lahendi nr 1-16-2295 p-s 22 öelnud: kui liitkaristus on moodustatud esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 2) ja teise astme kuriteo või ettevaatamatusest toime pandud esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest (KarS § 76 lg 1), tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimaluse tekkimise aja määramisel kokkuvõttes lähtuda KarS § 76 lg-s 2 sätestatust. KarS § 76 lg p 2 kohaselt võib kohus

9.

Saab nõustuda, et V. käitumises vangistuses on C positiivseid asjaolusid. V. läbinud „Viha juhtimine“ Üldiselt C on vangistuse viibides sotsiaalprogrammi . on sekkuja hinnangul programm täitnud oma eesmärki. Isikul on olemas oskused ja teadmised ärrituvas olukorras toimetulekuks ja vihase käitumise ennetamiseks. täidab Kinnipeetav töökohustusi majandustöödel ning mõistab töökohustuste täitmise vajalikkust.

vestlus alkoholi kuritarvitamisest. vajadust ning isiku motivatsioon on üle keskmise kõrge. Süüdimõistetu

on katkestanud suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis toetavad

t vabastamist. V. ennetähtaegse C

KarS § 76 lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, ,

1-21-3562

. Kohus on V. puhul ei ole tegemist ainsa süüdimõistva kohtuotsusega C mõistnud V. le V. C- C liitkaristuse kohtuotsuste kogumis, kuna on peale esimest süüdimõistva kohtuotsuse tegemist pidanud kohaseks toime panna uue kuriteo. Viimase kuriteo sooritas vanglas.

Eeltoodust järeldub, et V. ei ole väärtustanud C enda kõrval olevaid isikuid ning nende ootust turvatundele. V.

C on korduvalt käitunud viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise.

Nagu märgitud, suhtes tehtud süüdimõistvaks kohtuotsuseks. Nii on V. C

varasemaltki süüdi tunnistatud KarS § 199 lg § 200 lg 2 p 7 Tartu Maakohtu 29.11.2018 kohtuotsusega 1 ja

järgi V. d C- . on kriminaalkorras karistatud 14 korda, millest neli karistust on kehtivad ja arhiveeritud. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Riigikohtu kümme 15.02.2023 määrusega nr 1 1446 on lubatud süüdimõistetute ennetähtaegsel vanglast -15- vabastamise otsustamisel arvestada arhiveeritud karistusi. V.C kokkupuude kriminaalõigussüsteemiga näitab kõrget retsidiivsust. Ta on toimepannud eriliigilisi kuritegusid. Varasemalt on karistatud varguste, omastamise, dokumendi hävitamise, avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, valeütluste andmise, kehalise väärkohtlemise, süütamise, ettevaatamatusest surma põhjustamise ja röövimise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, jätkuvalt sooritab vägivaldse iseloomuga kuritegusid vaheldumisi varavastastega,

kuriteod on üldjuhul toime pandud ette planeerimata hetke ajel. Peamiselt on kuritegude soodusteguriks olnud alkoholi tarvitamine, grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk ja

puudulik probleemide lahendamise oskus.

ei ole väärtustanud ühiskonna ootust C

õiguskuulekale käitumisele. Endale teadaoleval põhjusel on V.

C korduvalt lubanud endale mist Seejuures ei ole käitu viisil, mis tõi kaasa süüdimõistva otsuse tegemise. eelmise kohtuotse järgi tehtud süüdimõistev kohtuotsus ja mõistetud vanglakaristus V.C käitumisele mingit mõju avaldanud ning V. on jätkanud C

kuritegude toimepanemist. V.C kannab karistust vanglas sooritatud kuriteo eest. Vägivald kaaskinnipeetava suhtes ei olnud toimepandud kuritegu annab selge küll intensiivne, kuid signaali, et isegi vanglas ei suuda kinnipeetav oma käitumist kontrollida. Ka iseloomustuses on väljatoodud, et enda ärritumisega toimetulekut (rahulik olek, kui olukord venib või eemaldumiseks pole võimalust) võivad V. l segada teatavad hoiakud ning C- mõttevead, millega võiks jätkuvestlustes tegeleda. Vanglas kuriteo toimepanemine viitab uute kuritegude toimepanemise ohule, mis välistavad V.C tingimisi ennetähtaegse

vabastamise. Eeltoodust lähtudes kohtul puudub usk, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhooldus mööduks edukalt.

1-21-3562

C elukäigust järeldub, et motivatsiooni alkoholist loobumiseks pole ta leidnud ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemise toel. Kui isikule on iseloomulik varasemalt alkoholi tarvitamine ja joobeseisundis kuritegude sooritamine ning olles seejuures mõjutatav isik (iseloomustuses kirjeldatuna), siis prognoos seaduskuulekaks eluks vabaduse tingimustes on kasin.

uute kuritegude ohtu maandavaks teguriks. Tema

elukäiku iseloomustavad andmed näitavad, et isik sooritab kuritegusid alkoholi mõjul hetke ajel. V. pole võimeline senisest C eluviisist lahti ütlema ega mõtle tegude tagajärgedele, tal on alkoholisõltuvus, millest lähtuvaid riske pole ta püüdnud tõsimeeli maandada, ning ta võib alkoholi mõjul panna toime kuriteo, tal pole probleemide lahendamise oskust, toetavaid lähedasi. Lisaks on V. -l C võlakohustusi enam kui Arvestades võlakohustuste suurust, püsib uue

9700 euro t. kuriteo toimepanemise risk.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata V.

C toetavatele asjaoludele, on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis V.C

ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja V.

C

valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Innokenti Menšikov Kohtunik