3-23-1003/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2024, Tallinn

Haldusasja number 3-23-1003

Haldusasi Xi kaebus Politseija Piirivalveameti 09.04.2023 piiril väljastatud sisenemiskeelu tühistamiseks Menetlusosalised ja

nende esindajad Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev Vastustaja Politseija Piirivalveamet, esindaja Anton Gontšarov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) väljastas 09.04.2023 Narva piiripunktis Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanikule Xile sisenemiskeelu nr 210120009641 põhjusel, et teda peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.

2. X esitas 08.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.04.2023 piiril väljastatud sisenemiskeelu tühistamiseks.

3. Kohus võttis kaebuse 12.05.2023 menetlusse ja määras vastustajaks PPA.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebuse põhjendus.

4.1 Kaebaja abikaasa ja tütred on EL pikaajalised elanikud, kellel on olemas elukoht Läti Vabariigis. Piiri ületamisel seletas nii kaebaja kui ka tema abikaasa, et kaebaja saabub EL-sse selleks, et saada kokku perekonnaga. Perekonna elukoht on aadressil XXXXXXXXX. Lisaks sellele perekonnal on eluaseme Eestis.

4.2 Otsuse aluseks on määratud Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldus nr 247. Korralduse p 2 alamp 10 kohaselt riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada VF kodanikul kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel. Perekond võib saada kokku Eestis või Lätis. Siinjuures tuleb rõhutada, et isegi kui perekond sooviks saada kokku Lätis, siis arvestades sellega, et kaebaja elab Peterburis Narva kaudu läheb lühem tee Riiasse. Seega kaebaja saabus Eesti humanitaarsel põhjustel.

4.3 Kaebaja kunagi ei onud karistatud Eestis kriminaalvõi väärteomenetluse tulemusel. Ei rikkunud piirirežiimi. Ei väljendanud VF poliitika toetamist ega tegi midagi, mis võiks eeldada, et kaebajal on vaenulik suhe Eesti poliitilise olukorda ega avaliku korra suhtes. Ei ole selge, kuidas sissesõidukeeld on seotud korralduses deklareeritud piirangute eesmärgiga.

4.4 Kaebaja perel on õigus seaduslik viibida Eestis ilma Eesti elamisloata 180 päeva aastas. Perekonnal on olemas eluaseme Eestis kus nad võivad saada kokku ilma selleta, et kaebaja oleks sunnatud sõita Lätti. Selles mõistes kaebajale peab olema tagatud võimalus saada kokku oma perega juhul, kui pere viibib Eestis seaduslikult ja perehuvides on veeta koos aega ja suhelda Eestis.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

5.1 Vaidlustatud otsuse näol oli tegemist Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldusega nr 247 kehtestatud sanktsiooni rakendamisega. Korralduse p 2 alap 1 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Kaebajal puuduvad sugulased, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või omavad Eesti pikaajalist elamisluba.

5.2 Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korralduse nr 247 seletuskirja kohaselt on alap-s

10 sätestatud PPAle võimalus arvestada humaanseid põhjuseid (raske haigus ja Eestisse reisimine ravi eesmärgil, olulised perekondlikud sündmused), mida hinnatakse igal üksikul juhul eraldi. 09.04.2023 kaebaja saabus Eestisse oma abikaasa ja lastega koos, ehk perekonnal oli võimalus saada kokku VF territooriumil, seega vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudusid alused Eestisse sisenemiseks humaansetel kaalutlustel.

5.3 Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest (RsanS) tulenevalt õigus kehtestada piiranguid VF-i kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks. Kodakondsuspõhine sanktsioon ei ole EL-s uus praktikaga. Nimelt on, EL Nõukogu on kehtestanud kodakondsuspõhise sanktsiooni Korea Rahvademokraatliku Vabariigi kodanikele, mida ka Eesti peab rakendama.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

6.1 Riigipiiri seaduse (RiPS) § 17 lg 1 p 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada. RiPS § 17 lg 1 p 1 alusel on Vabariigi Valitsus andnud 08.09.2022 korralduse nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (jõustus 19.09.2022), millega piiras VF agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga VF kodanike välispiiri ületamist (p 1). Korralduse p 2 kohaselt on lubatud riigipiiri Eestisse sisenemise eesmärgil ületada VF kodanikul: kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat (p 1); kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikku või Eesti pikaajalist elamisluba omavat isikut, kellega kasvatatakse ühist alaealist last (p 2); kes on Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsi Konföderatsioonis asuva diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja või tema pereliige (p 3); kes külastab lühiajaliselt Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas või Šveitsi Konföderatsioonis asuvat diplomaatilist esindust või konsulaarasutust tehnilise või ametialase toe osutamiseks (p 4); kes on vahetult seotud rahvusvahelise kaubaja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonnavõi laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantiivõi hooldustöid tegev isik (p 5); kes on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik (p 6); kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma elukohariiki jõudmiseks (p 7); kellel on kehtiv Eesti antud lühiajaline viisa ja kelle lühiajaline töötamine on registreeritud (p 8); kellel on kehtiv Eesti antud lühiajaline viisa õppimise eesmärgil (p 9); kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel (p 10).

6.2 Kaebuse väitel soovis kaebaja siseneda Eestisse humaansetel kaalutlustel, selleks, et saada kokku oma perekonnaga. Samas puudub vaidlus, et kaebaja saabus piiripunkti koos abikaasa ja lastega. Seega oli kaebaja oma perekonnaga juba koos, mistõttu tal puudus vajadus perekonnaga kokkusaamiseks Eestisse siseneda. Vastustaja selgituste kohaselt väitiski kaebaja piiripunktis Eestisse sisenemise eesmärgiks korteriomandi külastamise (vt vastustaja 09.06.2023 menetlusdokumendi p 6). Seega leiab vastustaja õigesti, et kaebajal puudusid Eestisse sisenemiseks humaansed kaalutlused. Kuna ka muid Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korralduse nr 247 p-s 2 toodud aluseid käesoleval juhul ei esine (mittevaieldav asjaolu), on PPA poolt 09.04.2023 kaebajale väljastatud sisenemiskeeld nr 210120009641 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

6.3 Kaebuse väide, et kaebaja pole Eestis karistatud ega teinud midagi, mis võiks anda aluse eeldada tema vaenulikkust Eesti poliitilise olukorra või avaliku korra suhtes, ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähtsust. Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korralduse nr 247 seletuskirja kohaselt tuleb VF jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas ennetavalt maandada VF kodanike sisserändega kaasnevaid ohte Eesti ning teiste Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule (vt https://kriis.ee/sites/default/files/documents/ 2022-09/20220908_k247_sk.pdf). Tegemist on seega ennetava meetmega julgeoleku huvides. Seletuskirja kohaselt võib märkimisväärne arv sisenejaid VF-st kujutada Eesti rahvastiku suurust ja praegust rahvusvahelist julgeolekuolukorda arvestades ohtu riigi julgeolekule (vt samas).

7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys