4-24-173/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-173 1(5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. 2024, Tallinn märts Väärteoasja number 4-24-173 (230123000991) Kohtunik Sandra-

Kristin Kärner Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Väärteoasi D.E kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 18. detsembri 2023 otsuse peale väärteoasjas nr 230123000991, millega karistati D.E liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 360 eurot Kaebuse esitaja

D.E

(isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; e-post xxx; telefon xxx) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, esindaja Jaak Paju

RESOLUTSIOON 1.

- ja Piirivalveameti -Harju Jätta muutmata Politsei Põhja prefektuuri Lääne politseijaoskonna menetlustalituse 18. detsembri 2023. a otsus väärteoasjas nr 230123000991, millega karistati D.E liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga

360 eurot

90 trahviühikut, s.o 2. D.E-le

Kohtuvälise menetleja otsusega LS § 223 lg 1 järgi mõistetud rahatrahv tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220235104978.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §

2 lahendi koopia kümne päeva jooksul -le 20 kohtutäiturile. 4. D.E kaebus rahuldamata. Jätta menetlusaluse isiku

4-24-173 2(5)

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 12. aprillil va jooksul 2024. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päe alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik

1. 6. septembril 2023 kella 9.13 ajal Tallinnas A. H. Tammsaare tee 51 juures toimusid järjestikku mitu sõidukite kokkupõrget: kaebuse esitaja (menetlusalune isik) D.E juhitud Chrysler Pacifica r/m

XXXXXX sõitis tagant sisse ees äkki seisma jäänud sõidukile Toyota Proace r/m XXXXXX, mis omakorda põrkas otsa tema ees oleva sõidukiga Toyota Auris r/m XXXXXX. Varaline kahju tekkis sellest Xle kui ka nii Toyota Proace’i omanikule Toyota Aurise omanikule

-le. KKK OÜ Enne D.E tegu põrkus Toyota Auris otsa ka sõidukile VW Golf r/m . XXXXXX

Sõidukite paiknemine 06.09.2023 1

2. 22. novembril 2023 koostati väärteoprotokoll väärteoasjas nr

230123000991, mille kohaselt D.E juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud vastavalt kiirusele ja tekkinud liiklussituatsioonile sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu eesolevale sõidukile ja sõitis tagant otsa ees äkki seisma jäänud sõidukile roace, mis omakorda põrkas otsa Toyota P tema ees oleva sõidukiga ma tegevusega põhjustas varalise kahju Toyota Auris. O KKK OÜ- le ja Xle.

3. Samas väärteomenetluses karistati Politseija Piirivalveameti (PPA) 5. detsembri 2023. a otsusega LS § 223 lg 1 järgi 360-eurose rahatrahviga ka Toyota Proace juhti Yd, kuna ta rikkus nõuetekohase pikivahe hoidmise kohtustust LS § 46 lg 1 järgi. Otsus on jõustunud.

4. PPA Põhja Prefektuuri 18. detsembri 2023. a otsusega karistati D.E LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 90 trahviühikut (360 eurot). Otsuses leiti okkuvõtvalt k , et D.E ei kohandanud vastavalt kiirusele ja tekkinud liiklusolukorrale sellist pikivahet, mis võimaldanuks tal vältida otsasõitu ees äkki seisma jäänud sõidukile. Piisava pikivahe hoidmise kohustuse rikkumise tõttu LS § 46 lg 1 järgi sõitiski D.E tagant sisse ees äkki seisma jäänud sõidukile Toyota Proace, mis omakorda põrkas otsa tema ees olevale sõidukile Toyota Auris. Nii sõidukitele Toyota Proace kui ka Toyota Auris tekkisid kahjustused ning seeläbi varaline kahju mõlema Toyota omanikele. Seega pani D.E toime LS § 223 lg 1 järgse väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Chrysler Pacifica xxxxxx (juhtis ja omanik D.E ) Toyota Proace xxxxxx (kaubik) (juhtis Y, omanik X) Toyota Auris xxxxxx ("Bolt") (juhtis G, omanik KKK OÜ) VW Golf xxxxxx (juhtis ja omanik H)

4-24-173 3(5)

5. 11. jaanuaril 2024 esitas D.E kaebuse PPA 18. detsembri 2023. a otsuse peale. Kaebuses leiab D.E kokkuvõtvalt, et ta ei ole väärtegu toime pannud, (i)

(ii) tema ei põhjustanud ahelkokkupõrget, hindamata on jäetud D.E ees liikuva sõiduki (iii) (kaubiku) Toyota Proace juhi tegevus, (iv) ainult D.E tegevusega ei tekkinud asjas varaline kahju, (v) D.E-le ei tutvustatud õigust esitada väärteoprotokollile vastulauset.

6. 19. veebruaril 2024 toimus kohtuistung. Kaebuse esitaja D.E jäi oma kaebuse juurde ja palus PPA otsuse tühistamist. PPA leidis, et puudub alus otsuse tühistamiseks ning tõenditest nähtub, et D.E on toime pannud talle etteheidetava väärteo. Kohtu seisukoht

7. D.E-le on pandud süüks LS § 223 lg 1 rikkumine ehk mootorsõidukijuhina teisele isikule varalise kahju tekitamine liiklusnõuete rikkumise tõttu. Liiklusnõuete rikkumiseks peetakse LS § 46 lg 1 järgi nõutava pikivahe hoidmata jätmist.

8. Esiteks oli menetlusalune isik D.E oli r/m XXXXXX sõiduki Chrysler Pacifica juht – tema tegevuse mõjul sõiduk liikus. Samuti toimus sõiduki juhtimine 6. septembril 2023 kella 9.13 ajal. Selles vaidlust ei ole.

9. Teiseks on varalise kahju. tõendatud, et D.E tekitas teistele isikutele

10. Oma autoga (Crhysler Pacific) sõitis D.E tagant otsa ees olevale sõidukile Toyota Proace (omanik X) ning sellest kokkupõrkest tekkinud kineetilisest energiast omakorda põrkas Toyota Proace eesseisva sõiduki Toyota Auris (omanik KKK OÜ) vastu. Ehk et D.E juhitud sõiduki kokkupõrge eesseisva sõidukiga

Toyota Proace ( varalise kahju esimene moment) pani Toyota Proace ’i sedavõrd tugevalt liikuma, et Toyota Proace põrkus omakorda ees seisnud Toyota Aurisele otsa ( varalise kahju moment). Asjaolu, et ka nteine ö reas esimesele sõidukile VG Golfile tekkis ajaliselt veelgi varasema kokkupõrke tõttu varaline kahju (väärteotoimiku lk 3), ei oma antud asjas tähtsust ning seda D.E-le ka ette ei heideta.

11. Kohtuistungil avaldatud 6. septembri 2023. a sündmuskoha vaatlusprotokolli (väärteotoimiku lk 1 ja pöördel (eeskätt nt -3 ), -l asuvate fotode CD IMG_6229, IMG_6235, IMG_6236, IMG_6218, IMG_6269 ja IMG_6309), -l asuva videosalvestise CD (IP Camera13_VMT V2ljas_VMT V2ljas_20230906091300_20230906092000_468548, eeskätt ajamarker 00:20 istungil üle kuulatud ütlusega ) ja 19. veebruari 2024. a tunnistaja Y loeb kohus tõendatuks, et sõidukid Toyota Proace ja Toyota Auris said kahjustada:

• Toyota Proace’il (millele sõitis tagant otsa D.E oma (r/m ) XXXXXX sõidukiga) sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi kahjustused veokonksul, tuvastati tagumisel esistangel, tagumistel parkimisanduritel (väärteotoimiku lk 1). Ka sõidukist tehtud piltidelt nähtuvad Toyota Proace’i tagaosas olevad kahjustused, mis tekkisid kokkupõrkest juhitud sõidukiga D.E (vt fotod nr IMG_6236 ja IMG_6309). Samuti andis tunnistaja Y andis kohtus ütlusi, et „mina ei jõudnud oma sõidukit blokeerida, sõitsin talle sisse ja samamoodi D.E sõitis oma sõidukiga minu sõidukile tagant sisse“ (kohtuistungi protokoll, lk 10) ;

• Toyota Aurisel (r/m tuvastati XXXXXX) sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi kahjustused kirjeldusega „tagumine osa on tugevalt kahjustunud“ (väärteotoimiku lk 2). Ka piltidelt (eeskätt just nt fotolt nr IMG_6269) on näha sõiduki tagaosas tugevat muljumist ja mõlkis keret.

4-24-173 4(5)

12. Riigikohtu praktikas on leitud

, et väärteoasja menetlemisel LS § lg 1 järgi ei ole üldjuhul vaja tuvastada kahju täpset ulatust, piisab selle tekkimise kirjeldamisest ning seda iseäranis juhtudel, kui kahju põhjustamine on ilmne. Nii võib Riigikohtu praktika järgi probleemideta jaatada koosseisulise kahju olemasolu, kui kahjustatakse liikluses osalenud teisele isikule kuuluvat sõidukit (RKKKo 4-22-1706, p 13).

13. Seega on tuvastatud, et Toyota Proace ja Toyota Auris omanikele tekkis varaline sõidukite kahju ning kahju tekitajaks oli D.E.

14. Kolmandana -t 1. analüüsib kohus, kas D.E rikkus LS § 46 lg

15. LS § 46 lg 1 näeb ette, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. LS § 46 lg 2 täpsustab, et asulasisesel teel (mida antud juhul A. H. Tammsaare tee 51, Tallinn oli) peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit.

16. LS § 46 lg mõte on seega see, et mida suurem on sõiduk -te 1 ja 2 i kiirus, seda pikem peab olema pikivahe, ning mida väiksem on kiirus, seda väiksem võib olla pikivahe. Samuti kohustab norm pikivahe hoidmise puhul arvestama lisaks sõiduki kiirusele ka teetingimustega, mis kohtu hinnangul tähendab ka üldist liiklussituat , mis paraku võib kiiresti muutuda sõltuvalt siooni liiklusvoolust, liiklejate arvust, tipptunnist tingitud ummikutest ja üksteisele väga lähedal paiknevatest sõidukitest jne. Kui asulasisene liiklus ei vasta konkreetsel ajahetkel normaaltingimustele, peab pikivahe olema järelikult pikem kui LS § 46 lg s 2 ette nähtud vähim - kaks sekundit.

17. Videosalvestiselt

- 11 Toyota (viidatud käesoleva otsuse p s ) nähtub isegi aeglustatult, et Auris („Bolt“) , reastub ja on juba teises reas. Seejärel Toyota Auris soovib reastuda teise ritta pidurdab, mille järgselt sõidab Toyota Aurisele otsa Toyota Proace ning Toyota Proace’ile sõidab omakorda otsa kaebaja D.E juhitud Chrysler Pacifica (mille tagajärjel põrkub Toyota Proace uuesti Toyota Aurisele teistkordselt otsa). Videolt nähtub, et kui kaebaja juhitud sõiduki taga olev sõiduk hoidis piisavat pikivahet ega sõitnud kaebajale viimase pidurdamisel otsa, siis kaebaja hoitud pikivahe oli sedavõrd väike, et ei andnud isegi ühe auto pikkust välja, ning sõitis tagant otsa Toyota Proace’ile.

18. D.E

andis kohtuistungil ütlusi ja selgitas, et „siis nägin piduritulesid ja minu ees olev Toyota Proace äkki jäi seisma. Ja siis mul sai, pidurdasin, pidurdusmaa sai otsa ja sõitsin talle tagant otsa tunnistas D.E ka ise, tolles “. Samas et tema nähtavus oli liiklus ssituatsioonis toimub, kuna eesolev situatsioonis piiratud, st ta ei näinud, mis ees liiklu sõiduk oli kaubik ja sellest n ö läbi näha ei olnud võimalik tema sõnul - ; samas oli tegemist

hommikuse ummikuga, tegemist ei olnud normaaltingimustega ning foori tagant oli vaja ära kiirendada, et saavutada 50km/h (vt kohtuistungi protokoll, 15-16). lk Ka kohtus üle kuulatud tunnistaja H kinnitas, et tegemist oli hommikuse tipptunniga (kohtuistungi protokoll, lk 8).

19. Olukorras, kui situatsiooni osas ei ole juhi meelest piisav, peab nähtavus eesoleva liiklus juht seda enam korrigeerima oma sõidukiirust ja pikivahe hoidmist selleks, et vältida ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile otsasõitu. Just seda aga D.E paraku ei teinud. Kohtu meelest ei saa väita, et D.E sõidukiirus oleks olnud ülemäära väike, kuna ta enda sõnul kiirendas foori tagant ära, et saavutada kiirus 50km/h ning ka videost nähtub pigem kiire liikumine, mille järgselt sõidab ta ees olevale Toyota Proace sõidukile m hooga otsa nii, et Toyota Proace ntulene, et ö rappub paigalt. Asjas uuritud tõenditest ei

4-24-173 5(5)

D.E-l oleks olnud reaalne ja objektiivne põhjus, miks nõuetekohast pikivahet hoida ei olnud võimalik. eesmärk Piisava pikivahe hoidmise ongi

kitsastes ja kiiresti eskaleeruda võivates liiklusoludes

juhtumeid vältida võimalikke kokkupõrkeid – ehk hoida ära sääraseid nagu antud menetluses arutatakse. LS § 46 lg 1 lauseosa „mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile“ tähendab mh ka sellist ees olevat sõidukit, kes ise samuti pikivahe hoidmise kohustust rikkus ning jäi nt sel põhjusel äkitselt seisma. Nagu mainitud, siis v

is probleemideta ideost on näha, et nt D.E-le järgnenud sõiduk suut samades tingimustes hoida vajalikku pikivahet, et D.E mitte otsa sõidukile tagant sõita ise eesseisvale sõidukile otsa sõitis. sugust nõuetekohast ajal, kui D.E Sama käitumist eeldas liiklussituatsioon ka D.E-lt .

20. Kohus selgitab, et antud menetluses ei väida PPA, et D.E justkui ainsana põhjustas kõiki nelja sõidukit hõlmava ahelkokkupõrke; samuti ei otsita menetluses n-ö peasüüdlast. Menetluses hinnatakse rikkumise toime pannud isiku tegu iseseisvalt ning arvestades teo hindamisel. konkreetse isiku enda käitumist. Nii on käitutud ka D.E Asjaolu, kas D.E Toyota Proace juhti Yd karistati samuti ees olnud sõiduki rahatrahviga ja seda konkreetselt

hinnates tema ajaliselt eraldiseisvat tegu (väärteotoimiku mõjuta 19), ei lk D.E vastutust.

21. Neljandaks ei olnud kohtu hinnangul D.E-l väärteo osas tahtlust. Seevastu oli ta aga selles osas hooletu karistusseadustiku (KarS) § 18 lg 3 mõttes ning sellele väärteoprotokollis olev lauseosa „ei kohandanud vastavalt kiirusele ja tekkinud liiklussituatsioonile sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu“ ka viitab. Kohus selgitab kaebajale, et argikeeles n-

öelduna on väärtegu võimalik toime panna ka ö „kogemata“ (KarS 15 lg 3), st § väärteo toimepanemine ei pea alati tahtlik või olema argikeel sihilik, nagu i kaebaja oma kaebuses viitab.

22. Seega on D.E

LS § 223 lg 1 järgi õigesti süüdi tunnistatud.

23. Viiendaks puudub alus karistuse muutmiseks. D.E-l puuduvad varasemad rikkumised. Samuti on tegu toime pandud ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. Arvestades, et LS 223 kuni § lg 1 võimaldab karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot (s.o

300 trahviühikut) (või sootuks aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega) ning kaebajat on karistatud üksnes 360-eurose trahviga, siis on oluliselt alla sanktsioonimäära keskmise jääv trahv põhjendatud.

24. Viimaks peatub kohus D.E etteheiteil, et talle justkui ei tutvustatud väärteoprotokollile vastulause esitamise õigust. Väärteoprotokolli allosas on kirjas „menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimik ga 15 päeva u jooksul“. D.E on 22. novembri 2023 väärteoprotokolli isiklikult allkirjastanud ja . a kinnitanud teise eksemplari kättesaamist. Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et talle väärteoprotokolli või et miski takistas tal seda enne või teist eksemplari tegelikult ei antud pärast allkirjastamist läbi . Samuti võinuks kaebaja esitada kohtuvälisele menetlejale lugeda küsimusi väärteo tagatud kõik protokolli kohta, kui tal neid oli. Seega olid D.E-le võimalused esitada vastulause. asjaolu ülemäära suurt tähtsust, sest D.E Samas ei oma see

sa samad argumendid kaebuse esitamisel kohtule esitada. i (allkirjastatud digitaalselt)