Legislator Case Law & Legislation
1-11-4078/10 AI generated

1-11-4078/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-11-4078/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-11-4078

Legislator headnote

AI generated

1-11-4078/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-11-4078

Keywords

AI generated
professional misconduct safety regulations violation seizure of doping substances breach of regulatory provisions disproportionate sanction breach of professional secrecy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-11-4078

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-4078 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 29. märtsi 2011. a otsus O.V

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava O.V kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava O.V kaitsja vandeadvokaat Alar Neilandi apellatsioon kui

ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 29. märtsi 2011. a otsusega lühimenetluses tunnistati A. Kulitš süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe

kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Vangistuse kandmise aja alguseks määras kohus 27. märts 2011. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti O.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks.

2.

A. Kulitš mõisteti süüdi selles, et ta 27. märtsi 2011. a õhtul kella 21.25 ajal juhtis Tallinnas Mustakivi tee ja Narva mnt ristmikul mootorsõidukit BMW alkoholijoobes (1,00 mg/l).

3.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, milles vaidlustab üksnes O.V suhtes KarS § 74 alusel tingimisi vangistuse kohaldamata jätmist ja lisakaristuse pikkust. Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et süüdistatava süü ei ole suur ja tema poolt toime pandud kuritegu ei ole raske. Varaline kahju puudub ja avariis keegi kannatada ei saanud. Joobeseisund ei

2(3) olnud suur. Süüdistatav on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Oma varasemad karistused on ta

ära kandnud. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on reaalne vangistus O.V-le ainuvõimalik karistus. Kaitsja leiab, et KarS § 74 alusel O.V-le mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine oleks tema suhtes piisav mõjutusvahend.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.

4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata

sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb.

4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises

menetluses ning A. Kulitš ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Enda ülekuulamist ta ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus

tagatud O.V õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.3 Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema

astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt

sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, so arvestanud

süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, varalise kahju ja karistust raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üldkui eripreventiivsetest kaalutlustest.

4.5 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on kulutanud enamuse kohtuotsuse mahust põhjendustele, miks saab olla O.V-le mõistetav karistus reaalne vangistus. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et kohus ei ole O.V-le KarS § 74 sätete kohaldamata jätmist piisavalt põhjendanud. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ning apellatsiooniga tutvumist väita, et O.V puhul esineksid asjaolud, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 74 kohaldamise

eelduseks. KarS § 74 lg 1 kohaselt peab süüdistatav katseaja jooksul täitma kontrollnõudeid ja

kohustusi. Riigikohtu kestva praktika kohaselt ei sobi see aga süüdlasele, keda on varem samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Seda veel eriti olukorras, kus ta on pannud kuritegusid toime kohtu poolt määratud katseajal ja on seega oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda kriminaalhoolduse all viibides kontrollnõudeid täita. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, ei ole kohtukolleegium veendunud, et ta on

sobiv talle mõistetud karistusest tingimisi vabastamiseks, sest kriminaalhoolduse läbimise ebaõnnestumisrisk on tema puhul väga kõrge.

Ka ei ole vangistusest tingimisi vabastamine piisav mõjutamaks O.V hoiduma kuritegude

toimepanemisest. Reaalne vangistus on sellise isiku puhul kohtukolleegiumi arvates ainuke

3(3)

võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes. Samuti nõustub kohtukolleegium maakohtu põhjendustega O.V-le mõistetud lisakaristuse ja selle pikkuse osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. 5. mõistetud karistus on Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et O.V-le

seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata.

Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola