1-11-1809/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M ÄÄ R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-1809 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Asja läbivaatamise kuupäev 10.05.2011 26.05.2011 07.06.2011 Kohtuasi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule KÄRNERI

31.03.2011 erakorraline ettekanne nr.30949 A.S-ile Viru Maakohtu 08.02.2011

otsusega

mõistetud

karistuse

täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu A.S

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xxx, töökoht puudub Kriminaalhooldus- ametnikud Marika SARAP Luule KÄRNER Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitus RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule KÄRNERI

31.03.2011 erakorralises ettekandes nr.30949 esitatud taotlus A.S-ile mõistetu d karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

Pöörata A.S-ile

Viru Maakohtu

08.02.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistus – 5 (viis) kuud vangistust - täitmisele ja saata A.S kandma vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda A.S-i kinnipidamise aeg – 31.05.2011.

Käesolevale määrusele on kohtumenetluse poolel

2

õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast mää

rusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

A.S tunnistati Viru Maakohtu 08.02.2011 otsusega süüdi KarS §121 järgi

ning karistati vangistusega 5 kuud. KarS §69 lg.1, 3 alusel otsustati vangistus

asendada üldkasuliku tööga kokku 300 tundi tegemise tähtajaga 6 kuud koos kohustusega järgida KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid:

- elada alalises elukohas xxx

- ilmuda

kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saada kriminaalhooldajalt eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15 päevaks

- saada kriminaalhooldajalt eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS §75 lg.2 p.2 alusel oli A.S kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Luule Kärner esitas 31.03.2011 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.30949, milles teeb ettepaneku pöörata A.S-ile mõistetud karistus täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt ei allu süüdimõistetu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Erakorralise ettekande kohaselt on Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ülemkonstaabel A. E. 24.03.2011 tuvastanud A.S alkoholijoobe (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,11 mg/l).

Kriminaalhooldusametnik leidis, et alkoholi tarvitamine, kuigi selline tegevus on

kohtuotsusega keelatud, ilmestab selgelt, et A.S ei ole võimeline ega motiveeritud kriminaalhoolduse läbi muutuma.

Maakohtu 10.05.2011 istung

Maakohtu istungile süüdimõistetu A.S ei ilmunud.

Prokuröri abi Sergei Travnikov tegi ettepaneku lükata asja arutamine edasi ja kohaldada süüdimõistetu suhtes sundtoomist.

Kriminaalhooldusametnik Marika Sarap nõustus prokuröri abi seisukohaga.

Maakohtu 26.05.2011 istung

3

Maakohtu istungile süüdimõistetut ei toimetatud.

Ida Prefektuuri 25.05.2011 vastusest nr.9.1-07/11/15138 maakohtu sundtoomise määrusele nähtub, et sundtoomise määrus A.S-i suhtes on täitmata, kuna aadressil xxx on uks naeltega kinni löödud ning naabrite sõnade kohaselt antud korteris keegi ei ela. Politseile on A.S-i elukoht teadamata.

Prokuröri abi Sergei Travnikov tegi ettepaneku kuulutada süüdimõistetu tagaotsitavaks ja valida tema suhtes tõkendiks vahistamine.

Kriminaalhooldusametnik Luule Kärner nõustus prokuröri abi taotlusega. Kriminaalhooldusametnik lisas, et käesoleva aja seisuga ei ole midagi muutunud, süüdimõistetu ei käi registreerimas, samuti ei ole ta asunud tegema üldkasuliku töö tunde.

Maakohtu 07.06.2011 istung

Maakohtu istungil jäi kriminaalhooldusametnik Luule Kärner oma taotluse ja selle põhjenduste juurde. Kriminaalhooldusametniku seletuase kohaselt on A.S rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ei ole küsinud luba elukoha vahetamiseks ja ei ole asunud tegema üldkasuliku töö tunde.

Maakohtu istungil seletas süüdimõistetu, et kõik kriminaalhooldusametniku poolt esitat on õige. Tööle ei asunud süüdimõistetu, kuna tal polnud vastavaid riideid. Elukoha vahetusest ta kriminaalhooldusametnikule ei teatanud ja viimase luba ei küsinud.

Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas maakohtu istungil krminaalhooldusametniku taotlust ja leidis, et see on põhjendatud. A.S-ile mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised,

leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt KarS §69 lg.6 kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistus

täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Süüdimõistetu A.S-ile on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi tutvustatud allkirja vastu 09.03.2011 ja 24.03.2011 (t.l.56).

Vastavalt erakorralisele ettekandele on A.S rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

4

Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud lisakohustuse rikkumine tõendatud nii süüdimõistetu enda kinnitusega, kui ka asja materjalides oleva ärakirjadega Joobeseisundi kontrollimise protokollist (t.l.61-62) ja väärteoprotokollist (t.l.63). Nimetatud dokumentidest nähtub, et 24.03.2011 kontrolliti indikaatorvahendiga Lion-500 HRJ0639 joovet A.S ja indikaatorvahendi tulemuseks oli lugem 1,11 mg/l kohta. Nimetatud testi tulemusega on A.S nõustunud ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Väärteoprotokollist nähtub, et see on A.S-ile koostatud Alkoholiseaduse §54 lg.1 kohaselt selles, et ta hoidis teadvalt oma eluruumise käitlemiseks mittelubatud alkoholi (kodusel teel valmistatud

alkohoolset jooki puskarit). Nimetatud väärteoprotokolliga on A.S nõustunud ja kinnitanud seda oma allkirjaga. 24.03.2011 kriminaalhooldusametnikule omakäeliselt esitatud seletuses tunnistab A.S alkoholi tarvitamist, samuti

seda, et teab alkoholi tarvitamise keelust. Alkoholi tarvitamist põhjendas

süüdimõistetu sõbra V. Š. surmaga. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, on surmaakt V. Š. kohta koostatud juba 03.03.2011.

Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku seletusest maakohtu istungil ja tema poolt

esitatud materjalidest, ei ole A.S tänaseks päevaks asunud tegema üldkasuliku töö tunde ja ta ei ole teinud ära mitte ühtegi tundi. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtaeg on 07.08.2011. Maakohus ei pea võimalikuks, et süüdimõistetu jõuab järelejäänud 2 kuuga teha ära ettenähtud 300 tundi. Süüdimõistetu seletas ise maakohtu istungil, et ta ei asunud tööle, kuna tal puudusid tööriided.

Lisaks sellele ilmnes maakohtu istungil, et süüdimõistetu on vahepeal vahetnud

elukohta, kuid sellest kriminaalhooldusametnikku ta ei teavitanud ning vahetuseks luba ei küsinud. Maakohtu otsusega oli süüdimõistetu kohustatud elama aadressil

xxx, kuid sellel aadressil süüdimõistetu ei ela. Uut aadressi xxx ta

kriminaalhooldusametnikule ei ole teatanud ja elukoha vahetamiseks luba ei taotlenud.

Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud

usaldust õigustanud ning suhtunud üldkasulikku töösse ja sellega kaasnevatesse käitumiskontrolli nõuetesse ja lisakohustusse ükskõikselt.

Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule on maakohtu poolt antud võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja üldkasuliku töö tegemise ajal

käituda seadusekuulekalt. Maakohus ei leia, et üldkasuliku töö tegemine ja selle

tegemise ajal käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuse täitmine isiku poolt, kes

ametlikult tööl ei käi, oleksid eriliselt süüdimõistetu elu piiravad või tema

elukvaliteeti halvendavad. Vastavalt KarS §69 lg.1 on üldkasulikku tööd

asenduskaristusena võimalik määrata üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Maakohus leiab, et kui süüdimõistetu teadis, et ta ei hakka üldkasuliku töö tunde tegema ja ei suuda üldkasuliku töö tegemise ajal sellega kaasnevaid kohustusi täita, ei oleks ta pidanud karistuse asendamisega üldse süüdimõistmisel nõustuma.

Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning A.S

tuleb ära kanda talle mõistetud karistus vangistusena. Kuigi KarS §69 lg.6 annab kohtule kaalutlusõiguse, ei pea maakohus võimalikuks anda süüdimõistetule veelkord

5 võimalust. Oma käitumisega kogu üldkasuliku töö tegemise ajal on A.S näidanud, et ta ei ole maakohtu usaldust õigustanud.

A.S-i karistuse kandmise aega tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest.

Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KrMS §69, §74, §75, §432, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik