3-24-820/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-820

Haldusasi

Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti raielubade nr

50000696365, 50000696367, 50000696369, 50000696371,

50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383,

50000696385 ja 50000696387 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Meie Nursipalu MTÜ, esindaja HN

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja SL

Kolmas isik – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja

MV

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

9. aprilli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-820 resolutsiooni punktide 5 ja 6 peale.

2. Rahuldada Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-820

resolutsiooni punkt 6 ja teha uus määrus, millega rahuldada Meie Nursipalu MTÜ

esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt.

4. Keelata Keskkonnaameti 14. märtsi 2024. a raielubade nr 50000696371, 50000696377,

50000696379, 50000696381, 50000696383 ja 50000696387 ning 15. märtsi 2024. a

raielubade nr 50000696369 ja 50000696385 alusel Nursipalu harjutusvälja laienduse

alal teekoridoride raadamine enam kui 15 (viisteist) meetri laiuselt kuni haldusasja

nr 3-24-820 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Muus osas jätta esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-820 resolutsiooni

punkt 5 jätta muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

3-24-820

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus otsustas 20.10.2023 korraldusega nr 266 relvaseaduse (RelvS) § 85

lg-te 3 ja 31 alusel ilma planeerimisseadust (PlanS) kohaldamata laiendada Vabariigi Valitsuse

14.02.2008 korraldusega nr 79 asutatud Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja pindala 6763,81 ha

võrra ja välispiiri 24 212,67 m võrra. Laiendatud Kaitseväe Nursipalu harjutusväli asub Võru

maakonnas Rõuge, Võru ja Antsla valdade territooriumil (kogupindala 9897,81 ha ja välispiiri

pikkus 51 072,67 m). Lisaks otsustati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 3 lg 4 alusel jätta KeHJS-i kohane keskkonnamõju hindamata ning lubada

korralduse p-s 3.2.4 toodud tegevusi nõuetekohaste lubade olemasolul ellu viia täiendavate

uuringute ja mõju hindamiseta. Ühtlasi algatati looduskaitseseaduse (LKS) § 694 lg 1 ja § 91 lg

24 alusel Natura asjakohane hindamine korralduse p-s 3.2.1.1 toodud mahus ja viisil II etapi

tegevuste suhtes ning kohustati Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust (RKIK) korraldama Natura

asjakohane hindamine ja asjakohasel juhul Natura erandi menetluse läbiviimine. Korralduse

järgi tuleb hinnata looduskeskkonnale (v.a Natura 2000 võrgustiku alale) avalduvad mõjud

vastavalt korralduse p-s 3.2.2 nimetatule ja selgitada keskkonnameetmed, mis tagavad tegevuse

vastavuse õigusaktides sätestatule. Keskkonnameetmed looduskeskkonnale avalduvate mõjude

leevendamiseks ja kompenseerimiseks, sh Natura 2000 võrgustiku ala kaitseks määratakse

pärast mõju hindamiste läbiviimist eraldi Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Korralduse p 3.2.4 kohaselt on täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta lubatud viia ellu

järgmised I etapi tegevused, eeldusel, et olemas on asjakohased load, kui need on õigusaktide

kohaselt nõutud:

–

Nursipalu harjutusvälja idaservas asuva Tsiatsungõlmaa raadamisala raadamine ja

ehitustööd;

–

Lõuna laskevälja idaossa kavandatud raadamisala raadamine ja kasutamine

väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks;

–

Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamine kuni 50 ha suurusel

alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist

jaanuari lõpuni. Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria

taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse

15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud

tingimustele;

–

Põhja laskevälja lõunaserva (olemasolev sihtmärgiala) kõrvale kavandatud raadamisala

raadamine ja kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks;

–

Lääne laskeväljale kavandatud raadamisala läänepoolseima osa raadamine kuni 40 ha

suurusel alal ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil

septembrist jaanuari lõpuni;

–

teekoridoride raadamine, olemasolevate teede rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine

ning teede kasutamine. Teekoridoride raadamine ja teede ehitamine on võimalik

väljaspool kaitstavaid loodusobjekte (Keretü looduskaitseala);

–

tavapäraste sildade ja jõe ületuse õppekohtade ehitamine ja kasutamine, v.a truupsildade

rajamine Rõuge jõele;

–

kraavide ja neile kavandatud settetiikide/puhastuslodude rajamine ning tuletõkkeribade

rajamine väljaspool kaitstavaid alasid. Kraavide rajamist tuleb vältida 300 m raadiuses

kaitstavatest aladest või täpsustada nendega kaasnevat mõju kaitstavatele aladele.

3-24-820

3(10)

2. Keskkonnaamet registreeris metsaregistris 14.03.2024 metsateatised nr 50000696365,

50000696367, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383 ja

50000696387 ning 15.03.2024 metsateatised nr 50000696369 ja 50000696385, millega kiitis

metsaseaduse (MS) § 32 lg 2 p 4 ja § 41 lg 81 alusel heaks raietööd (metsa raadamise) kokku

53,2 ha ulatuses. Raadamise alusdokumentideks on:

–

Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldus nr 266 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja

laiendamine planeerimisseadust kohaldamata, keskkonnamõju hindamata jätmine ja

Natura asjakohase hindamise algatamine“;

–

kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Nursipalu harjutusvälja

arendusprogramm“ koos Nursipalu laienduse keskkonnaülevaatega.

Raieload sisaldavad märkust, et LKS § 55 lg 61 alusel on keelatud looduslikult esinevate lindude

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Lindude pesitsemise

tippaeg on aprilli keskpaigast suve keskpaigani. Lindude asustustihedus on reeglina kõrgem

segametsades (laane-, salu- ja soovikumetsades) ning kasvab metsa vanuse tõustes.

3. Meie Nursipalu MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 18.03.2024 kaebuse raielubade nr

50000696365, 50000696367, 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379,

50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 tühistamiseks. Kuna kaebaja on

keskkonnaorganisatsioon, on tal kaebeõigus tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) §-dest 30 ja 31. Vaidlusaluste raielubadega kavandatakse raadamistöid Nursipalu

harjutusvälja laienduse alal (vt Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korraldus nr 266). Kuna Natura

asjakohane hindamine ja mürauuring on alles tegemisel, siis pole teada, milliseid leevendavaid

meetmeid tuleks inimeste tervise ja looduse kaitseks neist lähtuvalt rakendada. Samuti ei ole

täidetud tingimus, mille kohaselt peaks enne raadamistöid olema ümber istutatud kaitsealune

liik (palu-karukell). Raadamistöid on lubatud I etapis teha pärast korralduses toodud tingimuste

täitmist ja kuni 50 ha suurusel alal, kuid metsateatiste järgi planeeritakse raadamist 51,27 ha

ulatuses. Korralduses nr 266 toodud tingimused raietöödeks ei ole täidetud.

Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses peatada vaidlusaluste raielubade täitmine või

kehtivus kuni uuringutulemustest lähtuvate meetmete rakendamiseni ja ettenähtud tingimuste

täitmiseni. Kui mets raiutakse maha, ei ole endist olukorda enam võimalik taastada. Ka metsaga

kaetud maa on kasutatav militaarse harjutusalana. Samuti on piirkonnas olemas tihe teedevõrk.

Raadataval alal planeeritavate laskeharjutuste läbiviimiseks ei ole praegu tagatud turvanõuded

inimeste elu ja tervise kaitseks. Tegemist on piirkonna elanike poolt kasutatava puhke- ja

marjametsaga, kus liigub hulgaliselt inimesi. Ala ei saaks kavandatava laskealana kasutusele

võtta enne Vabariigi Valitsuse sellekohast otsust. Seega ei tule raadamisega kiirustada ning ei

saa väita, et metsa raadamine parandaks praegusel ajal kaitseväe ja liitlaste harjutusvõimalusi

või metsa praegu raiumata jätmine neid halvendaks. Senised kaitseväelised tegevused saavad

jätkuda ka ala raadamiseta. Pärast raadamist ei oleks alal enam võimalik tuvastada kaitsealust

liiki (palu-karukell), ammugi mitte seda ümber istutada. Nursipalu harjutusväljaga seotud

planeeritava taristu rajamise võimalik mõju looduskeskkonnale ei ole veel teada ning uuringute

tulemuste põhjal võidakse harjutusvälja piire või taristu asukohta otsustada muuta. Seega ei ole

õigustatud ka etteruttavad tegevused, mida ei oleks hiljem võimalik tagasi pöörata.

4. Tallinna Halduskohus kaasas 19.03.2024 määrusega kolmanda isikuna menetlusse Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ning peatas HKMS § 252 lg 4 alusel ajutise abinõuna raielubade

nr 50000696365, 50000696367, 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379,

50000696381, 50000696383, 50000696385 ja 50000696387 kehtivuse 30 päevaks.

3-24-820

4(10)

5. RKIK esitas 27.03.2024 seisukohas esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastuväited ja

taotluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks. Korralduses nr 266 ettenähtud tegevuste

kiire elluviimine on Eesti riigi julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega, et tagada võimalus

vajalikuks väljaõppeks ja harjutusteks. Vabariigi Valitsus leidis, et riigikaitse huvist lähtuvalt

ei saa harjutusvälja laiendamisel aktsepteerida PlanS-i ja KeHJS-i menetlustest tingitud ajakulu.

Vaidlusalune raadamine on eelduseks, et jätkata mitmeid Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks

vajalikke tegevusi. Raadamise viibimine mõjutab ka teisi harjutusvälja laiendamiseks vajalikke

tegevusi, sh pärsib väljaõpet ning Eesti kaitseväe ja liitlaste harjutusi, riivates riigikaitse olulisi

avalikke huve. Keskkonnaeksperdid selgitasid enne korralduse nr 266 andmist välja, milliseid

tegevusi võib Nursipalu harjutusvälja laienduse alal teha kohe ja milliseid uuringuid tuleb veel

teha enne teatud tegevuste lubamist. Samuti tehti Natura eelhindamine, mille käigus fikseeriti

tegevused, millel puudub mõju, ning tegevused, mille mõju Natura aladele ei saa välistada ja

seega on vajalik täiendav hindamine. Vaidlustatud raieload on kooskõlas korraldusega nr 266

ja keskkonnaülevaatega ning jäävad I etapis lubatud tegevuste raamidesse ja ei riku kaebaja

õigusi. Natura asjakohane hindamine ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ei

mõjuta I etapi tegevuste elluviimist, mis on lubatud täiendavate hindamisteta (vt korralduse nr

266 p 3.2.4). Metsateatiste nr 50000696365 ja 50000696367 alusel on kavandatud raadamine

17,78 ha suurusel alal väljaspool palu-karukellade leiukohta. Metsateatiste nr 50000696369,

50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja

50000696387 alusel planeeritakse raadata 35,42 ha ulatuses teekoridore väljaspool kaitsealasid.

Raadamiste võimalikku mõju (sh kumulatiivset) analüüsiti Natura eelhindamise käigus ja leiti,

et mõju puudub. Praeguses asjas ei saa vaidlustada korraldust nr 266 ja selles tehtud otsustust

jätta KeHJS-i kohane keskkonnamõju hindamata. Natura asjakohane hindamine viiakse läbi

vastavalt seaduses sätestatule (LKS § 698). Lisaks hinnatakse mõjusid looduskeskkonnale

vastavalt korralduse nr 266 p-dele 3.2.2 ja 3.2.3 ning rakendatakse vajaduse korral leevendus-

ja hüvitusmeetmeid. Vaidlusalused raieload ei ole eeltoodud hindamiste ja uuringutega seotud.

Harjutusvälja välispiirist sissepoole jäetakse võimalusel 0,5–1 km puhvertsoon militaarmüra

vähendamiseks. Raadamisalad nähtuvad keskkonnaülevaate jooniselt 1 (lk 9). Raadamine ei ole

ennatlik, vaid samuti osa Nursipalu harjutusvälja laiendamisest, mis on eelduseks järgnevatele

planeeritud tegevustele. Mõjude hindamisel on arvestatud 30 m laiuste teekoridoridega ning

olemasolevate teede kandevõime ei ole piisav, et seal suurte masinatega pidevalt sõita.

6. Tallinna Halduskohus võttis 09.04.2024 määrusega Meie Nursipalu MTÜ kaebuse

menetlusse (resolutsiooni p 1), tunnistas vastustajaks Keskkonnaameti (resolutsiooni p 2) ning

tühistas 19.03.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p 5) ja

jättis Meie Nursipalu MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest pärast raadamist ei oleks raie-eelset olukorda

võimalik taastada ja kaebuse eesmärk jääks saavutamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

ole siiski põhjendatud, sest kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kaebaja peamine argument on,

et korralduses nr 266 toodud raadamistööde tingimused ei ole täidetud ning raadamist ei tohiks

teha enne Natura asjakohase hindamise ja mürauuringu tulemuste selgumist. Asja materjalidest

ei nähtu, et harjutusvälja laiendamise I etapis kavandatud raadamistööde teostamine oleks

ilmselgelt ennatlik või lubamatu ning vaidlustatud raieload seetõttu õigusvastased. Praeguses

asjas on vaidlustatud üksnes raieload ja korraldus nr 266 ei ole vaidluse all. Seega ei saa kaebaja

esitada vastuväiteid sellele, millises ulatuses ja mis tingimustel on harjutusvälja laiendamine

põhjendatud. Korralduse nr 266 põhjendatust puudutavad väited tuleb seega jätta tähelepanuta.

Vaidlust ei saa olla, et RKIK-l oli õigus metsateatised esitada ja KeA-l raieload väljastada mh

korralduse nr 266 põhjal (vt MS § 32 lg 2 p 4).

3-24-820

5(10)

Korralduse nr 266 p 3.2 kohaselt tellis RKIK kavandatavast tegevusest potentsiaalselt oluliselt

mõjutatud keskkonnast ülevaate saamiseks laiendatava ala keskkonnaülevaate. Korraldusega

algatati osaliselt Natura asjakohane hindamine ning otsustati teatavas mahus hinnata mõjusid

looduskeskkonnale, lubades samas korralduse p-s 3.2.4 toodud I etapi tegevusi nõuetekohaste

lubade olemasolul ellu viia täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta. See punkt hõlmas mh

Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamist kuni 50 ha suurusel alal, kui

istutatakse ümber alal kasvavad II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendid. RKIK on

selgitanud, et vaidlustatud raielubade nr 50000696365 ja 50000696367 on kavas raadamine

17,78 ha ulatuses väljaspool palu-karukellade leiukohta. Kuna raadamine ei puudutaks palu-

karukella kasvukohta, ei ole põhjendatud kaebaja väited ümberistutamist puudutava tingimuse

mittejärgmise kohta. Samuti on korralduse nr 266 p-ga 3.2.4 lubatud teekoridoride raadamine

ja teede ehitamine väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. RKIK-i selgituse järgi on raielubade

nr 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383,

50000696385 ja 50000696387 alusel kavas raadata 35,42 ha ulatuses teekoridore väljaspool

kaitsealasid. Kuna Natura eelhindamise käigus (vt Skepast&Puhkim OÜ, 25.08.2023 projekt nr

22007503, p 3.4.1.1) tuvastati, et kõnealuste raielubade alusel kavandatud raadamistöödel

puudub kahjulik mõju Natura alale, ei olnud täiendav mõjude hindamine nõutav. Eeltoodut ei

väära kaebaja väide, et arvestada tuleb kuhjuvaid mõjusid, sest ka võimalikke koosmõjusid on

Natura eelhindamise käigus käsitletud (vt p 3.5).

Korralduse nr 266 p-st 3.2.3 nähtuvalt tuleb mh teha militaarmüra ja vibratsiooni uuring, kuid

seegi uuring ei ole I etapis teostatavate raadamistööde vältimatuks eelduseks. RKIK-i selgituse

kohaselt on kaebaja kartus müratunnelite tekkimisest alusetu ning 30 m laiuste teekoridoride

vajadus ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuv. Kuni 30 m laiuste teekoridoride raadamise

vajadusest on lähtutud nii keskkonnaülevaates (lk 16–17) kui ka Natura eelhinnangus (lk 17).

Kuna vaidlustatud raielubade alusel planeeritud raadamistööde osas ei ole peetud täiendavat

mõjude hindamist vajalikuks ja korraldus nr 266 anti avatud menetluses, siis ei ole asjakohane

väide, et avalikkus pole saanud kaasa rääkida. Asjakohatu on ka seisukoht, et raadamisega ei

ole vaja kiirustada. Harjutusvälja kiiremas korras laiendamise vajalikkust on korralduses nr 266

piisavalt selgitatud. Seejuures on raadamine eelduseks järgnevate harjutusvälja laiendamiseks

vajalike tegevuste elluviimiseks. Sõltumata sellest, kui kiireloomuliseks raadamise vajadust

hinnata, ei oleks põhjendatud lükata raielubade realiseerimist teadmata ajaks edasi, sest nende

alusel võimaldatud raadamine on kooskõlas korraldusega nr 266. Lubatud ulatuse raadamisega

alustamiseks ei pea ootama ära Natura asjakohase hindamise ega korralduse nr 266 p-s 3.2.2

käsitletud mõjuhinnangute tulemusi. Kuna kavandatud raadamiste puhul ei tuvastatud olulise

keskkonnamõju kaasnemist, tuleb avalikku huvi tagada Eesti riigi julgeolek pidada ilmselgelt

kaalukamaks kaebaja huvist lükata raadamist edasi, kuni kõikide harjutusvälja laiendamiseks

nõutavate mõjuhinnangute ja uuringute järelduste selgumiseni.

7. Meie Nursipalu MTÜ palub 11.04.2024 määruskaebuses (täiendatud 15.04.2024)

tühistada halduskohtu 09.04.2024 määrus ja uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse

taotlus. Pärast esialgse õiguskaitse abinõu tühistamist jätkati 10.04.2024 hommikul raietega.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) töötaja sõnul anti korraldus saata metsa raiuma viis

metsalangetusmasinat. Halduskohus lähtus vaid RKIK-i seisukohas sisalduvast väärinfost.

Tegelikult esineb vältimatu ja viivitamatu esialgse õiguskaitse vajadus. Üldise kaitsevalmiduse

ajal (vt riigikaitseseaduse (RiKS) § 8 lg 1) tuleb mis tahes arendustööde tegemisel lähtuda

kehtivatest seadustest. Sel ajal ei ole riigikaitsehuvi ülim, vaid avalikuks huviks on ka

looduskaitse ja rahvatervis. Seadus ei sätesta, et riigikaitseline erand laieneks kõigile

korralduses nr 266 planeeritud tegevustele (sh metsateatiste menetlemisele).

3-24-820

6(10)

RKIK-i poolt 22.12.2022 tellitud keskkonnaülevaate aluseks oli varasem arendusprogramm,

mitte kehtiv kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Nursipalu harjutusvälja

arendusprogramm“. Planeeritavate arendustegevuste võimalikku mõju (sh Natura võrgustiku

aladele) ei saa hinnata eelmiste arendustegevuste dokumentide põhjal. Samuti ei saa esialgselt

muul eesmärgil tellitud töö (keskkonnaülevaade) olla aluseks Natura eelhinnangule. Eeltoodut

arvestades on vältimatult vajalik, et korralduses nr 266 ettenähtud arendustegevusi ei viidaks

ellu enne, kui võimalikud mõjud on kehtivate seaduste ja korralduse nr 266 kohaselt hinnatud.

Oluline on seegi, et Nursipalu harjutusvälja laienduse alal on metsa juba ulatuslikult raiutud

(alates 2022. a novembrist kuni 2024. a märtsini enam kui 1100 ha-l kokku üle 100 000 tm)

ning elukeskkonna terviklikkuse seisukohalt ei saa arendusprojekti eri osasid käsitleda eraldi.

RKIK on kohalikele elanikele lubanud jätta võimaluse korral maksimaalselt metsa alles, kuid

ei ole põhjendanud, miks peaks raadatavad teekoridorid olema maksimaalse 30 m laiusega, kui

arendusprogrammi järgi piisaks 13–15 m laiustest teekoridoridest. Looduse ja inimeste kaitseks

on oluline jätta kasvama võimalikult palju metsa, mitte tekitada koridore, kus müra ja lööklaine

vabalt liigub. Keskkonnaülevaates on 30 m teekoridoride puhul juhitud tähelepanu vajadusele

hinnata võimalikke mõjusid kaitstavatele liikidele. Sh on selgelt märgitud, et mõjude hindamise

eelduseks on kalakotka, metsise ja must-toonekure inventuuride teostamine ning olulist mõju

raadamisala idaosas ei eeldata vaid juhul, kui raadatakse perioodil septembrist jaanuari lõpuni.

Teatavasti algab 15. aprillil pesitsusrahu. LKS-i kohaselt on keelatud lindude tahtlik häirimine,

eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Alal asuvad teed on praegugi kasutatavad ja

need on RMK poolt ehitatud nii, et kannaksid ka raskeid metsaveomasinaid.

Korralduse nr 266 järgi laiendatud harjutusvälja ala kohta puudub kasutuseeskiri. Eeldatavalt

koostatakse see pärast looduskaitseliste uuringute lõpetamist, kui on selgunud rakendatavad

leevendavad meetmed (keskkonnakorralduskava). Seega ei ole praegu kuidagi reguleeritud ala

kasutamine laskeharjutusteks (sh ohutusnõuded) ning ei vasta tõele, et raadataval Ida laskevälja

alal saaks väikesekaliibrilisi relvi juba kasutada. Korralduses nr 266 on eeltingimusena nähtud

ette palu-karukella ümberistutamine, kuid seda ei ole toimunud. RKIK algatas 27.02.2024

riigihanke „Nursipalu harjutusvälja palu-karukellade ekspertarvamus“ (viitenumber 276433) ja

hankeleping sõlmiti 21.03.2024, mille kohaselt on täitmise tähtaeg 13.06.2024. Seega on RKIK

ise algatanud palu-karukella ümberistutamise protsessi, kuigi Vabariigi Valitsuse 15.07.2004

määruse nr 248 kohaselt peab seda protsessi juhtima KeA, keda ei ole kaasatud. RKIK eirab ka

keskkonnaülevaates (p 4.2.2, lk 24) ettenähtud tingimusi, sest kuna tõenäoliselt on suurem osa

kaitstavate taimeliikide elupaikadest teadmata, siis võivad mh raadamise tegelikud mõjud olla

kirjeldatust suuremad. Mõjude leevendamiseks tuleb kaitstavad taimeliigid enne raadamise ja

ehitustööde alustamist ümber istutada. Korraldusest nr 266 ei nähtu samuti, et palu-karukella

ümberistutamise eeldus ei kehti, kui raadamine jagada omakorda veel väiksemateks etappideks

kui 50 ha. Teistsugune lähenemine võimaldaks keskkonnainfoga manipuleerida. Palu-karukella

kasvukohad Ida laskevälja alal ei ole täpselt teada, mistõttu on keskkonnaülevaate juhtekspert

AK esitanud kohtule vastuolulise kinnituse, et vaidlustatud metsateatiste alal kaitstavat

taimeliiki ei ole ning järelikult puudub vajadus ka selle ümberistutamiseks. Kaebajal on kahtlus,

et AK on rikkunud keskkonnamõju hindaja litsentsi nõudeid.

RKIK on täiendavalt sõlminud lepingu, mille eesmärgiks on inventeerida potentsiaalsed metsa

vääriselupaigad, mis asuvad Nursipalu harjutusväljal (73 eraldist pindalaga ca 127 ha) ja selle

ümbruses 10 km ulatuses (58 eraldist pindalaga ca 83 ha). Töö peaks olema valmis 13.11.2024.

Sellist hinnangut ei ole võimalik anda, kui mets on raadatud. Osad vääriselupaigad piirnevad

raadatavate teekoridoridega (metsateatise nr 50000696383 ala kõrval paikneb vääriselupaik nr

207786; metsateatise nr 50000696371 juures asub vääriselupaik nr 206496) ja kuna uuring on

pooleli, ei ole inventeerimata vääriselupaikade asukohad veel teada. Raadamine põhjustab alale

jäävate vääriselupaikade hävimise. Samuti võib seda põhjustada veerežiimi muutus tulenevalt

3-24-820

7(10)

raadamisest ja teede ehitamisest. Kuna tõenäoliselt on suurem osa elupaiku teadmata, siis tuleb

mõjude leevendamiseks kaitstavad seene- ja samblikuliigid harjutusvälja laienduse alal enne

raadamise ja ehitustööde alustamist inventeerida (vt keskkonnaülevaate lk 29). Ilma asjakohase

inventuuri tulemusteta võidakse raadamise lubamisega tekitada loodusele pöördumatut kahju.

Kuna harjutusvälja laiendamise vajadus oli RKIK-le teada juba 2022. a-l, oleks võinud liikide

inventuuri tellida juba varem. Asjaolu, et seda ei tehtud, ei saa olla põhjenduseks, miks ei peaks

inventuuri nõuetekohaselt läbi viima. Raadatava ala vahetus läheduses paiknevad Natura 2000

võrgustikku kuuluvad Timmase looduskaitseala ja Rõuge jõe hoiuala ning ebasoodne mõju

neile ei ole välistatud. Võimalikud mõjud on alles väljaselgitamisel ja seega tuleb lähtuda

ettevaatuspõhimõttest. Korralduse nr 266 järgi on lubatud I etapi tegevustena raadamistööd Ida

laskevälja idaosa keskosas, kuid raadamisele on planeeritud ka teekoridorid, mida korraldus ei

võimalda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks

ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida teiste menetlusosaliste seisukohti, vaid arvestab nende

poolt seni esitatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Praeguses asjas on vaidlustatud 14.03.2024 ja 15.03.2024 registreeritud lubava märkega

metsateatised (raieload), millega Keskkonnaamet andis RKIK-le loa Nursipalu harjutusvälja

laienduse alal kasvava metsa raadamiseks kokku 53,2 ha suurusel alal. Vaidlusalused raieload

puudutavad 17,78 ha ulatuses Ida laskevälja raadamisala idaosa ja 35,42 ha ulatuses väljaspool

kaitsealasid asuvaid teekoridore (vt RKIK 27.03.2024 vastuse lisad 1 ja 2). Kaebaja hinnangul

ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduses nr 266 seatud tingimused Nursipalu

harjutusvälja laienduse I etapi raadamistööde tegemiseks. Samas on kaebaja paljuski esitanud

vastuväited korraldusele nr 266, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks. Meie Nursipalu MTÜ

ja hulk teisi isikuid on korralduse nr 266 tühistamist taotlenud haldusasjas nr 3-23-1121 esitatud

20.11.2023 kaebuse muutmise taotluses, mis on seni lahendamata. Sarnaselt halduskohtule

jätab ka ringkonnakohus seetõttu tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad harjutusvälja

laiendamise ja selle ulatuse ning valitud menetluskorra (st riigikaitselise erandi) põhjendatust,

samuti täiendavate keskkonnamõjude hindamise ja uuringute vajalikkust ning harjutusvälja

laienduse kasutamise võimalikkust. Vaidlustatud raielubade õigusaktide nõuetele vastavuse

kontrollimise raames ei saa kohus asuda kontrollima raadamise alusdokumentide õiguspärasust

ning ka KeA-le ei ole alust heita ette keskkonnaohu vältimata jätmist olukorras, kus raadamise

alusdokumendid on piisavalt põhjalikud (vrd Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979, p 25).

Seejuures tuli KeA-l ühtlasi arvestada, et Vabariigi Valitsus oli korraldusega nr 266 otsustanud

rakendada RelvS § 85 lg-s 31, KeHJS § 3 lg-s 2 ja LKS § 91 lg-s 24 sätestatud erandeid.

10. Ringkonnakohus nõustub, et kaebajal on kaebeõigus (KeÜS § 30 lg 2, § 31 lg 1 p 1) ning

esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1). Usutavaks võib pidada, et RKIK on Tallinna

Halduskohtu 19.03.2024 määrusega peatatud raadamistöid pärast esialgse õiguskaitse abinõu

09.04.2024 määrusega tühistamist viivitamata jätkanud ning raielubadega hõlmatud metsaala

raadamine võidakse viia lähiajal lõpule. Metsa raadamise tagajärjed oleksid tõenäoliselt osalt

pöördumatud ja igal juhul võtaks metsa taastumine aega aastakümneid.

11. Raieload nr 50000696365 ja 50000696367 võimaldavad metsa raadamist kokku 17,78 ha

(13,02 ha + 4,76 ha) ulatuses riigimaa katastriüksustel 91804:001:0171 (Võru metskond 126)

3-24-820

8(10)

ja 91804:001:0167 (Võru metskond 123). Kõnealune ala jääb Ida laskevälja keskosasse ning

korralduse nr 266 resolutsiooni p 4 ja põhjenduste p 3.2.4 kohaselt on seal nõuetekohaste lubade

olemasolul lubatud täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta ellu viia mh järgmisi tegevusi:

„Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamine kuni 50 ha suurusel alal

ning kasutamine väikesekaliibrilistest relvadest laskmiseks perioodil septembrist jaanuari

lõpuni. Tegevuse lubamise eelduseks on alal kasvavate II kaitsekategooria taimeliigi palu-

karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määruses nr

248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ toodud tingimustele.“

12. Vaidlust ei ole selles, et raielubadega kavandatud raadamisala paikneb väljaspool seni

teadaolevaid palu-karukella elupaiku. Kaebaja on iseenesest õigesti viidanud, et „Nursipalu

harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate“ (Skepast&Puhkim OÜ 28.08.2023 töö nr 22007503)

p-s 4.2.2.2 (lk 28) on märgitud, et kuna tõenäoliselt on osa kaitstavate taimeliikide elupaikadest

teadmata, siis võivad mõjud liikidele mh raadamise tagajärjel olla suuremad kui ülevaates

kirjeldatud. Eeltoodule vaatamata on keskkonnaülevaate kokkuvõttes (p 6, lk-d 65 ja 67) leitud,

et Ida laskevälja keskossa kavandatud raadamisala idaosa raadamisega on kuni 50 ha suurusel

alal võimalik alustada ilma täiendava mõju hindamiseta, kuid selle eelduseks on alal kasvavate

II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella isendite ümberistutamine vastavalt Vabariigi

Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 toodud tingimustele. Korralduse nr 266 p-s 3.2.4 ongi

eeltoodust lähtutud. Korraldusest nr 266 ega keskkonnaülevaatest ei tulene nõuet, et raadamist

ei tohi teostada väiksemates osades, vaid üksnes kõik ca 50 ha korraga. Väide keskkonnainfoga

manipuleerimise võimalusest jääb arusaamatuks, sest asjaolu, kas kavandatav raadamine kattub

kaitsealuse taimeliigi elupaigaga, on üheselt tuvastatav, sõltumata raadatava ala suurusest. Palu-

karukella isendite ümberistutamise tingimus saab puudutada ainult seda ala, kus on teadaolevad

palu-karukella elupaigad. Olenemata sellest, et osa palu-karukella kasvukohti võivad olla seni

teadmata, ei ole raadamise alusdokumentides nähtud siiski vajadust täiendavate uuringute või

inventuuri tegemiseks (vt ka keskkonnaülevaate p 7), vaid peetud piisavaks leevendus- või

kompensatsioonimeetmeks, et alal kasvavad palu-karukella isendid istutatakse enne raadamise

ja ehitustööde alustamist ümber.

13. AK on oma 27.03.2024 seisukohas (vt RKIK 27.03.2024 vastuse lisa 3) selgitanud, et

metsateatised ei näe ette raadamist üheski teadaolevas palu-karukella kasvukohas ning kuna

kaitstava liigi kasvukohas raadamist ei toimu, puudub ka vajadus taimede ümberistutamiseks.

See seisukoht ei kuidagi vastuoluline, kui arvestada, et keskkonnaülevaates on küll mööndud,

et kasvukohti võib olla veel, kuid ei peetud sellele vaatamata vajalikuks täiendavaid uuringuid.

See tähendab, et isegi kui palu-karukella isendite ümberistutamine oleks toimunud enne siinses

asjas vaidlustatud raielubadega kavandatud raadamist, ei oleks ümberistutamine eeldanud ega

tinginud palu-karukella uute elupaikade otsimist alalt, kus selle kaitsealuse taimeliigi isendeid

ei ole seni tuvastatud. Kui raadamistööde käigus leitakse mõni seni teadmata palu-karukella

elupaik, rakendub selles osas isendi kaitse vastavalt LKS § 48 lg-le 4. Kuivõrd vaidlusalused

raieload ei seondu palu-karukellade ümberistutamisega, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust

ja jäävad tähelepanuta kaebaja väited, et nimetatud protsessi ei tohiks juhtida RKIK, vaid seda

peaks tegema KeA.

14. Raieload nr 50000696369, 50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381,

50000696383, 50000696385 ja 50000696387 seonduvad kokku 35,42 ha ulatuses teekoridoride

raadamisega väljaspool kaitsealasid. Korralduse nr 266 resolutsiooni p 4 ja põhjenduste p 3.2.4

kohaselt on nõuetekohaste lubade olemasolul täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta

lubatud ellu viia muu hulgas järgmisi tegevusi: „teekoridoride raadamine, olemasolevate teede

rekonstrueerimine ja uute teede ehitamine ning teede kasutamine. Teekoridoride raadamine ja

teede ehitamine on võimalik väljaspool kaitstavaid loodusobjekte (Keretü looduskaitseala).“

3-24-820

9(10)

Sama tuleneb keskkonnaülevaatest (p 6, lk 67). Kaebaja on leidnud, et korraldus nr 266 ei anna

võimalust teha I etapis teekoridoride raadamistöid väljaspool Ida laskevälja keskosa. Sellega ei

saa kuidagi nõustuda. Korralduses nr 266 ja keskkonnaülevaates ei ole teekoridoride raadamise

lubatavust piiratud Ida laskevälja keskosaga, vaid täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta

välistatud teekoridoride raadamine üksnes kaitsealadel. Kaebaja hinnangul ei saa põhjendatuks

pidada ka harjutusvälja laienduse alal teekoridoride raadamist 30 m laiuselt, kuivõrd Nursipalu

harjutusvälja arendusprogrammi kohaselt piisaks 13–15 m laiustest teekoridoridest.

15. Kaebaja viitab õigesti, et korralduses nr 266, arendusprogrammis ega keskkonnaülevaates

ei ole täpsemalt selgitatud, millise laiusega peaks tee-ehituse tarbeks raadatav koridor olema ja

miks on vajalik just sellise laiusega teekoridor. RKIK selgitas 27.03.2024 seisukohas (lk 6), et

30 m laiusega koridorid on vajalikud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks. Täpsemalt selleks, et

oleks võimalik tee ääres peatuda, jalastuda, liikuda taktikaliste masinatega ja harjutada teedelt

mahaliikumist. See selgitus ei tugine samas raadamise alusdokumentidele. Iseenesest vastab

tõele, et nii Nursipalu harjutusvälja huviala keskkonnaülevaate aruandes (p 4.2.1.2, lk 16–17)

kui ka Natura eelhinnangus (p 3.4.1.1, lk 17) on arvestatud kuni 30 m laiuste teekoridoride

raadamise vajadusega. Seda, et arendajalt saadud sisendi alusel on mõjude hindamisel lähtutud

30 m laiustest teekoridoridest, on kohtumenetluses esitatud 27.03.2024 seisukohas täiendavalt

kinnitanud projekti juhtekspert AK.

16. Kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud Nursipalu harjutusvälja

arendusprogrammi p-st 2.b.5 (lk 14) tulenevalt koosneks teedevõrk kahest teede kategooriast:

I kategooria tee on 7 m lai ja II kategooria tee on 5 m lai ning mõlema kategooria puhul ei tohi

kummalgi pool teed olla puid ega põõsaid vähemalt 4 m ulatuses sõidutee servast. Programmist

ei nähtu, et harjutusvälja eesmärgipäraseks kasutamiseks või harjutusvälja alale kavandatud

teedevõrgu ehitamiseks on vajalik teekoridoride raadamine 30 m laiuselt. Vajadust 30 m laiuste

teekoridoride järele ei saa järeldada asjaolust, et sellise maksimaalse laiusega teekoridoridest

on arendaja soovil lähtutud keskkonnaülevaate koostamisel. Kohtul puudub teave selle kohta,

millise laiusega teekoridorid nägi ette arendusprogrammi varasem versioon või muu sisendiks

olnud dokument, mis võeti aluseks keskkonnaülevaate koostamisel. See ei ole ka määrav, sest

raadamise ühe alusdokumendina on märgitud üksnes 28.08.2023 kinnitatud arendusprogramm.

Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et küsimus 30 m laiuste teekoridoride vajalikkusest ei ole

raielubade õiguspärasuse hindamisel asjassepuutuv. MS § 41 lg-test 8 ja 81 tulenevalt peab

metsateatistega kavandatavad raadamistööd olema raielubade andmiseks kooskõlas MS § 32 lg

2 p-s 4 märgitud raadamise alusdokumentidega, milleks on praegusel juhul teedevõrgu rajamist

puudutavas osas esmajoones harjutusvälja arendusprogramm. Asjaolu, et keskkonnaülevaade

võimaldaks ilma täiendavate uuringute ja mõju hindamiseta põhimõtteliselt ka 30 m laiuste

teekoridoride raadamist, ei tähenda, et keskkonnaülevaade annakski aluse metsa raadamiseks

sellises ulatuses. Kuivõrd raadamise alusdokumentidest ei tulene vajadust enam kui 15 meetri

laiuste teekoridoride järele, siis ei olnud KeA-l alust suuremas mahus raadamist lubada.

17. Kaebaja väited, mis käsitlevad alal praegu asuvate teede kasutatavust (st uue teedevõrgu

rajamise vajalikkust) ning teekoridoride raadamise võimalikke mõjusid kaitstavatele liikidele,

ei ole asjassepuutuvad, sest teekoridoride raadamine on alusdokumentides selgelt ette nähtud

ja see tegevus on lubatud ilma täiendavate uuringuteta. Kaebaja viidatud kaitstavate linnuliikide

inventuuri vajadusele on juhitud tähelepanu seonduvalt kavandatud teekoridoride raadamisega

Keretü looduskaitsealale (vt keskkonnaülevaate p 4.2.1.2). Siinses asjas vaidlustatud raieload

ei võimalda teekoridoride raadamist kaitsealadel. Samuti ei tulene keskkonnaülevaatest nõuet,

et raadamistööd peaksid toimuma perioodil septembrist jaanuari lõpuni, vaid kõnealune ajaline

piirang on keskkonnaülevaates läbivalt seostatud üksnes samuti täiendavate uuringuteta lubatud

väikesekaliibrilistest relvadest laskmise ja taktikalise tegevusega (lk-d 16, 19, 63, 67).

3-24-820

10(10)

18. Potentsiaalsete metsa vääriselupaikade inventeerimisega seonduv ei puuduta vaidlustatud

raielubasid, kuna nendega ei ole kavandatud raadamist olemasolevates vääriselupaikades (vt

keskkonnaülevaate joonis 8, lk 35), mistõttu ei saa esineda ka vajadust raadamise tõttu hävivaid

vääriselupaiku lähipiirkonnas kompenseerida. Kuigi keskkonnaülevaate p-s 4.2.2.3 (lk 28–29)

on III kaitsekategooria liikide osas viidatud vajadusele teha enne metsade raadamist kaitsealuste

liikide inventuurid, et mõjusid liikidele oleks võimalik objektiivselt hinnata ja leevendada ning

vajaduse korral elupaikade kadumist veenvalt kompenseerida, ei ole korralduses nr 266 ega

keskkonnaülevaate kokkuvõtvas osas sellele vaatamata nähtud ette, et teekoridoride raadamine

eeldaks mingeid täiendavaid uuringuid ja mõju hindamist. Sama puudutab kaebaja väiteid, mis

käsitlevad võimalikke mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele.

19. Kokkuvõttes on raielubade tühistamiseks esitatud kaebusel kavandatavate teekoridoride

raadamise ulatust puudutavas osas ringkonnakohtu hinnangul arvestatavad eduväljavaated ning

olukorras, kus raadamise alusdokumentidest ei nähtu, et harjutusvälja teedevõrgu rajamiseks

oleks hädavajalik metsa raadamine enam kui 15 meetri laiuste teekoridoride ulatuses, ei saa

riigikaitsehuvi pidada looduskaitselisest huvist selgelt kaalukamaks. Seetõttu on põhjendatud

HKMS § 251 lg 1 p 5 alusel keelata kavandatavate teekoridoride tarbeks metsa raadamine

laiemalt kui 15 meetrit. Kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu vastab sisuliselt vaidlustatud

raielubade täitmine osalisele peatamisele (HKMS § 251 lg 1 p 1).

20. Eelneva põhjal tuleb Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus rahuldada osaliselt. Tallinna

Halduskohtu 09.04.2024 määruse resolutsiooni p 5 jääb muutmata, kuid ringkonnakohus

tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 6 ning teeb uue määruse, millega rahuldab Meie

Nursipalu MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, keelates raielubade nr 50000696369,

50000696371, 50000696377, 50000696379, 50000696381, 50000696383, 50000696385 ja

50000696387 alusel teekoridoride raadamise laiemas ulatuses kui 15 meetrit. Ringkonnakohtu

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtib HKMS § 249 lg-st 4 tulenevalt kuni praeguse

haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Ülejäänud osas jääb kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata.

21. Ringkonnakohus juhib täiendavalt tähelepanu, et RKIK kui valitsusasutus (vt Vabariigi

Valitsuse seaduse § 60 lg 2) ei saa olla praeguses asjas kolmandaks isikuks, vaid peaks osalema

menetluses kaasatud haldusorganina (vrd Riigikohtu 21.11.2023 määrus nr 3-21-1203, p 4.1;

31.05.2023 määrus nr 3-20-2402, p 14; nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-

358, p-d 8–10).

(allkirjastatud digitaalselt)