4-24-113/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. 2024, Rakvere märts Väärteoasja number 4-24-113 (2440,23,005525) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Väärteoasi Y.U väärteo § 201 lg 1 järgi asi

LS

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi patrullpolitseiniku A. T. 25.12.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2440,23,005525 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: menetlusalune isik Y.U (isikukood XXX, xxxx, elukoht xxxx, xxxx, epost: xxxx ); K Politseija Piirivalveameti Ida ohtuväline menetleja: prefektuuri J hvi politseijaoskond ) õ (Rahu tn 38, Jõhvi , esindaja Annely Roditelev Asja läbivaatamise kuupäev 20.03.2024, kohtuistungil Lõpposa

Jätta Y.U ’i kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti egistrikood (r 70008747; Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi patrullpolitseiniku A. T. 25.12.2023 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr: 2440,23,005525, millega määrati Y.U-le § 201 lg 1 alus rahatrahv 40 trahviühikut,

LS el karistuseks s.o 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta tama Viru Maakohtule 7 päeva

llest kirjalikult tea se jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt ). Kui üks 01.04.2024

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunu ud kohtu d, on ülejään menetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon e 15.04.2024, s.o otsuse avalikult sitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest. VTMS lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitami § 155 se õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJA

OLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Pii grupi rivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lubade patrullpolitseiniku A. T. 25.12.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2440,23,005525 määrati menetlusalusele isikule Y.U-le LS § 201 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv t, s.o 160 eurot. Otsuse kohaselt Y.U 25.12 -

0 trahviühiku .2023 kell 18.00 Lääne Viru maakonnas Rakvere vallas Kunda mõis Sämi tee 16. km - -l, liikudes Uhtna suunas, juhtis mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga „B“ kategooria xxxx, omamata vastava sõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus men isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning etlusalune rikkumine kvalifitseeriti LS § 201 lg 1 järgi. Menetlusalune isik nõustus kiirmenetlusega, andes ütlused väärteo kohta htuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise viimane . Ko

tähtaeg oli 09.01.2024.

2. 08.01.2024 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Y.U kaebus kohtuvälise menetleja 25.12.2023 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2440,23,005525. Kaebus rvaldamise otsus LS e kohaselt vormistati 25.12.2023 sõiduki juhtimiselt kõ § 91 lg 2 p

3 alusel ning koostati kiirmenetluse o u ts s 10220182194002, LS § 201 lg 1 alusel tehti 40 trahviühikut, 160 eurot, trahvi, mis on tasutud. Y.U leiab, et põhjus – puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, pole õige. Tal on olemas juhiload, 1. , liik mis tähendab õigust sõit õikide mootorsõidukitega, lisaks suur tööstaaž kutselise a k autojuhina, c-kategooria. Load polnud kaasas, kuid on kunagi tehtud, ära pole võetud. Ta palub vaadata tehtud otsus üle, kuna põhjus pole õige.

3. Viru Maakohtu 16.01.2024

määrusega jäeti Y.U kaebus käiguta ning anti kaebuse esitajale tähtaeg määruse kättesaamisest 15 päeva kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus Y.U-l esitada kaebus, millest nähtub selgesõnaliselt tema taotlus ning selle esit a põhjendus, võimalusel ad kohtule tõend, mis tema juhtimisõiguse olemasolu kinnitab.

4. 17.01.2024 edastas Y.U kohtule uue kaebuse, millele olid lisatud kiirmenetluse otsus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning maksekorraldus talle määratud rahatrahvi tasumise kohta. Y.U selgitab, et vaidlustab otsuse täies ulatuses. Tal on juhiload olemas. Tal on omandatud õigus mootorsõidukeid juhtida, 1. liik, c-kategooria ja kutselise autojuhina

nend pikk tööstaaž. Kahjuks on load kadunud, kuid kindlasti on tõendatav e olemasolu kuskil andmetes. Trahv on tasutud täielikult 06.01.2024. Ta soovib asja lahendada kirjalikus menetluses.

5. 26.01.2024 saabunud kirjalikus seisukohas Y.U kaebusele on kohtuväline menetleja märkinud, et nõustub väärteoasja kohtuliku läbivaatamis a kirjalikus menetluses. eg Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on t tuse suurus. Teos õendatud ning põhjendatud on ka määratud karis puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isi toimepanemises süüdi. k on teo

Menetlusalune isik omapoolses kaebuses ei tunnista oma süüd ja taotleb menetluse lõpetamist. Menetlusalune isik väidab, et tal on välisriigis väljastatud juhtimisõigus olemas, kuid lihtsalt juhiluba on kadunud. menetleja esindaja on seisukohal, et kaebuses Kohtuvälise ei ole lisatud tõendeid selle kohta, mis välisriigi juhtimisõigus on isikule väljastatud ja kunas see on saadud ning mis ajani see kehtib. S ud eega ei ole isik ka oma kaebusega tõendan juhtimisõiguse ja kehtiva olemasolu. Kohtuvälise menetleja esindaja lisab juhiloa omapoolsele seisukohale ka detailandmete päringu Transpordiametist, mille kohaselt on isik kunagi T va ranspordiametile edastanud või esitanud välisriigi juhtimisõigust tõenda dokumendi, mis oli isikule omistatud 13.12.1991. Siinkohal pöörab menetleja veelkord tähelepanu, et puuduvad andmed, mis riigi poolt on isikule juhtimisõigus omistatud ja kaua see kehtib.

l

- 2, mille kohaselt kui Menetleja pöörab tähelepanu ka iiklusseaduse § 88 lg 1 p le juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine , siis on isikul kohustuslik. Seega kuna isik väidab, et tal on välisriigi juhiluba kohustus see esitada. Isik aga seda ei teinud. Liik kohaselt Eestis kehtib: lusseaduse § 99 lg 1 1) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba; 2) Viini 1968. aasta te 3) Genfi 1949. eliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi statud juhiluba; 4) Eestiga vastastikuse s välja juhilubade tunnustamise rahvusvahelise lepingu sõlminud välisriigi juhiluba. Samuti liiklu - paragrahvi sseaduse § 99 lg 6 kohaselt Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva lõike 1 punkti 2 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele itud märg kehtivusaja sest arvates, möödumi siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist. Transpordiametil on õigus nõuda rahvusvahelist juhiluba või juhiloa notariaalset kinnitatud tõlget aduse § 99 lg . Ning liiklusse

61 - Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria ja sõidueksami ed - ukat sooritamist. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Transpordiamet võib loovutatud välisriigi juhiluba isiku palvel säilitada kuni juhiloa kehtivusaja lõpuni ning väljastada selle isikule Eesti juhiloa vastu. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele kehtivusaja märgitud möödumisest arvates, võib Eesti juhiluba taotleda käesoleva seaduse § s 98 sätestatud korra - kohaselt. Rahvastiku nr xxxx, mis registri andmete kohaselt on isikule väljastatud elamisluba on tatud 17.06.2022 (hetkel juba kehtetu isikule väljas isikutunnistus oli isikule väljastatud juba aastal 2006). Seega on ja oli isikul igal juhul kohustus oma välisriigi juhiluba välja vahetada ka Eesti juhiloa vastu. Ning sellisel juhul oleksid juhtimisõiguse andmed kantud liiklusregistrisse. Samuti on menetleja seisukohal, et isikul oli piisavalt aega, et pöörduda talle juhiloa väljastanud e ja tellida kas uus juhiluba või võtta vastav tõend selle riigi esinduse pool kohta, et isikul on

menetleja esindaja on seisukohal, et kehtiv juhtimisõigus. Kohtuvälise menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetlus kä d tõenditega, isiku süüd e igus kogutu kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja §

132 p 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

6. Menetlusalune isik Y.U palus lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Ka kohtu se menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta asja lahendamiseg väli nõustutakse a kirjalikus menetluses. VTMS § 120 lõikes 2 on sätestatud, et kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada Kohus, olles kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi.

tutvunud atud materjalidega, leidis, et asi tuleb kaebuse ja kohtuvälise menetleja poolt esit lahendada kohtuistungil.

MENETLUS KOHTUS

7. Kohtu se menetleja esindaja esitas 20.03.2024 toimunud kohtuistungil kohtule taotluse väli lisada asjaolude selgitamiseks

väärteoasja materjalide juurde nõudekiri Transpordiametile 15.03.2024 ning Transpordiameti vastus 15.03.2024, millise taotluse kohus päringule rahuldas. Transpordiameti 15.03.2024 , et liiklusregistri andmetel vastusest päringule nähtub on Y.U-le 13.12.1991 ud -kategooria juhiluba nr xxxx. Kuna tegemist väljastat BCE on endise Nõukogude Liidu juhiloaga, siis on märgitud liiklusregistris juhiloa tüübiks „vä “. Tähtajata auto ja mootorrattajuhiload, mis on välja antud Eestis lisriigi juhiluba - elavatele isikutele Eestis endise kogude Liidu te tooriumil, kehtisid kuni või Nõu rri 30.06.2001. Y.U esitas 24.08.2006 taotluse juhiloa nr xxxx alusel juhtimisõiguse taastamiseks, kui 25.12.2023, d ei viinud taotlemist lõpuni. Liiklusregistri andmetel, seisuga Y.U mootorsõiduki juhtimisõigust taastanud ei ole.

8. Menetlusalune isik Y.U tuistungil esitatud kaebuse juurde. Ta on teadlik, jäi koh et oleks pidanud juhiload juba 2001. aastal , kuid ta ei ole seda siiamaani teinud ära vahetama . Kiirmenetluse otsuse vaidlustas , otsuses teda lubadeta juhina, aga tal põhjusel et käsitletakse on load olemas. Need on lihtsalt vahetamata. Leiab, et antud rikkumi välja st ei saa käsitleda kui luba sest keegi ei ole temalt nud. Kui ta o nud ja saanud deta sõitmist, lubasid ära võt n õppi load, siis ta ei ole lubadeta juht ja ta kunagi ei ole võrdne selle isikuga, kes pole läbinud koolitust ega midagi. Lisab, et tema peab tegema ainult liiklusi ning ta saab ja sõidueksam load kätte, aga koolieksamit tema ei nõuta nõutakse. lt nagu lubadeta juh

ilt Aga tema oleks justkui Leiab, et load kehtivad tegelikult surmani. Ainuke asi kui keegi võrdne sellise isikuga. load ära võta lt ei ole neid ära võet väljastati talle peale kooli 1975 ks, aga tema ud. Juhiload . aastal. Ta on kodakondsuseta gepealt sai ta endale vene load ja need load kehtivad . Kõi Venemaal -olla siiamaani arvutis kirjas olema. Kui 90ndatel tuli Eesti võib . Kõik peaks Vabariik, siis ta vahetas load ära. Praeguse seisuga tal lubasid kaasas ei ole, sest ta ei leidnud neid . Kolm aastat tagasi oli ta samuti roolis . Sel ajal olid tal ka load üles ja näitas neid lubasid vahetam a ning

adus on muutunud ja ta ei ole ilma lubadeta juht. Tol korral oli at öeldi, et se otsuses kirjas, et ta oli lubadega, kuid load olid vahetamata. Trahvi saigi sellel alusel, et tal olid load vahetamata, mitte selle eest, et tal lubasid ei ole. Ta on teadlik, et peab minema eksamile, kuid nüüd on eksamid arvutiga ja tema ei tule arvutiga toi , kuna ei ole arvutit me õppinud. Nüüd tuleb eksam ära teha ja arvuti selgeks õppida. lle on selge, et load on Ta vahetamata, aga ta tahab lubadeta juht. Kui ta on korra endale load tõestada, et ta ei ole saanud, s lubasid ei vahetanud, aga iis need ei aegu ju. Ta on süüdi selles, et rahatrahv määrati talle lubadeta sõidu eest. Eesti bariigis ei pea juhilubasid kaasas olema, aga temal oli isiku Va t tõendav lubadeta sõid dokument kaasas. Leiab, et otsuses oleks pidanud u asemel kirjas olema, et ta sõitis ae talle oleks määratud rahatrahv se a sõitis gunud lubadega. Kui lle eest, et t aegunud lubadega, siis ta oleks selle Leiab, et rahatrahvi ga olnud nõus. käesoleval juhul valesti vormistamise tõttu tõusis ka ega tema nõus ei ole. rahatrahv, mill Temalt ei ole juhilubasid ära võetud nagu ütleb LS § 94 ke asi on lubade vahetamata jätmi . Ainu ne, aga selle kohta LS § 4 midagi ei ütle.

9. Kohtuv se menetleja esindaja avaldas kohtuistungil, et oma kirjalikus seisukohas äli jääb esitat e. Kiirmenetluse otsusest valt juhtis Y.U ud andmete ja väidete juurd nähtu 25.12.2023 kell 18.00 , omamat vastava B-kategooria mootorsõidukit a sõiduki juhtimisõigust. Antud tegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg ärgi. Isikul ei olnud esitamiseks välisriigi

1 j

juhtimisõigust tõendavat dokumenti lise välisriigi

ning antud hetkel ei olnud ka selge, et mil juhtimisõigust isik omas esitanud isik ka mingeid andmeid juhtimisõigust . Samamoodi ei tõendava dokumendi kohta ning selle kehtivuse kohta. Kohtuväline menetleja tegi 15. märtsil täiendava järelpärimise älja millise välisriigi

Transpordiametisse, et selgitada v ,

juhtimisõigusega on kohtuvälise tegu olnud ning oma vastuses teavitab Transpordiamet ja menetleja jaoks oluline informatsioon on see, et Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt on väljastanud juhtimisõiguse Nõukogude Liit. juhtimisõigust tõendavad Antud dokumendid kehtisid kuni 30.06.2001. Samas on Y.U esitanud 24.08.2006 taotluse liiklusregistrile juhtimisõiguse taastamiseks, kui viinud oma taotlust lõpuni. Seega d ei liiklusregistri andmetel seisuga 25.12.2023 Y.U mootorsõiduki juhtimisõigust ta ta as nud ei ole. V l astavalt Transpordiameti 15. märtsi esitatud vastusele ning LS § 264 lg 4 sätetele isiku puhul, kelle kehtivuse tähtaeg on käesoleva seaduse jõustumise juhiloa

hetkel möödunud, kohaldatakse juhtimisõiguse taastamisele LS § 129 lg 4 s ätet. Liiklusseaduse §

129 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse saab taastada vaid juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria-

iduki juht Y.U ja sõidueksami, mida tänase seisuga mootorsõ teinud ei etleja esindaja o seisukohal, et kaebuses ei ole samuti ole. Kohtuvälise men li lisandunud täiendavaid tõendeid selle kohta on kehtivat juhtimisõigust või ei ol , kas isikul e. Seega tuginedes eeltoodule palus koht se menetleja menetlusaluse isiku uväli esindaja jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmat a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Menetledes väär a kohtuväl teoasj ise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontroll menetleja tege i maakohus üksnes kohtuvälise vuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulene -st 123 lg 2 arutab v valt VTMS § äärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piirides aluseks o ud t, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ln faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTMS § le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised - küsi used: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid m -s asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Liiklusseaduse ( LS)

90 lg 1 p 1 kohaselt ei to edaspidi § hi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategoor amkatego ia või al oria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootors

õiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

Menetlusalusele isikule Y.U-le on 25.12.2023 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr: 2440,23,005525 määratud LS § 201 lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 25.12.2023 kell

18.00 Lääne mõis – Sämi tee 1 -Viru maakonnas Rakvere vallas Kunda

6. km-l, liikudes Uhtna suunas, juhtis mooto , oma rsõidukit mata vastava „B“ kategooria sõiduki juhtimis õigust. e

Kuivõrd kohtuväline menetleja oma kiirmenetluse otsuses leidis, et Y.U tegevus tuleb kvalifitseerida mootorsõiduki juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt, siis tul ki eb

kohtul hinnata, kas t st on leidnud Y.U juhtimine õendami poolt mootorsõiduki 25.12.2023 gust omamata. vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõi

V teoasjas puudub vaidlus selles, et Y.U juhtis kiirmenetluse otsuses toodud ajal äär

ja kohas „B kategooria mootors idukit. Seda kinnitas menetlusalune isik ise 20.03.2024 “ õ toimunud kohtuistungil ning eeltoodut ka kiirmenetluse otsus ma poolt tõendavad es te väärteo kohta antud . Y.U kiirmenetluse otsuses ütlused ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tal puudus Menetlusalune vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. isik leiab, et tal on us kuna tal on juhiload olemas, aga need on mootorsõiduki juhtimisõig , kadunud . Ta tunnistab, juhilubasid tal 25.12.2023 kaasas ei ja ta ei ole leidnud neid üles et olnud ning kinnitab ka seda, et tal on juhiloa lja vahetamata, kuid leiab, et eeltoodu ei d vä st saa järeldada mootorsõiduki juhtimisõigus , et tal puuduks . Lisab, et keegi ei ole temalt ka juh Eeltoodust tulenevalt

timisõigust ära võtnud. väidab ta, et kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses valesti kvalifitseerinud j gi. tema teo LS § 201 lg 1 är

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtu (tl 15) valt juhtis Y.U 25.12.2023 mootorsõidukit Ford Focus (registreerimismärgiga g liiklusjärelevalve käigus xxxx nin ) selgus, et juhil puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seetõttu otsustati kõrvaldada isik LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuni juhtimiselt kõrvaldamise alates 25.12.2023 kell 18.00 otsuse aluse ärala detailandmete päringus ngemiseni. Liiklusregistri t isiku kohta politseiasutustele (tl 38) selgub, et Y.U-l t htrisse J ning isikul on märgitud juh imisõiguse olemasolu la „ ah“ on s

kategooriad R, C1, B1, C, B, seotud juhtimisõigu e kategooriate andmeväljal toodud välja C1E, CE, BE, AM, mis on omandatud ajavahemikul 29.07.1978-19.01.2013. Seotud juhtimisõ mär „välisriik“ iguse andmete lahtris on gitud olek ning oleku omistamise aeg 13.12.1991. Transpordiameti 15.03.2024 vastusest Politsei- Piirivalveameti gule (tl ja pärin 57-58) tatud 13.12.1991 endise kogude Liidu poolt nähtub, et Y.U-le on väljas Nõu BCE-kategooria juhiluba nr xxxx. kehtis kuni 30.06.2001. Y.U Kõnealune tähtajata juhiluba esitas 24.08.2006 taotluse juhiloa nr xxxx alusel juhtimis e taastamiseks, kuid ei õigus viinud taotlemist lõpuni. Transpordiameti kinnitusel Y.U 25.12.2023 seisuga mootorsõiduki juhtimisõigust taastanud ei ole.

Kohus loeb menetlusaluse isiku Y.U süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks T -12/24/7687-2. Asjaolu, et Y.U-l ranspordiameti 15.03.2024 vastusega päringule nr 11.1 oli se ajal 25.12.2023 juhiloa kehtiv , tunnistas sõiduki juhtimi use tähtaeg möödunud menetlusalune isik nii kui ka kohtuistungil. Menetlusalune isik Y.U kohtuvälises menetluses on kiirmenetluse otsuses (tl 14-14a)

kirjutanud, et antud ütlustes väärteo kohta „ õitsin sõidukiga . Arsti luba olemas (tervisetõend). Lub S , olles vahetamata load e varem pole ära võetud “.

Kohus nõust kehtivuse tähtaja möödumi ub kaebuse esitaja seisukohaga, et juhilubade ne ei tähenda et isikul puudub juhtimisõigus tõd seda, . K Riigikohus on a enud, et juhiloa kehtivusaja lõppemise korral ei ole võimalik isikut karistada juhtimisõiguseta sõidu eest LS §

201 lg 1 järgi loata sõiduki juhtimine on väärteona karistatav, ent LS § 242 . Kehtiva juhi lg 1 alusel, mille karistusmäär on olulisemalt kergem. Ri ikohus selgitas 20.04.2018 otsuses nr 4- ig 17-4621 punktides 13-14, et liiklusseadus tunneb l peatamisele isaks juhtimisõiguse (LS § 124), tmisele ja kehtetuks tunnistamisele äravõ (LS § 125) (LS § 126) ka juhtimisõiguse peatumist, mis juhtimise ajutist keel tähendab mootorsõiduki amist (LS § 124 lg 1) juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg (LS § 124 lg 3 p 1) või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev (LS § 124 lg 3 p 2). Samal ajal määratleb LS § 94 lg 1 ka juhtimisõiguse m juhtida isik, kellel on vastava kategooria õiste, mille kohaselt võib mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole p , ära võetud või eatatud keht Kui isikul on juhtim etuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. isõigus LS §

124 lg 3 p 1 alusel peatunud, ei too

94 lg 1 see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse.

Küll aga leiab kohus, et käesoleva väärteoasja raames rääkida ük

ei saa enam snes juhilubade kehtivuse tähtaja möödumisest LS § 124 lg 3 p 1 tähenduses sõiguse

, vaid juba htimi ju taastamise vajadusest. tab, e LS Kohus rõhu t võimaldab isikul juhilube nende kehtivuse tähtaja möödumisel välja vahetada lihtsustatud korras vaid teatud aja jooksul, mitte igal ajal ja lõputult. mil isikul on võ be välja vahetada Ajavahemikul, imalik lihtsustatud korras juhilu , saabki isikuid käsi juhtimisõigusega mootorsõiduki tleda kui isikuid, keda karistatakse juhtimise keelu rikkumise eest

lg 1 . Y.U-le endise LS § 242 järgi väljastati Nõukogude Liidu ivusaeg lõppe poolt 13.12.1991 juhiluba nr xxxx, mille keht s 30.06.2001 ning ta oleks pidanud need k ahetama. LS t isiku ehtivuse lõppedes välja v § 264 lg 4 sätestab, e puhul, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on käesoleva seaduse jõustumise hetkel möödunud, kohaldataks guse taastamisele

LS t kui isik e juhtimisõi LS § 129 lõiget 4. § 129 lg 4 sätestab, e ei ole vahetanud juhiluba viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriaja s

Y.U LS õidueksami. Kuivõrd juhiloa kehtivuse lõpust on möödunud rohkem kui § 129 lg õutud käeso ei võimalda -s 4 n viis aastat ( leval ajal rohkem kui 22 aastat), seadus isikul kehtetut juhiluba lihtsustatult kehtiva vastu, vaid juhti iguse saab ümber vahetada misõ isik taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooriapeab isik ja sõidueksami. Teisisõnu läbima täiendava kontrolli, et tõestada oma teadmisi liiklusnõuetest, et ta saaks liikluses mootorsõiduki juhina osaleda. päringule

anspordiameti 15.03.2024 vastusest Tr selgub, et menetlusalune isik on vahepeal esitanud 24.08.2006 taotluse juhtimisõiguse taastamiseks, kuid ei viinud taotl 5.12.2023 seisuga emist lõpuni, mistõttu 2 Y.U-l juhtimisõigus taastatud ei olnud Menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil ka ise, et tal on vaja minna . liiklusteooria eksam , kuid tema ei tule arvutis eksami tegemisega toime, kuna ta ei ole ile arvutit õppinu Kuivõrd kaeb on mootorsõiduki õiguspäraseks juhtimiseks d. use esitajal kohustus om taastada l eksamite sooritamise ning seda ei saa enam teha a juhtimisõigus äbi lihtsustatud korras, siis on Y.U isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Seega, kuna Y.U-l on juhiloa kehtiv le 5 aasta, antud usaja lõppemisest möödunud ü juhul aasta ning ooritab edukalt üle 22 juhtimisõiguse saab ta taastada vaid juhul, kui ta s liiklusteooria-

Y.U ja sõidueksami, siis on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg

1 p 1 n uet

1 lg-s 1 s v bjektiivse koosseisu ehk ta on õ , täites sellega LS § 20 ätestatud äärteo o juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõigus eta.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohasel

16 lg 3 kohaselt paneb t on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Y.U toime otsese tahtlusega. Menetlusalune isik tunnistas 20.03.2024 toimunud kohtuistungil, et teda on korduvalt vahetamata lubadega sõidu eest karistatud, lisades, et viimati karistati teda selle eest kolm aastat tag i. Seda, et ta peaks juhiload ringi as vahetama, teadis ta juba 25.04.2011 t -11-1328 kohtuistungil (lk 50- oimunud väärteoasja nr 4 51). Kõnealuse väärteoasja raames karistati teda samuti väärteokorras mootorsõiduki juhti u poolt (kuni 30.06.2011 kehtinud mise eest juhtimisõiguseta isik LS § 741 lg 2 järgi).

Järel olnud juba väga pikka aega teadmine, et tal on vaja ikult on Y.U-l oma juhiload ära vahetada ning ta pidi olema teadlik, et vahetamata lubadega sõitmise korral võib kaasneda vastutus mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Asudes 25.12.2023 taas mootors i okoosseisule vastava õ dukit juhtima, teadis menetlusalune isik, et ta teostab süüte asjaolu, ja t ud ka ahtis või vähemalt möönis seda sõiduautot juhtima asudes. Seega on täidet LS § 01 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

11. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Õigusvastasust ja süüd välist avaid asjaolusid kohus käesoleval juhul ei tuvastanud, mistõttu on tõendamist leidnud, LS § et lg-s 1 selt toime pannud menetlusalune isik Y.U sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvasta .

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamis alus isiku süü e , mis Y.U puhul on tuvastatud. m KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse õistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edas idi hoiduma süü egude toimepanemisest ja õiguskorra p t kaitsmise huvisid.

lg 1 a ette rahatrahvi kuni 200 LS § 201 näeb karistusen trahviühikut või aresti.

Y.U-le

201 lg 1 alusel karistuseks Kohtuväline menetleja on määranud LS § rahatrahvi ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on trahviühikut, s.o 160 eurot. Kui v tta arvesse, et v tusest ning õ äärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatama menetlusalune isik Y.U tahtlikult, otsese pani antud väärteo toime täpsemalt tahtlusega, mis on raskem is viita väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, m b tema suuremale . ja raskendavate süüle Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate asjaolud olemasolu. Kiirmenetluse otsuse kergendavad ja raskendavad e st nähtuvalt karistust asjaolud puuduvad ning neid ei tuvastanud ka kohu Lisaks arvestab kohus, et s. LS § 201 lg 1 alusel on võimalik karistada ka neid isikuid mootorsõiduki juhtimise eest ilma

ju

htimisõiguseta, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnudki või kellelt on see karistusena mõne liiklusrikkumise eest teatud perioodiks ära võet Kuivõrd

ud. Y.U-l on varasemalt siiski olnud ning tal ei ole ka j a

juhtimisõigus uhtimisõigust karistusen ära võetud, siis leiab kohus, et juhilubade kehtivusaja l taastamata) õppemise tõttu (juhtimisõigus mootorsõiduki juhtimine on S § 201 lg 1 järgi väärteo siiski kergem L kvalifitseeritava toimepanemise viis. Samuti arvestab kohus, et menetlusalune isik on avaldanud valmisolekut arvuti sel sooritada liikluseksam, mis annab kohtule alust loota, et geks õppida, et menetlusalune isik tulevikus enam malaadseid rikkumisi toime ei pane. Seega ka sa eripreventsiooni tõttu on võimalik mõista äärast

Y.U-le sanktsiooni keskmisest m väiksem rahatrahv.

Kõike eeltoodut võttes ohtuvälise arvesse leiab kohus, et k menetleja poolt Y.U-le karistuseks d rahatrahv 40 trahvi ut, s.o 160 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määratu ühik määrast tunduvalt väiksem süü suuruse , on antud juhul proportsionaalne Y.U ga. Kohtu hinnangul ei leidu alust, et kohtuvälise menetleja poolt määratud vähendada. karistust

12. Lähtudes eeltoodu § 132 p st 1, § 133 jätab kohus st ja juhindudes VTMS - -135 Politseija Piirivalveame

A. T. ti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi patrullpolitseiniku 25.12.2023 kiirmenetluse otsus 2440,23,005525 muutmata ja Y.U e väärteoasjas nr kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik