2-23-6500/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6500

Tsiviilasi / hagi ese

OK Incure OÜ hagiavaldus R.D (R.D) vastu raha tasumise

nõudes

Hagihind

3667,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress xxx)

Lepinguline esindaja Dmitri Santašev

Kostja

R.D (isikukood XXX, aadress xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Välja mõista R.D-lt (R.D, isikukood XXX) OK Incure OÜ (registrikood 11542046) kasuks

139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 41 (nelikümmend üks) senti.

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldus R.D (R.D, isikukood

XXX) vastu põhivõlgnevuse 2837 eurot, intressi 446,98 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 194,34 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot tasumise nõuetes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Jätta menetluskulud kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus ei anna TsMS § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude

kindlaksmääramise peale

edasikaebamine

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse

kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud

korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses,

mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite

märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja IPF Digital AS (registrikood 11034137,

krediidiandja) on sõlminud 08.06.2021 krediidikontolepingu nr xxx. Hageja soovib lepingu

sõlmimist tõendada lepingudokumendiga 08.06.2021 krediidikontolepingu nr xxx krediidikonto

personaalsed tingimused (dtl 11) ja krediidikonto üldtingimused (dtl-d 10-19). Kostja kinnitas

kohtuistungil lepingu sõlmimist (dtl 113). Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja

lepingu sõlmimine eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja on sõlminud 16.09.2022

krediidikontolepingu nr xxx, millega muudeti 08.06.2021 krediidikontolepingu nr xxx selliselt, et

võlasuhtele kohalduvad 16.09.2022 lepingu tingimused. Hageja soovib lepingu sõlmimist tõendada

lepingudokumendiga 16.09.2022 krediidikontolepingu nr xxx krediidikonto personaalsed

tingimused (dtl-d 20-21) ja krediidikonto üldtingimused (dtl-d 22-44). Kostja ei osanud

kohtuistungil avaldada, kas leping on sõlmitud (dtl 113).

Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et krediidikonto taotlemiseks esitab Klient

elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel,

kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324. Hageja on avaldanud, et kostja esitas 16.09.2022

krediidikonto avamise taotluse, logides Credit24 iseteenindusse läbi mobiil-ID. Hageja on esitanud

tõendina väljavõtte krediidiandja infosüsteemist, mis kinnitab kostja poolt mobiil-ID kasutamist

krediidiandja iseteenindusse sisselogimisel (dtl 121). Väljavõttest nähtuvalt on sisselogimisel

kasutatud telefoni numbriga +xxx ning protsessiks on olnud „MobileIdSession“ (dtl 121). Kostja ei

ole esitanud tõendeid hageja esitatud tõendist nähtuva teabe ümberlükkamiseks. Kohus leiab, et

kostja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud tahteavaldus 16.09.2022

krediidikontolepingu nr xxx sõlmimiseks on tõendatud 16.09.2022 laenutaotlusega nr XXX (dtl-d

58-63) ja krediidiandja infosüsteemi väljavõttega (dtl 121).

4. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud 08.06.2021

lepingu järgne krediidi kulukuse määr oli 59,84% aastas ning 16.09.2022 lepingu järgne krediidi

2 (7)

kulukuse määr oli 47,16% aastas. Krediidi kulukuse määra märkimine kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis on tõendatud lepingudokumentidega (dtl-d 11 ja 20). Kostja ei ole esitanud

vastuväiteid krediidi kulukuse määra arvutuskäigule. Kohus on seisukohal, et hagis märgitud

eeldustel on krediidi kulukuse määrad arvutatud õigesti ning ei ületa krediidi andmise aegadel

08.06.2021 ja 16.09.2022 Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

5. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja on kohustatud

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijakrediidilepingu sõlmimisel (VÕS § 4034 lg 1).

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate

kohta: (a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); (b) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud

kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); (c) tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); (d) tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); (e) krediidiandjal tuleb KAVS §

50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 18).

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 08.06.2021 krediiditaotluse

lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku, majapidamiskulude ja

finantskohustuste suuruse ning kostja töökoha kohta ning teinud päringu Eesti pensionikeskusesse,

et arvutada välja isiku sissetulek. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja

08.06.2021 krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja

netosissetuleku, majapidamiskulude ja finantskohustuste suuruse ning kostja töökoha kohta ning

teinud päringud Eesti pensionikeskusesse, et arvutada välja isiku sissetulek ja taust.ee andmebaasi,

et selgitada välja maksehäirete esinemine. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt

tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24

krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks.

Hagis märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja välja selgitanud, milline on kostja

regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise tähtaeg) ja kohustuste koosseis

(millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning millise osa kõrvalkohustused, nt

intress). Eeltoodut arvestades ei saanud krediidiandja enda kogutud andmete põhjal hinnata kostja

finantskohustuste mõju tema krediidivõimele, sh olemasolevate finantskohustuste suurenemise (nt

intressimäära suurenemisest tingituna) võimalikkust. Krediidiandja ei ole küsinud kostjalt tema

arvelduskonto väljavõtet, mis on oluline teabeallikas hindamaks tarbija väidete õigsust tema

sissetulekute suuruse ja regulaarsuse ning vältimatute püsikulude ja finantskohustuste suuruse

kohta. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Tarbijalt tema pangakonto

väljavõtte küsimine koormab tarbijat ja krediidiandjat minimaalselt, kuid annab krediidiandja

käsutusse usaldusväärsest allikast pärineva teabe tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja

ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata jätmisel enda kehtestatud

krediidireeglitele. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagis märgitud asjaoludel ei ole

krediidiandja järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete

kogumisel ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

6. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

3 (7)

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 08.06.2021 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära

suuruseks 0% aastas. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas.

Eeltoodut arvestades puudus krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Samuti puudus

krediidiandjal õigus nõuda viivise tasumist.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja sai ajavahemikus 08.06.2021 kuni 16.09.2022

(16.09.2022 krediidikontolepingu nr xxx sõlmimine) krediidiandjalt krediiti 1400 eurot (dtl 49).

Hageja on tõendanud krediidina kostjale antud rahasummade kandmise kostja pangakontole

pangakonto väljavõttega (dtl 45). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on tasunud

ajavahemikus 08.06.2021 kuni 16.09.2022 krediidiandjale lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks 708,02 eurot (dtl 49). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud ega tõendanud hageja

avaldatust erineva rahasumma tasumist krediidiandjale. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise

tõttu ei vaja krediidiandjale raha tasumine ja kokku tasutud rahasumma suurus eraldi tõendamist

(TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kuivõrd kostja ei võlgnenud krediidiandjale 08.06.2021 lepingu järgi muid tasusid (sh intressi), on

kostja maksed kogusummas 708,02 eurot tehtud krediidi tagastamise kohustuse täitmiseks.

Eeltoodust tulenevalt oli 15.09.2022 seisuga tagastamata krediidisumma suurus 691,98 eurot (1400

eurot – 708,02 eurot = 691,98 eurot).

7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et 16.09.2022 krediidikontolepingu sõlmimisega

muudeti 08.06.2021 krediidikontolepingut nr xxx selliselt, et võlasuhtele kohalduvad 16.09.2022

lepingu tingimused. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine

tarbijakrediidilepingu sõlmimisel ei keela krediidiandjal ja tarbijal sõlmida uut

tarbijakrediidilepingut, mille alusel tarbijale võimaldatav krediit sisaldab varem antud krediiti.

Lepingust nähtuvalt suurendati lepinguga üksnes krediidilimiiti ning muudeti intressimäära (dtl 20).

Kohtu hinnangul ei ole 16.09.2022 krediidikontoleping VÕS § 396 lg 2 ja § 30 lg 1 mõistes

sõlmitud laenulepinguks, sest kostja ei tunnista sellega 08.06.2021 krediidikontolepingust

tulenevate kohustuste olemasolu. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja krediidiandja vahelisele

võlasuhtele kohaldada 16.09.2022 krediidikontolepingu tingimusi.

8. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on krediidiandja rikkunud põhimõtet „tunne

oma klienti“. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt on krediidiandja

rikkunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (RahaPTS) sätestatud

hoolsusmeetmeid. Kohus leiab, et ei ole tõendatud krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingute

tühisuse eeldused RahPTS § 42 lg 5 järgi.

9. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja on kostja 16.09.2022

krediiditaotluse lahendamisel arvestanud kostja avaldatud andmetega kostja netosissetuleku,

majapidamiskulude ja finantskohustuste suuruse ning kostja töökoha kohta ning teinud päringud

Eesti pensionikeskusesse, et arvutada välja isiku sissetulek ja Creditinfo andmebaasi, et selgitada

välja maksehäirete esinemine (dtl 8, p-d 13-14). Kostja avaldas, et tema ülalpeetavate arv on 0 (dtl

121). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja omandas kostja Swedbank AS-i

pangakonto väljavõtte.

Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja avaldanud oma igakuise netosissetuleku suuruseks 1300 eurot,

elamiskulude suuruseks 100 eurot, igakuisteks kohustusteks 100 eurot (dtl 63). Krediidiandja on

omandanud kostja Swedbank AS-i pangakonto, millele laekub kostja töötasu, väljavõtte

ajavahemiku 22.05.2022-16.09.2022 kohta (dtl-d 68-86). Kohus leiab, et hageja on tõendanud

kostja Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte omandamise ajavahemiku 22.05.2022-16.09.2022

kohta. Pangakonto väljavõttest nähtub kostjale töötasu igakuine laekumine R OÜ-lt ajavahemikus

juuni 2022 kuni august 2022, kusjuures töötasu suurus jääb vahemikku 1110,90 eurot kuni 1564,09

4 (7)

eurot. Kostja ei ole laenutaotluses märkinud enda finantskohustuste suurust. Kostja pangakonto

väljavõttest nähtub kostja poolt regulaarsete maksete tegemine tarbijakrediiti andvatele isikutele,

kelleks on AS ESTO, Placet Group OÜ, TF Bank AB.

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkuse hinnanud, kas ja millised olid kostja

finantskohustused tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ning milline on nende kohustuste täitmise

mõju kostja krediidivõimelisusele. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on

krediidiandja omandanud andmed kostja sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevate

finantskohustuste kohta, sh selle kohta, milline on igakuiselt sissenõutavaks muutuvate osamaksete

koosseis (st palju moodustavad igakuisest osamaksest põhiosa ja intress), milline on

tarbijakrediitide lõpptähtaeg ja põhiosa jääkide suurused. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole välja

selgitanud, milline on kostja regulaarsete finantskohustuste kestus (st kohustuse täieliku täitmise

tähtaeg) ja kohustuste koosseis (millise osa moodustavad finantskohustustest põhinõuded ning

millise osa kõrvalkohustused, nt intress).

Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvalt on krediidiandja omandanud andmed kostja

ülalpeetavate kohta. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal kaks alaealist last, mistõttu tuleb

eeldada kostja seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest

nähtuvalt on krediidiandja omandanud andmed kostja ülalpidamiskohustuste täitmise kohta. Laste

ülalpidamiskohustuste täitmine ei nähtu kostja pangakonto väljavõttest. Kohus on eeltoodut

arvestades seisukohal, et krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestatud teabe

omandamise kohustust ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Krediidiandja

ei ole järginud nõuetekohast hoolsust kostja krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumisel

ning krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja on seega rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

10. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja sai pärast 16.09.2022 krediidikontolepingu

nr xxx sõlmimist krediidiandjalt krediiti 1680 eurot (dtl 49). Hageja on tõendanud krediidina

kostjale antud rahasummade kandmise kostja pangakontole pangakonto väljavõttega (dtl 46).

Tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 16.09.2022 oli VÕS §-s 94 nimetatud intressimäära

suuruseks 0% aastas.

Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub seega intressimäär 0% aastas. Eeltoodut arvestades puudus

krediidiandjal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Kuivõrd kostja ei võlgnenud krediidiandjale

16.09.2022 lepingu järgi muid tasusid (sh intressi), oli kostja kohustatud krediidiandjale 16.09.2022

lepingu järgi kohustatud tagastama 08.06.2021 lepingu alusel saadud krediidisumma 691,98 eurot

ja 16.09.2022 lepingu alusel saadud krediidisumma 1680 eurot. Muid kulusid kostja krediidiandjale

VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgnenud ning krediidiandjale intressi ja viivist tasuma ei

pidanud.

11. Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud 16.09.2022 krediidikonto lepingust nähtuvalt leppisid

pooled kokku, et krediidi tagasimaksete kuupäevaks on 10. kuupäev ning minimaalse tagasimakse

arvutamise periood on 60 kuud (dtl 20). Krediidi tagastamise tingimuseks leppisid pooled kokku, et

minimaalse kuumakse suurus on 10 eurot: „11.2. Minimaalse Kuumakse arvutamiseks jagatakse

Krediidi ja arvestatud Intressi summa Minimaalse Kuumakse Arvutamise Perioodi kuude arvuga,

kasutades Annuiteetgraafiku meetodit. Minimaalne Kuumakse ei ole siiski ühelgi juhul (välja

arvatud viimane tagasimakse) väiksem kui 10 eurot“ (dtl 24, p 11.2). Krediidikonto üldtingimuste

punkt 11.1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „11.1. Igakuiselt pead sa tegema meile makse

vähemalt Minimaalse Kuumakse ulatuses, mille kohta esitame sulle arve igal kuul, mil sinu

kasutuses on Krediiti, tagasi maksmata Intressi või muid Krediidiga seotud tasusid“ (dtl 24, p 11.1).

Kohtu hinnangul ei leppinud pooled kokku maksegraafikus. Pooltevahelisest kokkuleppest nähtub,

et krediit tuleb tagastada 60 igakuise osamaksega, mille minimaalne suurus on 10 eurot (v.a

viimane, 60. osamakse). Eeltoodut arvestades ei pea krediidiandja tagasimakseid uuesti määrama

ning neid tarbijale teatavaks tegema, sest nende suurus tuleneb lepingust. Pooltevaheline kokkulepe

krediidi tagastamise kohta vähemalt 10 euro suuruste igakuiste osamaksetega oli kehtiv ning kostja

oli kohustatud tasuma krediidiandjale igakuiselt vähemalt 10 eurot.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

5 (7)

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et krediidiandja ütles tarbijakrediidilepingu üles

põhjendusel, et kostjal oli 10.02.2023 seisuga krediidilepingust tulenev võlgnevus 357,66 eurot (dtl

48). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei võlgnenud krediidiandjale intressi, sest VÕS §-s 94

nimetatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas. Seetõttu ei ole intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude võlgnevus lepingu ülesütlemise eelduseks VÕS § 416 lg 1 järgi.

Kohus kontrollib, kas kostjal oli 10.02.2023 seisuga laenusumma 357,66 eurot tagastamise

võlgnevus, mis võrdub 35 kuu laenusumma tagasimaksete summaga. Kostja pidi krediidiandjale

ajavahemikus lepingu sõlmimisest 16.09.2022 kuni 10.02.2023 tegema 5 tagasimakset

kogusummas 50 eurot (5x10=50). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on tasunud

10.10.2022 krediidiandjale lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 50,59 eurot (dtl 49). Kostja ei

ole hageja väitele vastu vaielnud ega tõendanud hageja avaldatust erineva rahasumma tasumist

krediidiandjale. Kohus leiab, et poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja krediidiandjale raha

tasumine ja kokku tasutud rahasumma suurus eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostja 10.02.2023 seisuga krediidi tagastamise kohustuse täitmisega

viivituses ning puudus alus VÕS § 416 lg 1 järgi lepingu ülesütlemiseks. Krediidiandja 10.02.2023

ülesütlemisavaldusel puuduvad seetõttu õiguslikud tagajärjed.

12. VÕS § 172 sätestab, et võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui

talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud

juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja saanud lepingu ülesütlemisavaldust, mis

sisaldab teadet nõude loovutamise kohta. Kohus leiab, et krediidiandja ja kostja vahelisele

võlasuhtele kohalduvad krediidikonto üldtingimused, mille punkt 21.1 sisaldab järgmist tingimust:

„21.1. Krediidileping on koostatud ja sõlmitud eesti keeles. Samuti saadame sulle

Krediidilepinguga seotud teateid reeglina eesti keeles. Kui oleme sulle edastanud Krediidilepingu

või sellega seotud teated ka muus keeles, siis on tegemist informatiivse tõlkega ning vastuolude

korral tuleb lähtuda eestikeelsest versioonist. Pooled võivad saata teateid posti- või e-posti teel, aga

ka Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu või SMS-sõnumite teel. Iseteenindussüsteemi või Äpi

kaudu saadetavatel teadetel on sama õiguslik jõud, mis kirjalikult või e-posti teel saadetud teadetel“

(dtl 28). Üldtingimuste punkt 21.2 sisaldab järgmist tingimust: „21.2. Teade loetakse kätte antuks

teate kätteandmisel allkirja vastu või 5 (viie) kalendripäeva jooksul tähitud kirjaga saatmise korral

ja 1 (ühe) kalendripäeva jooksul e-postiga, Iseteenindussüsteemi või Äpi kaudu saatmise korral“

(dtl 28)

Hageja on esitanud tõendina AS-i Eesti Post kinnituse tähitud kirja saatmise kohta 10.02.2023 (dtl

149). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et nõude loovutamise teade tuleb lugeda kostjale

kätte toimetatuks vastavalt üldtingimuste punktidele 21.1 ja 21.2 15. veebruaril 2023.a. Kohus

leiab, et hageja on tõendanud, et krediidiandja on kostjale teatanud nõude loovutamisest. Eeltoodust

tulenevalt ei ole kostjal õigust keelduda kohustuse täitmisest hagejale.

13. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Samuti tuvastas kohus, et krediidiandja ja kostja ei leppinud kokku krediidi tagastamises

maksegraafiku alusel. Kohus tuvastas, et lepingupooled leppisid kokku minimaalses tagasimakse

suuruses 10 eurot kuus.

Kostja pidi krediidiandjale ajavahemikus lepingu sõlmimisest 16.09.2022 kuni otsuse tegemise

ajani 15.04.2024 tegema 19 osamakset kogusummas 190 eurot (19x10=190). Kohus leiab, et

krediidi 190 eurot tagastamise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Hageja põhjendab

hagiavaldust väitega, et kostja on tasunud pärast 16.09.2022 krediidiandjale lepingust tulenevate

kohustuste täitmiseks 50,59 eurot (dtl 49). Seega on kostjal täitmata krediidi 139,41 eurot

6 (7)

tagastamise kohustus. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja krediidisumma 139,41 eurot. Hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda ülejäänud krediidi 2181,98

eurot (691,98 eurot +1680 eurot – 190 eurot = 2181,98 eurot) tagastamise kohustuse täitmist, sest

krediidi tagastamise tähtajad ei ole möödunud. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse

põhivõlgnevuse 2837 eurot tasumise nõudes.

Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei võlgne muid kulusid peale tagastamata krediidisumma. Kohus

jätab seetõttu hagiavalduse intressi 446,98 eurot ja viivise 194,34 eurot tasumise nõuetes

rahuldamata.

14. Hageja on kostja vastu esitanud sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamise nõude VÕS § 1132

lg 2 alusel. Kohus tuvastas eelnevalt, et tarbijakrediidileping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulusid VÕS § 1132 lg 2 alusel. Kohus jätab

hagiavalduse sissenõudmiskulude 50 eurot tasumise nõudes rahuldamata.

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus

jätab menetluskulude rahalise suuruse seetõttu kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)