2-23-14861/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-14861 Tsiviilasi N. H. hagi J. H. vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming menetluse uuendamine ja lõpplahendi tegemine Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. H. , isikukood xxxxxxxxxx; Kostja J. H. , isikukood xxxxxxxxxx. Kohtuistungi toimumise aeg 12. detsember 2023, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Uuendada tsiviilasja nr 2-23-14861 menetlus. 2. Rahuldada N. H. hagi J. H. vastu abielu lahutamiseks. 3. Lahutada N. H. ja J. H. abielu, mille sõlmis xxxxxxxxxxxxxxxx Tartu xxxxxxxxxxxxxxxx. 4. N. H. perekonnanimena taastada perekonnanimi R. . 5. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub. 6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast selle jõustumist kande tegemiseks rahvastikuregistrile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

2 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. N. H. (hageja) esitas 19. oktoobril 2023 Tartu Maakohtule hagi J. H. (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Avalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxxxxxxxxxxxxxxx. Abielulised suhted lõppesid 15. augustil 2023. Lahutuse avaldus on ühiselt sisse antud 29. augustil 2023 Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnas, kuid kostja kokkulepitud ajal lahutama ei ilmunud. Kostja on lahutusest keeldunud. Seetõttu soovib hageja lahutust kohtu kaudu.

2. Kostja vaidles nõudele vastu.

Vastuse kohaselt ei ole kostja abielu lahutamisega nõus ega nõustu, et poolte abielulised suhted oleksid pöördumatult lõppenud. Kostja palub kohtult leppimisaega.

3. 12. detsembri 2023 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja soovis leppimisaega.

4. Kohus peatas menetluse ja andis pooltele leppimisaja viis kuud kuni 12. aprillini 2024.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada ja hagi tuleb rahuldada.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 järgi kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Arvestades, et menetlus käesolevas asjas peatati kuni 12. aprillini 2024, tuleb tsiviilasja menetlus uuendada.

7. Kohus andis pooltele 12. detsembri 2023 kohtuistungil 5-kuulise leppimisaja. Arvestades, et pooled ei ole kohtule teatanud leppimisest ning hageja ei ole hagist loobunud, järeldab kohus sellest, et vaatamata kohtu poolt antud täiendavale järelemõtlemisajale ei ole võimalik abielu päästa.

8. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on poolte abielu sõlminud Tartu xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja on kohtule nii hagiavalduses kui ka kohtuistungil kinnitanud, et abielusuhted on lõppenud.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel

3 abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3).

10. Kohus on andnud pooltele leppimisaja, kuid leppimisaja jooksul ei ole hageja oma nõudest loobunud. Kohus on seisukohal, et seetõttu tuleb abielu lahutada. Abielu on vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet, mis asjaoludest nähtuvalt käesoleval juhul puudub. Seega on kohtu hinnangul PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks täidetud ja hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada.

11. Eeltoodust tulenevalt kohus lahutab abielu. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 järgi lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

12. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseaduse § 11 lg 2 alusel võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

13. Hageja taotleb taastada tema perekonnanimena R. , mis on tema neiupõlvenimi. Kohus rahuldab hageja taotluse.

14. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik