4-24-1031/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. 2024

märts .a, Jõhvi Väärteoasja number 4-24-1031 (2440,24,001276) Väärteoprotokolli number AB 1448396 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo Valentina Michelson Väärteoasi Liiklusseaduse § järgi

227 lg 3

Menetlusalune isik P.I isikukood XXX, elukoht xxx, xxx kodakondsus, emakeel xxx keel, xxx. – töökoht Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud

Kohtuistungi aeg Menetlusalune isik P.I PPA Ida prefektuuri esindaja A. R. 20.03.2024 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse sea (VTMS) § 107 lg dustiku p- -dest 108-111 kohtunik

st 1 ja § otsustas:

Tunnistada P.I 18.03.2024.a kell 20.38 süüdi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui s.o Liiklusseaduse § 227 lg

52 km/h, ettenähtud väärteo toimepanem päeva. ises ning karistada arestiga 10

Karistuse kandmise alguseks lugeda . 18.03.2024.a kell 20.41

Liiklusseadus § 2 alusel võtta ära juhtimisõigus

27 5 p 2 lg P.I-lt

6 (kuu

s) kuuks. ek Lisakaristus hakkab kehtima alates kohtuot suse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 1 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates

27 alusel P.I käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Määrus saata P.I-le , Transpordiametile ning PPA Ida prefektuurile.

Edasikaebamise ko

rd

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse k ast. soovist kasutada uulutamisele järgnevast päev Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata

apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 15. aprillist 2024.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

18.03.2024 kse P.I-d selles, et tema koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistata 18.03.2024 kell 20.38 Ida-Virumaal Alutaguse vallas -Tartu-Valga mnt- 35. km-l juhtis Jõhvi l mootorsõidukit Mazda 6 reg-nr XXX asulasisesel teel kiirusega 105

- 4 km/h, kui suurimaks +/ lubatud sõidukiiruseks antud teelõigul oli km/h, seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 52 km/h. Oma teoga rikkus P.I

Liiklusseaduse § 15 lg 1 p sätteid. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teo Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. P.I

P.I tunnistas ennast

süüdi ja andis ütlusi, et ta sõitis Tartust hilja õhtul, auto sõitis kiirusepiirajaga.

aru alles Grossi poe juures, et on asulas ning

Iisakusse jõudes sai ta vähendas kiirust. Kui politsei peatas siis selgitas, et . Ta

Asula märk oli palju varem märki ei märganud, ise oli

oli pime. Kiirust teadlikult, uga väsinud, õues ei ületanud ta on nõus kiirusemõõturi näid –

102 km/h.

Kohus avaldas järgmised tõendid: Isiku kinnipidamise protokoll (lk 12), millest tuleneb, et P.I peeti kinni 18.03.2024 kel 20.41

l VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk leneb, et sõiduki 9), millest tu Mazda 6 reg-nr XXX liikumiskiiruse mõõt Alutaguse vallas Jõhvi mist teostati 18.03.2024 kell 20.38 Ida-Virumaal - Tartu-Valga mnt-l 35. km-l. k liikus

Sõidu Jõhvi suunas. Kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõt . Seade on töökorras, testitud urit Stalker DSR 2X nr DB012698 18.03.2024 kell

10.12. Kiiru urit smõõt kasutati asulavälisel teel, hea nähtavusega, sademeteta pimeajal koos tehisvalgusega, tee on kuiv ja kattega. Patrullauto oli paremal parklas. Mõõtmist teostati paigal seistes statsionaarse kiirusemõõturiga. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunaliselt üksinda, eemaldus patrullauto .

06 km/h. Lubatud st Seadme helisignaal oli ühtlane. Seadme lugem 1 sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 0 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/

- 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. P.I-le tutvustati protokolli.

Karistusregistri väljavõtte (lk 13-14), millest tuleneb, et P.I-l on 3 kehtivat vää , sh. 2 korda LS § 227 rikkumise eest rteokaristust .

P isiku kohta (lk ), mille kohaselt on P.I-l olemas kehtiv juhiluba, mis on äring taastunud alates 06.11.2023

S detailandmete (lk 16), mille kohaselt Mazda 6 reg-nr XXX õiduki päring on sõiduauto omanikuks Y. Z. .

Taatlustunnistus (lk 17-18), et on taadeldud kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DB012698 27.09.2022.

Ida Prefektuuri 06.04.2023 otsus (lk 19-22), millega P.I oli karistatud LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 760 eurot.

Ida Prefektuuri 18.05.2023 otsus (lk 23-26), millega P.I ol i karistatud LS § 227 lg järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Ida Prefektuuri 30.11.2023 otsus (l 27-29

201 lg 2 k ), millega P.I oli karistatud LS § järgi rahatrahviga 240 eurot.

S juhtimiselt (lk 30-31), millega P.I õiduki kõrvaldamise otsus kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 05.11.2023 LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu LS § 227 lg 3 järgi on aset leidnud, teo pani toime P.I ning tema poolt toi

mepandu on õigesti kvalifitseeritud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõig tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omava i helist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohtul puudub alus kahelda kirjalike tõendite usaldusväärsuses.

Kohtu hinnangul on P.I ütlused on usaldusväärsed ja kooskõlas kirjalike tõenditega. Ta tunnistas, et ületas kiirust E

ja on näiduga nõus. i pannud tegu toime tahtlikult, oli pime ja ta oli väsinud. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

P.I enditega . tegu leiab kinnitust kirjalike tõ ning menetlusaluse isiku ütlustega Kiirus ri kasutamise protokolli kohaselt juhtis P.I 18.03.2024 Alutaguse vallas mõõtu Jõhvi torsõidukit -Tartu-Valga mnt-l 35. km-l moo Mazda 6 reg-nr kiirusel 106 -5 km/h, XXX +/ kui lubatud kiirus oli 50 km/h. P.I peeti koheselt ka kinni, kuna ta

võis jätkuvalt toime panna väärtegusid.

Maakohus on eel P.I-le toodu alusel jõudnud siseveendumusele, et esitatud süüdistus LS § 227 lg 3 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseadus § 15 lg 1 p sätest ab: Suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab: Moo

60 kilomeetrit tunnis torsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 227 lg 5 p 2 näeb ette, et juhul ui mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse , k ületamine on 41 tunnis, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldad -60 kilomeetrit a lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § sohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise -ga 227 kaitstakse liiklu teokirjeldusega, erilise isikutunn

usega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Käesoleval ju õidukit hul tuvastati, et P.I juhtis 18.03.2024 mootors Alutaguse vallas Jõhvi iirusega mitte vähem kui -Tartu-Valga mnt-l 35. kmk l

102 km/h. Tallinn-Narva maantee antud teelõigul on lubatud sõi ületas lubatud sõiduk dukiirus 50 km/h. P.I iirust mitte vähem kui 52 km/h.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et mootorsõid P.I juhtis ukit lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, ning sõiduki lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 50 km/h vastavalt Liiklusseaduse § 15 lg 1 p-le 2.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale ge , et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õi karistus g õiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 l

3 ettenähtud väärteona.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii t KarS § 18 lg 1 ahtlik kui ettevaatamatu tegu. kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. P.I pani toime kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi väärteo . KarS § 1 ettevaatamatusest hooletuse vormis

8 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks se eliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette da tähelepan nägema. sõiduki autojuhina sõites asula sel teel, ületas P.I sise kiirust. P.I

itas, et ei pannud

selg kiirusepiirangu märki tähele, kuna oli väsinud ja oli pime. Seega tähe ta kiirusepiirangu märki kindlasti näinud ja kiirust lepaneliku suhtumise korral oleks alandanud.

Seega on menetlusalune isik oma tegevuseg itava teo objektiivse ja a täitnud talle inkrimineer subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et P.I pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KAR TUS IS

KarS poolt § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole Vangistust võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kergemaid karis si, peab k kõrval mõista ka muid, tu ohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõ ja määras nii üld istetaval karistuse liigis

- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksm tud ääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seo kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreve -1-1-14-07) ntiivseid eesmärke. (RKKK 3 Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb k id ja õigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolus raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Liiklusseaduse § 227 lg ärgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette

3 j karistusena rahatrahvi i kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteist mne kuuni. kü

Arvestades süüdlase (isik ületas lubatud kiirust mitte vähem teo iseloomu, tehiolusid ja raskust kui 57 km/h pimedal ajal, millal nähtavus on oluliselt halvem kui päevasel ajal, ta asetas ohtu nii enda, kui ka teisi liiklejaid, ning ka tema autos viibinud isikut), menetlusaluse isikut (varem korduvalt karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest), leiab kohus, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole tulemuslik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teist karistuse liiki arest sanktsiooni keskmisest – määrast väiksemas määras.

Tegemist on hooletusest toime pandud teoga. Kergend avaks asjaoluks on süü tunnistamine, kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes väärteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on

P.I-l ka juba kogemus olemas. Tal on 3 kehtivat v , sh. 2

äärteokaristust kiiruse ületamise eest ning (alates 31 km/h) ja toime pandud asulasisesel teel; kõik kiiruse ületamised on väga suured ning 1 karistus omamata vastava kategoori juhtimise eest, kui a juhtimisõigust mootorsõiduki juhtimisõigus oli karistusena ära võetud Teda on varasemalt karistatud LS § 22 järgi, .

7 lg 2 ja 3 nüüd pani ta toime LS § 227 lg 3 ri taas kkumise. P.I-d on karistatud nii rahatrahviga (viimane trahv tasumata) kui ka ga 5 kuuks. K rikkumise juhtimisõiguse äravõtmise äesoleva pani ta toime 4 kuud pärast juhtumisõiguse taastumist. Kohus leiab, et need karistamise viisid pole isikule vaj P.I-le alikul määral mõjunud ning ei pea mõistlikuks mõista rahatrahvi, mida ta ei tasu ning mis ei hoi panemisest. P.I a teda uute süütegude toime

hooletusest, seades ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise, pani toime väärteo kuna peale tema viibis sõiduautos v ü Analüüsides süüdlase tegu, kuulub süü juures eel ks isik. arvesse võtmisele jalakäijate ülekäi rikkumise aset leidmise kohtsee on alevik, kus on ka gud, samuti seda, et tegu oli toime pandud pimedal ajal, , mis millal nähtavus on oluliselt halvem suurendab b atust. Isik kahetseb oma gu ja liiklusohtu ja nõua suuremat tähelepanu ja etteva te tunnistab oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras.

Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemu juhtimisõiguse slik ehk isik ei ole rahatrahvi ega äravõ stundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud raken tmise suhtes olnud karistu dada karistuse valikul teise karistuse liigi

– arest sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras.

Kuna P.I oli kinni peetud 18.03.2024 kell 20.41, siis tuleb aresti kandmist arvestada alates sellest ajast.

Inkrimineeritava teo eest võib kohus Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kuue kuuni, ning kohus peab lisakaristuse mää nangul pole aresti mõistmine piisav, et mõjutada ramist vajalikuks. Kohu hin süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Valitud karistuses kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreve

ntiivsed eesmärgid vajalikul määral.

Transpordiameti andmetel P.I-l (kuni 5.11.2028 (tl on olemas kehtiv juhtimisõigus ) 15) ehk see lisakaristus on tema suhtes iseenesest kohaldatav.

Kuna tegu on P.I poolt juba kolmanda kiiruse sega aasta jooksul, siis pidid ületami eelnev karistus andma temale selge e liikluses ei ole lubatav. ad ed signaali, et taoline käitumin Kahjuks pärast trahvi tasumist ja juhtimisõiguse taastumist pani ta toime uue samalaadse ja veel raskema rikkumise. Ainu ares kohus antud juhul piisavaks, kuna see ei üksi ti mõistmist ei pea ole piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks j mõjutamiseks hoiduda a P.I edaspidi sõidukiiruse ületamisest.

Ülaltoodu alusel peab kohus vajalikuks s lisakaristus LS § kohaldada menetlusaluse isiku suhte

227 lg 5 pmaksimaalses , kuna teda on varasemalt karistatud s sätestatud määras mootor . sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks

( ) digitaalselt allkirjastatud Larissa Prokopenko Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga