3-24-817/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-817 Haldusasi X kaebus valimistel ebavõrdse kohtlemise tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X kaebus Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-817.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-817 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X esitas 18.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus „kindlaks teha avalikõiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu, kas mind, isikut, kes valimistel hääletab hääletamissedeliga, koheldakse halvemini, seatakse ebasoodsamasse olukorda kui isikut, kes samalaadses olukorras valimistel hääletab elektrooniliselt.“ Ebasoodsam olukord seisneb kaebuse kohaselt selles, et kaebajale, erinevalt elektrooniliselt hääletavast isikust, ei ole antud võimalust enda hääletamissedeliga antud häält muuta, hääletades uuesti uue hääletamissedeliga (nt Riigikogu valimise seaduse § 485). Elektrooniliselt hääletamisel on õigus hääletada ka hääletamissedeliga, millega kaasneb võimalus kustutada kord juba antud hääl või mitu korda muudetud hääl ja rikkuda hääletamissedel, millega kaasneb võimalus valimistel mitte osaleda. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 20.03.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus lahendab konkreetseid avalik-

3-24-817 2(3) õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. Antud juhul aga kaebusest sellise konkreetse vaidluse olemasolu ei nähtu. Kaebaja soov, et kohus tuvastaks tema kui valmissedeliga hääletava isiku ebavõrdse kohtlemise võrreldes elektrooniliselt hääletava isikuga, on abstraktne tuvastamiskaebus, mille esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X palub 26.03.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.03.2024 määrus. HKMS § 37 lg 2 p 6 järgi võib kaebuses nõuda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Halduskohus on jätnud tähelepanuta HKMS §-s 2 toodud halduskohtumenetluse ülesande ja üldpõhimõtted. Tuvastamiskaebuses esitatud avalikõiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist on nõudnud 3179 inimest, kes on kinnitanud seda enda elektroonilise allkirjaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–

54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel oli õiguspärane. Kaebaja nõue tuvastada, et hääletamissedeliga hääletamisel asetatakse kaebaja ebasoodsamasse olukorda võrreldes elektrooniliselt hääletajatega, sest elektrooniliselt antud häält on võimalik muuta, ei ole lubatav. HKMS 37 lg 2 p 6 lubab taotleda avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. HKMS § 5 lg 1 p 6 kohaselt on halduskohtul õigus kaebuse rahuldamise korral tuvastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu (sh õigus, kohustus ja õigussuhe). Kaebusest ei nähtu mingi konkreetse vaidluse olemasolu. Abstraktse ennetava tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul esinema eriline preventiivne huvi. Isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõim asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS §

45 lg-d 1‒3; Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11; 20.01.2014 määrus nr 3-3-4-2- 13, p 15). Praegusel juhul puudub kaebajal selline huvi. Lisaks saab HKMS § 44 lg 1 järgi kaebuse halduskohtule esitada üksnes oma õiguste, mitte teiste pabersedeliga hääletavate isikute õiguste kaitseks. Kui kaebaja leiab, et elektroonilise hääletamise korraldamisel tehtud otsuste või toimingutega rikutakse tema õigusi, saab ta esitada kaebuse RKVS 12. ptk-s ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse 6. ptk-s sätestatud valimiskaebemenetluses. Selleks tuleb eelnevalt esitada kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile, kes teeb kaebuse kohta otsuse (RKVS § 69, § 72 lg 3). Vabariigi Valimiskomisjoni kohtueelses kaebemenetluses tehtud otsuse peale saab esitada kaebuse Riigikohtule (RKVS § 721 lg 2).

6. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 01.09.2005 otsuses asjas nr 3-4-1- 13-05 (p 30) leidnud, et võimalus elektrooniliselt antud häält muuta ei riku võrdse kohtlemise nõuet. See võimalus kaitseb valimiste vabadust ja hääletamise salajasust. Valija, keda on elektroonilise hääletamise käigus ebaseaduslikult mõjutatud või jälgitud, saab taastada valimiste vabaduse ja hääletamise salajasuse, hääletades mõjutustest vabanenult uuesti elektrooniliselt või valimissedeliga.

7. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 20.03.2024 määrus muutmata.

3-24-817 3(3)

(allkirjastatud digitaalselt)